Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-23-138 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-138 kaasa vajaduse rajada pikem lõik uut jalgteed, ühtlasi oleks see tähendanud, et kõik merepoolsel teeküljel asuvasse bussipeatusesse või sealt ära liikujad peavad ületama Rohuneeme tee 65f mahasõidu. Vastustaja hindas lahenduse ebasobivaks. Kaaluti ka PT menetluses vaide esitaja tehtud ettepanekut kavandada ülekäigurada bussitaskuga kohakuti ja vahetult peatuva bussi ette, kuid see jäeti liiklusohtlikkuse tõttu arvestamata (põhjendused korralduse lisas 2). On paratamatu, et bussipeatusesse jalgteeühenduse loomisega likvideeritakse jalgteele ettejääv haljastus. Mändide likvideerimine ei saa rikkuda vaide esitaja subjektiivseid õigusi, sest puud paiknevad väljaspool tema kinnistut. Mändide likvideerimine on vajalik, et viia ellu liiklusohutu liikluslahendus. Isikul ei ole õigustatud ootust, et ümbritsev keskkond säilib muutumatuna. Liiklusohutu lahendus on avalikes huvides, mis kaalub üles vaide esitaja huvides mändide säilitamise. Vaide esitajal on võimalik haljastus rajada endale kuuluvale kinnistule. Vastustaja teostas kaalutulusõigust õiguspäraselt. Vastustaja on PT andmisel lähtunud liiklusohutuse kaalutusest. Vaide esitaja seisukohad, millisel viisil võimaldab liiklusseadus (LS) teed ületada, ei ole selles kontekstis asjakohased. Terviklik liikluslahendus tuleb projekteerida vastavalt kehtivatele nõuetele. EVS 843 Linnatänavad ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (määrus nr 106) käsitlevad ohutut bussipeatuste paigutust üksteise suhtes. Võimalikult ohutu on lahendus, mille korral peatuste asetus on selline, et jalakäija suunatakse teed ületama kummalgi teeküljel asuva peatuse vahelt, st mõlemal juhul bussi tagant. Teeületusvõimalus lahendatakse kahe peatusetasku vahelt. Liikleja suunatakse ettevalmistatud ülekäigurajale, mis ei asu vahetult bussi taga, vaid paikneb mõlema peatuse suhtes bussist tagapool. Kuna teeületus peab olema jalakäijale võimalikult lühike, ei kavandata ülekäigurada peatuste kiiluosale ehk bussitaskuga kohakuti (mis muudab teeületuse distantsi pikemaks), vaid tee ristlõike võimalikult kitsale osale, st enne bussitasku moodustumist. Vaides pakutud lahendused looksid liiklusohtliku olukorra. Tiheasustusalal on isiku privaatsus väiksem. Kinnistu väärtuse vähenemine ei ole kaitstav. Kinnistu piirneb riigitee ja riigile kuuluva kinnistuga, vaide esitaja on pidanud arvestama, et riigitee liikluslahendus võib muutuda. Ülekäiguraja rajamine kinnistu piirile ei tekita liiklust juurde, samuti on bussipeatus kinnistu piiril asunud juba enne kinnistu hoonestamist. Rohuneeme tee 65f kinnistuga külgneval alal asuva olemasoleva bussipeatuse ühendamiseks on kavas lühike kõnniteelõik ning ülekäigurada, mis on funktsionaalselt seotud olemasoleva liikluslahendusega. Puudub selline vaide esitaja õiguste riive, mis oleks seotud PT andmisega ning halvendaks kinnistu omaniku olukorda, võrreldes varasemaga.

