lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-393/5

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-393/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2331
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 124 lg 1, 2, 3Kaebetähtaja kontrollimineHKMS § 152 lg 1, 3Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 46 lg 4KaebetähtaegRVastS § 17 lg 3Taotluse või kaebuse esitamineHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kord

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-393/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja04.06.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

29.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-393

Haldusasi

X. X kaebus Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, esindajad v.adv Keijo Lindeberg ja adv Kristina Ivanova Vastustaja – Eesti Metodisti Kirik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X. X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määruse resolutsiooni punkti 2 peale.
2.Jätta X. X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.

Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 27.08.20263-26-2270/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-1747/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.07.20263-26-1860/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.07.20263-26-452/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1301/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-24-2204/17
HKMS § 41 lg 2Vaidluse ese
HKMS § 71 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine
1.X. X täitis aastatel 2000‒2004 täies mahus õppekava Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris (EMKTS), sh läbis nõutud praktikad ja kaitses edukalt lõputöö, kuid EMKTS keeldus temale õppekava läbimist tõendava diplomi väljastamisest, kuna ilmnes, et X. X-il puudub keskharidus.
2.X. X esitas EMKTS-le 28.05.2014 nõude väljastada diplom. EMKTS vastas 06.06.2014, et tingimuste jätkuva mittetäitmise tõttu on lõpudiplomi väljastamine võimatu.

3-25-393

3.X. X esitas EMKTS-le 26.06.2014 uue nõude väljastada diplom. Sellega seoses pöördus EMKTS 01.07.2014 Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) poole, kes vastas 05.09.2014, et kui põhinõue ‒ keskharidusnõue ‒ on juurdepääsul kõrgharidusele jäetud täitmata, ei ole võimalik riigisiseselt ega rahvusvaheliselt antud kõrghariduse kvalifikatsiooni tunnustada. EMKTS vastas X. X-ile 10.09.2014, et ei pea jätkuvalt võimalikuks kõrghariduse diplomit välja anda.
4.X. X esitas Tallinna Halduskohtule 10.10.2014 kaebuse Eesti Metodisti Kiriku (EMK) kohustamiseks väljastada talle diplom (haldusasi nr 3-14-52397). Halduskohus leidis 18.05.2015 määruses, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades, keeldus kaebetähtaja ennistamisest ja lõpetas haldusasja menetluse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.09.2015 määrusega X. X määruskaebuse rahuldamata. Riigikohus ei võtnud X. X määruskaebust 15.12.2015 menetlusse.
5.X. X esitas EMKTS-le 02.12.2021 taotluse uuendada haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 pde 1 ja 2 alusel haldusmenetlus ning väljastada õppekava läbimist tõendav diplom ja akadeemiline õiend. Kuna 2019. a-l võeti vastu uus kõrgharidusseadus (KHaS, jõustus 01.09.2019) ja selle alusel kehtestati uus kõrgharidusstandard, siis peab EMKTS uuesti analüüsima, kas taotlejale diplomi ja muude dokumentide väljastamise tingimused on täidetud. EMKTS keeldus 04.01.2022 vastusega haldusmenetluse uuendamisest.
6.X. X esitas Tallinna Halduskohtule 03.02.2022 kaebuse EMKTS-i 04.01.2022 vastuse tühistamiseks ning EMK kohustamiseks vaadata tema 02.12.2021 taotlus uuesti läbi (haldusasi nr 3-22-281). Tallinna Halduskohus jättis 17.08.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt EMKTS-i kasuks välja menetluskulud 2352 eurot. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 19.10.2023 otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse menetluskulude jaotust puudutavas osas, kuid muus osas jättis halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus ei võtnud 05.11.2024 määrusega X. X kassatsioonkaebust menetlusse.
7.X. X esitas Tallinna Halduskohtule 17.02.2025 kaebuse hüvitada EMKTS-i tekitatud varaline kahju 632,73 eurot ja mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel. EMKTS on põhjustanud kaebajale varalise kahju, sest jättis diplomi ja akadeemilise õiendi õigusvastaselt väljastamata. Varaliseks kahjuks on tasutud õppemaks. Mittevaraline kahju seondub samuti sellega, et EMKTS on keeldunud kaebajale diplomi väljastamisest. Kaebajal oli õigustatud ootus saada akadeemiline diplom. Seetõttu on kaebaja tulevikuplaanid olnud ca 20 aastat sisutühjad, ta ei ole saanud realiseerida oma potentsiaali, rakendada omandatud teadmisi ja asuda teoloogilist haridust nõudvale ametikohale. Kaebajat ei aktsepteerita kui usuteadlast ja vaatamata kõikide eelduste täitmisele eiratakse tema akadeemilist kraadi. Seeläbi on kahjustatud kaebaja usuvabadust. HKMS § 46 lg-st 4 tuleneva kaebetähtaja piirangut tuleb tõlgendada ja kohaldada koosmõjus põhiseaduse (PS) §-dega 11 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklitega 6 ja 13, mis nõuavad selliseid kahjunõude esitamise tähtaegu, mis ei muuda nõude esitamist võimatuks või liiga raskeks.
8.Halduskohus jättis 09.04.2025 määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli täpsustada kaebust, selgitada, millal ta sai teada talle väidetavalt tekitatud kahjust, ning esitada vajadusel kaebetähtaja ennistamise taotlus.
9.Kaebaja kordas 28.04.2025 vastuses, et tema väärikuse alandamine seisneb selles, et diplomi väljastamata jätmisega ei aktsepteerita teda kui usuteadlast ja eiratakse tema akadeemilist kraadi. Väärikuse alandamine seisneb mh kaebaja usuvabaduse rikkumises. Aastaid kestnud põhiõiguste rikkumised on tekitanud kaebajale suurt vaimset pinget. Usuvabaduse rikkumisega seotud kahju hüvitamise nõue on aegumatu. Aegumise küsimust ei saa kohus lahendada enne kaebust menetlusse võtmata. Vastustaja on rikkunud võrdse 2(6)

