X-i kaebus tunnistada tema teenistusest vabastamise käskkiri õigusvastaseks ning mõista Jõgeva vallalt välja hüvitis kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Jõgeva vald, esindaja vandeadvokaadi abi Sven Lass
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X-i kaebus osaliselt.
2.Tunnistada Jõgeva vallavanema 31. oktoobri 2024. a käskkiri nr 27P õigusvastaseks.
3.Mõista Jõgeva vallalt X-i kasuks välja hüvitis tema kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohustada Jõgeva valda määrama kindlaks X-ile hüvitisena väljamaksmisele kuuluva summa suuruse ning maksma talle hüvitise välja ühe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5.Asendada avaldatavas otsuses Ci ja Qi nimed tähemärgiga.
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. novembril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-24-3251
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X töötas Jõgeva Vallavalitsuses majandus- ja arendusosakonna juhataja ametikohal.
2.Jõgeva Vallavolikogu kehtestas 31. oktoobri 2024. a otsusega nr 211 „Jõgeva valla ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kehtestamine“ Jõgeva valla ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade uue koosseisu alates 1. novembrist 2024. Otsuse kohaselt ei ole vallavalitsuses majandus- ja arendusosakonna juhataja ametikohta.
3.Jõgeva vallavanem vabastas 31. oktoobri 2024. a käskkirja nr 27P punktiga 1 X-i avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel teenistusest seoses koondamisega 31. oktoobril 2024 (teenistussuhte viimane päev). Käskkirja punktiga 2 otsustati maksta X-ile koondamise tõttu hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses ja palka etteteatamistähtajast puudu jäänud 60 tööpäeva eest. Käskkirja punkti 3 kohaselt peeti lõpparvest kinni tasu välja teenimata põhipuhkuse eest.
4.X esitas 29. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul kindlaks teha, kas Jõgeva Vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsus ja Jõgeva vallavanema 31. oktoobri 2024. a käskkiri on õiguspärased. Juhul, kui haldusaktid on antud õigusvastaselt, siis palus ta need tühistada, kohustada andma õiguspärased haldusaktid ning määrata hüvitis saamata jäänud töötasu ja moraalse kahju korvamiseks kuni kuue kuu keskmise kuupalga ulatuses.
5.Kohus võttis 10. jaanuari 2025. a määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tunnistada kaebaja teenistusest vabastamise käskkiri õigusvastaseks ning mõista Jõgeva vallalt kaebaja kasuks välja hüvitis tema kuue kuu keskmise palga ulatuses.
6.Jõgeva vald esitas 10. veebruaril 2025 vastuse kaebusele. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
7.Kaebaja esitas 27. veebruaril 2025 täiendava seisukoha.
8.Kohus otsustas 16. septembri 2025. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja taotluste esitamiseks.
9.Vastustaja esitas 26. septembril 2025 täiendava seisukoha koos lisadega ning kaebaja esitas 5. oktoobril 2025 vastustaja seisukohale vastuväite.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja on põhjendanud kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
10.1.Jõgeva Vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsusega nr 211 korraldati majandushalduri täitmata ametikoht ümber majandusspetsialisti ametikohaks. Kaebajale ei pakutud majandusspetsialisti ametikohta, kuigi volikogu otsuse eelnõu seletuskirjast ja majandusspetsialisti ametijuhendist nähtuvalt vastavad majandusspetsialisti ametikoha ülesanded kaebaja oskustele, haridusele ja töökogemusele.
10.2.Volikogule oli antud otsuse langetamiseks ebaõiget informatsiooni. Struktuurimuudatuse tegelik põhjus oli soov vabaneda kaebajast kui ebasobiva erakondliku 2(11)
3-24-3251 kuuluvusega osakonnajuhatajast ja anda vastukäik tema esitatud töökiusu avaldusele. Kaebaja oli ainuke inimene, kes valla ametiasutuste struktuuri muutmise tulemusena koondati. Ülejäänud ametikohad olid ümberkorralduste ootuses täitmata või varem koondatud.
10.3.Vallavanem allkirjastas kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja ligikaudu kolmveerand tundi enne seda, kui volikogu esimees allkirjastas volikogu otsuse, millega muudeti valla ametiasutuste struktuuri. Vallavanem andis käskkirja ennatlikult, sest volikogu otsus peaks kehtima alates allkirjastamisest.
11.Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
11.1.Alates 1. novembrist 2024 ei ole Jõgeva Vallavalitsuses eraldi struktuuriüksusena majandus- ja arendusosakonda. Seetõttu kaotati teenistuskohtade koosseisust selle osakonna juhataja ametikoht. Kaebaja senised tööülesanded jäeti edaspidi majandusvaldkonda kureeriva abivallavanema kanda.