3(11)

3-23-138 PT-ga kavandatud tee ning ülekäiguraja rajamine kaebaja kinnistu piirile toob kaasa olulise muutuse kinnistu privaatsuses, mis mõjutab kinnistu väärtust negatiivselt. Kinnistu, mille värava taga asub avalik tee ja ülekäigurada, väärtus langeb, võrreldes olukorraga, kus kinnistu piirneb suurte elujõus mändidega, mis summutavad müra, annavad privaatsust ja turvalisust võimalike liiklusõnnetuste puhul (kaebaja kinnistule on rajatud igapäevases kasutuses olev korvpalliharjutusala). Kaebaja on kinnistu hoonestanud ja kõrghaljastanud ca 15 aastat tagasi. Kinnistu hoonestamisel, piirete, sissesõidutee ning haljastuse rajamisel ei osatud ette näha, et tulevikus võidakse ülekäigurada ning avalik tee rajada vahetult kinnistu piirile ja sissesõidu kõrvale. Ekslik on seisukoht, et kavandatud teemaal haljastuse likvideerimise osas puudub eraisikul alus esitada tingimusi. Vastuväidete esitamise õigus ei ole piiratud omandi ulatusega, vaid mõjudega, mis ulatuvad isiku omandile. Nende mõjude ulatus oleks väiksem, kui kavandataks esitatud alternatiivset lahendust. Isikul on õiguspärane ootus tugineda kehtivale planeeringule, heale haldustavale ning oma õiguste kaalumisele. Ülekäigurada on võimalik kavandada selliselt, et Rohuneeme tee 65f kinnistuga piirneval alal puud säiliksid. Eelnõu menetluse raames esitas kaebaja ettepaneku ülekäiguraja asukohaks. Korralduse lisas 2 märgitakse, et vastav ettepanek olevat ohtlik, kuna tähendab, et jalakäija ületaks teed seisva bussi eest ja satuks ootamatult bussi varjust sõiduteele. Tegemist ei ole asjakohase argumendiga. Sõidutee ületamine on ohtlik nii seisva bussi eest kui tagant ning tegemist on mõlemal juhul jalakäija poolt liikluseeskirjade rikkumisega. Kuivõrd seisva bussi eest teed ületades ei ole jalakäijal võimalik veenduda tee ületamise ohutuses, on tee ületamine võimalik kas bussi liikumisel vahetult ülekäiguraja ette ja bussi poolt jalakäijale tee andmisel või pärast bussi edasi liikumist Tallinna suunas ja täielikus nähtavuses ohutuses veendumises. Ülekäiguraja eesmärk on jõuda bussipeatusesse, mis on suunaga Tallinna poole. Tavapäraselt inimesed ületavad teed enne bussi saabumist ja ootavad bussi peatuses, mitte vastupidi. Lisaks on võimalik bussipeatust kaebaja poolt pakutud asukohas nihutada Tallinna suunas, mille tulemusel oleks tegemist paremini nähtava ületuskohaga. Kaebaja esitas vaides veel täiendava alternatiivse lahenduse, kus ülekäigurada oleks küll kaebaja kinnistuga piirneval alal, kuid 2,5˗3 m võrra Tallinna suunas, mille tulemusel oleks võimalik puud säilitada ning tagada nii looduskeskkonna säästmine kui kaebaja omandi väiksem riive. Jäeti arvestamata, et ülekäiguraja kavandamisel vahetult Rohuneeme tee 65f kinnistu piirile muutub kinnistult väljasõit oluliselt ebaturvalisemaks. Sõidukid sõidavad kaebaja kinnistult üldjuhul välja tagurdades, mis tähendaks tagurdamistrajektoori ulatumist ülekäigurajale ning sõidukijuht ei pruugi pimedas ja helkuriga valgustamata liiklejat tagurdades näha. Samuti ei oska jalakäija eeldada, et ülekäigurajale võib väravast välja tagurdada sõiduk. See