3-25-543/15 - Haridus ja kultuur - Muu haridus ja kultuur - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

7.1.Kohatasu erinevus, sh huvitegevuse lisatasu ja kohatasu põhiosa erinevused Kohus märgib esmalt, et vastustaja KELS § 10 lg-s 1 nimetatud kohustuse täidetuks lugemine alates 21.08.2024 ei mõjuta kohtu hinnangul kohatasu ja huvitegevuse lisatasu summat, mida kaebaja oleks pidanud augustis 2024 tasuma erahoius juhul, kui laps oleks hakanud käima munitsipaallasteasutuses alates 21.08.2024. Kaebaja ja lastehoiu vahel sõlmitud lepingu p 2.2 kohaselt ei mõjutanud lapse tegelik hoius käimine kohatasu suurust (dtl 7) ja huvitegevuse lepingu kohaselt oli erinev kohatasu suurus määratud hoiukoha kasutamisel täis- ja osaajaga (dtl 53). Samuti nähtub kohtule, et kuigi kaebaja laps käis alates 26.08.2024 munitsipaallasteaias, s.o kasutas augustis 2024 hoiukohta osaajaga, esitati kaebajale arve siiski koha- ja huvitegevuse tasu täissummas (dtl 25). Kaebaja esitatud kahjuarvestuse (dtl 10) kohaselt tasus ta teenuste eest, mis on munitsipaallasteaias hinna sees, kokku 175 eurot. Vastustaja väitel on huvitegevuse tasu sellise huvitegevuse eest, mida ka munitsipaallasteaedades pakutakse väljaspool tavapärast päevakava, ning lapse huviringides osalemine ja selle eest tasumine oli vanema vabatahtlik valik. Kohtud on varasemalt sarnastes vaidlustel leidnud, et munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis lähtub riiklikust õppekavast, mis hõlmab ka teatud ulatuses liikumis-, kunsti- ja muusikatunde (vt nt Tallinna Halduskohtu 11.05.2023 otsuse nr 3-22-2643 p 34-35). Vastustaja on praegusel juhul esitanud tõendina ka Aruheina lasteaia õppekava (dtl 91 jj). Õppekava p 2.1 kohaselt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse arenemist kehaliselt, vaimselt, sotsiaalselt ja emotsionaalselt terviklikuks inimeseks. Laps on kehaliselt aktiivne ja tal on kujunenud arusaam tervise hoidmise tähtsusest. Punkti 3.2 kohaselt on rühma päevakavas ajaliselt kokku lepitud 2 korda nädalas muusika- ja liikumisõpetaja poolt läbiviidavate tegevuste ajad, sh on p 3.3 kohaselt ka sõimerühma päevakavas planeeritud tegevused. Punkti 4 kohaselt tugineb lasteaia õppe- ja kasvatustegevus koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale, mille valdkondadeks on ka kunst, muusika ja liikumine; peamiste õppemeetodite hulgas on joonistamine, maalimine, voolimine, meisterdamine ja modelleerimine, laulmine, helisalvestiste kuulamine, mäng pillidel, rütmiline liikumine ja -harjutused. Õppekavas on kirjeldatud ka 1,5-3-aastaste laste oskusi kunsti, muusika ja liikumise valdkondades (vastavalt dtl 132-133, 136-137, 139-140). Eelnimetatud lepingu p 2.2 kohaselt sisaldab lastehoiu kohatasu lastehoius käimist 5 päeva nädalas E-R kellaajal 08.00-17.30, s.o sisuliselt lapse hoidmist. Huvitegevuse lepingulisas (dtl 53) on aga kirjeldatud muusikaringi, saviringi ja lastejooga sisu, mis kohtu hinnangul vastavad lasteaia õppekavalistele muusika, kunsti ja liikumise valdkonna tegevuste eesmärkidele. Seega oli huvitegevuse lisatasu puhul tegemist kulutustega, mis on seotud sellega, et kaebajate laps saaks võimalikult samasugust teenust, nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias ning kirjeldatud huvitegevused on sisuliselt võrreldavad muusika- kunsti- ja liikumistunniga munitsipaallasteaias. Soovides oma lapsele pakkuda tegevust, mis munitsipaallasteaias oleks niikuinii kohatasuga hõlmatud, ei olnud kaebajal muud võimalust, kui tasuda huvitegevuse tasu. Kohtule ei nähtu