Tartu Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Einar Vene ja Tanel Saar 22. september 2025, Tartu 3-25-633 Seltsingu Haaslava Kogukond kaebus Kastre valla vastu ehitusjärelevalve tegemiseks Savitööstuse katastriüksusel seltsing Haaslava Kogukond määruskaebus Tartu Halduskohtu 26. juuni 2025. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja seltsing Haaslava Kogukond, esindaja Siim Avi Vastustaja Kastre vald
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. juuni 2025. a määrus muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
Kaebaja küll nimetas, et Savitööstuse kinnisasjal toimuv riivab keskkonda laiemalt, kuid ei ole seda väidet lahti kirjutanud või põhistanud. HKMS § 44 lg-te 1-2 järgi võib kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks; muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Isikute ühendus, kes ei ole juriidiline isik, võib kaebuse esitada vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 3). Ehitusseadustikus puuduvad sätted, mis annaksid kaebeõiguse isikute ühendusele, mis ei ole juriidiline isik, või võimaldaksid kaebuse esitada teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks. Kaebeõigust ei saa tuletada sellest, et planeerimisseaduse (PlanS) § 141 alusel on igal isikul õigus pöörduda kohtusse detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks. Seltsingul võib olla kaebeõigus keskkonnaorganisatsioonina ning muud kaebeõiguse alust kehtivad seadused seltsingule praegu ei anna. Kaebaja ei ole tuginenud sellele, et tal on kaebeõigus keskkonnaorganisatsioonina, s.h ei ole välja toonud, mil viisil vastab kaebaja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p 2 nõuetele (juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kes liikmete kirjaliku kokkuleppe alusel edendab keskkonnakaitset ja esindab olulise osa kohalike elanike seisukohti).
Seejuures vaatab kaebaja aga jätkuvalt mööda õigusnormidega kehtestatud kaebeõiguse reeglitest. Halduskohus selgitas asjakohaselt, et HKMS § 44 järgi on kohtusse pöördumine üldjuhul lubatud isiku enda subjektiivse õiguse kaitseks. Kaebaja ei ole isik ega seega ka mitte subjektiivse õiguse kandja. Kaebaja ei vastupidist ei väida. Halduskohus leidis, et kaebuse esitamise aluseks on seltsingu liikmete omandiõiguse riive. Määruskaebuses ei sea kaebaja halduskohtu järeldust kahtluse alla. Teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks on lubatud kohtusse pöörduda, kui selline õigus tuleneb vahetult seadusest (HKMS § 44 lg 2). Sarnane piirang kehtib isikute ühenduse suhtes, kes ei ole juriidiline isik (HKMS § 44 lg 3). Kaebeõiguse piiranguid ettenägevate normide sõnastus on range ega jäta ruumi kohtu kaalutlusele. Muu hulgas puudub kohtul õigus lubada kaebuse esitamist seltsingu poolt oma liikmete õiguste kaitseks olukorras, kus seltsingu liikmetel oleks seltsingu kaudu oma õiguste kaitsmine säästlikum või mugavam põhjusel, et seltsing on tegutsenud oma liikmete huvides teises haldusmenetluses.
kinnitab, et kaebuse eesmärgiks on üksnes Savitööstuse lähikonna kinnisasjade omanike õiguste kaitsmine.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.