3-25-393 kohtlemise põhimõtteid. Varem oli kaebaja ja vastustaja vahel vaidlus hariduse tunnustamise formaalsete eelduste üle. Alates 05.11.2024 sai kaebaja teada, et tegelikult on kaebajale diplomi väljastamisest keeldumine vastustaja põhimõtteline otsustus, mida tuleb vaadelda usuvabaduse rikkumisena. Kaebaja mõistis, et vastustaja on asunud rikkuma kaebaja usuvabadust, alles pärast 05.11.2024, mil Riigikohus jättis kaebaja kassatsioonkaebuse haldusasjas nr 3-22-281 menetlusse võtmata. Seetõttu on kaebus tähtaegne. Alternatiivselt esitab kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse.

10.Tallinna Halduskohus luges 04.06.2025 määrusega kaebuse esitatuks tähtaega rikkudes, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas asja menetluse HKMS § 124 lg 2 alusel kaebust menetlusse võtmata (resolutsiooni p 2). Hüvitamisnõude menetlemise eeldus on selle tähtaegne esitamine. Selle küsimuse saab lahendada enne kaebuse menetlusse võtmist. Nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks on vastustaja väidetav õigusvastane tegevus kaebajale diplomi väljastamisest keeldumisel. Tallinna Halduskohus tuvastas 17.08.2022 otsuses nr 3-22-281, et haldusasjas nr 3-14-52397 menetlesid kohtud X. X kaebust EMK kohustamiseks väljastada kaebajale diplom ning muud asjakohased dokumendid. Tallinna Halduskohus luges 18.05.2015 määrusega nr 3-14-52397, et kohustamisnõue on esitatud kaebetähtaega ületades, jättis kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse. Halduskohtu 18.05.2015 määrus jõustus 15.12.2015, mil Riigikohus ei võtnud X. X määruskaebust menetlusse. Sellega sai X. X-ile diplomi väljastamisega seonduv õiguslik vaidlus lõpliku lahenduse (otsuse p 12). Halduskohus selgitas, et haldusasjaga nr 3-14-52397 sama eesmärki kannab kaebaja 02.12.2021 vastustajale esitatud taotlus haldusmenetluse uuendamiseks ning diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamiseks. Haldusmenetluse uuendamata jätmine tähendab, et vastustaja otsustas uuesti, et ei ole alust muuta varasemat seisukohta mitte väljastada kaebajale diplomit. Järelikult sai kaebaja eelduslikult juba 2015. a-l, kuid hiljemalt 04.01.2022 teada sellest, et vastustaja väidetav õigusvastane tegevus põhjustab kaebajale varalise ja mittevaralise kahju. 04.01.2022 seisuga oli lõplikult selge, et EMKTS ei väljasta kaebajale soovitud diplomit. Järelikult saab väidetavast varalisest kahjust – juba tasutud õppemaksu tagasi maksmata jätmine – teadasaamise viimaseks päevaks lugeda hiljemalt 04.01.2022. Mittevaralise kahju puhul on kaebaja väitnud, et see tekkis diplomi väljastamata jätmisest ning on kestnud aastaid. Seega on kaebaja väidetav mittevaraline kahju tekkinud juba vähemalt 2015. a-l, kui kohtud menetlesid esimest korda kaebust diplomi väljastamiseks. Kaebaja esitas hüvitamiskaebuse 17.02.2025, st rohkem kui kolm aastat pärast päeva, mil kaebaja sai teada varalisest ja mittevaralisest kahjust. Järelikult rikkus kaebaja HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaega. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et väidetava usuvabaduse rikkumisega seotud hüvitamisnõue ei ole seotud kaebetähtajaga. HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaeg ei muuda hüvitamiskaebuse esitamist võimatuks. Kaebajat esindas asjas nr 3-22-281 õigusalase haridusega esindaja. Professionaalselt esindajalt saab eeldada kaebetähtaegade teadmist ja nende järgimise oskust. Kaebetähtaja ennistamise taotlus ei sisalda objektiivseid asjaolusid, miks kaebaja esitas hüvitamiskaebuse tähtaega rikkudes. Seetõttu jääb taotlus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11.X. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 26.06.2025 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 04.06.2025 määrus ja teha uus määrus, millega lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt ja võtta kaebus menetlusse; alternatiivselt ennistada kaebetähtaeg ja võtta kaebus menetlusse. 3(6)

3-25-393 Kaebaja sai kaebuses kirjeldatud rikkumisest ja sellega tekitatud kahjust teada alles 05.11.2024, mil jõustus diplomi väljastamata jätmisega seotud kohtuotsus. Seega on 17.02.2025 kaebus esitatud tähtaegselt. Alates sellest hetkest sai kaebaja teada, et diplomi väljastamisest keeldumine on vastustaja põhimõtteline otsustus, mida tuleb kogumis varasemate asjaoludega vaadelda usuvabaduse rikkumisena alates 05.11.2024. Kaebaja ei nõustu, et kaebetähtaja ennistamise taotlus ei sisalda objektiivseid asjaolusid. Usuvabaduse rikkumine ja sellega seotud kahju hüvitamise nõue on aegumatu. Kohus ei arvestanud rikkumise jätkuvuse aspekti. Riigikohtu 06.03.2014 otsuse nr 3-3-1-93-13 kohaselt hakkab jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg enamasti kulgema, kui lõppes toiming, millega kahju tekitati. Kaebaja õiguste rikkumise jätkuvus seisneb selles, et vaatamata faktile, et ta on täitnud kõik vastustaja kraadiõppe lõpetamiseks ette nähtud materiaalõiguslikud eeldused, ei ole tema teoloogilist kõrgharidust riiklikult tunnustatud ega aktsepteeritud. Tegemist ei ole ühekordse haldusakti toimega, mille õiguslikud tagajärjed on ammendunud, vaid püsiva õigusliku seisundiga, mis takistab kaebajal omandatud akadeemilise kvalifikatsiooni kasutamist ühiskondlikus elus ja akadeemilises tegevuses. Ei saa eeldada, et kaebaja sai või pidi kahjust teada saama varem kui 05.11.2024. Kui kohus leiab, et kaebus on esitatud hilinenult, siis kuulub kaebuse esitamise tähtaeg ennistamisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Ringkonnakohus tõlgendab määruskaebust nii, et kaebaja palub tühistada halduskohtu 04.06.2025 määruse resolutsiooni p 2 osas, millega halduskohus luges kaebuse esitatuks tähtaega rikkudes, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas asja menetluse kaebust menetlusse võtmata.
13.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

