Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-23-138 eesmärgiks paremal teeküljel asuva Tamme bussipeatuse asukoha nihutamine põhja suunas ning peatuse ühendamine jalgteelõikudega nii põhja- kui ka lõunasuunalt ja Tamme tänavalt. Suurevälja bussipeatused on kavandatud üksteise suhtes õigesse asetusse ning lahendatakse peatuste vahelt teeületus, millega seoses tuleb ümber ehitada olemasolevat kergliiklusteed ning tõsta ümber valgustust.

21.12.2022

vaideotsusega

vaide

rahuldamata.

Otsuse

1) Projekteerimistingimuste koostamisel otsis vastustaja ülekäigurajale sobilikku asukohta ja kaalus erinevaid variante. Kuna Suurevälja bussipeatus on olemasolev peatus olemasolevas asukohas ja funktsionaalne on ülekäigurada kavandada peatuse lähedale, on asukohavalik piiratud. Vastustaja kaalus ülekäiguraja kavandamist XXX kinnistu mahasõidust põhjasuunas, kuid see oleks toonud kaasa vajaduse rajada pikem lõik uut jalgteed, ühtlasi oleks see tähendanud, et kõik merepoolsel teeküljel asuvasse bussipeatusesse või sealt ära liikujad peavad ületama XXX mahasõidu. Vastustaja hindas lahenduse ebasobivaks. Kaaluti ka projekteerimistingimuste menetluses vaide esitaja tehtud ettepanekut kavandada ülekäigurada bussitaskuga kohakuti ja vahetult peatuva bussi ette, kuid see jäeti liiklusohtlikkuse tõttu arvestamata (põhjendused korralduse lisas 2). On paratamatu, et bussipeatusesse jalgteeühenduse loomisega likvideeritakse jalgteele ettejääv haljastus. Mändide likvideerimine 2(12)

