V.U kaebus Kaitseressursside Ameti keelamiseks 05.02.2025 teatise nr 8-7/2025/284 alusel sunniraha sisse nõuda või tasutud sunniraha tagastamiseks ja täitekulude hüvitamiseks
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 14.02.2025 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.11.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
2.Kaebaja osas avati 27.-28.01.2025 töövõimetusleht (dtl 8–9) ja kaebaja ei ilmunud 28.01.2025 terviseseisundi hindamisele.
3.Vastustaja otsustas 05.02.2025 teatisega nr 8-7/2025/284 (dtl 4–5) nõuda kaebajalt sisse sunniraha 640 eurot. Vastustaja andis kaebajale sunniraha vabatahtlikult tasumiseks aega 10 päeva, pärast seda edastatakse täitekorraldus kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja keelamiseks 05.02.2025 teatise alusel sunniraha sisse nõuda või tasutud sunniraha tagastamiseks ja täitekulude hüvitamiseks. Põhjendused:
4.1.Vastustajal ei olnud õigust rakendada sunniraha, kuna kaebaja oli 28.01.2025 haige. Kaebaja esitas 03.02.2025 vastustajale sellekohase terviseportaali väljavõtte ja töövõimetuslehe. Kaebajal oli õigus esitada põhjendusi oma mitteilmumise kohta 14 päeva jooksul, kuid vastustaja tegi sunniraha määramise otsuse juba 05.02.2025. Kuna kaebaja esitas tõendid enne 14-päevase tähtaja möödumist, oli vastustaja otsus sunniraha määramise kohta enneaegne ja vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega.
4.2.Terviseportaali andmetest nähtub, et kaebaja esitas 27.01.2025 perearstile elektrooniliselt pöördumise, milles kirjeldas oma terviseseisundit, sh tugevat peavalu, palavikku, nägemishäireid, külmatunnet ja nõrkust. Kaebajale määrati töövõimetusleht kehtivusega 27.28.01.2025, mis kinnitab, et kaebaja oli sellel perioodil tööks ja samaväärseks tegevuseks võimetu. Sellest hoolimata leidis vastustaja, et kaebaja haigestumine polnud piisav põhjus terviseseisundi hindamiselt puudumiseks. Selline hinnang on subjektiivne ning arsti hinnangu ja kaebaja terviseandmetega vastuolus.
4.3.Vastustaja viitab ettekirjutus-hoiatuses, et kaebaja on ka varem sarnastel asjaoludel terviseseisundi hindamiselt puudunud. Kaebaja varasemad puudumised ei ole selle konkreetse juhtumi hindamisel asjakohased. Igat juhtumit tuleb käsitleda eraldi, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid. Kuna käesoleval juhul on tõendatud, et kaebaja terviseseisund ei võimaldanud tal ilmuda terviseseisundi hindamisele, on sunniraha määramine ebaõiglane.
4.4.Sunniraha määramine on põhjendamatu. Sunniraha eesmärk on tagada kohustuse täitmine, kuid kuna kaebajale määrati uus terviseseisundi hindamise aeg 22.04.2025, puudub sunnirahal õigustatud eesmärk. Samuti on 640-eurone sunniraha ebamõistlikult suur, arvestades, et puudumise põhjuseks oli halb terviseseisund ning kaebajal oli seadusest tulenev õigus esitada põhjendus 14 päeva jooksul. Kaebaja haiguslugu näitab selgelt, et teda vaevasid tugev peavalu, palavik, nägemishäired ja nõrkus, mis takistasid kaebajal osaleda terviseseisundi hindamisel.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 kohaselt rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtajal täitmata. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei täitnud kohustust osaleda 28.01.2025 terviseseisundi hindamisel. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on teatavaks tehtud ettekirjutus, mis kehtib, ja seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Puudub vaidlus selles, kas ettekirjutus on kaebajale teatavaks tehtud. Kaebaja oli oma kohustusest teadlik. Samuti on tegemist kehtiva ettekirjutusega. Sunnivahendi rakendamist takistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3) ei esinenud.