oleks lahendatav ülekäiguraja nihutamisega ca 2,5˗3 m Tallinna suunas. Vastustaja asus pärast PT väljastamist menetlema ehitusloa taotlust, mille osas esitas kaebaja samuti seisukohad. Kaebaja esitas vastustajale ehitusloa menetluses koos seisukohtadega ka eksperthinnangu ning eeldas, et lähtuvalt eksperthinnangust vastustaja arvestab kaebaja huvidega ning muudab kavandatavat lahendust. Liiklusohutuse audiitori ning volitatud teede inseneri Raul Vibo (kutsetunnistus 189852) eksperthinnangu kohaselt on bussipeatuste taskute nihutus põhimõtteliselt õige, kuid lahenduses ei arvestata jalakäijate vajadustega ega soodustata ühistranspordi kasutamist. Ekspertarvamuses on toodud kavandatud jalakäijate liikumistrajektoor ja jalakäijate nn soovjoon, mida praktikas asutakse kasutama. Ekspert järeldas, et arvatavasti liiguvad inimesed peatusesse diagonaalis üle tee, mitte pakutud ülekäiguraja kaudu, kuna etteantud teekond on jalakäija soovjoonest 1,5 korda pikem. Ekspert järeldas, et projekteeritud lahendus ei arvesta ühistranspordi kasutajate vajadustega ega paku aastaringselt ohutut teenust. Ekspert pakkus välja kaks võimalikku lahendust. Seega on ümber lükatud väide, et liiklusohutuse seisukohalt on tegemist ainuõige ja parima lahendusega. 4(11)

3-23-138 Viimsi valla Teatajas ilmus 22.09.2023 Pringi külas, Rannavälja tee 2, Aasranna, Tüüri ja osaliselt Rannavälja tee detailplaneeringu vastuvõtmise teade. Detailplaneeringu ala asub Rohuneeme tee ääres ca 200 m Tallinna suunas kaebaja kinnistust teisel poolt Rohuneeme teed. Planeeritakse majutusteenuseid pakkuva hoone ehitamise võimalust. Majutusteenuseid pakkuva hoone puhul on põhjust eeldada, et lisandub ühistranspordi kasutajaid ning täiendav inimeste hulk, kes Rannavälja tee piirkonnast liiguvad bussipeatustesse. Detailplaneering kinnitab vajadust leida ülekäigurajale asukoht lähtuvalt eksperdi poolt pakutud alternatiividest. PT andmisel ei ole arvestatud menetluses oleva detailplaneeringuga.

3-23-138 jalakäija suunatakse teed ületama kummalgi teeküljel asuva peatuse vahelt, st mõlemal juhul bussi tagant. Teeületusvõimalus lahendatakse kahe peatusetasku vahelt. Liikleja suunatakse ettevalmistatud ülekäigurajale, mis paikneb mõlema peatuse suhtes bussist tagapool. Kuna teeületus peab olema jalakäijale võimalikult lühike, ei kavandata ülekäigurada peatuste kiiluosale ehk bussitaskuga kohakuti (mis muudab teeületuse distantsi pikemaks), vaid tee ristlõike võimalikult kitsale osale, st enne bussitasku moodustumist. Nii on võimalik tagada peatuses seisvast bussist mööduvale sõidukile võimalikult hea nähtavus ülekäigurajale ja võimalikule teeületajale. Kuna merepoolne Suurevälja bussipeatus on olemasolev peatus ja funktsionaalne on ülekäigurada kavandada peatuse lähedale, on asukohavalik piiratud. Vastustaja kaalus ülekäiguraja kavandamist kaebaja kinnistu mahasõidust põhja suunas, kuid see oleks toonud kaasa vajaduse rajada pikem lõik uut jalgteed, ühtlasi oleks see tähendanud, et kõik merepoolsel teeküljel asuvasse bussipeatusesse või sealt ära liikujad peavad ületama Rohuneeme tee 65f mahasõidu. Vastustaja hindas lahenduse ebasobivaks. Vastustaja kaalus ka kaebaja poolt projekteerimistingimuste menetluses tehtud ülekäiguraja asukohavaliku ettepanekuid (kavandada ülekäigurada bussitaskuga kohakuti ja vahetult peatuva bussi ette), kuid jättis need liiklusohtlikkuse tõttu arvestamata. Ka kaebaja vaides esitatud alternatiivsed lahendused looksid liiklusohtliku või jalakäijale ebasoodsama olukorra. Üldise liiklusohutuse tagamine on avalik huvi, mis kaalub üles teoreetilise võimaluse kaebaja huvide riivamiseks. Jalgteelõigu kavandamine on vajalik, et teepeenras kõndimise asemel saaks jalakäija kõndida ettevalmistatud suunatud tee abil olemasolevasse bussipeatusesse. Planeeritav kõnniteelõik asub riigile kuuluval kinnistul, on funktsionaalselt seotud olemasoleva liikluslahendusega ning vajalik avalikes huvides. Bussipeatuse ooteplatvormini viiva kõnniteelõigu rajamiseks on paratamatult vajalik likvideerida sellega kattuv haljastus riigitee alusel kinnistul. Säilitada on võimalik hiljuti istutatud noor lehtpuu (istutust ei ole riigitee alusele maale teostanud vastustaja). Avalikes huvides ei ole kõnnitee lõigu rajamata jätmine haljastuse säilitamise eesmärgil. Mändide likvideerimine on vajalik, et viia ellu ohutu liikluslahendus. Vastustaja on näinud ette asendushaljastuse likvideeritavate puude asendamiseks. Kui kaebajale on oluline haljastuse olemasolu tema kinnistu piiril, on tal võimalik haljastus rajada endale kuuluvale kinnistule.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Kaebuse väited ei luba järeldada, et PT alusel kavandatav lahendus võiks ülemääraselt riivata kaebaja õigusi EhS § 32 p 5 mõttes. Kaebaja Rohuneeme tee 65f omanikuna on riigitee (riigile kuuluva kinnistu, 100% transpordimaa) piirinaaber. Suurevälja bussipeatus asus praeguses asukohas enne kaebaja kinnistu hoonestamist ning hetkel ülekäigurada puudub. Olemasolevast olukorrast ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et tema kodutänava liikluskorraldust ei muudeta. Isiku lootus olemasoleva elukeskkonna muutusteta säilimisele ei ole kohtulikult kaitstav subjektiivne õigus (Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12; Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22). Ülekäiguraja kavandamisest kaebaja kinnistu sissesõidutee lähedusse ei järeldu, et kaebaja sissesõidutee kasutamine oleks piiratud või sõidukitega väljasõit kaebaja kinnistult muudetud ebaturvaliseks. Ainuüksi see, et kaebaja on harjunud tavapäraselt sissesõiduteelt autoga välja tagurdama ja eelistab sellise olukorra jätkumist, ei kujuta endast kaitstavat subjektiivset õigust. Kaebaja ei ole näidanud, et kinnistult autoga väljasõit muutuks ülekäiguraja kavandamisel eriliselt ohtlikuks. Kaebaja pidi enne ja peab ka edaspidi olema tähelepanelik oma kinnistu sissesõiduteelt autoga välja sõites ning veenduma manöövri ohutuses teistele liiklejatele. Vastustaja on põhjendanud, et ülekäigurada on kavandatud mahasõidu pöörderaadiuse lõppu, st mahasõidu kasutus ei ole takistatud. Toimikusse esitatud 6(11)

3-23-138 näitlikustavast fotomaterjalist nähtuvalt on sissesõidutee, sh kaebaja kinnistul olev osa, rajatud laiusega, mis võimaldab soovi korral sõiduki ümberpööramist oma kinnistul. Üksnes asjaolu, et kaebaja kinnistul on sissesõiduteele maha joonitud korvpalliväljak, ei saa seda takistada, kuivõrd ka praegu toimub sissesõit üle korvpalliväljaku joonte. Sõidukite parkimine tuleb lahendada enda kinnistul. Seega ei puuduta ülekäigurajaga kaasnevad vastavad parkimispiirangud kaebaja subjektiivseid õigusi. Ülekäigurajaga ei kaasne täiendavaid piiranguid eritalituse sõidukite ligipääsu osas, arvestades LS § 45 lg-t 11. Kaebaja ei saa kaebusega kaitsta üldsuse jaoks võimalikult ohutu liikluslahenduse kavandamist. Lisaks nähtub teedeekspert R. Vibo arvamusest, et tema hinnang Transpordiameti pakutud lahendusele ja viited ülekäiguraja ohtlikkuse osas seonduvad eelkõige sellega, et ülekäigurajal puudub ohutussaar, kus jalakäijad saaksid vajadusel varjuda ülekäiguraja ees tee andmiseks peatunud sõidukist möödasõitu tegema asuva sõiduki eest. Samuti on arvamuses välja toodud hinnang, et projekteeritud lahendus ei paku aastaringselt ohutut teenust, kuivõrd bussipeatuse ja ülekäiguraja vaheline jalgtee on kitsas ja seda ei ole võimalik mehhaniseeritult talvel hooldada. Sellest ei saa järeldada, et PT-s ette nähtud ülekäiguraja asukoha lahendus on ohtlik. Kokkuvõttes leidis R. Vibo, et Transpordiameti lahendus ei ole otstarbekas, ent valitud lahenduse otstarbekus ei allu kohtulikule kontrollile. Vastustaja on ülekäiguraja kavandamisel alternatiivseid asukohti kaalunud ja hinnanud just liiklusohutuse seisukohast. Vaideotsuses põhjendas vastustaja, et kaalus ülekäiguraja kavandamist kaebaja kinnistu mahasõidust põhjasuunas, kuid jättis selle kõrvale, kuna see oleks esiteks toonud kaasa vajaduse rajada pikema lõigu uut jalgteed ja teiseks tähendanud, et kõik merepoolsel teeküljel asuvasse bussipeatusesse või sealt ära liikujad pidanuks ületama Rohuneeme tee 65f mahasõidu. Samuti on vastustaja kaalunud kaebaja PT menetluses tehtud ettepanekut kavandada ülekäigurada bussitaskuga kohakuti ja vahetult peatuva bussi ette, ent jätnud sellegi liiklusohtlikkuse tõttu arvestamata. Õige on vastustaja seisukoht, et ülekäiguraja rajamine olemasolevale riigiteele ja olemasoleva bussipeatuse juurde ei tekita iseenesest liiklust juurde ega mõjuta seeläbi kinnistu privaatsust ega väärtust. Ülekäiguraja kavandamine ei too kaasa ka müra kasvu. Nende riivetega seoses saab kõne alla tulla üksnes ülekäigurada bussipeatusega ühendava jalgtee kavandamise tõttu kahe männi eemaldamine riigile kuuluvalt maalt. Praeguses asjas ei ole need väidetavad negatiivsed mõjutused sellise intensiivsusega, mis annaks aluse jaatada kaebaja eraelu riivet. Asjaoludest ei nähtu, et kahe männi eemaldamine muudaks elukeskkonda kaebaja kinnistu läheduses sedavõrd, et see saaks endast kujutada kaebaja subjektiivsete õiguste riivet. Tiheasustusalal elades on isikul suurem kohustus taluda sellisest keskkonnast tingitud paratamatuid ebamugavusi. Isegi kui kaebaja kinnistu haljastuse rajamisel ei osatud ette näha, et tulevikus võidakse ülekäigurada ning avalik tee rajada vahetult kinnistu piirile ja sissesõidu kõrvale, ei ole kaebaja väitnud, et aiast seespool asuva heki pikendamine kuni sissesõiduteeni ei oleks täna võimalik. Vastustaja on kohtule selgitanud, et võimalik on säilitada riigimaale mändide kõrvale istutatud lehtpuu. Samuti on vastustaja kinnitanud, et kavandab asendushaljastust, mis eelduslikult aitaks leevendada mändide eemaldamisega kaasnevaid mõjusid kaebaja elukeskkonnale. Vastavaid negatiivseid mõjutusi on vastustajal seega võimalik ehitusprojekti koostamisel leevendada. Kinnisvarabüroo üldistatud seisukoht ei tõenda, et kahe männi eemaldamine avaldaks kaebaja vara väärtusele olulist mõju. Ka seisukohas endas on märgitud, et languse protsenti on väga raske öelda. Lisaks ei ole kohtupraktika järgi ehitus- ja planeerimisnormide esmane eesmärk tagada vabaturu situatsioonis kaebaja omandi väärtuse säilimine talle meelepärases väärtuses. Vastustaja pidi riigitee planeerimisel PT andmisel kaaluma lisaks kaebaja omandiõiguse 7(11)

3-23-138 võimalikule riivele ka liiklusohutust ning lähtuma eesmärgist tagada bussipeatuse kasutajatele ohutu teeületus. Haldusmenetluse reeglite rikkumist asja materjalidest ei nähtu. Kaebaja on menetluses ära kuulatud ning vastustaja on täitnud põhjendamiskohustuse. Põhjendused on sisuliselt õiguspärased. Vastustaja esitatud kirjavahetusest nähtuvalt on kohalikud elanikud pöördunud korduvalt ohutu teeületuse küsimuses tema poole. Vastustaja ei pidanud põhjendama kõiki mõeldavaid teeületuse võimalusi, vaid selliseid, mis asuvad funktsionaalselt olemasoleva bussipeatuse lähedal. Vastustaja on põhjendanud, miks kaebaja esitatud ettepanekud on kõrvale jäetud. Kohtule ei nähtu, et kaebajate viidatud detailplaneering (milles kavandatud majutusteenuseid pakkuva hoone suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks on 200 m2 ning maksimaalseks kõrguseks 8,5 m) saaks kavandatava hoone suurust arvestades kinnitada tulevikus suures mahus ühistranspordikasutajate lisandumist just Rannavälja tee suunda ja seega vajadust leida liiklejate soovjoone arvestamiseks ülekäigurajale asukoht eksperdi poolt pakutud alternatiividest lähtuvalt. Vastuseks kaebuse lahendusele, mis puudutas kavandatava ülekäiguraja nihutamist 2,5˗3 m Tallinna suunas, on vastustaja selgitanud, et selline nihutus ei tagaks mändide säilimist, küll aga muudaks teed ületava jalakäija teekonda pisut pikemaks, mis liiklusohutuse seisukohast on ebasoodsam. Kaebajal pole alust nõuda, et tema omandiõiguse riivest hoidutaks teiste maaomanike õiguste riivamise arvelt. Seega on põhjendatud arvestada ka hoonestamata naaberkinnistu puhul, et kavandatav lahendus ei paneks kinni naaberkinnistu mahasõitu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-23-138 arusaamatu ja ekslik – ühegi jalakäija teedületav trajektoor seetõttu ei pikene, mida kinnitab ka ekspert R. Vibo täiendav ekspertarvamus. Ekslik on väide, et vastav lahendus paneks kinni naaberkinnistu mahasõidu. Samuti võimaldaks lahendus tagada mändide säilimise. Halduskohtule esitatud ekspert R. Vibo ekspertarvamus kinnitab kaebaja väiteid, et korralduses kavandatud lahendus ei ole kooskõlas liiklusohutuse põhimõtetega. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et ekspert on andnud hinnangu korralduse otstarbekusele. Eksperdi seisukohad lähtuvad liiklusohutuse põhimõttest. Ekspert R. Vibo rõhutab mõlemas ekspertarvamuses, et liiklusohutuse seisukohalt on esmane välja selgitada jalakäijate soovjoon. Vastustaja ei ole uurinud ega analüüsinud jalakäijate liikumist. Ekspertarvamuses on esile toodud, et 90% bussikasutajatest sõidab Suurevälja bussipeatusest Tallinna suunas. Seega Tallinna või Viimsi keskuse suunast bussilt tulekul puudub üldse vajadus teed ületada. Halduskohus on jätnud arvestamata eksperdi seisukohaga, et kavandatav ülekäigurada ei arvesta jalakäijate soovjoonega. Ekspertarvamuse täienduses on ekspert lisaks selgitanud, et kui ettenähtud trajektoor (ülekäigurada) erineb oluliselt soovjoonest, hakkavad jalakäijad seda ignoreerima ning olukord muutub veelgi ohtlikumaks. Vastustaja seisukoht, et korralduse eelnõu menetluses toodud alternatiiv ei ole sobiv, kuna tuleks rajada veidi pikem jalgtee ning merepoolses küljes liikuvad jalakäijad ületaksid kaebaja kinnistu mahasõidu, ei lähtu jalakäijate liikumise analüüsist. Jääb arusaamatuks, millised jalakäijad peaksid igapäevaselt bussipeatusesse liikuma kaebaja sissesõidu eest. Selliseid jalakäijaid ei ole või on väga harva mõni üksik, kuid nemad võivad kaebaja kinnistu mahasõidu ees liikuda ka praegu. Kuna vastustaja ei ole üldse analüüsinud jalakäijate liikumistrajektoore ja soovjooni, on alusetu väita, et kaebaja pakutud alternatiivid on ohtlikud. Kohus on otsuse p-s 27 eksperdi esitatud alternatiivset lahendust analüüsides asunud ekslikule seisukohale. Ekspert on täiendavas ekspertarvamuses selgitanud, et vastav lahendus ei näe ette bussipeatuse nihutamist, nagu ekslikult arvas kohus. Vastupidi, lahendus lühendab suurema osa kasutajate teepikkust. Eksperdi teine alternatiiv näeb ette Viimsi-Tallinna suunalise bussipeatuse nihutamise, mis oleks kasutajate seisukohalt ideaalne lahendus. Kuna Rohuneeme tee 65d kinnistu on hoonestamata, on vastava kinnistu hoonestamisel võimalik arvestada ka bussipeatuse asukohaga ja leida optimaalne lahendus. Halduskohtu sisukoht, et vastav lahendus sulgeks kinnistu mahasõidu, ei toetu tõenditele. Ülekäiguraja ja avaliku tee rajamine toob kaasa olulise muutuse kaebaja kinnistu privaatsuses, mis omakorda mõjutab kinnistu väärtust negatiivselt. Asjaolu, mis on konkreetne väärtuse vähenemise summa, ei mõjuta fakti, et väärtus väheneb. Kui kohus leidis, et kaebaja ei ole väärtuse vähenemist tõendanud, oleks tulnud sellele kaebaja tähelepanu juhtida. Praegusel juhul on halduskohtu seisukoht üllatuslik. Kinnistuga piirnevad männid summutavad nii müra, kui annavad privaatsust ja turvalisust. Väide, et äärekivi on samaväärne suurtest mändidest tuleneva takistusega, ei ole tõsiseltvõetav. Halduskohus on jätnud vastamata kaebaja seisukohale, et korralduses toodud lahendus on vastuolus EhS §-ga 9. Praegusel juhul kavandatakse elujõus puude hävitamist, samas ohutuse tagamiseks piisaks üksnes ülekäiguraja rajamisest asukohta, mis ei eelda looduse hävitamist.

