kaebus Maksu- ja Tolliameti ning Välisministeeriumi tekitatud kahju hüvitamiseks, väljaveolitsentsi kohustuse puudumise tuvastamiseks ja Välisministeeriumi juurde moodustatud strateegilise kauba komisjoni viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised ringkonnakohtus
Kaebaja H.G.Q, esindajad vandeadvokaadid Lada Riisna ja Valeria Arsjuta Vastustaja strateegilise kauba komisjon, esindajad Marge Maspanov, Henno Kuurmann ja Liis Välimäe
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.10.2023 osaotsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
H.G.Q
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 27.08.2025
apellatsioonkaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata strateegilise kauba komisjoni taotlus menetluse osaliseks lõpetamiseks.
Rahuldada H.G.Q apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.10.2023 osaotsuse resolutsiooni punkt 1 osas, millega halduskohus jättis kohustamisnõude rahuldamata. Teha tühistatud osas uus osaotsus, millega tuvastada, et strateegilise kauba komisjon viivitas ajavahemikul 08.11.2021–21.12.2023 õigusvastaselt komisjonile 02.07.2021 esitatud taotluse nr 11.27.5/42 lahendamisega. Muus osas jätta halduskohtu osaotsuse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.10.2023 osaotsuse resolutsiooni punkt 3.
3-23-173
5.Kohtulahendi avaldamisel asendada tähemärkidega H.G.Q ja X OÜ ärinimed ning seadmete nimetused (veeskamisseade XXX, seeria XXXX ja sellega kaabeltrossiga ühenduses olev mehitamata allveeseade QQQ).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
27.10.2025
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Laevaga M/V Figaro (IMO 9240732) saabusid 17.05.2021 Jerseyst Eesti Vabariiki Guernsey äriühingule H.G.Q kuuluvad seadmed, sh veeskamisseade XXX, seeria XXXX (veeskamisseade) ja sellega kaabeltrossiga ühenduses olev mehitamata allveeseade QQQ (allveeseade) (edaspidi ka kaup). Kaup laaditi 17.05.2021 Paldiski Lõunasadamas laevalt maha ja paigutati ESTEVE AS-i tollilattu. Seadmed laaditi 21.05.2021 laevale M/V Marlin (IMO 9396854) ja 27.05.2021 taotles H.G.Q-le laevaagendi teenuseid osutav X OÜ (agent) elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu luba sadamast väljuda .Maksu- ja Tolliamet (MTA) teatas 27.05.2021 e-kirjas, et laeval M/V Marlin olevad seadmed on kontrollis ja laev ei tohi lahkuda koos seadmetega; laev võib lahkuda, kui kaup laaditakse maha ja paigutatakse uuesti ESTEVE AS-i tollilattu. MTA tegi 28.05.2021 laeva läbivaatuse. MTA selgitas 31.05.2021 ekirjas vastuseks agendi päringule, et seadmed on tolli järelevalve all ja neid peetakse kinni kuni Välisministeeriumi juurde moodustatud strateegilise kauba komisjoni (komisjon) otsuseni.
2.MTA 01.06.2021 ettekirjutuse kohaselt kontrollis MTA 28.05.2021 Paldiski Lõunasadamas laeval M/V Marlin konteinereid nr CARU000820-5, UNOU2864930 ja CLVU5202180. Kontrolli käigus selgus, et konteinerid koos neis oleva kaubaga soovitakse toimetada Eestist Venemaale. MTA-l tekkis kahtlus, et tegemist võib olla strateegilise, täpsemalt kahesuguse kasutusega kaubaga, mille väljaveoks on vaja ekspordilitsentsi, ning lisaks võib olla tegemist sanktsioneeritud kaubaga, mida on keelatud Venemaale toimetada. MTA kohustas 01.06.2021 ettekirjutusega agenti: 1) laadima laevalt M/V Marlin maha konteinerid nr CARU000820-5, UNOU2864930 ja CLVU5202180 koos nendes olevate seadmetega (sh veeskamisseade ja allveeseade) hiljemalt 02.06.2021 kell 15.00; 2) paigutama kaubad ja konteinerid ESTEVE AS-i tollilattu hiljemalt 02.06.2021 kell 16.00. Agent täitis ettekirjutuse 02.06.2021. MTA selgitas 02.06.2021 e-kirjas vastuseks agendi päringutele, et edasine tegevus sõltub komisjoni seisukohast.
3.Agent esitas komisjonile 02.07.2021 kahesuguse kasutusega kauba väljaveolitsentsi taotluse nr 11.2-7.5/42. Agent soovis väljaveolitsentsi kahesuguse kasutusega kauba nimekirja kategooriasse 8A001.c.1.c kuuluvate, taotluses nimetatud seadmete väljaveoks Eesti 2(14)
3-23-173 Vabariigist Jersey saarele. Kauba saajana oli taotluses märgitud H.G.Q . Komisjon võttis taotluse 05.07.2021 menetlusse. Komisjon pikendas taotluse lahendamise tähtaega strateegilise kauba seaduse (StrKS) § 17 lg 2 alusel kuni 13.10.2021.
4.Komisjon teatas 26.10.2022 kirjaga vastuseks H.G.Q teabenõudele, et on menetluse tähtaega StrKS § 17 lg 2 alusel pikendatud. Seni kogutud teabe põhjal on tegemist kahesuguse kasutusega kauba eriti tundlike toodete nimekirja kuuluva kaubaga, mis vajab väljaveoks eriluba. Täiendavalt kehtib kauba väljaveole Euroopa Liidu sanktsioon. Agendi suhtes on 12.05.2022 algatatud kriminaalasi karistusseadustiku (KarS) § 421 1 lg-te 1 ja 3 järgi (strateegilise kauba ebaseaduslik vedu) ja komisjon ei saa 02.07.2021 taotlust lahendada enne kriminaalmenetluse lõppemist.