2(7)
3-25-364
5.2.Vastustaja ei pidanud ootama 14 päeva jooksul põhjendusi. Kaebaja esitas vastustajale 03.02.2025 põhjendused oma mitteilmumise osas ja vastustajal puudus vajadus küsida kaebajalt täiendavaid tõendeid. Neljateistkümne päeva jooksul põhjenduste ootamine ei ole põhjendatud olukorras, kus kaebaja on ammendavad tõendid juba varem esitanud ja puudub alus eeldada, et kaebajal võiks esineda veel mõni täiendav asjaolu peale tema välja toodud haigestumise, miks ta terviseseisundi hindamisele ei ilmunud. Seega oli sunniraha rakendamine enne 14 päeva möödumist õiguspärane.
5.3.Lisaks on kaebaja pöördunud 10.02.2025 vastustaja poole (dtl 44), mille kohaselt ta ei nõustu sunniraha rakendamisega. Vastustaja 11.02.2025 vastuskirjas (dtl 46) selgitati kaebajale, et ta on ka varasemalt pöördunud sarnaste lühiajaliste haigestumistega vastustaja poole terviseseisundi hindamise aja läheduses. Kuna mitteilmumine saab olla põhjendatud üksnes erandlikel asjaoludel, siis selgitati kaebajale, et tema haigestumine ei olnud niivõrd tõsine, et tal poleks oleks olnud võimalik terviseseisundi hindamisel osaleda. Vaatamata sellele oli vastustaja valmis kaebajale vastu tulema ning andis talle ettekirjutuse täitmiseks kaks täiendavat tähtaega – 14.02.2025 ja 17.02.2025. Vastustaja selgitas, et juhul, kui kaebaja osaleb terviseseisundi hindamisel, on vastustaja valmis kaebajale määratud sunniraha tühistama. Kiri saadeti kaebajale 11.02.2025 e-postiga meiliaadressile XXX ja kaebaja tutvus dokumendiga kaitseväeteenistuse veebis 14.02.2025 (dtl 48). Seega sai kaebaja vastustaja vastuskirjast teada hiljemalt 14.02.2025. Kaebaja vastustaja pöördumisele ei reageerinud ega osalenud 14.02.2025 või 17.02.2025 terviseseisundi hindamisel. Kaebaja ei võtnud ka ühendust pakutud kuupäevade muutmiseks või sobitamiseks oma ajagraafikuga. Seega leiab vastustaja, et sunniraha sissenõudmine on olnud õiguspärane. Kaebajale on proovitud vastu tulla, kuid kaebaja ei ole oma kohustuse täitmise osas huvi üles näidanud.
5.4.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja haigestumisega seonduvat ei arvestatud õiguspäraselt. Kaebaja saatis 03.02.2025 vastustajale kirja, milles selgitas, et ei osalenud 28.01.2025 terviseseisundi hindamisel haiguse tõttu. Kaebaja lisas oma kirjale väljavõtte terviseportaalist. Väljavõttelt nähtub, et kaebaja pöördus 27.01.2025 elektrooniliselt perearsti poole kaebusega, sest tal esineb külmatunne, käte-jalgade külmetamine, nägemishäired, nõrkus, peavalu, väsimus jm. Kaebaja viitas, et pärast puhkamist ja magamist on enesetunne parem. Töövõimetusleht lõpetati 28.01.2025. Järelikult ei olnud kaebaja haigestumine niivõrd tõsine. Kaebajat ei ole kutsutud arstlikku kontrolli. Ta ei võtnud ka vastustajaga ühendust, et oma kaebustest teavitada (mh küsida, kas selliste sümptomitega teda vastu võetakse). Töövõimetuslehte ja töökohustuste täitmist ei saa võrrelda vastustaja terviseseisundi hindamisega. Töövõimetusleht reguleerib suhteid töötaja ja tööandja vahel ning töövõimetusleht vabastab isiku töökohustuste täitmisest. Vastustaja terviseseisundi hindamine on oma olemuselt arsti vastuvõtt. Seega olukorras, kus isiku kaebused olid sellised, et tal oleks olnud võimalik minna arsti vastuvõtule, pidi tal olema võimalik osaleda ka vastustaja terviseseisundi hindamisel. Kaebajal esinevate kaebused ei olnud niivõrd tõsised, et need oleks takistanud tema osalemist terviseseisundi hindamisel (arsti vastuvõtul).