11.2.Vald on oma tegevuse korralduses vaba ning ametiasutuse otsustus koondada üks või teine ametikoht ei ole vaidlustatav. Majandusraskuste tõttu oli vaja teha kärpeid. Volikogu otsustas koondada pigem täitmata ametikohti ja ühe juhtivtöötaja. Majandusvaldkonna juhtimine korraldati ümber, et palgafondis oleks teenistujate palkadeks piisavalt raha. Vallavolikogu otsus ei olnud vallavanemale üllatuseks, sest otsuse eelnõu koostas vallavalitsus. Volikogu polnud infosulus, sest struktuurimuudatust valmistati ette kuid ning otsuse eelnõud arutati enne volikogu istungit komisjonides ning sellesse said parandusettepanekuid teha nii fraktsioonid kui ka volikogu üksikud liikmed.
11.3.Kaebaja koondamine oli õiguspärane. Vallavalitsuse kui ametiasutuse koosseisus puudusid koondamissituatsiooni ajal vakantsed ametikohad, mida oleks saanud kaebajale pakkuda. Kaebaja väide, et ametiasutuse struktuuri muutmisega korraldati majandushalduri täitmata ametikoht ümber majandusspetsialisti ametikohaks, on eksitav. Vastava ametikoha ülesandeid täitis vallavalitsuse kantselei spetsialist C, kellele vallavalitsus maksis lisanduvate ametiülesannete täitmise eest perioodiliselt lisatasu. viidi vallavanema 26. novembri 2024. a käskkirjaga vallavalitsuse kantselei spetsialisti ametkohalt üle majandusspetsialisti ametikohale. Seega ei olnud kaebaja väidetud ametikoht kordagi vakantne. Kaebaja osales majandushalduri ametikoha ümberkujundamises majandusspetsialisti ametikohaks ning ta teadis, et ametikoht loodi koostöös Cga ning C oskuseid ja kvalifikatsiooni silmas pidades. Kuna vallavanema tegi Cle ettepaneku loodavale ametikohale asumiseks enne 31. oktoobrit 2024, kujunes Cl ametisse nimetamiseks õiguspärane ootus. Kaebaja oli kursis, et majandusspetsialisti ametikoht oli loodud Cle, kes täitis seda ametikohta de facto. 31. oktoobri 2024. a seisuga oli täidetud üks majandushalduri ametikoht ning teist majandushalduri ametikohta täitis sisuliselt C, kes sai majandushalduri ülesannete täitmise eest lisatasu.
11.4.Ajaks, mil vallavanema kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja allkirjastas, oli volikogu istung lõppenud ning vallavanem teadis volikogu otsuse sisu. Valla ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade uue koosseisu otsuse eelnõud arutati volikogu istungil esimese päevakorrapunktina ning otsus võeti vastu enne kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja allkirjastamist. Seega oli käskkirja andmise ajal koondamise õiguslik alus olemas.
11.5.Hüvitise väljamõistmiseks puudub alus. Kaebaja ei ole kahju tekkinud ning ta pole kahju tekkimist tõendanud. Kaebaja töötab alates 20. jaanuarist 2025 uuel ametikohal. Kui 3(11)
3-24-3251 kohus leiab teisiti, ei saa hüvitis ületada ATS § 105 lg-s 1 ettenähtud kaebaja kolme kuu palka. Hüvitise suurendamist õigustavaid asjaolusid ei esine.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kaebaja vabastati vallavanema 31. oktoobri 2024. a käskkirjaga ATS § 90 lg 1 p 2 alusel teenistusest seoses koondamisega 31. oktoobril 2024. ATS § 90 lg 1 p 2 kohaselt võib ametiasutus ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus. Pooled vaidlevad eeskätt selle üle, kas vastustaja järgis kaebaja teenistusest vabastamisel ATS §-s 90 sätestatud nõudeid.
13.Kohus lahendab esmalt käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõude (I), seejärel hüvitamisnõude (II) ning lõpetuseks kaebuse ja menetluslikud küsimused (III). I Vallavolikogu otsuse ja vallavanema käskkirja ajaline järjekord
14.Kohus annab esmalt hinnangu kaebaja väitele, et vallavanem ei tohtinud allkirjastada tema teenistusest vabastamise käskkirja enne, kui volikogu esimees oli allkirjastanud volikogu otsuse, millega muudeti valla ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu.
14.1.Asja materjalidest nähtuvalt allkirjastas vallavanem kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja tõepoolest enne, kui vallavolikogu esimees oli allkirjastanud Jõgeva Vallavolikogu
31.oktoobri 2024. a otsuse nr 211. Vallavanem on andnud käskkirjale digitaalse allkirja 31. oktoobril 2024 kell 16.29 (dtl 6) ning vallavolikogu esimees on allkirjastanud vallavolikogu otsuse digitaalselt 31. oktoobril 2024 kell 17.13 (dtl 8).