5.H.G.Q esitas Tallinna Halduskohtule 24.01.2023 kaebuse mõista MTA-lt ja Välisministeeriumilt solidaarselt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 887 950 eurot koos viivistega (haldusasi nr 3-23-173). H.G.Q esitas 20.02.2023 kaebuse, milles palus tuvastada, et temale kuuluva allveeseadme ja veeskamisseadme ning nende varuosade Jerseysse transportimine ei eelda StrKS § 6 lg-s 1 ettenähtud eriloa olemasolu, või alternatiivselt kohustada komisjoni vaatama 02.07.2021 eriloa taotlus läbi (haldusasi nr 3-23-376, liidetud haldusasjaga nr 3-23-173). Kaebaja taotles, et kohus lahendaks kõigepealt tuvastamis- ja kohustamisnõude (s.o haldusasjas 3-23-376 esitatud kaebuse), esitades sellega seoses järgmised põhjendused. Kaebajal ei ole vaja seadmete Eestist Jerseysse transportimiseks väljaveolitsentsi. StrKS § 3 lg 1 kohaselt loetakse strateegilise kauba veoks mh kauba väljavedu. StrKS (kuni 26.04.2025 kehtinud redaktsioon, StrKS v.r) § 3 lg 3 p 3 kohaselt tähendab kahesuguse kasutusega kauba väljavedu kahesuguse kasutusega kauba eksporti Euroopa Liidu välisesse riiki määruse 428/20091 art 2 p 2 tähenduses. Määruse 428/2009 art 2 p 2 alap i) kohaselt on eksport ekspordiprotseduur ühenduse tolliseadustiku (ÜTS)2 art 161 tähenduses. ÜTS art 161 p 1 kohaselt võimaldab ekspordiprotseduur ühenduse kaupa ühenduse tolliterritooriumilt välja viia ning hõlmab endas ka ekspordiformaalsused, sh kaubanduspoliitika meetmete ja vajaduse korral eksporditollimaksude kohaldamise. Kaebajale kuuluvad seadmed on ühenduseväline kaup ÜTS art 4 p 8 tähenduses. Kuna kaebaja soovib transportida seadmed Jerseysse, ei ole tegemist ekspordiga. Eksportida ei saa ühendusevälist kaupa, mida ei ole eelnevalt imporditud. Kuna seadmeid ei ole eelnevalt imporditud, siis ei ole nende transporti Jerseysse võimalik käsitada reekspordina. Seadmete transportimine Jerseysse ei eelda seega väljaveolitsentsi, sest tegemist ei ole ekspordiga ega väljaveoga StrKS v.r § 3 lg 3 tähenduses. Tuvastamisnõude rahuldamise korral saaks kaebaja transportida seadmed oma asukohta, sest enne ei anna MTA kaebajale luba seadmetega Eestist lahkuda. Alternatiivselt esitab kaebaja kohustamisnõude. Agent ei hinnanud komisjonile 02.07.2021 taotluse esitamise sisulist vajadust, vaid esitas taotluse seetõttu, et Välisministeeriumi hinnangul on seadmed kahesuguse kasutusega kaup, mille Eestist välja toimetamine vajab eriluba. Agent lootis tekkinud olukorra taotluse esitamisega kiiremini lahendada, et kaebaja saaks oma seadmed tagasi. Taotlus esitati kaebaja huvides. Komisjon võttis taotluse 05.07.2021 menetlusse, kuid ei ole teinud otsust väljaveolitsentsi väljastamise või sellest keeldumise kohta. Mõistlik aeg taotluse lahendamiseks on möödunud ja taotluse läbi vaatamisega viivitamine on õigusvastane. Kaebajalt ei ole mingit lisateavet küsitud ja teda ei
1
Nõukogu 05.05.2009 määrus (EÜ) 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (uuesti sõnastatud). 2 Nõukogu 12.10.1992 määrus (EMÜ) 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik; kehtis kuni 30.04.2016.
3(14)
3-23-173 ole teavitatud taotluse läbivaatamise uuest kriminaalmenetlus ei takista taotluse läbivaatamist.
tähtajast.
Agendi
suhtes
alustatud
6.Välisministeerium palus jätta 20.02.2023 esitatud kaebus rahuldamata. MTA teavitas 27.05.2021 komisjoni Paldiski sadamas olevast kaubast, mis võib olla strateegiline kaup. Selle järel asus komisjon koguma teavet ja tõendeid. Komisjonile 02.07.2021 esitatud taotluse eesmärk oli legaliseerida ja päästa kaup, mille puhul oli alust kahtlustada ekspordikontrolli reeglite teadlikku rikkumist ja kauba ümbersuunamist. Selle taotlusega püüti saata tolli järelevalve alla sattunud kaup seaduslikku ringlusesse. Seadmete veo ja ümberlaadimisega seotud tolliformaalsustega tegelemiseks sõlmis kaebaja väidetavalt lepingu laevaagendi teenuseid osutava ettevõttega, kelle ülesandeks oli seadmete veokorraldus ja sellega seotud dokumentide vormistamine. Kaebajat esindav agent oli pidevalt komisjoni ja MTA-ga v ühenduses. Seejuures ei ole agendi selgitused olnud järjekindlad, mille tõttu on taotluse lahendamiseks vaja koguda lisateavet ja esitatud teavet täiendavalt kontrollida. StrKS v.r § 2 lg 8 viitab määrusele 428/2009, milles on määratletud kahesuguse kasutusega kaupade kategooriad ja nimekiri. Praegu kehtivas määruses 2021/8213 on välja toodud kategooria 8A001.c.1, mille kohaselt on kahesuguse kasutusega kaup mh mehitamata sukelaparaadid, millel on vähemalt üks järgmine omadus: a) need on ette nähtud määrama kurssi mis tahes geograafilise reeperi suhtes ilma reaalajalise inimsekkumiseta; b) need on varustatud akustilise andmeside- või käsulüliga või c) varustatud pikema kui 1000 m optilise andmeside- või käsulüliga. Eelnimetatud tingimustele vastavate seadmete vedu nõuab eriluba. Kaebaja seadmed vastavad kategooria 8A001.c tingimustele, seega on need kahesuguse kasutusega kaup ja nende veoks on vajalik eriluba. Määruse 2021/821 nimekirjad põhinevad Wassenaari lepingu organisatsiooni (The Wassenaar Arrangement on Export Controls for Conventional Arms and Dual-Use Goods and Technologies)4 kontrollinimekirjadel, milles 8A001.c kategooria kaup on klassifitseeritud kahesuguse kasutusega kauba eriti sensitiivse kaubana. Seadmed on selliselt klassifitseerinud ka seadmete tootjariigi Norra ekspordikontrolli järelevalveasutus. Seadmed on kahesuguse kasutusega kaup, neil on Euroopa Liidu välise kauba staatus, need veeti Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist ja nüüd soovitakse need vedada teise laevaga edasi Euroopa Liidu välisesse riiki. StrKS § 6 lg 2 kohaselt on strateegilise kaubana käsitatava kauba veoks ning teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. Kuna kaupa ei ole Eestis lubatud vabasse ringlusse, ei ole kauba tollistaatus muutunud ning kaup on endiselt Euroopa Liidu välise staatusega. Euroopa Liidu kaupa eksporditakse (määruse 2021/821 art 269) ja liiduvälist kaupa reeksporditakse (samas art-d 270 ja 274). Seega, kui seadmed Eestist välja vedada, siis on see seadmete reeksport. Eriloa taotluse on esitanud agent, mitte kaebaja. Seega puudub kaebajal õigus esitada nõuet kohustada komisjoni eriloa taotlust läbi vaatama.