5.5.Isegi juhul, kui kaebaja terviseseisund oleks olnud niivõrd tõsine, et ta ei oleks saanud vastustaja arsti vastuvõtul osaleda, siis on vastustaja andnud kaebajale täiendavalt võimaluse terviseseisundi hindamine läbida 14.02.2025 või 17.02.2025, et vältida sunniraha sissenõudmist. Kaebaja ei reageerinud vastustaja pakutud võimaluse peale, kuigi on tõendatud, et ta on vastustaja vastuskirja ja pakutud võimalusega tutvunud. Kaebaja ei ole ka palunud võimalust näiteks vastustaja pakutud aegade muutmiseks.
5.6.Kaebaja põhjendas oma terviseseisundi hindamisele mitteilmumist haigestumisega ka eelmise terviseseisundi hindamise ajal. Kaebaja kutsuti ettekirjutusega nr 11-12.1/2024/3456 terviseseisundi hindamisele, mis toimus 03.10.2024 (dtl 50–51). Kaebaja põhjendas oma 3(7)
3-25-364
mitteilmumist haigestumisega, mis esines üksnes terviseseisundi hindamise kuupäeval, s.o 03.10.2024 (dtl 52–54). Vastustaja otsustas isikule vastu tulla ja nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha ei rakendatud. Kuna kaebaja esitas 03.04.2025 taaskord lühiajalise haigestumisega seonduva tõendi, siis otsustas vastustaja seda mitte arvestada, võttes arvesse ka asjaolu, et haigestumine ei olnud niivõrd tõsine.
5.7.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et rakendatud sunniraha oleks olnud ebamõistlikult suur. Kaebajat kutsuti terviseseisundi hindamisele kutsega perioodil 16.01.2020–24.04.2023 kaheksal korral. Seejärel kutsuti teda terviseseisundi hindamisele ettekirjutusega 14.08.2023 (dtl 56–57), 27.11.2023 (dtl 59–60), 25.06.2024 (dtl 62–63) ja 03.10.2024 (dtl 50–51). Kaebaja ei olnud varem oma mitteilmumist põhjendanud ega ametiga ühenduses olnud ning pöördus esimest korda põhjendustega vastustaja poole 03.10.2024 toimunud terviseseisundi hindamisele mitteilmumise osas, mille vastustaja luges ka vabandatavaks. Eelnevates ettekirjutustes välja toodud sunnirahad rakendati. ATSS § 3 lg 3 kohaselt kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja –määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Võttes arvesse asjaolu, et kaebajat oli enne 28.01.2025 toimunud terviseseisundi hindamist kutsutud terviseseisundi hindamisele 12 korral, kuhu kaebaja ei ilmunud, siis ei saa 640 euro suuruse sunniraha rakendamist pidada ebaproportsionaalseks sunnivahendiks. Sunniraha jääb kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 226 lg-s 2 välja toodud ülemmäära sisse. Arvestades kaitseväeteenistuse läbimise tähtsust riigikaitse seisukohalt ja kaebajale Eesti vabariigi põhiseaduse (PS) § 124 lg-ga 1 pandud kohustust, peab vastustaja kaebaja korduvaid rikkumisi arvestades sunniraha määra proportsionaalseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebaja vaidlustab tema suhtes kohaldatud sunnivahendit.
7.ATSS § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg 1 järgi on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.
