Tartu kohtumaja
Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-25-633 26. juuni 2025 Karin Jõks Seltsingu Haaslava Kogukond kaebus Kastre valla vastu ehitusjärelevalve tegemiseks Savitööstuse katastriüksusel Kaebaja: seltsing Haaslava Kogukond, esindaja Siim Avi Vastustaja: Kastre vald Tagastada kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Andmesubjektil on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 11).
Asjaolud
ehitamine on omavahel tihedalt seotud. Seltsingu liige Nils Sonn elab oma abikaasale Kirke Sonnile kuuluval Männi tee 59 kinnisasjal (katastritunnus 18501:001:0816), mis paikneb Savitööstuse kinnisasja naabruses. Kaevates seltsinguna on Savitööstuse naabritel soov esindada kogu Savitööstuse kinnisasja naabruses elavat kogukonda tervikuna. Savitööstuse kinnisasjal toimuv tegevus riivab kõigi naabrite õigusi ja keskkonda laiemalt. Kohtu seisukoht
tulevikus kehtestatava detailplaneeringu elluviimise huvides. Kui lubada sellist tõlgendust, siis muutuks planeeringu- ja ehitusvaidluste eristamine ning planeerimisseaduses teatavatel juhtudel erandlikult antud kaebeõigus mõttetuks, kuna praktiliselt iga ehitamine eeldab planeeringu (näiteks detailplaneeringu või üldplaneeringu) olemasolu. Õiguskirjanduses leitakse, et kaebeõigus muul alusel kui isikule endale kuuluva õiguse kaitseks on isikul üksnes siis, kui vastavast seadusest ilmneb selgelt seadusandja tahe isikule kaebeõiguse andmiseks. Planeerimisseadus annab sõnaselgelt võimaluse üksnes planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks ja seega pole populaarkaebusega võimalik vaidlustada planeerimismenetluse muid otsustusi ega menetlustoiminguid1. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et sätteid, mis annavad õiguse esitada kaebus muul alusel kui isikule endale kuuluva subjektiivse õiguse kaitseks, tuleb tõlgendada kitsalt. Riigikohus on leidnud, et PlanS § 141 ei anna kaebeõigust detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks avalikes huvides (09.06.2023.a otsus asjas 3-20-2247 p 15) ning üleriigilise planeeringu vaidlustamise õiguse kohta puudub erisäte ja seda saab vaidlustada üksnes HKMS § 44 lg 1 alusel ehk isiku enda õiguste kaitseks (14.03.2023.a määrus asjas 3-22-1312 p 9). Kui planeerimisseaduses näiteks üldplaneeringu ja detailplaneeringu vaidlustamise kohta ette nähtud erand ei anna võimalust tõlgendada õigusnorme nii, et avalikes huvides saab esitada kaebuse riigi eriplaneeringu tühistamiseks või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamiseks, siis ammugi ei saa PlanS § 141 tuletada õigust esitada teise isiku või avaliku huvi kaitseks kaebust ehitusjärelevalve tegemiseks kohustamise nõudes. See, et seltsingul võib olla õigus vaidlustada detailplaneering, kuid ei ole õigust nõuda ehitusjärelevalve tegemist, võib kaebajale tunduda ebamõistlik, kuid selline on olnud seadusandja valik ja kaebajal tuleb sellega arvestada. Samas olukorras on kõik muud kaebajad, kes soovivad vaidlustada nii detailplaneeringu kui ka selles ette nähtud ehitamise.
Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. § 44 kommentaar IV. Juuraveeb.ee
Savitööstuse kinnisasjal rikub tema subjektiivseid õigusi, siis saab ta esitada kaebuse oma nimel (vt ka 10.06.2025.a määruse punkti 6).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.