14.2.Ametniku teenistusest vabastamise ajal peab koondamise õiguslik alus olemas olema (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-60-02, p 20). Ametniku ATS § 90 lg 1 p 2 alusel teenistusest vabastamise korral peab otsus ametikoha kaotamise kohta olema tehtud enne ametniku teenistusest vabastamise otsustamist. Vastasel juhul ametikoht ametiasutuse koosseisus ametniku teenistusest vabastamise ajal alles.
14.3.Kohtu hinnangul oli kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja andmisel koondamise õiguslik alus olemas, sest volikogu võttis otsuse kaebaja ametikoha vallavalitsuse teenistuskohtade koosseisust kaotamise kohta vastu enne vallavanema käskkirja andmist. Vallavolikogu otsused võetakse vastu istungil (kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) § 40). Vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade kehtestamine kuulub KOKS § 22 lg 1 p 36 kohaselt volikogu ainupädevusse. Selliseid küsimusi otsustab volikogu hääletamise teel ning otsustus tehakse poolthäälte enamusega (KOKS § 45 lg-d 1 ja 5). Vallavolikogu esimees kirjutab volikogu poolt vastuvõetud otsusele alla (KOKS § 23 lg 5 ja § 42 lg 1 p 3). Jõgeva Vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a istungi protokolli nr 35 kohaselt algas volikogu istung kell 14 ja lõppes kell 15.40. Istungi esimeseks päevakorrapunktiks oli Jõgeva valla ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kehtestamine. Istungil osales 27 4(11)
3-24-3251 volikogu liiget ning volikogu otsustas otsuse nr 211 vastu võtta. Otsuse poolt hääletas 11 volikogu liiget, otsuse vastu hääletas viis volikogu liiget ja 11 liiget ei osalenud hääletusel. Pärast nimetatud otsuse vastuvõtmist lahkus osa volikogu liikmeid kell 14.55 istungilt (dtl 78–81). Kuna kaebaja pole vastupidist väitnud, saab lugeda tõendatuks, et volikogu võttis otsuse nr 211 vastu poolthäälte enamusega 31. oktoobril 2024 hiljemalt kl 14.55. Eeltoodu põhjal on ilmne, et ajaks, mil vallavanem andis kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja, oli volikogu otsuse nr 211 vastu võtnud. Asjaolu, et volikogu esimees allkirjastas volikogu istungil vastu võetud otsuse hiljem, ei mõjuta otsuse vastuvõtmist. Õigusaktid ei sätesta volikogu esimehele kohustust allkirjastada otsust volikogu istungil. Võttes arvesse, et volikogu otsusele kehtivad vorminõuded ja otsuse vormistamisele kulub aega, on teatud ajavahemik otsuse vastuvõtmise ja allkirjastamise vahel paratamatu. Kaebaja ametikoha kaotamine (ATS § 90 lg 1 p 2)
15.Kohus annab järgnevalt hinnangu kaebaja väitele, et tema teenistusest vabastamisel ei esinenud koondamissituatsiooni, vaid struktuurimuudatuse tegelik eesmärk oli temast vabaneda.
16.Kaebaja koondamine saab olla õiguspärane struktuurimuudatuse tõttu, s.o objektiivsel põhjusel.
juhul,
kui
ta
koondati
ametist
16.1.Vastustaja on õigesti märkinud, et koondamisele kuuluvate ametikohtade kindlaksmääramine on ametiasutuse pädevuses. KOKS § 22 lg 1 p 36 kohaselt on vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kehtestamine vallavolikogu ainupädevuses. Seaduses ei ole erinorme, mis seaksid vallavolikogule vallavalitsuse struktuuri üle otsustamisel piiranguid. Vallavolikogu ulatuslikku otsustusruumi piirab üksnes KOKS § 2 lg-st 1 tulenev kohustus lähtuda kohaliku elu korraldamisel ja juhtimisel vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning valla arengu iseärasustest.
16.2.Isiku õigusi võib kohaliku omavalitsuse üksus piirata seaduslikul alusel ja kooskõlas seadusega (põhiseaduse § 3 lg 1 ja § 14). Kuna ATS § 90 lg 1 p 2 kohaselt on ametniku teenistusest vabastamine lubatav üksnes siis, kui „põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus“, on nimetatud sätte alusel ametniku teenistusest vabastamine lubatav juhul, kui ametikoha kaotamine on ratsionaalselt ja objektiivselt põhjendatud. Kohtupraktikas on rõhutatud, et ametikohta ei ole lubatud ametiasutuse koosseisust kaotada meelevaldselt ega ametikohale nimetatud ametnikust vabanemise eesmärgil (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2025. a otsus asjas nr 3-23-2940, p 14).
16.3.Jõgeva Vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsusega nr 211 kaotati kaebaja, s.o majandus- ja arendusosakonna juhataja ametikoht alates 1. novembrist 2024 Jõgeva Vallavalitsuse koosseisust (dtl 8–11). Siiski ei olnud majandus- ja arendusosakonna juhataja ametikoha kaotamine vallavolikogu
31.oktoobri 2024. a otsusest nr 211 ja sama otsuse eelnõu seletuskirjast nähtuvalt ainsaks muudatuseks. Vallavalitsuse struktuurist kaotati majandus- ja arendusosakond kui iseseisev struktuuriüksus. Osa selle osakonna ametikohtadest – arenduse peaspetsialist ja keskkonnaspetsialist – viidi vallavanema otsealluvusse ning valdav osa majandus- ja arendusosakonna alla kuulunud ametikohtadest viidi majandusvaldkonna abivallavanema otsealluvusse (nt vallaarhitekti, maakorraldaja ja väärteomenetleja ametikohad). Seni majandus- ja arendusosakonna alla kuulunud teede peaspetsialisti ametikoha ja hankespetsialisti ametikoha ümberkorraldamise tulemusel moodustati üks ametikoht: taristu 5(11)
3-24-3251 peaspetsialist. Kaks majandushalduri ametikohta korraldati ümber üheks majandusspetsialisti ametikohaks (dtl 10–13). Eeltoodust nähtuvalt tehti vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsusega muudatusi nii vallavalitsuse struktuuris kui ka ametikohtade koosseisudes ning muudatused ei puudutanud üksnes kaebaja ametikohta.
16.4.Vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsuse nr 211 eelnõu seletuskirja kohaselt olid struktuurimuudatused vajalikud eeskätt selleks, et korrastada juhtimist, vähendada ametnike arvu ja kasutada vabanevat palgafondi teenistujate palgatõusuks (dtl 13). Samad kaalutlused nähtuvad Jõgeva Vallavolikogu arengu- ja majanduskomisjoni 22. oktoobri 2024. a koosoleku protokollist (dtl 51–54) ja eelarvekomisjoni 23. oktoobri 2024. a koosoleku protokollist (dtl 55–60). Vastustaja kinnitas ka kohtumenetluses, et majandusraskuste tõttu oli vaja teha kärpeid ning volikogu otsustas teenistujatele töötasude maksmiseks vajalike rahaliste vahendite tagamiseks koondada pigem täitmata ametikohti ja ühe juhtivtöötaja ning korraldada ühtlasi majandusvaldkonna juhtimise ümber (vastus kaebusele, p 2.6; dtl 46–47). Ametiasutus võib kaotada ametikoha ametnike arvu vähendamise eesmärgil, et kasutada ametikoha kaotamisel vabanevat palgafondi muul eesmärgil. Vallavolikogu struktuurimuudatuse otsuse eelnõu seletuskirja kohaselt oli vallavalitsuses enne otsuse tegemist 59 ametikohta (dtl 13) ning vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsuse kohaselt jäi muudatuste tulemusel vallavalitsuse struktuuri 57 ametikohta (dtl 10–11). Seejuures lisandus struktuurimuudatusega sisekontrolöri-andmekaitsespetsialisti ametikoht. Kuna muudatusega vähendati ametikohtade arvu, pole alust nimetatud põhjenduse objektiivsuses kahelda. Samuti on lubatav kaotada ametikohta juhtimise ümberkorraldamise eesmärgil. Seadus lubab vallavolikogul korraldada vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuuri ümber nii, et seni osakonna juhatajale allunud teenistujad viiakse vallavanema või abivallavanema alluvusse (KOKS § 50 lg 1 p 3 ja § 49 lg 4 1). Kuna struktuurimuudatustest nähtub selgelt, et osa majandus- ja arendusosakonna ametikohtadest viidi vallavanema alluvusse ja osa abivallavanema alluvusse, saab pidada sama osakonna juhataja ametikoha vallavalituse struktuurist kaotamist põhjendatuks. Kuna kohus ei kontrolli haldusorgani tegevuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3), ei hinda kohus, kas soovitud eesmärke oleks saanud saavutada ka mõnel muul, aga tõhusamal moel.