8.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja 26.11.2024 ettekirjutus-hoiatusega (dtl 36–37) kohustati kaebajat ilmuma 28.01.2025 kl 11.50 terviseseisundi hindamisele, kuid kaebaja jättis talle pandud kohustuse täitmata – ta ei ilmunud terviseseisundi hindamisele. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kui kaebaja hindamisele ei ilmu, siis rakendatakse tema suhtes sunniraha summas 640 eurot. Puudub vaidlus, et ettekirjutus on kaebajale teatavaks tehtud ja tegemist on kehtiva ettekirjutusega.
9.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt esitas kaebaja 03.02.2025 vastustajale e-kirja (dtl 10), milles teavitas, et ta puudus terviseseisundi hindamiselt haiguse tõttu. Terviseportaali väljavõttest (dtl 8–9) nähtuvalt on kaebaja 27.01.2025 teinud perearstile elektroonilise pöördumise, milles teavitas, et on haigestunud, ja soovis haiguslehte. Kaebaja kurtis peavalu, külmavärinaid / külmatunnet, sh käte-jalgade külmetamist, nägemishäireid ja nõrkust. Kaebajale määrati töövõimetusleht kehtivusega 27.-28.01.2025.
10.Ettekirjutuses toodi välja, et kui kaebaja ei ilmu määratud ajal tervisesesundi hindamisele, on tal võimalus esitada kirjalik põhjendus 14 päeva jooksul pärast terviseseisundi hindamise kuupäeva. Praegusel juhul esitas kaebaja selgituse ja terviseportaali väljavõtte 03.02.2025 (6 päeva pärast määratud terviseseisundi hindamise kuupäeva), st tähtaegselt.
4(7)
3-25-364
11.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et vastustaja ei ole sunniraha määramisel ära oodanud ettekirjutuses märgitud 14-päevast põhjenduste esitamise tähtaega. Ettekirjutusega määrati terviseseisundi hindamise kuupäevaks 28.01.2025 ja sunniraha teatis koostati 05.02.2025. Vastustaja märkis, et kuna kaebaja oli juba vastustajale terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmise osas esitanud 03.02.2025 ammendavad põhjendused ja tõendid, puudus vajadus ära oodata 14-päevast teavitamise tähtaega.
12.Kohus märgib, et kaebajal oli õigus esitada terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmise kirjalik põhjendus 14 päeva jooksul pärast terviseseisundi hindamise kuupäeva. Tegemist on maksimaalse tähtajaga, mille jooksul on võimalik põhjendusi esitada. Kaebajale võimaldati esitada omapoolne põhjendus ja seda ta tähtaegselt tegi. Seetõttu puudus vajadus ära oodata 14-päevast tähtaega. Lisaks ei ole kaebaja kohtumenetluses märkinud, et ta oleks soovinud esitada vastustajale pärast 03.02.2025 e-kirja saatmist veel mingeid täiendavaid põhjendusi või tõendeid terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmise osas. Seega oli vastustajal õigus koostada sunniraha määramise teatis enne 14 päeva möödumist.
13.Terviseseisundi hindamisele mitte ilmumise mõjuvaks põhjuseks saab olla tervislik seisund. Vastustajal tuleb hinnata, kas arsti poolt tuvastatud tervislik seisund oli selline, mis sai olla mõjuvaks põhjuseks kaebaja poolt ettekirjutuse täitmata jätmiseks. Kui kaebajal oli mõjuv põhjus ettekirjutuse täitmata jätmiseks, siis ei oleks sunniraha kohaldamine olnud põhjendatud. Sunniraha eesmärk ei ole kaebajat karistada ettekirjutuse täitmata jätmise eest, vaid mõjutada teda edaspidi ettekirjutusega pandud kohustust täitma. Juhul, kui kaebajal esines ettekirjutuse täitmata jätmiseks mõjuv põhjus, ei olnud tema sunnirahaga mõjutamine põhjendatud.
