Mittetulundusühingu ARB kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 23. detsembri 2022. a ehitusloa nr 2212271/23862 ja selle aluseks olevate projekteerimistingimuste tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Mittetulundusühing ARB, esindajad vandeadvokaadid Angela Kase ja Mariliis Timmermann Vastustaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, esindajad Martti Kangur, Melissa Liivak ja Ene-Liis Bachmann Kolmas isik Osaühing Rail Baltic Estonia, esindaja vandeadvokaat Sandor Elias
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. detsembri 2023. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Mittetulundusühingu ARB apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Mittetulundusühingu ARB apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. detsembri 2023. a otsus muutmata.
2.Mõista Mittetulundusühingult ARB Osaühingu Rail Baltic Estonia kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulu 1500 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. oktoobril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
3-23-156 kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) andis 21. oktoobril 2021 projekteerimistingimused nr 2111802/08730 (PT I),
3.augustil 2022 projekteerimistingimused nr 2211802/05533 (PT II), mida muutis 24. augusti 2022. a otsusega nr 16-12/22-11841-002 ning 4. augustil 2022 projekteerimistingimused nr 2211802/05574 (PT III). Projekteerimistingimuste esemeks on Rail Baltic Ülemiste ühisterminali raudteerajatised: üks raudteeviadukt, kolm ooteplatvormi, kolm jalakäijate tunnelit ja üks trammiliini tunnel. Projekteerimistingimuste andmise alusena on viidatud ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg-le 4 ning märgitud, et projekteerimistingimustega täpsustatakse riigihalduse ministri 13. veebruari 2018. a käskkirjaga nr 1.1 4/41 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringut „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (maakonnaplaneering).
2.TTJA jättis 11. novembri 2022. a otsusega nr 16-12/21-15887-018 Ülemiste ühisterminali raudteerajatiste ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata.
3.TTJA andis projekteerimistingimuste alusel 23. detsembril 2022 ehitusloa nr 2212271/23862 raudteerajatiste ehitamiseks.
4.Mittetulundusühing ARB esitas halduskohtule kaebuse TTJA projekteerimistingimuste ja 23. detsembri 2022. a ehitusloa tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised nõuded: 1) kaebaja on keskkonnaorganisatsioon ja tema eesmärk on, et Rail Baltic raudtee rajataks kooskõlas keskkonnanõuetega; 2) projekteerimistingimusi ei olnud võimalik anda EhS § 27 lg 4 alusel. Vaidlusaluseid raudteerajatisi ei ole maakonnaplaneeringus käsitletud. Maakonnaplaneering ei ole ehitusprojekti koostamiseks piisava detailsusega; 3) vastustaja on PT II andmisel ja muutmisel ning PT III andmisel rikkunud EhS § 31 lg-st 1 tulenevat avatud menetluse korraldamise kohustust. PT I andmisele eelnenud avatud menetlus ei toimunud nõuetekohaselt, kuna sellekohast teadet ei avaldatud üleriigilises ajalehes; 4) vastustaja pole nõuetekohaselt hinnanud keskkonnamõju. Tegemist on uue raudteeliini ehitamise või olemasoleva raudteejaama laiendamisega ja see eeldab keskkonnamõju hindamist (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 6 lg 1 p 14). Ülemiste ühisterminal on tervikobjekt ja lähtuda tuleb kumulatiivsest mõjust; 5) Euroopa Kohtult tuleb küsida eelotsust direktiivi 2011/92/EL artikli 1 punkti 2 alapunktis 2 määratletud mõiste „projekt“ tõlgendamise kohta.
5.TTJA taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajal puudub kaebeõigus. Projekteerimistingimuste vaidlustamine avalikes huvides ei ole lubatud; 2) PT I andmiseks toimus avatud menetlus. PT II andmiseks ja selle muutmiseks ning PT III andmiseks ei olnud avatud menetlus vajalik, kuna PT II esemeks on olemasoleva tunneli ümberehitamine selle sulgemiseks ehk tunneli täitmine pinnasega ning PT III esemeks on olemasoleva trammiliini tunneli ümberehitamine. Kuna EhS § 27 on mõeldud detailplaneeringu täpsustamiseks ehitusloakohustusliku hoone ja olulise rajatise ehitusprojekti 2(10)
3-23-156 koostamiseks, siis ei ole otstarbekas kohaldada EhS § 31 lg 1 nõuet rajatiste puhul, millel pole olulise rajatise tunnuseid; 3) vaidlustatud ehitusloaga reguleeritud tegevused ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuste hulka. Tehti eelhindamine, mille tulemusena jõuti järeldusele, et leevendusmeetmete rakendamise korral olulist keskkonnamõju ei ilmne; 4) vaidlustatud ehitusloa esemeks olevate ehitiste rajamine ei eelda mistahes planeeringu olemasolu. Ülemiste terminali asukoht on kindlaks määratud maakonnaplaneeringuga ning vastustaja võis anda vaidlusalused projekteerimistingimused vastavalt EhS § 88 lg-le 2; 5) ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 13 eesmärgiks on, et maakonnaplaneeringu alusel saaks anda ehitusloa, ilma et oleks tarvilik korraldada uut planeeringumenetlust; 6) ehitusloa andmisel piisas KMH eelhinnangust. Ehitusloa esemeks olevad rajatised ja Ülemiste ühisterminal tervikuna ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevused. Maakonnaplaneeringu koostamisel tehti keskkonnamõju strateegiline hindamine; 7) keskkonnamõju eelhinnangus on kõigi asjakohaste koosmõjudega arvestatud; 8) Ülemiste ühisterminali ehitus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 p 14 kohaldamisalasse.