16.5.Kaebaja väitel oli ta ainus inimene, kes vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsuse tõttu koondati. Kohus mõistab, et kaebaja peab silmas teenistusest vabastamist koondamise tõttu. Koondamissituatsiooni ei sõltu olemasolu sellest, kas struktuurimuudatuste tulemusel vabastati teenistusest üks või mitu ametnikku. Siiski võib fakt, et struktuurimuudatused (sh ametikohtade koosseisu muudatused) puudutasid ainult ühte ametnikku, osutada ametikoha kaotamisele subjektiivsetel, ametnikust tingitud põhjustel. Kohtu hinnangul ei osuta kirjeldatud struktuurimuudatused, et muudatuste tegelik eesmärk oli kaebaja teenistusest vabastamine. Vallavolikogu otsusest nähtuvalt puudutasid muudatused lisaks majandus- ja arendusosakonna juhataja ametikohale ka mitut teist ametikohta: teede peaspetsialisti ametikoha ja hankespetsialisti ametikoha asemel moodustati taristu peaspetsialisti ametikoht ning ühe majandushalduri ametikoha asemel majandusspetsialisti ametikoht. Koondamissituatsiooni kindlakstegemisel ei oma tähtsust, kas mõni neist ametikohtadest oli 2024. a oktoobri lõpus täitmata. Teede peaspetsialisti ametikoha ja hankespetsialisti ametikoha ümberkorraldamine taristu peaspetsialisti ametikohaks on oma 6(11)
3-24-3251 mõjult võrreldav kaebaja ametikoha kaotamisega, sest mõlema muudatuse tulemusel vähenes ametikohtade arv. Seda järeldust ei väära ka kaebaja väide, et 2024. a oktoobri lõpus ei olnud vallavalitsuse struktuuris enam maastikuarhitekti ametikohta ja ehitusspetsialisti ametikohta. Võttes arvesse, et vallavalitsusel oli õigus teha vallavalitsuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires muudatusi, ei saa asjas esitatud materjalide põhjal välistada, et maastikuarhitekti ametikoht ja ehitusspetsialisti ametikoht olid kaotatud vallavalitsuse struktuurist enne vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsuse tegemist. Valla koalitsiooni 30. septembri 2024. a protokolli kohaselt selgitas küll vallavanem, et lisaks majandusosakonna juhi ametikohale koondatakse ka maastikuarhitekti koht (dtl 24). Seevastu vallavolikogu struktuurimuudatuste otsuse eelnõu seletuskirja tekst võimaldab ka järeldust, et maastikuarhitekti ja ehitusspetsialisti ametikohad oli enne 31. oktoobrit 2024 kaotatud: „Kaotatud on maastikuarhitekti ametikoht, kuna vallavalitsus on andnud enamuse maastikuarhitekti ülesandeid Kuremaa Enveko OÜ-le“ (dtl 12); „Ümber on korraldatud ka ehitusspetsialistide ametikohad, mille tulemusena on kolm ehitusala ametnikku ehituse peaspetsialistid ning on ühtlustatud tööülesanded ning asendamise kord“ (dtl 13). Ka juhul, kui maastikuarhitekti ametikoht ja ehitusspetsialisti ametikoht olid kaotatud vallavalitsuse struktuurist enne vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsuse tegemist, ei puudutanud nimetatud otsus üksnes kaebaja ametikohta.
16.6.Kaebaja väitel oli teenistusest vabastamine tingitud nii tema erakondlikust kuuluvusest kui ka töökiusu kohta avalduse esitamisest. Kaebaja osutas koalitsiooni 30. septembri 2024. a koosoleku protokollile, mille kohaselt mainis vallavanem T. Aas koalitsiooni koosolekul töökiusu avaldust: „kui koalitsioonis saavutasime struktuuriga seoses kompromissi, siis ametnik tegi töökiusu avalduse ja seetõttu loodetud töörahu ei tulnud“ (dtl 24). Kaebaja ei ole väitnud, et ta tegelikult ei esitanud sarnase sisuga avaldust. Ainuüksi asjaolu, et vallavanem osutas töökiusu avalduse esitamisele, ei võimalda teha järeldust, et sellise avalduse esitamine oli kaebaja teenistusest vabastamise põhjuseks. Nagu kohus eespool juba märkis, ei piirdunud muudatused üksnes majandus- ja arendusosakonna kui struktuuriüksuse ja kaebaja ametikoha kaotamisega.
17.Asjas esitatud tõendid ei kinnita, et majandus- ja arendusosakonna juhataja ametikoht kaotati kaebajast tingitud subjektiivsetel põhjustel, sealhulgas temast vabanemise eesmärgil. Vallavalitsuse struktuurimuudatus oli tunduvalt laiahaardelisem kui üksnes kaebaja ametikoha kaotamine. Samuti ei osuta miski sellele, et kaebaja ametikoha vallavalitsuse struktuurist kaotamine olnuks meelevaldne – selleks olid arusaadavad, ratsionaalsed ja objektiivsed põhjused. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebaja teenistusest vabastamise käskkiri ei ole ATS § 90 lg 1 p-ga 2 vastuolus. Kaebajale teise ametikoha pakkumine (ATS § 90 lg 7)
18.Kaebaja väitel oleks vastustaja pidanud pakkuma talle enne teenistusest vabastamist teist ametikohta.
19.ATS § 90 lg 7 näeb ette, et enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist peab talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta.
19.1.Jõgeva vallavanem koostas kaebajale 31. oktoobril 2024 teate tema teenistusest vabastamise kohta (vallavanema 31. oktoobri 2024. a teade nr 13-3/33-4; dtl 14–15). 7(11)
3-24-3251 Nimetatud teates märkis vastustaja, et Jõgeva Vallavalitsusel puudub võimalus pakkuda kaebajale teiste ATS § 90 lg-s 7 sätestatud tingimustele vastavat ametikohta. Muid asjakohaseid põhjendusi teates ei esitatud. Kohtumenetluses põhjendas vastustaja, et vallavalitsuse koosseisus puudusid koondamissituatsiooni ajal vakantsed ametikohad, mida kaebajale pakkuda (10. veebruari 2025. a vastus kaebusele, p 3 (dtl 47) ning 26. septembri 2025. a seisukoha p 2; dtl 95).
19.2.Asja materjalidest nähtuvalt oli vallavalitsuse struktuuris enne vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsust nr 211 kaks majandushalduri ametikohta (dtl 92–94 ja 102–103). Vaidlust pole ka selles, et üks majandushalduri ametikoht oli täidetud (Q; vastustaja 26. septembri 2025. a avaldus, p 2.12; dtl 99). Kuna vastustaja on vastu vaielnud kaebuse p-s 3.1.1 esitatud väitele, et „täitmata majandushalduri ametikoht [korraldati ümber] majandusspetsialisti ametikohaks“, mõistab kohus ei vastustaja ei nõustu väitega, et üks kahest majandushalduri ametikohast oli täitmata. Vastustaja põhjendas 10. veebruari 2025. a vastuses, et vallavalitsus maksis vallavalitsuse kantselei spetsialistile Ce lisanduvate ametiülesannete täitmise eest perioodiliselt lisatasu (vastus kaebusele, p 3.2; dtl 47–48). Oma väite kinnituseks on vastustaja esitanud kohtule vallavanema 6. juuni 2024. a, 28. juuni 2024. a, 26. juuli 2024. a, 4. septembri 2024. a, 11. oktoobri 2024. a ja 4. novembri 2024. a käskkirjad, millest nähtuvalt maksti Cle täiendavate tööülesannete täitmise, s.o vallavara müükide ja kasutusse andmise korraldamise eest lisatasu (dtl 62–71 ja 74–75). Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud käskkirjad, et ka teine majandushalduri ametikoht oli täidetud. Vastupidi, vajadus maksta kantselei spetsialistile täiendavate ülesannete täitmise eest lisatasu osutab sellele, et üks kahest majandushalduri ametikohast ei olnud täidetud. Vastustaja esitatud teabe kohaselt viidi C vallavalitsuse kantselei spetsialisti ametikohalt majandusspetsialisti ametikohale vallavanema 26. novembri 2024. a käskkirjaga nr 29P (vastus kaebusele, p 3.2; dtl 47–48). Nimetatud käskkirja kohaselt vabastas vallavanem Ci vallavalitsuse kantselei spetsialisti ametikohalt 26. novembril 2024 seoses asumisega teisele ametikohale. Sama korraldusega nimetas vallavanem Ci alates 27. novembrist 2024 vallavalitsuse majandusspetsialisti ametikohale (dtl 77). Vastustaja jäi ka 26. septembri 2025. a avalduses seisukohale, et teine majandushalduri ametikoht oli 31. oktoobri 2024. a seisuga täidetud, sest C sai vastavate teenistusülesannete täitmise eest lisatasu ning ühe majandushalduri ametikoha ümberkorraldamine majandusspetsialisti ametikohaks oli sisuliselt otsustatud juba ammu enne 31. oktoobrit 2024. Vastustaja möönis, et ametniku ametlik üleviimine vormistati vallavanema 26. novembri 2024. a käskkirjaga, kuid see ei muuda fakti, et majandushalduri ega majandusspetsialisti ametikoht ei olnud koondamise ajal vakantne. Vastustaja lisas, et Cl tekkis majandusspetsialisti ametikohale nimetamise osas õiguspärane ootus, sest talle oli vastav ettepanek juba varem tehtud ning ta täitis lisatasu eest selle ametikoha ülesandeid. Seepärast ei saa vastustaja hinnangul järeldada, et vallavalitsusel olnuks kohustus pakkuda majandusspetsialisti ametikohta kaebajale või käsitada seda ametikohta vabana (avalduse p-d 2.12–2.14; dtl 99).
19.3.Kohus loeb vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsuse nr 211 alusel tõendatuks, et vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuuris oli alates 1. novembrist 2024 üks majandusspetsialisti ametikoht ja üks majandushalduri ametikoht (dtl 8–11). Samuti loeb kohus tõendatuks, et Q jätkas majandushalduri ametikohal ka alates 1. novembrist 2024 (vastustaja 26. septembri 2025. a avaldus, p 2.12; dtl 99).
8(11)
3-24-3251 Kohus ei nõustu aga vastustaja seisukohaga, et majandusspetsialisti ametikoht ei olnud kaebaja teenistusest vabastamise ajal vakantne. Võttes arvesse, et C nimetati majandusspetsialisti ametikohale alates 27. novembrist 2024 ning vastustaja ei ole väitnud, et ajavahemikus 1. november 2024 kuni 26. november 2024 oleks sama ametikohta täitnud keegi teine, on ilmne, et majandusspetsialisti ametikoht oli alates 1. novembrist 2024 täitmata. Ametnik ei saa olla ametikohal, millele teda ei ole nimetatud või üle viidud (ATS § 21 lg 1 ja § 98 lg 1). Ametikohale nimetamisel ja tähtajatu üleviimise korral tuleb anda haldusakt (ATS § 26 lg 1 ja § 98 lg 7 p 1) ning ametikohale asumise kuupäev ei või olla varasem kui ametikohale nimetamise haldusakti andmise kuupäev (ATS § 28 lg 2). Seega oli majandusspetsialisti ametikoht kaebaja teenistusest vabastamise ajal täitmata.
20.ATS § 90 lg 7 eesmärk on vältida ametniku teenistusest vabastamist ametnikule sobiva teise vaba ametikoha pakkumise teel (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-16, p 17). Kohtupraktika kohaselt on ametnikule sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine ATS § 90 lg 7 alusel ametiasutuse kohustus (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-16-340/39, p-d 14 ja 15). ATS § 90 lg-st 7 ei tulene ametiasutusele kaalutlusõigust otsustamaks, kas ja millist teist ametikohta ametnikule enne koondamist pakkuda. Säte kohustab ametiasutust hindama, kas isiku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastav ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega vaba ametikoht on olemas. Kui selline vaba ametikoht ametiasutuses leidub, tuleb seda ametikohta pakkuda (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-16, p 16). Praeguses asjas ei ole vastustaja 31. oktoobri 2024. a koondamise teates ega kohtumenetluses väitnud, et majandusspetsialisti ametikoht ei vastanud kaebaja haridusele, töökogemusele, teadmistele või oskustele või et majandus- ja arendusosakonna juhataja ja majandusspetsialisti ametikohtade teenistusülesanded polnud sarnased. Nagu kohus eespool leidis, oli vastustaja kaebaja teenistusest vabastamisel ekslikult seisukohal, et majandusspetsialisti ametikoht oli täidetud. Seega ei asunudki vastustaja eespool nimetatud kriteeriume hindama ning jättis sellest tulenevalt välja selgitamata, kas kaebajale oli võimalik pakkuda majandusspetsialisti ametikohta. Sellises olukorras ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas ametiasutus püüdis vältida ametniku teenistusest vabastamist ametnikule sobiva teise vaba ametikoha pakkumise teel. Kohtu hinnangut ei väära ka vastustaja esitatud väited kaebaja informeerituse kohta seoses majandusspetsialisti ametikoha loomisega. Kuna kaebaja osales majandusspetsialisti ametijuhendi väljatöötamisel (dtl 109–110), saab pidada usutavaks, et ta teadis teenistusest vabastamise ajal, et majandusspetsialisti ametikoht oli alates 1. novembrist 2024 täitmata. Kaebajal ei olnud siiski kohustust vastustaja asemel hinnata ATS § 90 lg 7 eelduste täidetust. Kuna kaebajale esitati koondamise teade samal päeva, kui ta teenistusest vabastati, ei olnud tal võimalik ka taotleda, et vastustaja põhjendaks talle majandusspetsialisti ametikoha pakkumata jätmist. Võttes arvesse, et kaebaja tõi tema hinnangul talle sobiva ametikoha esile kaebuses, s.o kohtumenetluse varajases staadiumis, ei ole ta oma eelistuse esiletoomisega viivitanud ega ole takistanud vastustajal põhjendamast kaebajale majandusspetsialisti ametikoha pakkumata jätmist.
21.Kohus leiab kokkuvõtvalt, et vastustaja ei järginud kaebaja teenistusest vabastamisel ATS § 90 lg-s 7 sätestatut ning seetõttu on kaebaja teenistusest vabastamine õigusvastane.
9(11)
3-24-3251 II
22.Kaebaja palub mõista vastustajalt välja hüvitise kaebaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. ATS § 105 lg 1 esimese lause kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Sama sätte teises lauses on täpsustatud, et kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. ATS § 105 lg 3 kohaselt ei kehti ATS § 105 lg-s 1 nimetatud hüvitise piir, kui ametnik vabastati teenistusest ATS §-s 13 nimetatud võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes.
22.1.Kaebaja on kaebuses küll märkinud, et ta taotleb hüvitist kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses saamata jäänud töötasu ja moraalse kahju korvamiseks, kuid ta ei ole selgesõnaliselt põhjendanud, miks ta peab sellist hüvitist õiglaseks. Kuna kaebaja väitis kaebuses, et tema ametikoha kaotamisel olid tugeva diskrimineerimise tunnused, mõistab kohus, et kaebaja seostab enda teenistusest vabastamist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole kahju tekkimist tõendanud ning hüvitamiskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ühelgi juhul ei saa hüvitis ületada kaebaja kolme kuu keskmist palka, sest asjas ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul hüvitist suurendada (vastus kaebusele, p 5; dtl 49). Lisaks märkis vastustaja, et kaebaja töötab alates 20. jaanuarist 2025 teises vallas uuel ametikohal (26. septembri 2025. a avaldus, p 3; dtl 100).
22.2.Kohus märgib esmalt, et praeguses asjas ei kuulu kohaldamisele ATS §105 lg 3, sest kaebajat ei vabastatud teenistusest võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes. Kohus leidis eespool, et kaebaja teenistusest vabastamine oli õigusvastane ATS § 90 lg-s 7 sätestatud nõuete rikkumise tõttu. Kuna kaebaja vabastati teenistusest õigusvastaselt, on tal õigus nõuda ATS § 105 lg 1 alusel hüvitist enda kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohtupraktika kohaselt ei ole kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-13-16, p 29). Seega ei pidanud kaebaja kahju tekkimist tõendama. Suurema hüvitise nõudmisel tuleb võtta lisaks eeldatavalt tekkinud kahju suurusele arvesse ka teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-129/22, p 11). Kaebaja ei toonud kaebuses ega asja arutamise käigus esile asjaolusid, mis õigustaksid tavapärasest, s.o kolme kuu keskmisest palgast, suurema hüvitise väljamõistmist. Ta esitas küll kaebuses üldsõnalise väite töökiusu kohta, kuid seostas seda koondamise lubamatusega, mitte endale mittevaralise kahju tekkimisega. Asjaolud, mis seostuvad kaebajal kahju tekkimisega, tõi ta esile alles 5. oktoobri 2025. a vastuväites vastustaja 26. septembri 2025. a seisukohale. Kuna menetlusosalistel oli kohtu 16. septembri 2025. a määruse alusel õigus esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid kuni 26. septembrini 2025, ei saa kohus kaebaja 5. oktoobri 2025. a vastuväites esitatud uusi asjaolusid asja lahendamisel arvesse võtta. Kaebaja on 5. oktoobri 2025. a vastuväites ka ise palunud kohtul jätta tema pereelu puudutav teave tähelepanuta (dtl 120).
22.3.Eeltoodust tulenevalt mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses (ATS § 105 lg 1). 10(11)
3-24-3251
23.HKMS § 167 lg 1 sätestab, et kui kaebaja taotleb rahasumma väljamõistmist või väljamaksmiseks kohustamist, määrab kohus kaebuse rahuldamise korral otsuses kindlaks rahasumma suuruse. Kohus võib vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlaksmääramine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu. Ettekirjutuses määrab kohus summa kindlaksmääramise ja väljamaksmise üldtingimused. Kuna keskmise palga arvestamisel tuleb arvesse võtta andmeid, mis ei pruugi kohtule täpselt teada olla, peab kohus põhjendatuks kohustada vastustajat HKMS § 167 lg 1 alusel määrama kindlaks kaebaja kolme kuu keskmise palga suuruse ning maksma talle hüvitise välja ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Kohus määrab, et kaebaja teenistussuhte lõpetamisest tingitud keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuuks on 2024. a oktoober. III
24.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus X-i kaebuse osaliselt. Kohus tunnistab Jõgeva vallavanema 31. oktoobri 2024. a käskkirja nr 27P õigusvastaseks ning mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus jätab kaebuse rahuldamata osas, milles kaebaja nõuab hüvitise väljamõistmist tema kolme kuu keskmist palka ületavas osas.
25.Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Pooled ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlusi ega menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, mistõttu ei saa menetluskulusid välja mõista (HKMS § 109 lg 1). Kaebus on vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 1 riigilõivuvaba. Kohus tagastas kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 20 eurot 10. jaanuari 2025. a määrusega. Poolte võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
26.Kohus asendab otsuse avaldamisel Ci ja Qi nimed nende eraelu kaitseks tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kaebaja osas tegi kohus samasisulise otsustuse 16. septembri 2025. a määruses. (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.