3-23-138 järjepidevalt autode hulk, mistõttu on oluline soodustada ühistranspordi kasutamist ning jälgida seda kasutatavate inimeste ohutust. Pakutav lahendus on planeeringult ja ehituslikult võimalikult optimaalne, tagades samas oluliselt ohutuma olukorra liikluses. Projekteerimise käigus analüüsiti, milliseid piirkondi bussipeatused teenindavad. Riigitee äärde avalikult kasutatavaid bussipeatuseid ei kavandata konkreetsetele kasutajatele, vaid avalikkusele, st kõigile isikutele, kes soovivad peatust kasutata. Praegusel juhul on ilmne, et peatust kasutavad lähipiirkonna elanikud ja külastajad. Seega ei ole oluline tingimata loendada või määrata osakaalu, kas rohkem peatuse kasutajaid tuleb põhja- või lõunapoolt, vaid lähtuda tuleb piirkonnast tervikuna. Kaebaja ekspertarvamuses ei ole viidatud uuringutele, mis annaks alust tehtud otsused ümber vaadata. Eesmärgipärane ja optimaalne on lahendada valgustatud ja ohutu teeületusvõimalus vahetult peatuse lähedal, et see teenindaks mistahes suunast tulevaid kasutajaid ning seda ongi projekteerimislahenduses tehtud. Asjaolu, et eksisteerib teisi alternatiivseid lahendusi, ei muuda väljatöötatud lahendust liiklusohutuse põhimõtetega vastuolus olevaks. Vastustaja esitab konkreetsele projektlahendusele tellitud liiklusohutuse auditi. Projekti on korrigeeritud vastavalt auditis toodud märkustele, mille osas nõustuti audiitori märkustega. Kaebaja alternatiivseid lahendusi on kaalutud, mis kajastub erinevates projektiga seotud dokumentides. See, et alternatiivsete lahenduste kaalumist ei kajastata kõikides asjaga seotud dokumentides, ei tähenda, et seda ei ole tehtud. Kaebaja ettepanek ülekäiguraja nihutamiseks 2,5˗3 m Tallinna suunas tähendaks, et ülekäigurada satub peatusetasku sisse ehk sellega kohakuti. Selles asukohas on tasku kiiluosa laiem ja jalakäijal tuleb risti (riigi)tee ületamiseks läbida pikem teekond, mida vastustaja soovib vältida. Kui rajada terve bussitasku 5˗10 m Tallinna poole, hakkaks peatusetasku lõpuosa kattuma Rohuneeme tee 65d kinnistu juurdepääsuga avalikult kasutatavalt teelt, millele on kehtiva detailplaneeringuga jäetud samast kohast riigiteelt ainuke juurdepääsu koridor. Seega ei võimaldaks peatusetasku asukoha muutmine hiljem kinnistule juurdepääsu. Projekteerimise eesmärk ei ole kaaluda lõputut hulka alternatiive, vaid eesmärk on leida lähteülesandele vastav, eesmärki täitev ning ettenähtud eelarvesse mahtuv lahendus. Kaebaja ekspertarvamuses pakutud alternatiivsed lahendused ei vasta projekti eesmärgile, ei ole antud asukohas ja liikluskeskkonnas optimaalsed, kohati ei arvestata ümbritseva situatsiooniga (mahasõit Rohuneeme 65d kinnistule) ning on kulukamad. Tagurdamisel kehtivad manöövrile LS reeglid olenemata sellest, kas mahasõidu lähedal on ülekäigurada või mitte. Kõnesolevalt mahasõidult riigiteele tagurdades puudub vajalik nähtavus, mh piiravad nähtavust teemaal kasvavad männid. Eelneva tõttu on mändide eemaldamine mahasõitu kasutava maaomaniku liiklemise eripära arvestades positiivse mõjuga. Peatuda või parkida ei tohi mahasõidul vastavalt LS-le ka tänases olukorras. Korrastatud liikluskeskkond kaebaja kinnistu mahasõidu piirkonnas pigem kasvatab kinnistu väärtust, sest paraneb liiklusohutus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10(11)

3-23-138

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.