14.Kaebaja põhjendas terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmist sellega, et ta oli haigestunud. Vastustaja märkis 05.02.2025 sunniraha rakendamise teatises, et kaebaja ei esitanud 14 päeva jooksul vabandatavaid asjaolusid ettekirjutuse täitmata jätmise kohta. Vaidlustatavast teatisest nähtub, et vastustaja on võtnud arvesse kaebaja terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmise põhjendusi ega lugenud neid vabandatavateks. Kohtumenetluses põhjendas vastustaja, et kaebaja haigestumine ei olnud niivõrd tõsine, et tal ei oleks olnud võimalik terviseseisundi hindamisel osaleda. Lisaks märkis vastustaja, et kaebajat ei kutsutud perearsti juurde kontrolli ja töövõimetusleht lõpetati juba 28.01.2025.
15.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et vastustaja on kutsunud kaebajat korduvalt (14.08.2023, dtl 56–57; 27.11.2023, dtl 59–60; 25.06.2024, dtl 62–63; 03.10.2024, dtl 50–51) terviseseisundi hindamisele, kuid kaebaja ei ole nendele ilmunud. Kaebaja põhjendas ka eelmisele terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmist haigestumisega. Vastustaja 11.07.2024 ettekirjutus-hoiatusega (dtl 50–51) kutsuti kaebaja terviseseisundi hindamisele 03.10.2024 kl
10.10.Kaebaja saatis vastustajale 27.10.2024 e-kirjaga Terviseportaali väljavõtte (dtl 52–54), millelt nähtub, et kaebaja tegi 03.10.2024 perearstile e-pöördumise, milles kurtis tugevat peavalu, pearinglust, kehva enesetunnet, nägemishäireid. Kuna kaebaja teavitas 04.10.2024 perearsti, et enesetunne on normis, ja soovis 04.10.2024 tööle asuda, siis kehtis kaebajale väljastatud töövõimetusleht ainult ühe päeva. Seega on kaebaja ka varasemalt põhjendanud terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmist samade sümptomitega kerge haigestumisega ja tõendanud seda töövõimetuslehega, mis kehtis üksnes terviseseisundi hindamise ajal.
16.Kohtul on põhjendatud alus arvata, et kaebaja ei soovi osaleda terviseseisundi hindamisel ja otsib põhjendusi sellest kõrvale hoidumiseks. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja haigestus kahel korral üheks-kaheks päevaks just sellel ajal, kui toimus terviseseisundi hindamine, ja pärast seda oli kaebaja terve. Kaebaja ei ole 27.01.2025 haigestumisel käinud perearsti vastuvõtul ja puudub arsti läbivaatusel koostatud tõend kaebaja haigestumise kohta. Epikriisist
5(7)
3-25-364
nähtuvalt on kaebajale määratud töövõimetusleht üksnes kaebaja elektroonilisel pöördumisel antud teabe põhjal. Seega ei ole arst kaebajat üle vaadanud ega tuvastatud kaebaja tervislikku seisundit. Samuti ei ole arst andnud hinnangut sümptomite tõsiduse kohta ega tuvastanud, kas kaebaja tervislik seisund oli selline, mis sai olla mõjuvaks põhjuseks kaebaja poolt ettekirjutuse täitmata jätmiseks.
17.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja kirjeldatud sümptomid (peavalu, külmavärinad / külmatunne, sh käte-jalgade külmetamine, nägemishäired, nõrkus) ei olnud nii tõsised, mis oleksid välistanud arsti vastuvõtule või terviseseisundi hindamisele ilmumise. Samuti märkis kaebaja arstile saadetud pöördumises, et pärast puhkamist ja magamist oli tal parem (dtl 8–9). Kaebaja sümptomite kergust tõendab ka asjaolu, et töövõimetusleht lõpetati terviseseisundi hindamisega samal päeval, s.o 28.01.2025. Kui kaebaja sümptomid oleksid olnud nii tõsised, et välistanuks terviseseisundile ilmumise, siis oleks kaebaja töövõimetusleht kehtinud pikemalt kui kaks päeva. Kuna kaebaja töövõimetusleht lõpetati juba teisel päeval, milleks oli ka terviseseisundi hindamise päev, siis ei saanud kaebaja sümptomid olla niivõrd tõsised ega kaebaja tervislik seisund selline, mis oleks mõjuvaks põhjuseks ettekirjutuse täitmata jätmiseks.