6.Osaühing Rail Baltic Estonia taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja põhikirja punkti 1.3 kohaselt pole kaebaja eesmärk linnakeskkonna ega Ülemiste piirkonna elukeskkonna kaitse. Kaebaja väited, mis puudutavad seda, kas projekteerimistingimuste andmine maakonnaplaneeringu alusel oli lubatav ja kas avatud menetlus oli nõutav, ei seondu keskkonnakaitsega; 2) vaidlusaluste raudteerajatiste ehitamine ei nõua planeeringu koostamist. Kui maakonnaplaneering ei ole pädeva asutuse hinnangul piisava täpsusastmega ehitusprojekti koostamiseks, antakse EhS § 27 alusel täpsustavad projekteerimistingimused; 3) projekteerimistingimuste andmine avatud menetluses ei olnud kohustuslik. EhSRS § 13 lg 4 esimeses lauses on viidatud EhS § 27 järgsete projekteerimistingimuste sisule, mitte menetlusele tervikuna. Kui EhS § 27 lg-s 4 sätestatud tingimused on detailplaneeringus juba põhjalikku käsitlemist leidnud, võib olla vajalik nende täpsustamiseks korraldada avatud menetlus, ent siinsel juhul selline vajadus puudus; 4) kõnealuse piirkonna ehitised ei ole käsitatavad KeHJS § 6 lg 1 p-s 14 nimetatud objektina. Ülemistele uut raudteejaama ei ehitata, jaamateid ei pikendata ega olemasolevat raudteejaama ei laiendata, vaid jaamateede arvu vähendatakse. Ühisterminali hoonet KeHJS § 6 lg 1 p-s 14 nimetatud ei ole; 5) Ülemiste ühisterminali ala tegevusi ei ole keskkonnamõju hindamise vältimiseks kunstlikult osadeks jaotatud ning eelhinnangus on kõiki mõjusid asjakohaselt käsitletud.
7.Tallinna Halduskohus jättis 28. detsembri 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebajal on kaebeõigus (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg 2 ja § 31 lg 1 p 1). Kaebaja põhikirja p-d 1.3.2 ja 1.3.4 lubavad järeldada, et kaebaja eesmärgiks on võidelda selle eest, et raudtee rajataks keskkonda võimalikult säästval viisil. Kaebaja keskseks argumendiks on, et vaidlustatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmiseks ei olnud vastustajal piisavalt teavet rajatiste ehitamise ja hilisema kasutamisega seotud keskkonnamõjude kohta. Tegemist on keskkonnakaitse eesmärgiga seotud argumendiga; 2) raudteeviadukt, ooteplatvormid, jalakäijate ja kergliiklustunnelid ning trammitee tunnel ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 kohaldamisalasse. KeHJS § 6 lg 1 p 14 tuleb mõista selliselt, et keskkonnamõju hindamise algatamise kohustus on juhul, kui kavandatakse täiesti uue raudteejaama rajamist kohta, kus eelnevalt raudteejaama ei olnud või kui laiendatakse olemasolevat raudteejaama selliselt, et raudteejaama rööbasteede arv suureneb. Tallinna 3(10)
3-23-156 Linnavalitsuse 14. septembri 2022. a kirjast nr 1-12/1253-5 nähtub, et praegu läbib Ülemiste jaama üks kaheteeline 1520 mm laiusega raudteeliin kokku kümne jaamateega, ent tulevikus hakkab sel alal olema neli 1520 mm jaamatee lõiku ja kolm 1435 mm jaamateede lõiku ehk seitse jaamateed. Ülemiste raudteejaam on olemasolev raudteejaam. Kuigi Rail Baltic raudtee rajamise ja sellega seoses jaamas tehtavate ümberehitustööde tulemusena muutuvad vähesel määral konkreetsete raudteerajatiste asukohad (sh olemasolevate 1520 mm laiusega rööbasteede asukohad) ja jaama hakkab läbima ka uus Rail Baltic raudteeliin, ei ole põhimõtteliselt tegemist uue raudteejaama rajamisega. Jaamateede arv rekonstrueerimise tulemusena väheneb, mistõttu ei ole tegemist ka raudteejaama laiendamisega. Eespool viidatud sätte kohaldamisalasse ei kuulu olukord, kus ümberehitustööde tulemusena jääb alles küll rohkem kui viis jaamateed, ent vähem kui neid oli enne ümberehitamist. Viimasel juhul ei ole tegemist laiendamisega. Ka asjaolu, et lisaks uutele rööbasteedele ja muudele raudteerajatistele rajatakse Ülemiste ühisterminali tervikprojekti realiseerimisel ka jaamahoone ja muid hooneid, ei anna alust käsitada selle terviku rajamist raudteejaama ehitamisena KeHJS § 6 lg 1 p 14 tähenduses. Asjaolu, et senisega võrreldes hakkab Ülemiste raudteejaama läbima uus raudteeliin, ei anna samuti alust väita, et tegemist on uue raudteejaama ehitamisega, kuna KehJS § 6 lg 1 p 14 kohaselt on raudteejaama puhul olulise keskkonnamõjuga