15.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus määrusega asja menetluse (HKMS § 124 lg 2; § 152 lg 1 p 2). Kohus võib kaebetähtajast kinnipidamist kontrollida ka ettevalmistavas menetluses ning kaebetähtaja ületamise korral võib kohus menetluse lõpetada kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).
16.Hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumisel tuleb kaebajal HKMS § 41 lg 2 kohaselt välja tuua faktilised asjaolud, millega seoses ta kahju hüvitamist nõuab. Eelkõige tuleb kaebajal välja tuua avaliku võimu kandja haldusaktid või toimingud, millega ta seostab endale kahju tekitamist (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1). Kaebaja on märkinud, et kaebuse esemeks on 632,73 euro suurune varalise kahju nõue ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue kohtu õiglasel äranägemisel. Kaebaja seostab mõlemaid nõudeid EMKTS-i tegevusega, mis seisnes kaebajale diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamata jätmises (kaebuse p 2.5; dtl 5). Kaebuse kohaselt taotles kaebaja 2014. a-l EMKTS-lt õpingute läbimise kinnituseks ametlikku diplomit, kuid EMKTS keeldus sellest, mistõttu pöördus ta 2014. a-l kaebusega halduskohtusse (haldusasi nr 3-14-52397; dtl 3). Kaebaja täpsustas 28.04.2025 vastuses kohtunõudele, et ta on alates 2014. a-st tegelenud sellega, et diplom kätte saada ning vaidlustanud erinevates kohtumenetlustes vastustaja seisukohti, millele tuginedes diplomi väljastamisest keelduti. Kaebaja kinnitusel sai ta oma õiguste rikkumisest ja tekitatud kahjust

4(6)

3-25-393 teada 05.11.2024, mil Riigikohus jättis tema kassatsioonkaebuse haldusasjas nr 3-22-281 menetlusse võtmata ning jõustus viimane kohtuotsus selles küsimuses.