7.Tallinna Halduskohus jättis 17.10.2023 osaotsusega rahuldamata kaebaja nõude tuvastada, et kaebajale kuuluva allveeseadme ja veeskamisseadme koos varuosadega Jerseysse transportimine ei eelda StrKS § 6 lg-s 1 ettenähtud eriloa olemasolu, samuti kaebaja alternatiivse nõude kohustada komisjoni kaebaja eriloa taotluse uueks läbivaatamiseks (resolutsiooni p 1). Kohus jättis resolutsiooni p-s 1 nimetatud nõuetega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3). 3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.05.2021 määrus (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (uuesti sõnastatud); jõustus 09.09.2021. 4 Vt Home - The Wassenaar Arrangement
4(14)
3-23-173 StrKS § 2 lg 1 kohaselt on strateegiline kaup mh kahesuguse kasutusega kaup. StrKS § 3 lg 1 kohaselt käsitatakse strateegilise kauba veona kauba sissevedu, väljavedu ja transiiti. StrKS v.r § 3 lg 3 p 3 täpsustab, et väljavedu tähendab kahesuguse kasutusega kauba eksporti Euroopa Liidu välisesse riiki määruse 428/2009 art 2 p 2 tähenduses. Selle määruse art 2 p 2 kohaselt on eksport: i) ekspordiprotseduur ÜTS art 161 tähenduses; ii) reeksport ÜTS art 182 tähenduses, kuid mis ei hõlma transiitkaupa. Määruse 428/2009 art 3 sätestab, et I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks on vaja ekspordiluba. Vastavalt art-le 4 või 8 on luba vaja ka teatavate I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks kõikidesse või teatavatesse sihtkohtadesse. Määruses 2021/821 on välja toodud kategooria 8A001.c.1, mille kohaselt on kahesuguse kasutusega kaup mh mehitamata sukelaparaadid, millel on vähemalt üks järgmine omadus: a) need on ette nähtud määrama kurssi mis tahes geograafilise reeperi suhtes ilma reaalajalise inimsekkumiseta; b) need on varustatud akustilise andmeside- või käsulüliga või c) varustatud pikema kui 1000 m optilise andmeside- või käsulüliga. Seega eelnimetatud tingimustele vastavate seadmete vedu Euroopa Liidust välja nõuab ekspordiks eriluba. Määruse 2021/821 nimekirjad põhinevad Wassenaari lepingu organisatsiooni kontrollinimekirjadel, milles 8A001.c kategooria kaup on klassifitseeritud kahesuguse kasutusega kauba eriti sensitiivse kauba kategoorias. Välisministeerium selgitas 08.09.2023, et vaidlusaluste seadmetega seoses on algatatud agendi suhtes kriminaalasi ja komisjon on pikendanud haldusmenetluse tähtaega kriminaalmenetluse eeluurimise lõpuni. Seega praegu ei ole antud välja haldusakti selle kohta, kas vaidlusalustele seadmetele on vaja eriluba või mitte. Kohus saaks sellises olukorras tuvastada eriloa vajaduse puudumise vaid juhul, kui tuvastatud faktidest lähtuvalt ilmselgelt ei saaks kaebajalt eriluba nõuda. Kohtumenetluses on vastustaja olnud seisukohal, et eriluba on vajalik. Kohus nõustub sellega. Välisministeerium esitas Riigiprokuratuuri loal kriminaalasjas koostatud vaatlusprotokolli ja selle lisa 1 ning kirjavahetuse seadmete tootjaga. Kriminaalasjas vaadeldi 23.08.2023 vaidlusaluseid seadmeid. Kuna seadmed olid vooluvõrku ühendamata ja vaatluse korraldajatel puudus pädevus seadmega opereerida, ei keritud trossi trumlilt mõõtmiseks mehaaniliselt maha, vaid selle pikkus arvestati välja matemaatiliselt, võttes arvesse trumlil olevate ringide arvu ja kaabli paksust. Arvutamiseks vajalikud andmed ja asjaolud, mida arvutamisel arvesse võtta, on toodud vaatlusprotokolli lk-l 8. Vaatlusprotokolli kohaselt on seadmete vintsi trumlil oleval viiel kaabeltrossi kihil matemaatiliselt välja arvutatuna mitte vähem kui 1505,55 m kaabeltrossi. Vaatlusprotokoll on põhjalik, varustatud fotode ja arvutuskäikudega, mõõtmisel on kasutatud nii elektroonilisi kui ka mehaanilisi mõõtmisvahendeid. Seadmete tootjale saadetud päringust ja selle vastusest nähtub, et nende arvutuste järgi on seadmete vintsi trumlil 1510 meetrit kaabeltrossi. Seega näitavad kaks erinevast allikast saadud tõendit, et kaabeltrossi pikkus on igal juhul üle 1000 m. Vaidlusalused seadmed vastavad seega määruses 2021/821 märgitud kategooria 8A001.c tingimustele, mistõttu on StrKS mõttes tegemist kahesuguse kasutusega kaubaga, mille veoks on vajalik StrKS § 6 lg-s 1 märgitud eriluba. Kaebaja kohtuistungil antud selgitus, et trumlil oli tegelikult kaks erinevat trossi, millest optilise side võimekusega tross on ca 960 m pikkune ja varuosana ilma optilise side võimekuseta tross 500 m pikkune, ei ole tõendatud ega ole ka eluliselt usutav. Esiteks ei ole kaebaja esitanud selle kohta mingeid tõendeid. Kaebaja ise peab teadma ja olema suuteline tõendama, millised on tema seadmed. Kaebaja enda tarbeks ei ole selleks vaja vaatlust korraldada (mida kaebaja kohtumenetluses nõudis). Kui üle 1000 m pikkune optilise side võimekusega kaabel tähendab sukelaparaadile kahesuguse kasutusega kauba staatust, oleks 5(14)
3-23-173 kaebaja agent saanud esitada haldusmenetluses tõendid ja need tõendid peaksid olema kaebajal olemas ka kohtumenetluses. Asjaolu, et üksteise otsa on ühele ja samale trumlile keritud kaks erineva otstarbega kaablit, ei ole eluliselt usutav. Loogiline oleks sellisel juhul kasutada kahte erinevat trumlit. Kuna tross ühendab allveeseadet ja veeskamisseadet, jääb arusaamatuks, kuidas toimuks vee all ühe kaabli teise vastu vahetamine. Välisel vaatlusel (vt 25.08.2023 vaatlusprotokolli lk-del 5 ja 7 olevad fotod) on näha vaid ühte sorti ja ühtlaselt trumlile keritud kaablit ning miski ei viita sellele, et trumlile on paigutatud kahte erinevat sorti kaablit. Lisaks ei ole võimalik aru saada, milles seisneks 500-meetrise ilma optilise side pidamise võimekuseta varukaabli vajadus, kui ta on peamisest kaablist märgatavalt lühem ja ka funktsioon on sootuks teine. Kaabeltross on andmeside ja käsulüli ning ilma optilise andmesideta ei saa seda eesmärgipäraselt kasutada. Kaebaja ei osanud nendele küsimustele kohtuistungil vastata, vaid väitis, et seadmetele oleks vaja teha veel üks vaatlus. Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud varukaabli kohta paljasõnalisi ja otsitud selgitusi. Haldusasja materjalidele tuginedes on piisavalt alust arvata, et vaidlusalused seadmed on kahesuguse kasutusega kaup. StrKS § 6 lg 2 kohaselt on strateegilise kaubana käsitatava kauba veoks ning teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. Eeltoodud põhjustel tuleb jätta kaebaja nõue eriloa olemasolu kohustuse puudumise tuvastamiseks rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.H.G.Q palub 15.11.2023 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu osaotsuse resolutsiooni p-d 1 ja 3 ning teha uus otsus, millega rahuldada osaotsuse esemeks olev tuvastamisnõue või alternatiivselt kohustamisnõue. Seadmete Jerseysse transportimiseks on vaja eriluba vaid juhul, kui samal ajal on täidetud kaks StrKS § 6 lg-st 2 tulenevat eeldust: 1) kaebaja seadmed saab kvalifitseerida kahesuguse kasutusega kaubaks ning 2) seadmete transport Jerseysse on käsitatav kahesuguse kauba veona StrKS § 3 lg 1 tähenduses. Kohus tuvastas esimese eelduse, kuid jättis teise nõuetekohaselt hindamata. Kui halduskohus pidas silmas, et tegemist on seadmete ekspordiga, on see seisukoht ekslik. Pole vaidlust, et kaebaja seadmed ei ole saadud ega toodetud ühenduse territooriumil, s.o tegemist on ühendusevälise kaubaga ÜTS art 4 p 8 tähenduses. Sel juhul pole aga kauba Jerseysse transportimist võimalik käsitada ekspordina, sest eksportida saab vaid ühenduse kaupa (vt ÜTS art 161 p 1). Kaebaja on kogu menetluse jooksul olnud seisukohal, et kaupa ei ole imporditud. Kaebaja on selgitanud, et seadmed ei pidanud sattuma Paldiski sadamasse, vaid kaebaja toimetas need rendilepingu alusel rentnikule, kes pidi neid kasutama Läänemeres tehtavateks töödeks. Seadmete ümberlaadimine pidi toimuma merel selliselt, et seadmed laaditakse laevalt M/V Figaro üle rentniku saadetud laevale M/V Marlin. Seega kaebaja ei ole seadmeid importinud ega pidanudki seda tegema, sh ei andnud agendile juhist kaupa importida või eksportida. Agent esitas MTA-le selle kohta kõik nõutud dokumendid. Järelikult ei olnud seadmete transpordiks vaja eriluba. Halduskohus on jätnud otsuse resolutsioonis alternatiivse kohustamisnõude rahuldamata, kuid otsuses puuduvad selle kohta mistahes põhjendused. Komisjon oleks pidanud otsustama litsentsi andmise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul (StrKS § 17 lg 1). Kriminaalmenetlus ei saanud kuidagi takistada taotluse läbivaatamist. Kui ringkonnakohus ei rahulda primaarnõuet, tuleb rahuldada alternatiivne kohustamisnõue.
9.Strateegilise kauba komisjon keeldus 22.12.2023 otsusega nr 11.2-2/470 StrKS § 19 lg 2 p 3 alusel äriühingule H.G.Q väljaveolitsentsi andmisest X OÜ 02.07.2021 taotluses nimetatud kahesuguse kasutusega kauba väljaveoks Eesti Vabariigist Jerseysse. Kaebaja vaidlustas 6(14)
3-23-173 komisjoni 22.12.2023 otsuse, menetlus on pooleli Tallinna Ringkonnakohtus (haldusasi nr 324-204).
10.Välisministeerium palus 27.12.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus tuvastamisnõude osas rahuldamata ja alternatiivse kohustamisnõude osas lõpetada asja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 ja § 185 lg 1 alusel, sest komisjon on 22.12.2023 andnud kaebaja taotletud haldusakti.
11.H.G.Q vaidles 05.01.2024 menetlusdokumendis menetluse lõpetamisele vastu ja esitas taotluse minna kohustamisnõudelt üle nõudele tuvastada, et komisjoni viivitus 02.07.2021 taotluse lahendamisel oli õigusvastane. Suur osa kohustamisnõude lahendamiseks vajalikust tööst on juba ära tehtud. Kaebaja pöördus kohtusse õigel ajal ja asjakohase nõudega, mille rahuldamine ei ole enam võimalik kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu. Menetluse jätkamine tuvastamisnõudega on kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sest kaebaja on esitanud siinses haldusasjas ka kahju hüvitamise nõude, mille sisu sõltub mh sellest, kuidas lahenevad osaotsuse esemeks olnud tuvastamis- ja kohustamisnõue. Kahjunõude üks aluseid oli asjaolu, et vastustaja on 02.07.2021 taotluse lahendamisega õigusvastaselt viivitanud. Tuvastamiskaebusel on ka preventiivne eesmärk, sest kui ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on kõnealuse kauba transportimiseks vaja eriluba ja 02.07.2021 taotlus oli esitatud üksnes agendi nimel, peab kaebaja ise taotlema komisjonilt eriluba ning komisjon võib hakata ka kaebaja taotluse lahendamisega viivitama. Asjaolude muutumise tõttu ei ole viivitusel põhinev tuvastamisnõue enam alternatiivne, vaid tuleks läbi vaadata igal juhul.
12.Välisministeerium jäi 30.05.2025 vastuses seisukohale, et kohustamisnõude osas tuleks menetlus lõpetada ning selgitas tuvastamisnõude kohta järgmist. Vaidlusalused seadmed on kahesuguse kasutusega kaup ning ühenduseväline kaup ÜTS art 4 p 8 tähenduses. Seadmete transportimine Eestist Jerseysse on käsitatav kahesuguse kasutusega kauba veona StrKS v.r § 3 lg 3 p 3 tähenduses. Määruse 428/2009 art 2 p 2 kohaselt on eksport üks kolmest tegevusest: i) ekspordiprotseduur ÜTS art 161 tähenduses; ii) reeksport ÜTS art 182 tähenduses, kuid mis ei hõlma transiitkaupa, ning iii) tarkvara ja tehnoloogia edastamine elektrooniliste andmekandjate kaudu. ÜTS art 161 sätestab ekspordiprotseduurina ühenduse kauba ühenduse tolliterritooriumilt välja viimise ning art 182 sätestab ühendusevälise kauba tolliterritooriumilt reeksportimise. Väär on kaebaja väide, nagu saaks eksportida üksnes ühenduse kaupa. Eestis oleva, kuid vabasse ringlusse mittelubatud ühendusevälise kauba ühenduse tolliterritooriumilt väljavedu on reeksport ÜTS art 182 tähenduses. Kahesuguse kasutusega kauba puhul on see ühtlasi kauba eksport määruse 428/2009 art 2 p 2 alap ii) tähenduses. Seega peab olema selleks, et tegemist oleks kauba väljaveoga, toimunud selline reeksport, mida oleks rakendatud ilma transiidita. Määruse 428/2009 art 2 p 7 kohaselt on transiit ühenduseväliste kahesuguse kasutusega kaupade veo sisenemine ühenduse tolliterritooriumile ja selle läbimine, sihtkohaga väljaspool ühendust. Praegusel juhul ei ole toimunud vaidlusaluste seadmete transiitvedu Euroopa Liidus: seadmete veoahel ei olnud üles ehitatud selliselt, et seadmeid oleks selle käigus veetud alguspunktist sihtpunkti nii, et selle käigus oleks vedu toimunud osaliselt Euroopa Liidu tolliterritooriumil. Kaebaja eesmärk ei olnud vedada vaidlusaluseid seadmeid läbi Euroopa Liidu tolliterritooriumi kolmandasse riiki, vaid seadmeid Euroopa Liidu sadamas üksnes ühelt laevalt teisele ümber laadida. See ei ole transiitvedu määruse 428/2009 mõistes. Seega on tegemist määruse 428/2009 kohase ekspordiga ja ühtlasi kahesuguse kauba väljaveoga StrKS v.r § 3 lg 3 p 3 tähenduses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7(14)
3-23-173
13.Ringkonnakohus tegi 27.08.2025 kohtuistungil järgmised määrused: 1) lugeda ringkonnakohtu menetluses olevate nõuete osas vastustajaks Välisministeeriumi asemel strateegilise kauba komisjon; 2) lubada kaebajal kaebust muuta ning asendada alternatiivne nõue kohustada komisjoni lahendama 02.07.2021 esitatud taotlus nr 11.2-7.5/42 põhinõudega tuvastada, et komisjon viivitas ajavahemikul 08.11.2021–21.12.2023 õigusvastaselt nimetatud taotluse lahendamisega; 3) võtta asja juurde apellatsioonimenetluses esitatud tõendid.
14.Kaebuse muutmise tõttu tuleb jätta rahuldamata vastustaja taotlus lõpetada kohustamisnõude menetlus põhjusel, et komisjon on andnud kaebaja taotletud haldusakti.
15.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
16.Halduskohus leidis, et vaidlusaluste seadmete Jerseysse transportimine eeldab StrKS § 6 lg-s 1 sätestatud eriluba, mistõttu jäi kaebus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava asjaolu tuvastamise nõude osas rahuldamata. Selles osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu osaotsuse resolutsiooni p 1 muutmata (I). Halduskohus jättis osaotsusega rahuldamata ka alternatiivsena esitatud kohustamisnõude, mille aluseks oli komisjoni õigusvastane viivitus 02.07.2021 taotluse lahendamisel. Apellatsioonimenetluses asendas kaebaja komisjoni viivitusel põhineva (alternatiivse) kohustamisnõude samal alusel esitatud tuvastamisnõudega (lisandus teine põhinõue). Kõnealuses osas tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu osaotsuse resolutsiooni p 1 tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tuvastab, et komisjon viivitas ajavahemikul 08.11.2021– 21.12.2023 õigusvastaselt 02.07.2021 taotluse lahendamisega (II). Kuna kaebuse rahuldamise ulatus selgub alles pärast teise osaotsuse tegemist, tuleb tühistada ka halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3, millega halduskohus jaotas osaotsusega seotud menetluskulud, jättes need menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulud tuleb jaotada asjas tehtavas lõpplahendis (III). Ringkonnakohus lahendab ka kaebaja taotluse piirata kohtuotsuse avaldamist (IV). I
17.Kaebaja palub esiteks tuvastada, et temale kuuluva veeskamisseadme, allveeseadme ja nende varuosade (vt nimekiri dtl 43 jj) transportimine Eesti Vabariigist Jerseysse ei eelda StrKS § 6 lg-s 1 nimetatud eriloa olemasolu. Tegemist on nõudega tuvastada avalikõiguslikus suhtes tähtsust omav asjaolu (HKMS § 37 lg 2 p 6 kolmas alternatiiv), mille kohus teeb üldjuhul kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 esimene lause). Kaebaja täpsustas 27.08.2025 kohtuistungil, et arvestades mh jätkuvalt halduskohtu menetluses olevat kahjunõuet, taotleb ta eespool nimetatud asjaolu kindlaks tegemist esiteks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning teiseks 17.05.2021 seisuga, mil kõnealused seadmed saabusid laevaga M/V Figaro Eestisse ja ladustati Paldiski Lõunasadamas ESTEVE AS-i tollilattu. Ringkonnakohtu hinnangul on selline nõue lubatav, kuna kaebajal on põhjendatud huvi mõlema asjaolu kindlakstegemiseks. Eriloa vajadus kohtuotsuse tegemise aja seisuga
18.StrKS § 6 lg 2 sätestab, et strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba ning StrKS § 2 lg-te 4 ja 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava kauba veoks ning teenuse osutamiseks on vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. Kaebaja on asjakohaselt märkinud, et vaidlusaluste seadmete Jerseysse transportimiseks on seega vaja eriluba, kui on täidetud kaks tingimust: 1) seadmed saab kvalifitseerida kahesuguse kasutusega kaubaks StrKS-i mõistes ning 2) seadmete transport Eestist Jerseysse on käsitatav kahesuguse kauba veona StrKS-i tähenduses.
8(14)
3-23-173
19.Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebaja seadmed on StrKS § 2 lg-te 8 ja 10, Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 171 „Strateegilise kauba nimekiri“ § 1 lg 4 ning määruse 2021/821 lisas 1 toodud kahesuguse kasutusega kauba nimekirja kategooria 8A001.c.1.c kohaselt kahesuguse kasutusega kaup. Kuna kaebaja ei ole apellatsioonimenetluses sellele järeldusele sisulisi vastuväiteid esitanud, siis nõustub ringkonnakohus selles küsimuses halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning sellel küsimusel pikemalt ei peatu (HKMS § 201 lg 4). Seega on esimene tingimus täidetud.
20.StrKS § 3 lg 1 sätestab, et strateegilise kauba vedu StrKS-i tähenduses on sissevedu, väljavedu, transiit, kaitseotstarbelise toote Euroopa Liidu sisene vedu ja kahesuguse kasutusega kauba edasitoimetamine. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et vaidlusaluste seadmete Eestist Jerseysse toimetamist saab käsitada väljaveona alates 27.04.2025 kehtiva StrKS § 3 lg 3 p 3 tähenduses, s.o kahesuguse kasutusega kauba ekspordina Euroopa Liidu välisesse riiki määruse 2021/821 art 2 p 2 tähenduses. Täpsemalt on tegemist määruse 2021/821 art 2 p 2 alap-s b) nimetatud olukorraga ehk reekspordiga liidu tolliseadustiku 5 (LTS) art 270 tähenduses, kuna kõnealuseid seadmeid saab käsitada liiduvälise kaubana, mis on Eestis ajutisel ladustamisel (LTS art 5 p 17 ja art 144; vt ka kaebaja esitatud sisenemise ülddeklaratsioon ja ajutise ladustamise teade, dtl 88–89) ning mida kaebaja soovib uuesti ühenduse tolliterritooriumilt välja viia.
21.LTS art 270 lg 1 näeb ette, et liidu tolliterritooriumilt väljaviidava liiduvälise kauba kohta tuleb esitada pädevale tolliasutusele reekspordi deklaratsioon. LTS art 270 lg 3 järgi ei kohaldata art 270 lg-t 1 järgmiste kaupade suhtes: a) välistransiidiprotseduurile suunatud kaup, mis läbib peatumata liidu tolliterritooriumi; b) kaup, mille ümberlaadimine toimub vabatsoonis või mis reeksporditakse otse vabatsoonist; c) ajutiselt ladustatud kaup, mis reeksporditakse otse mõnest ajutise ladustamise kohast. Kaebaja leidis ringkonnakohtu istungil, et vaidlusalused seadmed ei vaja eriluba, sest neile kohaldub LTS art 270 lg 3 alap-s c) nimetatud erand. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et LTS art 270 lg-s 3 nimetatud juhtudel ei ole vaja esitada pädevale tolliasutusele reekspordi deklaratsiooni, vaid LTS art 274 lg-s 1 nimetatud reekspordi teatis. Seega on ka LTS art 270 lg 3 alap-s c) nimetatud juhul siiski tegemist reekspordiga, täpsemalt selle lihtsustatud protseduuriga. Kahesuguse kasutusega kauba väljaveol Euroopa Liidu välisesse riiki on ka lihtsustatud reekspordi protseduuri korral vaja StrKS § 6 lg-s 1 nimetatud eriluba. Järelikult on täidetud ka teine tingimus.
22.Seega on praegusel ajal vaidlusaluste seadmete transportimiseks Eestist Jerseysse vaja StrKS § 6 lg-s 1 sätestatud eriluba. Eriloa vajadus 17.05.2021 seisuga
23.Ringkonnakohus leiab, et eespool toodud järeldus kehtib ka 17.05.2021 seisuga, s.o päeval, mil vaidlusalune kaup laaditi Paldiski Lõunasadamas laevalt M/V Figaro maha ja ladustati ajutiselt ESTEVE AS-i tollilaos.
24.Kohtumenetluses on tuvastatud, et vaidlusalused seadmed on kahesuguse kasutusega kaup. Puuduvad andmed, et seadmete tehnilised omadused oleksid vahepeal muutunud, seega oli ka 17.05.2021 seisuga tegemist kahesuguse kasutusega kaubaga (vt eespool p 19). Ei ole tähtsust, et seadmete täpsemad omadused tuvastati alles siinses kohtumenetluses, tuginedes 12.05.2022 alanud kriminaalmenetluses kogutud tõenditele.
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 09.10.2013 määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (uuesti sõnastatud); jõustus 09.10.2013, täies ulatuses kohaldatav alates 01.06.2016.
9(14)
3-23-173
25.Kui kaebaja oleks soovinud transportida Eestis ajutiselt ladustatud seadmed kui kahesuguse kasutusega kauba 17.05.2021 ühenduse tolliterritooriumilt välja (Venemaa Föderatsiooni, Jerseysse või mõnda muusse Euroopa Liidu välisesse riiki), vajanuks ta selleks ikkagi StrKS § 6 lg-s 1 nimetatud eriluba. Sel ajal kehtinud StrKS v.r § 3 lg 3 p 3 kohaselt oli väljavedu kahesuguse kauba eksport Euroopa Liidu välisesse riiki määruse 428/2009 art 2 p 2 tähenduses. Selle määruse art 2 p 2 alap ii) viitas ühe ekspordi alaliigina reekspordile ÜTS art 182 tähenduses. 17.05.2021 kehtis aga juba LTS, mille art 286 lg 3 kohaselt tuli viiteid ÜTSle lugeda viideteks LTS-le. Seega sisuliselt tuli ka 17.05.2021 seisuga kohaldada LTS art-d 270 ja 274. Puudub vajadus eespool toodud järeldusi korrata. II
26.Agent esitas kaebaja nimel strateegilise kauba komisjonile 02.07.2021 kahesuguse kasutusega kauba väljaveolitsentsi taotluse vaidlusaluste seadmete väljaveoks Eestist Jerseysse (dtl 108 jj). Komisjon keeldus 22.12.2023 otsusega (dtl 893) StrKS § 19 lg 2 p 3 alusel väljaveolitsentsi andmisest. Komisjoni 22.12.2023 otsuse õiguspärasuse üle vaieldakse haldusasjas nr 3-24-204, mis on samuti ringkonnakohtu menetluses. Siinses asjas palub kaebaja tuvastada (arvestades mh 27.08.2025 kohtuistungil esitatud täpsustusi), et komisjon viivitas ajavahemikul 08.11.2021–21.12.2023 õigusvastaselt eriloa taotluse lahendamisega.
27.StrKS § 6 lg 1 järgi on eriluba litsents või üldluba. StrKS § 17 lg 1 kohaselt otsustab komisjon litsentsi andmise või sellest keeldumise 30 tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutud dokumentide vastuvõtmise päevast arvates. StrKS § 17 lg 2 sätestab, et komisjon võib seda tähtaega pikendada, kui otsustamiseks on vaja lisateavet või esitatud teavet tuleb täiendavalt kontrollida. Tähtaja pikendamisest, selle põhjustest ja uuest tähtajast teatatakse taotlejale kirjalikult.
28.Kuna StrKS ei sätesta, kui kaua on võimalik komisjonil taotluse lahendamise tähtaega StrKS § 17 lg 2 alusel pikendada, tuleb taotlus lahendada mõistliku aja jooksul (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 4). Mõistliku aja sisustamisel arvestatakse küsimuse keerukust, vajalikke menetlustoiminguid, taotleja koostöökohustuse iseloomu ja muid olulisi asjaolusid, mis võivad objektiivselt mõjutada menetluse kestust (vt Riigikohtu 25.02.2016 otsus nr 3-3-1-69-15, p 16). Haldusmenetluse käik
29.Asja materjalide kohaselt võttis komisjon 02.07.2021 taotluse 05.07.2021 menetlusse (dtl 110). Komisjon palus 11.08.2021 agendil lisada taotlusele tollinomenklatuuri kood, mille agent esitas 06.09.2021, ning esitada agendi 2020. a majandusaasta aruanne, mis laekus komisjonile 08.09.2021 (dtl 110). Infosüsteemi kantud andmete kohaselt määras komisjon seejärel taotluse läbivaatamise tähtajaks 13.10.2021 (dtl 110; vt ka dtl 322–326).
30.Puuduvad tõendid, et komisjon oleks pärast 2021. a augustit küsinud agendilt või kaebajalt eriloa taotluse lahendamiseks täiendavat teavet, dokumente või selgitusi. Tõenditest nähtub siiski, et kaebaja ja komisjoni liige on 02.07.2021 taotluse lahendamise teemal suhelnud telefoni ja e-kirja teel. Komisjoni liige selgitas agendile 17.09.2021 telefonivestluses mh, et 02.07.2021 taotluse menetlust on pikendatud Norra ametiasutuste palvel, et teha kindlaks seadmete täpsed omadused, kuna tegemist on Norras sealse ettevõtte toodetud seadmetega (vt kõne stenogramm, dtl 792). Komisjoni liige selgitas agendile 08.10.2021 ekirjas järgmist: „Vastavalt varasemalt telefonivestluses antud infole, kinnitan juuresolevalt veelkord, et Teie saadetud info [...] on edastatud Norra välisministeeriumise ekspordikontrolliga tegelevale üksusele. Strateegilise kauba ja seotud reeglitest kinnipidamise määratlemine tulenevalt kauba liikumisega kaasnevatest mõneti 10(14)
3-23-173 varieeruvatesse õigusruumidesse sattumisega (Norra, Jersey/UK, Eesti/EL, RU) nõuab paraku rohkem aega ja ressursse kui lihtsate ja selgete tehingute puhul. Eesti strateegilise kauba komisjoni poolt lähtume oma Oslo kolleegide hinnangust ning Norra ekspordikontrolli pikaajalise kogemuse põhjal ei ole meil alust kahelda nende analüüsi, ekspertiisi ja otsuste pädevuses.“
31.Kaebaja ja komisjoni liige on 02.07.2021 taotluse teemal suhelnud ka 2021. a detsembri alguses telefoni teel (dtl 327). Kaebaja esitas seejärel komisjonile 27.12.2021 teabenõude (dtl 113), milles mh soovis selgitusi menetluse seisu kohta ja taotles vaidlusaluse kauba vabastamist ja tagastamist ning selleks vajaliku haldusmenetluse läbiviimist ja haldusakti väljaandmist. Kuigi asja materjalides ei ole konkreetset vastust 27.12.2021 teabenõudele, saab järeldada, et komisjoni liige on 2022. a jaanuaris ja veebruaris kaebajaga taotluse lahendamise teemal siiski suhelnud (dtl 329 jj). 01.02.2022 e-kirjas (dtl 329) selgitas komisjoni liige järgmist: „Lähtuvalt kõnealusest kaubast (kuuluvus väga sensitiivsete toodete hulka), sellega seonduvatest ekspordikontrolli reeglitest (piirangud sihtriikide, lõppkasutuse ja lõppkasutajate osas) ning rikkumiste tuvastamise ja ulatusega (korduvus, tahtlikkus) kaasnevate meetmete kohaldamisest on oluline oodata ära Norra järelevalve ametlik seisukoht antud kaasuses. Covid-19 lähtuvad piirangud ei ole kahjuks antud protsessi läbiviimist partnerriikide ametkondade poolt ajaliselt soosinud. Strateegilise kauba komisjon on lähtuvalt StrKS sätestatust (§ 59 Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve lähteriigi asjaomase asutuse nõudmisel) edastanud asjakohased päringud ning loodab lähteriikide menetluste jõudmist peatselt seisu, mis võimaldaks antud kaasuse menetlemise järgmiste sammude teostamist Eesti poolt.“
32.MTA alustas kõnealuste seadmete veoga seoses 12.05.2022 kriminaalmenetlust KarS § 4211 lg-te 1 ja 3 järgi (strateegilise kauba ebaseaduslik vedu). Kaebaja esitas Riigi Infosüsteemi Ametile (RIA) 06.09.2022 teabenõude, milles uuris 02.07.2021 taotluse menetluse seisu ja taotluse lahendamise aja kohta (dtl 126). RIA edastas teabenõude järgmisel päeval vastamiseks Välisministeeriumile, kes vastas 26.10.2022 kirjaga (dtl 135, 333), et 02.07.2021 taotluse menetlus kestab, menetlustähtaega pikendati StrKS § 17 lg 2 alusel ning komisjonil ei ole võimalik teha taotluse kohta otsust enne kriminaalmenetluse lõppemist. Kaebaja esitas Välisministeeriumile 02.02.2023 selgitustaotluse küsimusega, millisel õiguslikul alusel on seadmete Jerseysse transportimiseks vaja eriluba (dtl 284). Toimikust ei nähtu, et selle selgitustaotlusele oleks kirjalikult vastatud. 20.02.2023 pöördus kaebaja kohustamiskaebusega halduskohtusse.
33.Vastustaja on 06.05.2023 vastuses kahju hüvitamise kaebusele (p 8) selgitanud, et komisjon hakkas teavet koguma ja teiste riikide asutustega infot vahetama juba 27.05.2021, kui MTA teavitas komisjoni Paldiski sadamas olevast kaubast, mis võib olla strateegiline kaup. Vastustaja põhjendas 06.05.2023 seisukohas (p 9), et käsitas 02.07.2021 taotlust püüdena saata legaalselt ringlusse tolli järelevalve alla sattunud kaup, mille puhul oli komisjonil alust näha teadlikku ekspordikontrolli reeglite rikkumist ja kauba ümbersuunamist. Vastustaja märgib ka, et agent andis komisjonile ebaõiget infot kauba liikumise ja kaebaja kavatsuste kohta (p 10). Vastustaja kordas 20.04.2023 vastuses (p 9), et on kogunud teavet ja tõendeid vaidlusaluse kauba kohta alates 27.05.2021, kuid eriloa taotluse lahendamiseks vajalik teave kogutakse 12.05.2022 alustatud kriminaalmenetluses. Vastustaja asus 06.06.2025 vastuses seisukohale, et haldusmenetluse kiirendamiseks tulnuks kaebajal või agendil esitada tõesed andmed vaidlusaluste seadmete ja nende transpordi marsruudi kohta (p 4). Vastustaja hinnangul on kaebaja esitanud komisjonile teadlikult valeandmeid, mistõttu tuli komisjonil koguda lisateavet ja kaebaja nimel esitatud teavet täiendavalt kontrollida (p 5). Haldusmenetlusega paralleelselt toimus tõendite kogumine ja asjaolude väljaselgitamine (sh välisriikidest) vaidlusaluse kaubaga seotud kriminaalmenetluses (p 6). Kuna 11(14)
3-23-173 kriminaalmenetlus on pooleli, siis ei olnud komisjonil võimalik anda lõplikku õiguslikku hinnangut kauba valmistajariigi poolt kauba lõppkasutusele seatud piirangutele ja nende täitmisele ning kauba võimalikule ümberadresseerimisele selle transportimisel Jerseysse (p 7 jj). Vastustaja rõhutas, et ootas otsuse tegemiseks eeskätt vastuseid välisriikidele tehtud õigusabipäringutele, veendumaks, kas lisaks StrKS § 19 lg 2 p-s 3 sätestatud eriloa andmisest keeldumise alusele esineb ka StrKS § 19 lg 2 p-s 6, 7 2 või 8 nimetatud keeldumise alus (p-d 9, 16). Vastustaja märgib, et tekkinud kahtlusi ei olnud võimalik kõrvaldada haldusmenetluses kogutud tõenditega (p 15).
34.Vastustaja kinnitas 27.08.2025 kohtuistungil vastuseks ringkonnakohtu küsimusele, et ta on esitanud kohtule kogu haldusmenetluse toimiku ja midagi täiendavat ei ole esitada. Viivitus ajavahemikul 08.11.2021–11.05.2022
35.Asja materjalidest saab kokkuvõtlikult järeldada, et enne kriminaalmenetluse alustamist (12.05.2022) põhjendas vastustaja taotluse lahendamisega viivitamist asjaoluga, et konsulteeris vaidlusaluste seadmete täpsete omaduste kindlakstegemiseks välisriigi asjaomaste asutustega ja välissuhtlus võttis aega. Vastustaja märkis 27.08.2025 kohtuistungil, et komisjon arutas korduvalt 02.07.2021 taotluse alusel eriloa väljastamisega seonduvat, kuid neid arutelusid ei protokollitud.
36.Kuigi ringkonnakohtul puudub alus kahelda, et komisjon on haldusmenetluse käigus asja arutanud ja konsulteerinud seejuures ka välisriigi asutustega, ei ole vastustaja esitanud selle kohta mingeid tõendeid. Vastustaja ei ole isegi täpsemalt selgitanud, milliseid toiminguid ja millal konkreetselt komisjon ajavahemikul 08.11.2021–11.05.2022 taotluse lahendamiseks tegi. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik sisuliselt hinnata, kas kõnealusel ajavahemikul tegi komisjon piisavalt pingutusi, et lahendada 02.07.2021 taotlus mõistliku aja jooksul. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 162 „Strateegilise kauba komisjoni moodustamine ja töökord“ § 8 lg 1 kohaselt on komisjoni töövormiks koosolek, mis tuleb sama määruse § 11 lg-te 1 ja 2 kohaselt protokollida viisil, mis võimaldaks taastada küsimuse arutamise käigu. Vabariigi Valitsuse 22.04.2015 määruse nr 4 „Strateegilise kaubaga seotud toimingute andmekogu põhimääruse“ § 13 kohaselt kantakse andmekogusse mh andmed välisriigi asjaomase asutusega konsulteerimise kohta. Kui vastustaja jättis 02.07.2021 taotluse lahendamisel eespool kirjeldatud nõuded järgimata, võttis ta riski, et vaidluse korral ei ole tal võimalik kohtule tõendada oma väidet, et menetlustoimingud tehti mõistliku aja jooksul.
37.Kohtumenetluses on vastustaja kaebajale (või tema nimel tegutsenud agendile) ette heitnud vastuoluliste ja ebaõigete andmete esitamist haldusmenetluses, mis raskendas komisjonil 02.07.2021 taotluse lahendamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebajale siinsel juhul siiski ette heita kaasaaitamiskohustuse rikkumist 02.07.2021 taotluse esitamisega alanud haldusmenetluses. Toimikust ei nähtu, et vastustaja oleks pärast 2021. a augustit küsinud kaebajalt või agendilt selle taotluse lahendamiseks täiendavat teavet, selgitusi või tõendeid, et selgitada haldusmenetluse käigus tekkinud võimalikke vastuolusid. Samal ajal tundis kaebaja pidevalt huvi taotluse lahendamise vastu ja 27.12.2021 esitas ka kirjaliku taotluse haldusakti andmiseks.
38.Eelneva põhjal loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et ajavahemikul 08.11.2021–11.05.2022 viivitas komisjon õigusvastaselt 02.07.2021 taotluse lahendamisega. Viivitus ajavahemikul 12.05.2022–21.12.2023
39.Taotluse lahendamisega viivitamist kõnealusel ajavahemikul on vastustaja sisuliselt põhjendanud asjaoluga, et taotluse lahendamiseks oli vajalik ära oodata kriminaalmenetluse 12(14)
3-23-173 (eeluurimise) lõppemine. Vastustaja selgitustest ei ole täpselt aru saada, kas kriminaalmenetluse tõttu oli haldusmenetlus (vaikimisi) peatatud või jätkusid need menetlused paralleelselt. Nimelt on vastustaja kohtumenetluses selgitanud, et kuna kriminaalmenetlus on pooleli, siis ei olnud komisjonil võimalik anda lõplikku õiguslikku hinnangut kauba valmistajariigi poolt kauba lõppkasutusele seatud piirangutele ja nende täitmisele ning kauba võimalikule ümberadresseerimisele selle transportimisel Jerseysse. Teisalt on vastustaja märkinud, et tõendite kogumine ja asjaolude väljaselgitamine (sh välisriikidest) toimus paralleelselt nii haldus- kui ka kriminaalmenetluses. Samas ei selgu vastustaja selgitustest ja asja materjalidest, milliseid täiendavaid toiminguid tegi komisjon haldusmenetluses paralleelselt kriminaalmenetlusega.
40.Kui eeldada, et haldusmenetlus oli vahepeal kriminaalmenetluse või selle eeluurimise lõppemiseni peatunud, siis märgib ringkonnakohus järgmist. Põhiseaduse § 3 lg-st 1 lähtudes peab iga haldusorgan oma tegevuses veenduma, et esinevad tema poolt kohaldatavate õigusnormide eeldusena sätestatud asjaolud. Seda rõhutab ka HMS §-s 6 sõnastatud uurimispõhimõte: haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Haldusorgani tuvastamispädevust ei välista ega piira see, et teised asutused peavad oma ülesannete täitmisel kontrollima ja hindama samalaadseid asjaolusid (vt Riigikohtu 18.03.2021 otsus nr 3-181287, p 23). Süüteomenetlus ei asenda haldusmenetlust ja haldusorgan ei tohi süüteomenetluse tõttu jätta oma kohustusi täitmata, kui haldusmeetme kohaldamise eeldused on täidetud (vrd Riigikohtu 31.03.2025 määrus nr 3-23-2858, p 17.1). Kuigi StrKS ega HMS ei näe selgesõnaliselt ette haldusmenetluse peatamise võimalust, on menetluse peatamine siiski kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise (vrd Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p 9).
41.Ringkonnakohus ei pea siinses asjas veenvaks vastustaja selgitusi, et 02.07.2021 taotluse õigeks lahendamiseks oli vältimatu ära oodata kriminaalmenetluse tulemus. StrKS § 19 lg 1 sätestab kaheksa erinevat alust, kui komisjon keeldub (ilma kaalutlusõiguseta) litsentsi andmisest. Sama paragrahvi lg-s 2 on avatud loetelu juhtudest, kui komisjon võib litsentsi andmisest keelduda. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et ootas otsuse tegemiseks eeskätt vastuseid kriminaalmenetluses välisriikidele tehtud õigusabipäringutele, veendumaks, kas lisaks StrKS § 19 lg 2 p-s 3 sätestatud eriloa andmisest keeldumise alusele esinevad ka StrKS § 19 lg 2 p-des 6, 72 või 8 nimetatud keeldumise alused. StrKS § 19 lg 2 kohaselt võib komisjon keelduda litsentsi andmisest mh juhul, kui on kahtlus, et Eestist väljaveetavat strateegilist kaupa võidakse sihtriigist rahvusvahelist julgeolekut ohustavatel tingimustel taas välja vedada, samuti sihtriigis või sihtriiki transportimise ajal ümber adresseerida (p 6); taotleja ei ole täitnud teiste riikide isikute või ametiasutuste ees võetud lõppkasutuse või lõppkasutaja kohustusi või keeldub komisjonile asjakohase teabe esitamisest (p 7 2) või esinevad muud mõjuvad põhjused (p 8). Seega sisuliselt viivitas komisjon 02.07.2021 taotluse lahendamisega selleks, et kontrollida mitmete erinevate taotluse andmisest keeldumise aluste esinemist olukorras, kus komisjoni hinnangul juba esines StrKS § 19 lg 2 p-s 3 nimetatud keeldumise alus – taotleja või temaga seotud isiku suhtes on alustatud strateegilise kaubaga, strateegilise kauba veo või teenuse osutamisega seotud süüteo menetlus. Sellises olukorras ei saa järeldada, et 02.07.2021 taotluse õigeks lahendamiseks (s.o eriloa andmise või selleks keeldumise otsustamiseks) oli vältimatult vajalik ära oodata kriminaalmenetluse tulemus. Seda eriti olukorras, kus kaebaja oli selgelt ja korduvalt väljendanud, et soovib 02.07.2021 taotluse kiiret lahendamist (vt ka komisjoni 22.12.2023 otsuse p 2.3).
42.Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et ka ajavahemikul 12.05.2022–21.12.2023 viivitas komisjon õigusvastaselt 02.07.2021 taotluse lahendamisega. 13(14)
3-23-173 III
43.Vastustaja ei ole esitanud taotlust kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebaja palub vastustajalt oma menetluskulude katteks välja mõista riigilõivu ja õigusabikulud.
44.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebuse rahuldamise ulatus selgub pärast teise osaotsuse tegemist, mille menetlus on praegu pooleli halduskohtus. Seetõttu tühistab ringkonnakohus halduskohtu osaotsuse resolutsiooni p 3, millega halduskohus jaotas osaotsusega seotud menetluskulud. Halduskohtul tuleb menetluskulude jaotus otsustada haldusasjas nr 3-23-173 tehtavas lõpplahendis (vrd Riigikohtu 17.06.2021 otsus nr 3-19-1416, p 49; 30.04.2024 otsus nr 3-20129, p 16). IV
45.Kaebaja 29.03.2023 taotluse alusel ning arvestades, et asjaga seotud kriminaalmenetlus on eeluurimise staadiumis, asendab ringkonnakohus HKMS § 175 lg 3 alusel tähemärkidega kaebaja ja X OÜ ärinimed ning vaidlusaluste seadmete nimed (vt ka Riigikohtu 04.04.2022 määrus nr 3-21-2196, p-d 13, 14.1 ja 15.2). Asjas puudub selline avalik huvi, mille tõttu tuleks jätta kaebaja taotlus selles osas rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.