tegevusena kvalifitseerumise aluseks jaamateede, mitte raudteejaama läbivate liinide arv. Seetõttu ei kuulu vaidlusalused raudteerajatised KeHJS § 6 lg 1 kohaldamisalasse ega ka direktiivi 2011/92/EL I lisas loetletud projektide hulka. Vaidlusaluse ehitusloa realiseerimise näol ei ole tegemist tegevusega, mille puhul oleks keskkonnamõju hindamine vältimatult kohustuslik. Seega tuli vastustajal kooskõlas KeHJS § 6 lg-ga 2 anda ehitusloa esemeks olevate rajatiste püstitamisele keskkonnamõju olulisuse kindlaks tegemiseks eelhinnang, mida ta tegi 11. novembri 2022. a otsusega; 3) vastustaja ei ole vaidlusaluste raudteerajatiste keskkonnamõju hindamisel eiranud Ülemiste ühisterminali kui tervikprojekti mõju. 11. novembri 2022. a otsuse esimestes lõikudes ja sellele lisatud eelhinnangus (vt ka punkti 1.2) on selgelt viidatud, et raudteerajatised on üks osa Ülemiste ühisterminalist; 4) ka eelhinnang saab olla asjakohane mõjude hinnang; 5) olukorras, kus ühe funktsionaalse tervikliku kompleksi osadeks olevate tulevaste ehitiste rajamiseks vajalikud load antakse erinevates menetlustes, on paratamatu ka keskkonnamõju hindamine osade kaupa. Koosmõju arvesse võtmise kohustus ei tähenda, et osadeks jagatud tervikprojekti iga osa mõjude hindamisel peaks uuesti hindama ka teiste osade mõjusid. Antud juhul ei pidanud vastustaja uuesti hindama, milline mõju on keskkonnataluvuse seisukohast näiteks Ülemiste ühisterminali detailplaneeringuga kavandatavatel hoonetel või Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise ehitusloa esemeks olevatel rajatistel. Ta võis nende mõjude osas tugineda vastavates menetlustes koostatud keskkonnamõju eelhinnangutest. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus ja Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise keskkonnamõju eelhinnangus on mõistetavalt lähtutud sellest, et rajatakse terviklik kompleks ehk Ülemiste ühisterminal; 6) asjaolu, et Hendrikson&Ko töös on selge sõnaga märgitud, et ühisterminali mõjusid ei hinnata, ei muuda eelhinnangut õigusvastaseks. Vastustaja ei pidanud uuesti hindama varem hinnatud tegevuste mõjusid, vaid ta pidi võtma nende tegevuste kavandamist arvesse ning hindama seda, kas konkreetselt vaidlusaluste raudteerajatiste ehitamise keskkonnamõju liidetuna nende eelnevates hinnangutes käsitletud mõjuga võib kokku anda olulise keskkonnamõju; 7) vastustaja on 11. novembri 2022. a eelhinnangus asjakohaselt esile toonud, et ühisterminali kompleks, sh vaidlusalused raudteerajatised rajatakse linnakeskkonnas alale, kus senini on paiknenud raudteerajatised ja mille lähedal on mitu magistraaltänavat ja kaks suurt kaubanduskeskust; 4(10)
3-23-156 8) vastustaja võttis keskkonnamõju hindamisel arvesse KeHJS § 3 1 kohast keskkonnamõju hindamise eesmärki ning lähtus põhjendatult asjaolust, et Ülemiste raudteejaama ligikaudne asukoht oli kindlaks määratud maakonnaplaneeringuga. Selles olukorras piirdus vastustaja otsustuspädevus tegelikult üksnes konkreetsete ehitustehniliste lahenduste valikuga. Vastustaja ei pidanud seega hindama keskkonnamõju selleks, et otsustada, kas raudtee ja raudteejaama kasutamiseks vältimatult vajalikud rajatised rajada või mitte ega saanud valida neile muud asukohta kui maakonnaplaneeringus raudteejaama jaoks määratud asukoht. Raudteerajatistel ei saa koosmõjus teiste Ülemiste terminali objektidega olla olulist keskkonnamõju ning pole usutav, et maakonnaplaneeringus ette nähtud Ülemiste raudteejaama sihipäraseks toimimiseks vajalikud raudteerajatised oleks põhimõtteliselt võimalik lahendada mingisugusel keskkonnasäästlikumal moel. Vastustaja on 11. novembri 2022. a otsuses viidatud Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus selgelt hinnanud terminalihoone rajamise ja käitamisega seotud mõjusid lähtudes eeldusest, et selle käitamine hõlmab rongiliiklust läbi Ülemiste jaama. Samamoodi on Ülemiste raudteetaristu rekonstrueerimise ehitusprojekti keskkonnamõjude eelhinnangus üksikasjalikult analüüsitud Ülemiste jaama alale jäävate rööbasteede ehitamise ja nende valmimise järgselt seal piirkonnas raudtee käitamisega seotud keskkonnamõjusid (sh mõju