17.RVastS § 17 lg 3 näeb ette, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Sellest sättest tuleneb, et kui kahju ja selle tekitaja on isikule, kes kahju hüvitamise taotluse esitas, teada, tuleb lähtuda kolmeaastasest tähtajast. Sättes mainitud 10-aastane tähtaeg on maksimaalne ajavahemik, mil nõude esitamine on üldse lubatav (vt Riigikohtu 21.06.2017 otsus nr 3-3-1-95-16, p 9). Seejuures rõhutab RVastS § 17 lg 3 selge sõnaga, et 10-aastase tähtaja kulgemine ei sõltu kahjust ega selle põhjustajast teadasaamisest. See ei sõltu ka mistahes muu asjaolu teadmisest, ka mitte kahju tekkimise hetkest, vaid ainult kahju tekitamise või põhjustamise hetkest. Kahju tekitamiseks või põhjustamiseks tuleb selle sätte rakendamisel lugeda tegu (tegevust või tegevusetust), mille kaebaja on näidanud ära kaebuse alusena, mitte teo kahjulike tagajärgede hilisemat ilmnemist. 10- ega 3-aastase kaebetähtaja kulgemist ei mõjuta kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamine (vt Riigikohtu 26.09.2024 määrus nr 3-22-717, p 11.1; 15.06.2015 määrus nr 33-1-20-15, p 11). Samamoodi on kaebetähtaeg sätestatud HKMS § 46 lg-s 4.
18.Ringkonnakohus leiab, et 17.02.2025 kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja väidab, et sai kahjust teada 05.11.2024, mil jõustus kohtuotsus haldusasjas nr 3-22281. Seda arvestades oleks 17.02.2025 esitatud hüvitamiskaebus tähtaegne, st esitatud 3aastase kaebetähtaja jooksul. RVastS § 17 lg-t 3 arvestades ei ole kahjust teada saamine aga oluline, kui möödunud on 10 aastat kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest. Kaebaja on kaebuse alusena välja toonud, et kahju tekitas talle EMKTS-i tegevus, mis seisnes kaebajale diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamata jätmises. EMKTS keeldus kaebajale diplomi väljastamisest 06.06.2014 vastusega ning täiendavalt 10.09.2014 vastusega (pärast HTM-lt seisukoha saamist). Ringkonnakohus on kaebajale juba varem selgitanud, et diplomi väljastamisest keeldumise otsus ei ole tema õigusi kestvalt piirav haldusakt, vaid ühekordse mõjuga haldusakt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2023 otsus nr 3-22-281, p 14). Selleks, et haldusakt oleks isiku õigusi kestvalt piirav, peavad sellega olema isikule kehtestatud jätkuva iseloomuga keelud või kohustused (nt Riigikohtu 11.06.2019 otsus nr 3-16-781, p 15.1). Diplomi väljastamisest keeldumise otsustega ei pandud kaebajale jätkuva iseloomuga keelde või kohustusi. Seega olid EMKTS-i 06.06.2014 ja 10.09.2014 diplomi väljastamisest keeldumise otsused haldusaktid, millest hakkas kulgema 10-aastane hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg. Arvestades, et kaebus esitati 17.02.2025, oli möödunud 10-aastane tähtaeg ehk maksimaalne ajavahemik, mil nõude esitamine on üldse lubatav. Kahju hüvitamise nõude aegumise tähtaega ei hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest ja õiguslikult siduvaks muutumisest. Õigusliku hinnangu saamine asjaoludele ei oma kaebetähtaja kulgema hakkamise seisukohalt tähtsust (vt Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 11). Asjakohased ei ole kaebaja viited Riigikohtu 06.03.2014 otsusele nr 3-3-1-93-13, kuna praegusel juhul ei ole tegemist isikule jätkuva toiminguga kahju tekitamisega.
19.Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud tähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Kaebaja esitatud väited ei anna kaebetähtaja ennistamiseks alust. RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud 10-aastast tähtaega saab ennistada vaid erakordsetel asjaoludel, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selle ajaperioodi jooksul (vt Riigikohtu 11.10.2022 määrus nr 3-11-2022, p-d 19–20). Siinses asjas puuduvad sellised erakordsed asjaolud, mis oleksid kaebajal kestvalt takistanud kahju hüvitamise kaebusega halduskohtusse pöördumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Õige pole kaebaja seisukoht, et usuvabaduse rikkumisel põhinev nõue on aegumatu. Kohtusse pöördumise 5(6)

3-25-393 tähtajad kohalduvad ka sellisele kahjunõudele. Kaebajal on olnud mõistlik võimalus esitada kahjunõue kohtule tähtaegselt, mistõttu ei ole RVastS § 17 lg-st 3 tulenev piirang siinse vaidluse asjaoludel ebaproportsionaalne.

20.Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks ei ole alust, lõpetas halduskohus õigesti HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja § 124 lg-le 2 tuginedes haldusasja menetluse.
21.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
22.Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtulahendi avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium