Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

3-22-281 Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-281 taotluse esitamiseks. Haldusmenetluse uuendamise taotlus on ka põhjendamatu, sest täidetud ei ole HMS § 44 lg 1 p 1 tingimused. Haldusakt, millega keelduti taotlejale diplomi väljastamisest (soodustava haldusakti andmisest), ei ole tema õigusi kestvalt piirav, kuna sellega ei kehtestatud jätkuva iseloomuga keeldusid või kohustusi (Riigikohtu 11.06.2019 otsus nr 3-16-781, p 15.1). X.D-le diplomi väljastamisest keeldumine ja tema eksmatrikuleerimine olid ühekordse mõjuga haldusaktid. Lisaks ei ole uue KHaS-i ja kõrgharidusstandardi vastuvõtmisega kaotatud senist nõuet, et kõrghariduse omandamist kinnitava diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamise eelduseks on keskhariduse omandamine. Taotleja ei ole ka selgitanud, milles seisneb kehtiva KHaS § 12 lg 1 ja varasema RakKKS § 15 lg 3 sisuline erinevus. KHaS seletuskirja järgi ei ole kõrgharidustaseme esimese astme õppesse juurdepääsu tingimusi senisega võrreldes muudetud. KHaS § 19 lg 1 on samasisuline RakKKS § 19 lg-ga 1 ning KHaS seletuskiri kinnitab, et seda normi ei ole muudetud. Isegi kui kõrgharidusele esitatavad nõuded oleks muutunud, ei muudaks see tagantjärele aastatel 2000–2004 toimunud haldusmenetluse käiku ja selles antud haldusakte, sest EMKTS-l tuli lähtuda tollal kehtinud õigusnormidest. Kuna taotluses ei viidata ühelegi uuele tõendile, siis ei esine alust haldusmenetluse uuendamiseks ka HMS § 44 lg 1 p 2 alusel.

3-22-281 02.12.2021 taotluse alusel uut sisulist otsust, vaid märkis kohe, et taotlus on hilinenud. Vastustaja heas usus antud selgitusi, miks ei olnud menetluse uuendamise eeldused täidetud, ei saa käsitada sisulise haldusmenetluse läbiviimisena. Isegi kui kaebaja taotlus olnuks tähtaegne, ei saaks talle ikkagi diplomit väljastada, sest keskhariduse puudumise tõttu ei vasta ta diplomi saamise nõuetele.

3-22-281 põhimõttelist tähtsust ja eeldab kvalifitseeritud õigusabi kasutamist. Kohus ei pea usutavaks, et sellised vaidlused oleksid praktikas sagedased, mistõttu ei saa vastustajalt eeldada, et tal oleks koosseisuline töötaja, kes selliste vaidlustega tegeleks (vrd Riigikohtu 21.06.2012 otsus nr 3-3-1-26-12, p 50). Põhjendatud ja vajalik esindajakulu, mis tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista, on 2352 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-22-281 mida vastustaja ei ole ise esitanud (nt vaidluse spetsiifiline iseloom). Vaidlus ei välju vastustaja igapäevasest põhitegevusest ja vastustaja positsioon oli ka äärmiselt lihtne, sest tugines taotluse tähtaegsuse küsimusele, mis ei eeldanud kahe vandeadvokaadi abi kasutamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I Haldusmenetluse uuendamine

3-22-281 muudetud (KHaS § 12 lg 1 ja § 19 lg 1; RakKKS § 15 lg 3 ja § 19 lg 1). Kaebuses on taotletud EMKTS-i 04.01.2022 vastuse nr 1-10/34 tühistamist ja vastustaja kohustamist vaadata kaebaja 02.12.2021 taotlus uuesti läbi.

3-22-281 kõrgharidusstandardi § 8 lg 4 järgi rakenduskõrgharidusõppe alustamise vältimatu tingimus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et kaebajale 2004. a-l või ka hiljem diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamisest keeldumine ei ole kaebaja õigusi kestvalt piirav haldusakt. Selleks, et haldusakt oleks isiku õigusi kestvalt piirav, peavad sellega olema isikule kehtestatud jätkuva iseloomuga keelud või kohustused (nt Riigikohtu 11.06.2019 otsus nr 3-16-781, p 15.1). Isiku õigusi ei piira kestvalt haldusakt, millega keelduti temale soodustava haldusakti andmisest. Sellisel juhul saab isik asjaolude muutumisel esitada lihtsalt uue taotluse ja see vaadatakse läbi muutunud asjaolusid arvestades (vt lisaks A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu, 2004, lk 353). Kuna kaebajale varasemalt diplomi väljastamata jätmine ei ole kaebaja õigusi kestvalt piirav haldusakt, siis on HMS § 44 lg 1 p 1 alusel haldusmenetluse uuendamine juba ainuüksi sellel põhjusel välistatud.

8(10)

3-22-281

9(10)

3-22-281

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.