taimestikule, loomastikule, pinnaveele, välisõhule jne); 9) eelotsuse küsimiseks puudub vajadus. Eesti õigus on liidu õigusega kooskõlas ja pole olukorda, mis vajaks liidu õiguse kohta Euroopa Kohtu tõlgendust; 10) keskkonnamõju hindamine ei pidanud toimuma enne projekteerimistingimuste andmist. Raudteerajatiste projekteerimistingimuste andmise menetluses keskkonnamõju hindamise kohustust ei tulene õigusnormist. Projekteerimistingimuste näol ei ole tegemist tegevusloaga KeHJS tähenduses; 11) raudteerajatiste ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine planeerimisseaduse kohaselt nõutav. Raudteerajatiste ehitusloa andmise aluseks saab olla mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeering, mida käsitatakse EhSRS § 13 lg 2 kohaselt riigi eriplaneeringuna. Selleks planeeringuks on maakonnaplaneering. Kõnealuse planeeringu mõte ongi teha erinevaid kohalikke omavalitsusi läbiva joonehitise ehitamiseks vajalikud planeerimisotsused riigi tasandil. Kui raudteerajatiste püstitamiseks peaks koostama detailplaneeringu, muudaks see mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu (riigi eriplaneeringu) mõttetuks. Maakonnplaneeringu seletuskirja punktis 3.2.2 märgitut tuleb mõista selliselt, et detailplaneeringuga lahendatakse need küsimused, mis ei puuduta vahetult raudteerajatisi ehk mida ei saa seadusest tulenevalt lahendada muul viisil kui detailplaneeringuga. Ooteplatvormid, tunnelid ja viaduktid on raudteerajatised ega nõua detailplaneeringu koostamist; 12) tegemist on raudteerajatistega, mis on vajalikud selleks, et moodustuks sihipäraselt kasutatav raudteejaam. Raudteejaama asukoht on maakonnaplaneeringus määratud võrdlemisi täpselt. EhS § 88 lg-s 1 on sätestatud ehitusloakohustuslike raudteerajatiste ehitusõiguse määramise eriline kord, milleks on see, et enne ehitusprojekti koostamist tuleb anda projekteerimistingimused. Kuna raudteerajatise ehitusprojekti koostamine eeldab EhS § 88 lgst 1 tulenevalt igal juhul projekteerimistingimuste andmist, ei pea EhSRS § 13 lg-s 3 nimetatud joonehitise trassi asukohavaliku planeering raudteerajatiste osas olema sedavõrd detailne, et selle aluseks oleks vahetult võimalik koostada ehitusprojekt; 13) projekteerimistingimuste sisust ja olemusest tulenevalt ei ole nende andmise aluseks mitte EhS § 27 lg 4, vaid EhS § 88 lg 1. Vale õigusliku aluse kajastamine vaidlustatud projekteerimistingimuste põhjendustes ei anna alust nende tühistamiseks; 14) kuna projekteerimistingimuste näol ei ole tegemist EhS §-s 27 nimetatud projekteerimistingimustega, ei tulnud nende andmisel juhinduda EhS § 31 lg-s 1 sätestatud kohustusest korraldada avatud menetlus. Kohustus korraldada EhS §-s 27 sätestatud projekteerimistingimuste andmiseks avatud menetlus tuleneb sellest, et sel alusel antud 5(10)
3-23-156 projekteerimistingimuste andmine on oma tagajärje poolest sisuliselt võrreldav (detail)planeeringu muutmisega. Sel juhul avatud menetluse korraldamise kohustuse eesmärk on takistada avatud menetluse tulemusena kehtestatud detailplaneeringust hälbiva ehitusõiguse andmist muul moel kui avatud menetluses tehtava otsusega. Antud juhul ei nähta vaidlustatud projekteerimistingimustega ette aga maakonnaplaneeringus ette nähtust hälbivat ehitusõigust, mistõttu ei olnud ka projekteerimistingimuste andmiseks vaja avatud menetlust korraldada; 14) jalakäijate tunnel ja trammiliin on olemasolevad rajatised ja need ehitatakse ümber. Sellega ei kaasne pöördumatut keskkonnamõju.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) keskkonnamõju eelhinnangus ei saa tugineda teiste menetluste raames antud eelhinnangute järeldustele; 2) projekteerimistingimusi ei saanud anda EhS § 88 lg 1 alusel, kuna EhSRS § 13 lg 4 sätestab, et joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringut võib täpsustada EhS §-s 27 sätestatud projekteerimistingimustega, st lähtudes sellisest regulatsioonist, nagu on ette nähtud projekteerimistingimuste andmisel detailplaneeringu olemasolul; 3) halduskohus on valesti kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt välja mõistnud. Esindajakulud on põhjendamatult suured ja nende väljamõistmine on ebaõiglane.