18.Vastustaja pakkus kaebajale võimalust, et kui kaebaja ilmub uuele määratud terviseseisundi hindamisele, siis vastustaja tühistab sunniraha, ja määras kaebajale kaks uut aega terviseseisundi hindamiseks (dtl 46). Hoolimata vastustaja vastutulekust, ei ilmunud kaebaja terviseseisundi hindamisele ka uutel määratud aegadel ega teavitanud vastustajat nendele ilmumise takistustest. Samuti ei ole kaebaja pöördunud vastustaja poole palvega määratud kuupäevade muutmiseks. Seega ei ole kaebaja üles näidanud piisavat hoolsust ega teinud endast kõik oleneva, et vabaneda sunniraha tasumise kohustusest.
19.Vaidlust ei ole selles, et ettekirjutuse täitmiseks jäeti piisav aeg (ATSS § 7 lg 3). Seega oli kaebajal võimalik talle pandud kohustusega arvestada. Kaebaja oma kohustust ei täitnud. Järelikult esines vastustajal alus rakendada kaebaja suhtes sunniraha. Puudusid sunniraha rakendamist välistavad asjaolud (ATSS § 2 lg-d 3 ja 4, § 8 lg 3).
20.ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.
21.Kaebaja on seisukohal, et rakendatud sunniraha (640 eurot) on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse sunnivahendiga. Vastustaja tõi välja, et kaebajat kutsuti terviseseisundi hindamisele kutsega perioodil 16.01.2020–24.04.2023 kaheksal korral. Lisaks on kohtule esitatud tõenditest nähtav, et kaebajat kutsuti terviseseisundi hindamisele ettekirjutustega neljal korral (14.08.2023, dtl 56–57; 27.11.2023, dtl 59–60; 25.06.2024, dtl 62–63; 03.10.2024, dtl 50–51). Seega on kaebajat kutsutud terviseseisundi hindamisele kokku 12 korral. Lisaks sellele on vastustaja võimaldanud ka pärast sunniraha määramist kaebajal ilmuda terviseseisundi hindamisele (dtl 46). Kaebaja ei ole ilmunud mitte ühelegi kutsetes ja ettekirjutustes märgitud hindamisele. Arvestades kaitseväeteenistuse läbimise olulisust riigikaitse seisukohalt, kaebajale PS § 124 lg-ga 1 pandud kohustust ja kaebaja poolset kohustuse korduvat rikkumist, võib pidada kaebaja suhtes rakendatud sunniraha proportsionaalseks. KVTS § 226 lg 2 järgi on sunniraha ülemmäär 640 eurot. Kaebaja suhtes rakendatud sunniraha ei ületanud seda ülemmäära.
22.ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. Ettekirjutus sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja 5), järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada. Vastustaja 6(7)
3-25-364
teavitas kaebajat sunniraha rakendamisest 05.02.2025 sunniraha rakendamise teatisega (dtl 4– 5). Kaebajale anti võimalus tasuda sunniraha vabatahtlikult 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates.
23.Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi rakendamine oli õiguspärane. Kuna sunniraha ei ole tasutud ning sunniraha sissenõudmiseks ei ole täitemenetlust alustatud, puudub vajadus hinnata sunniraha tagastamise ja täitekulude hüvitamise nõudeid. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus terves ulatuses rahuldamata.
24.Kohus rahuldas 14.02.2025 määrusega (dtl 1214) kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse 30 päevaks (14.02.2025–15.03.2025) ja keelas vastustajal kaebajalt 05.02.2025 teatises nimetatud sunniraha 640 eurot sisse nõuda. Kuna menetlusosalised ei esitanud määruse peale määruskaebust ega halduskohtule vastuväidet, rakendus esialgne õiguskaitse kuni HKMS § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani, s.o asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis tuleb ka kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada (HKMS § 253 lg 3). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos menetlust lõpetava kohtuotsusega.
25.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule enda menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.