lapsehoiuteenuse ega huvitegevuse lepingutest, et lapse huvitegevuses osalemine oleks olnud vabatahtlik või oleks olnud võimalik huvitegevusest täielikult loobuda, sh loobuda ka lapse huvitegevuses osalemisest päevadel, mil laps hoius käis. Eelneva tõttu leiab kohus, et kaebajatel tuli lapsele munitsipaallasteaias kohatasuga hõlmatud teenusega sarnase teenuse tagamiseks tasuda ka huvitegevuse eest. Seega loeb kohus tasu vanema lapse muusikatundide eest kohatasu hulka. Kohus toob enamtasutud kohatasu arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele. Tabelis on arvestatud nii õppetegevuse (huvitegevuse) lisatasu, mille kohus luges eelnevalt kohatasu hulka, kui ka kohatasu põhiosa erinevust augustis 2024. Kohtu arvestus allpool erineb august 2024 munitsipaallasteaia kohatasu osas 19.06.2025 määruses esitatust. Kohus selgitab järgnevat: 4(8)

koolituskulusid TuMS § 26 lg 1 ja lg 2 p 1 mõttes, ei olnud kaebajal 2023. aastal enam võimalik saada täiendavat tulumaksutagastust ning 2024. aastal kasutas kaebaja ära kogu TuMS § 28 2 lõikes 1 sätestatud piirmäära (dtl 172). Seega ei oleks kaebaja saanud ka juhul, kui laps oleks käinud munitsipaallaste-asutuses, tagasi munitsipaallasteasutuse kohatasult täiendavat tulumaksu. Seetõttu ei ole kaebajale saamata jäänud tulumaksu osas kahju tekkinud. Kaebaja selgitas 08.09.2025 kohtule, et kuna kaebaja on abielus, oleks saanud koolituskulud, millelt kaebajal endal ei oleks olnud õigust tulumaksutagastust saada, üle kanda abikaasale. Seetõttu palus kaebaja Maksu- ja Tolliametilt täiendavat infot koguda. Kohus selgitab, et kuigi TuMS § 28 2 lg 11 kohaselt on varaühisusega varasuhtega abikaasade vahel võimalik koolituskulusid n-ö üle kanda, ei ole kohtul võimalik seda kaebuse lahendamisel arvestada. Kaebaja abikaasa ei ole käesolevas asjas kaebajaks, mistõttu ei ole alust kaebaja abikaasale tekkinud võimaliku kahju kohta tõendeid koguda ega kahju vastustajalt välja mõista. Kui kaebaja abikaasa siiski leiab, et talle on saamata jäänud tulumaksutagastuse osas kahju tekkinud, on tal võimalik esitada kaebus HKMS § 46 lõikes 3 sätestatud tähtaegu järgides. 7.4 Lepingutasu Kaebaja tasus lapsehoiuga sõlmitud lapsehoiuteenuse lepingu p 2.1 alusel lepingutasu 100 eurot (dtl 7). Tegemist on tasuga, mida tavapäraselt munitsipaallasteaia kohta kasutama hakates vanematel tasuda ei tule. Asjaolu, et sellise tasu maksmist ei olnud kokku lepitud vastustaja, lapsehoiu ja lapsevanema vahel sõlmitud kolmepoolses lepingus, ei välista vastustaja vastutust. Kohus sedastas eespool otsuse punktis 5, et eralastehoiu kasutamine ei olnud haldusasja materjalidest nähtuvalt vabatahtlik. Lepingutasu osas kahju tekkimise põhjustas vastustaja õigusvastane tegevusetus lapsele soovitud ajaks (s.o 01.08.2023) lasteaiakoha võimaldamisel. Kui vastustaja oleks õigeaegselt täitnud oma KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustust, oleks kaebaja laps saanud augustis 2023 käia munitsipaallasteaias ja erahoiuga lepingu sõlmimisel lepingutasu tasumise vajadust ei oleks tekkinud. 7.5 Kahjuarvestuse kokkuvõte Arvestades eelnevat, on kaebaja lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes munitsipaallasteaiaga: - tasunud rohkem kohatasu, sh huvitegevuse lisatasu ja kohatasu põhiosade erinevus – 540,81 eurot; - tasunud rohkem toiduraha – 347,26 eurot; - tasunud lepingutasu – 100 eurot; Seega on kaebaja kahju seoses lapse ajavahemikul 01.08.2023–20.08.2024 munitsipaallasteaias käimise asemel erahoius käimisega kokku 988,07 eurot (540,81+347,26+100).