9.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on õiguspärane; 2) vastustaja ei pidanud tegema keskkonnamõju hindamist KeHJS § 6 lg 1 alusel; 3) tegemist on raudteerajatistega ja TTJA oli õigustatud EhS § 88 lg 1 alusel otsustama projekteerimistingimuste väljastamise.
10.Osaühing Rail Baltic Estonia taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on õiguspärane; 2) kaebajal puudub kaebeõigus; 3) kehtiv õigus ei nõua, et rajatiste ehitusõigus otsustataks detailplaneeringuga. Projekteerimistingimused sai väljastada EhS § 88 lg 1 alusel. Isegi juhul, kui planeering on nõutav, siis maakonnaplaneeringus on piisava detailsusega vaidlusalused küsimused lahendatud (EhS RS § 13); 4) keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmine oli õiguspärane. Seda ei nõudnud KeHJS § 6 lg 1 p 14. Menetluses on kõiki mõjusid käsitletud; 5) kolmanda isiku menetluskulud mõisteti õigesti kaebajalt välja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Kuigi kolmas isik toob välja, et raudteeviaduktile, lääne-, ida- ja raudteetunnelile ning ooteplatvormile on antud kasutusload, puudub tühistamisnõude osas menetluse lõpetamiseks praegusel juhul alus. Kaebaja toob vastuses esile, et kasutusload on antud tähtajaliselt. Riigikohtu praktikas (nt RKHKo 3-3-1-63-10, p-d 18–19) välja kujundatud seisukoht ehitusloa õigusmõju ammendumisest selle alusel rajatud ehitise kasutusloa väljastamisega ei 6(10)
3-23-156 puudutanud neid olukordi, kus kasutusluba oleks antud tähtajaliselt. Sellises olukorras ehitusloa ühemõttelist ammendumist ringkonnakohtu hinnangul jaatada ei saa.
12.Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendusega ega korda kõiki neid (HKMS § 201 lg 4).
13.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajal on tulenevalt tema põhikirjast ja KeÜS § 30 lg-st 2 ning § 31 lg 1 p-st 1 kaebeõigus ega korda neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).
14.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vaidlusaluste raudteerajatiste puhul ei lasunud vastustajal KeHJS § 6 lg 1 p-st 14 tulenevat kohustust hinnata nende keskkonnamõju. Vaidlusaluses piirkonnas asub Ülemiste raudteejaam, mida kasutatakse raudteetranspordiks (reisijate ja kaubavedu). Ülemiste jaama läbib üks kaheteeline 1520 mm laiusega raudteeliin kokku kümne jaamateega. Kavandatava tegevuse tulemusena saab sellel alal olema neli 1520 mm jaamatee lõiku ja kolm 1435 mm jaamatee lõiku. Jaamateede arv rekonstrueerimise tulemusena väheneb. Vaidlusalused raudteerajatised kavandatakse olemasoleva kasutatava raudteejaama alale ja olemasoleva raudteejaama funktsioon märgatavalt ei muutu. Seetõttu ei tulnud vaidlusaluseid rajatisi käsitada uue raudteeliini või uue raudteejaama ehitamisena KeHJS § 6 lg 1 p 14 mõttes.
15.Vastustaja jättis 11. novembri 2022. a otsusega raudteerajatiste keskkonnamõjud hindamata järgmistel põhjustel: 1) ehitusloa taotlustes toodud tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik; 2) ehitustöödega hõlmatav ala asub transpordimaa ja sihtotstarbeta maa katastriüksustel, kus ka praegu toimub raudteeliiklus, või maaüksustel, mis asuvad raudtee kaitsevööndis. Projektiala on peamiselt ümbritsetud ärimaa sihtotstarbega kinnistuga ning vähesel määral ühiskondliku ja elamumaaga. Natura 2000 võrgustiku alad, kaitstavad loodusobjektid ja keskkonnakaitselist väärtust omavad objektid puuduvad; 3) kuigi ehitamine avaldab müra, õhusaaste ja valgusreostuse näol inimestele negatiivset mõju, siis parandatakse ühistranspordiga liikumise võimalusi; 4) kinnistutelt võetud proovidest määratud ohtlike ainete sisaldused ei ületanud ühelgi juhul tööstusmaale seatud piirarve; 5) Hendrikson&Ko töös nr 20003545 leiti, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei kaasne olulist ebasoodsat keskkonnamõju; 6) Terviseamet, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning Keskkonnaamet ei esitanud vastuväiteid keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmise kohta; 7) eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid leevendavaid meetmeid kasutusele võttes pole tegemist olulise mõjuga ning keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Kavandatav tegevus ei avalda olulist ebasoodsat mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele. Planeeritav tegevus ei kahjusta inimeste tervist, heaolu, vara ega kultuuripärandit.
16.Vastustaja hindas uute rajatavate raudteerajatiste keskkonnamõju hindamise vajalikkust keskkonnamõju eelhinnangus (dtl 644–655). Eelhinnangu kohaselt polnud keskkonnamõjude algatamine vajalik järgmistel kaalutlustel: 1) ehitustöödega hõlmatav ala asub transpordimaa ja sihtotstarbeta maa katastriüksustel (kus toimub ka praegu raudteeliiklus) või maaüksustel, mis asuvad raudtee kaitsevööndis. Keskkonnatingimuste muutust tegevus kaasa ei too; 2) inimtegevus on juba raudteejaama kinnistut oluliselt mõjutanud. Puuduvad kaitstavad loodusja keskkonnakaitselist väärtust omavad objektid. Märgalad puuduvad. Tegemist pole Natura 2000 võrgustiku alaga. Kõrge väärtusega looduskooslused puuduvad; 3) Ülemiste ühisterminal on projekteeritud loodavale kinnistule. Uus kinnistu asub Peterburi tee ja Suur7(10)
3-23-156 Sõjamäe tänava ning Ülemiste tee vahelisel alal. Ala kasutatakse raudteemaana ja seal on kaks reisijate platvormi rongidele, mis on ühendatud tunneliga; 4) ehitustööde teostamise ajal tuleb hinnata väljakaevatavas täitepinnases keskkonnareostust ning vaadelda tuleb kaeviseseina; 5) kuigi inimestele võib ehitus- ja kasutusaegne müra ja vibratsioon omada negatiivset mõju, toob ühisterminal kaasa positiivse mõju (s.o parandatakse ühistranspordiga liikumise võimalusi); 6) ehitusaegne mõju on ajutine. Kasutusaegne mõju on pigem positiivne. Uuendatud ühisterminal võimaldab vastu võtta ronge ja busse, parandades inimeste liikumisvõimalusi, lihtsustades jalakäijate liikumist. Rööbasteede kvaliteet on kõrgem, mille läbi on ka müra ja vibratsioon nõrgemad. Positiivne keskkonnamõju (paranenud liiklustingimused, rongide kasutamise intensiivistumine) kestab kogu ühisterminali kasutamise aja.
17.Vastustaja keskkonnamõju eelhinnang ei kinnita kaebaja väidet, et hinnatud oleks koosmõjusid üksnes seoses Ülemiste raudteetaristu rekonstrueerimisega. Vastustaja 11. novembri 2022. a otsus lubab järeldada, et arvesse on võetud terviklikku Ülemiste raudteetaristut, s.o raudteerajatisi koos ühisterminaliga, sh nende rajamise kui ka hilisema kasutamisega kaasnevaid positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Ka eelhinnangu p-d 1.2 ja 4.7 ei luba teha järeldust, et hinnatud pole Ülemiste raudteetaristu tervikmõju. Eelhinnangu p 1.2 kohaselt võeti arvesse Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut ning p 4.7 viitab üheselt planeeritud Ülemiste raudteetaristule. Viidatud dokumendid lubavad järeldada, et aluseks võeti asjaolu, et kavandatakse vaidlusalused rajatised koos terminaliga. Halduskohus toob põhjendatult välja, et koosmõju arvestamine ei tähenda, et osadeks jagatud tervikprojekti iga osa mõjude hindamisel tuleks teiste osade mõjusid uuesti üle hinnata. Hinnangute andmisel tuleb samuti tegutseda eesmärgipäraselt ja efektiivselt. Praegusel juhul puudub tõsiselt võetav etteheide selle kohta, et üksi eespool olev üksikhinnang oleks ekslik, mis oleks võinud tingida täiendava hinnangu andmise.
18.Vastustaja toob põhjendatult esile, et piisavalt veenvalt pole näidatud, et Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ei vastaks KeHJS § 33 lg-tes 3–5 sätestatud nõuetele ja selle tõttu nimetud dokumendist lähtumine oli ilmselgelt ekslik.
19.Vastustaja toob õigesti esile, et vaidlustatud projekteerimistingimuste ja ehituslubadega otsustati anda ehitusõigus raudteeviadukti, ooteplatvormide ja tunnelite rajamiseks. Nende raames ei otsustatud raudteeliinide rajamist puudutavaid ehitusõiguse küsimusi.
20.TTJA algatas 29. märtsi 2019. a otsusega nr 16-6/19-0535-002 Rail Baltic raudtee ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise kaheksal lõigul, sh Ülemiste–Kangru algusega alates maaüksuse Suur-Sõjamäe tn 30 põhjanurgast piki planeeringukoridori. Vastustaja toob põhjendatult esile, et projekti elluviimiseks koostati maakonnaplaneeringud ja nende raames viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine keskkonnamõjude hindamise täpsusastmes (selle kohta vt vastustaja 8. märtsi 2023. a menetlusdokument, p 2.47). Kaebaja ei too esile konkreetseid asja lahendamisel tähtsust omavaid mõjusid, mis oleksid vaidlusalustes dokumentides hindamata jäänud.
21.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kehtiv õigus ega ka vaidlusalune tegevus ei ole vastuolus direktiiviga 2011/92/EL. Keskkonnamõju (koosmõjus) hindamist käsitlevad Eesti õigusnormid on direktiiviga 2011/92/EL kooskõlas. Direktiiv ei nõua seda, et Ülemiste ühisterminali rajamine koos vaidlusaluste raudteerajatistega tuleks korraga üheainsa tegevusloa ja üheainsa keskkonnamõjude hindamisega otsustada. 8(10)
3-23-156
22.Asjaolust, et kaebaja pole nõus halduskohtu tehtud järeldustega keskkonnamõju eelhinnangu kohta, ei tähenda, et halduskohus oleks tõendeid valesti hinnanud ja materiaalõigust vääralt kohaldanud.
23.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vaidlustatud projekteerimistingimuste andmine maakonnaplaneeringu alusel ilma detailplaneeringuta oli õiguspärane. Planeerimisseadus ei nõua vaidlusaluste raudteerajatiste ehitamiseks detailplaneeringu koostamist. EhSRS § 13 lg 4 sätestab, et mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut võib täpsustada EhS §-s 27 sätestatud projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimused annab joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu alusel rajatava ehitise ehitusloa andja (EhSRS § 13 lg 5). Ehitiseks, mille asukoht tuli määrata joonehitise asukohavaliku planeeringuga ja mida saab seega käsitada Harju maakonnaplaneeringu alusel rajatava ehitisena EhSRS § 13 lg 5 mõttes, on raudteerajatis kui joonehitis. Raudteetrassiga seotuks ja seega tervikliku raudteerajatise osaks saab pidada ka ooteplatvorme, tunneleid ja viadukte. Käesolevas asjas vaidluse all olevate haldusaktide esemeks olevad ehitised ei ole detailplaneeringukohustuslikud, vaid nende rajamiseks tuleb anda projekteerimistingimused EhS § 88 alusel ning kui esineb vajadus nende kohta maakonnaplaneeringus sätestatut täpsustada, ka EhSRS § 13 lg 4 alusel. Detailplaneeringuga tuli lahendada need küsimused, mis ei puudutanud raudteerajatisi, nt reisiterminal (vt Harju maakonnaplaneerigu seletuskiri, p 3.2.2). EhS § 88 lg 1 sätestab, et EhS lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku raudteerajatise ehitusprojekti koostamiseks on nõutavad projekteerimistingimused. Sellest tulenevalt ei pea EhSRS § 13 lg-s 3 nimetatud planeering raudteerajatise osas olema väga detailne, koostamaks ehitusprojekt. Vastustajale tuli vaidlustatud projekteerimistingimuste andmise õiguslik alus EhS § 88 lg-st 1. Projekteerimistingimustega asuti vaidlusaluste raudteerajatiste ehitusõigust reguleerima selleks Harju maakonnaplaneeringus ette nähtud maa-alal. Harju maakonnaplaneering nende rajatiste puhul teisi kriteeriume ette ei näinud ja maakonnaplaneeringu aluseks olevad õigusnormid seda ka ei nõudnud. Seega ei ole vaidlusaluste projekteerimistingimuste näol tegemist maakonnaplaneeringu täpsustamisega EhSRS § 13 lg 4 mõttes, st maakonnaplaneeringu raudteetaristut puudutava regulatsiooni tihendamise või muutmisega. Tegemist on raudteetaristu projekteerimiseks projekteerimistingimuste andmisega EhS § 88 lg 1 alusel maakonnaplaneeringuga ettenähtud asukohas. Regulatiivselt tähenduselt on vaidlusalused projekteerimistingimused võrreldavad EhS § 261 lg 2 kohaselt asukoha eelvaliku alusel kehtestatud eriplaneeringute alusel antavate projekteerimistingimustega, mille õiguslikuks aluseks on raudteerajatiste puhul erinormina EhS § 88 lg 1. Nagu halduskohus asjakohaselt selgitas, ei anna ekslik normiviide EhS §-le 27 alust projekteerimistingimuste tühistamiseks. Tegemist on ilmse veaga, mis ei saanud kohtu hinnangul mõjutada asja otsustamist.
24.Halduskohus on õigesti järeldanud, et kuna projekteerimistingimuste õiguslikuks aluseks oli EhS § 88 lg 1 kui raudteerajatiste projekteerimistingimuste andmist reguleeriv erinorm, siis ei tulnud vastustajal juhinduda menetluse läbiviimisel EhS § 31 lg-st 1ega otsustada viia menetlust läbi avatud menetlusena.
25.Halduskohus mõistis põhjendatult kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja esindajakulud 6058 eurot. 9(10)
3-23-156 Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et üksnes asjaolu, et kaebaja esitas kaebuse keskkonnaorganisatsioonina, ja et kolmanda isiku osad kuuluvad riigile, tähendab seda, et kolmanda isiku õigusabikulud peaksid jääma tema enda kanda. Eraõiguslikul juriidilisel isikul – sõltumata sellest, kes on tema omanik – on kehtiva õiguse kohaselt õigus nõuda esindajakulude hüvitamist, sh keskkonnaasjades (HKMS § 108 lg 8; RKHKo 3-3-1-67-14, pd 32 ja 33). Kaebaja õigusabikulud (15 045 eurot; õigusabi osutati 83,25 tundi) olid kordades suuremad kui kolmanda isiku õigusabikulud. Sellises suuruses kolmanda isiku õigusabikulud pidid eelduslikult olema kaebajaks jaoks prognoositavad. Kaebaja ei saanud eeldada, et keskkonnaorganisatsioon ei pea ühelgi tingimusel kolmanda isiku õigusabikulusid hüvitama. Kuigi halduskohus pole eraldi analüüsinud kaebaja väidet, et 10. septembri 2023. a esindajakulud 12,9 tundi ei ole kogu ulatuses põhjendatud, ei too see kaasa väljamõistetud esindajakulude vähendamist. Kaebaja põhjendab, et 12,9 tunni osas toimiku läbitöötamiseks kulutatud aeg polnud põhjendatud, sest selleks hetkeks oli kohtumenetlus kestnud vaid 7,5 kuud ja kolmas isik oli kahel korral esitanud seisukohad. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus väita, et tegemist oleks ilmselgelt põhjendamatu kuluga. Toimiku kohaselt oli selleks hetkeks kohtumenetlus jõudnud faasi, kus menetlusosalised olid esitanud vastused kaebusele, taotletud oli mitu korda esialgset õiguskaitset, kohus oli esitanud kaebuse täpsustamiseks kohtunõude, millele vastati, lahendatud oli kaebetähtaja küsimus ning kohus oli määranud kohtuistungi ajaks 2. novembri 2023 ja andnud täiendavate tõendite ja avalduste esitamiseks tähtaja 12. septembrini 2023. 10. septembril 2023 toimiku uuesti läbitöötamist sai pidada seega põhjendatud menetluskuluks.
26.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja apellatsiooniastme õigusabikulud 1902,15 eurot (õigusabikulu 10,25 tunni eest 1900,15 eurot ja riigilõiv 20 eurot) jäävad tema enda kanda. Kolmas isik taotleb kaebajalt õigusabikulude 2296,80 (ilma käibemaksuta) välja mõistmist. Õigusabi osutati 31,9 tundi (kohtuotsusega tutvumine, nõupidamised, teiste seisukohtadega tutvumine ning vastuse koostamine). Ringkonnakohtu hinnangul pole apellatsiooniastmes tegemist kogu ulatuses põhjendatud menetluskuluga. Apellatsiooniastmes oli arutluse all sama õiguslike küsimuste ring, mis oli arutluse all ka halduskohtus. Seejuures oli halduskohtu otsus kolmandale isikule soodne. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatud apellatsiooniastme kuluks 1500 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.