3-23-138 ei saa rikkuda vaide esitaja subjektiivseid õigusi, sest puud paiknevad väljaspool tema kinnistut, need ei ole riigile kuuluvale kinnistule rajatud asjaõiguse või seadusest tuleneva talumiskohustuse alusel, kuuludes riigile kui kinnisasja omanikule. Mändide likvideerimine on vajalik, et viia ellu liiklusohutu liikluslahendus. Isikul ei ole õigustatud ootust, et ümbritsev keskkond säilib muutumatuna. Liiklusohutu lahendus on avalikes huvides, mis kaalub üles vaide esitaja huvides mändide säilitamise. Kui vaide esitajale on oluline haljastuse olemasolu kinnistu piiril, on tal võimalik haljastus rajada endale kuuluvale kinnistule. 2) Vastustaja teostas kaalutulusõigust õiguspäraselt. Vastustaja on projekteerimistingimuste andmisel lähtunud liiklusohutuse kaalutusest. Vaide esitaja seisukohad, millisel viisil võimaldab liiklusseadus teed ületada, ei ole selles kontekstis asjakohased. Terviklik liikluslahendus tuleb projekteerida vastavalt kehtivatele nõuetele. EVS 843 Linnatänavad ja majandus- ja taristuministri 05.08.2015 nr 106 määrus „Tee projekteerimise normid“ käsitlevad ohutut bussipeatuste paigutust üksteise suhtes. Võimalikult ohutu on lahendus, mille korral peatuste asetus on selline, et jalakäija suunatakse teed ületama kummalgi teeküljel asuva peatuse vahelt, st mõlemal juhul bussi tagant. Teeületusvõimalus lahendatakse kahe peatusetasku vahelt. Liikleja suunatakse ettevalmistatud ülekäigurajale, mis ei asu vahetult bussi taga, vaid paikneb mõlema peatuse suhtes bussist tagapool. Kuna teeületus peab olema jalakäijale võimalikult lühike, ei kavandata ülekäigurada peatuste kiiluosale ehk bussitaskuga kohakuti (mis muudab teeületuse distantsi pikemaks), vaid tee ristlõike võimalikult kitsale osale, st enne bussitasku moodustumist. Vaides pakutud lahendused looksid ohtliku olukorra ülekäigurajal eesõigusega teed ületavale jalakäijale ning oleksid liiklusohutuse seisukohast ebasoodsamad. 3) Tiheasustusalal on isiku privaatsus väiksem. Kinnistu väärtuse vähenemine ei ole kaitstav hüve, väide on ka ebausutav. Kinnistu piirneb riigitee ja riigile kuuluva kinnistuga, vaide esitaja on pidanud arvestama, et riigitee liikluslahendus võib muutuda. Ülekäiguraja rajamine kinnistu piirile ei tekita liiklust juurde, samuti on bussipeatus kinnistu piiril asunud juba enne kinnistu hoonestamist. XXX kinnistuga külgneval alal asuva olemasoleva bussipeatuse ühendamiseks on kavas lühike kõnniteelõik ning ülekäigurada, mis on funktsionaalselt seotud olemasoleva liikluslahendusega. 4) Projekteerimistingimustega kehtestatud lahendus on proportsionaalne. Ärakuulamise käigus vaide esitaja poolt esitatud seisukohti on vastustaja sisuliselt kaalunud – seda tõendab asjaolu, et korralduse lisas 2 on esitatud vastustaja seisukoht kaebaja seisukoha osas. Asjaolu, et arvamust ei arvestatud, ei tähenda, et seda sisuliselt ei hinnatud. Projekteerimistingimuste andmisel tuleb tagada avalike huvide ja puudutatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine ning leida optimaalne tasakaal. Puudub selline vaide esitaja õiguste riive, mis oleks seotud projekteerimistingimuste andmisega ning halvendaks tema kui kinnistu omaniku olukorda, võrreldes varasemaga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-23-138 õiguste intensiivse riive ning pakkudes välja alternatiivse lahenduse. Vastuväidetega ei arvestatud ega üritatud leida ülekäigurajale asukohta, mis arvestaks ka kaebaja huvidega. EhS § 27 lg 21 p 2 kohaselt tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada, et nende andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga ning EhS § 32 p 5 kohaselt keeldutakse projekteerimistingimuste andmisest, kui nende alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi. Käesoleval juhul ei ole kaebaja huvidega arvestatud ega alternatiive kaalutud. Ülekäigurada ning jalgtee on kavandatud kaebaja kinnistu piirile, vahetult sissesõidutee kõrvale, mis eeldab elujõuliste mändide hävitamist, muutes kaebaja kinnistu miljööd ning elukeskkonda, ebaturvaliseks muudetakse ka kaebaja kinnistult sõidukitega väljasõit. Sissesõidutee ees parkimine või seal peatumine muutub võimatuks, sh takso tellimisel või eritalituse sõidukitel. 2) Projekteerimistingimustes kavandatud tee ning ülekäiguraja rajamine XXX kinnistu piirile toob kaasa olulise muutuse XXX kinnistu privaatsuses, mis mõjutab kinnistu väärtust negatiivselt. Kinnistu, millega vahetult piirneval alal (sisuliselt värava taga) asub avalik tee ja ülekäigurada, väärtus langeb, võrreldes olukorraga, kus kinnistu piirneb suurte elujõus mändidega, mis summutavad müra, annavad privaatsust ja turvalisust. Kaebaja on kinnistu hoonestanud ja kõrghaljastanud ca 15 aastat tagasi lähtuvalt kehtivast detailplaneeringust. Kinnistu hoonestamisel, piirete, sissesõidutee ning haljastuse rajamisel ei osatud ette näha, et tulevikus võidakse ülekäigurada ning avalik tee rajada vahetult kinnistu piirile ja sissesõidu kõrvale. Ülekäiguraja ja tee rajamisel kavandatud asukohta tuleks ehitustegevusega hävitada suured männid. Need on oluliseks müra tõkkeks. Samuti on puud täiendavaks turvalisuse elemendiks võimalike liiklusõnnetuste puhul, olles takistuseks XXX kinnistu sisehoovis olevale (nt XXX kinnistule on rajatud igapäevases kasutuses olev korvpalliharjutusala ning võimaliku õnnetuse korral on puud täiendavaks takistuseks, vältimaks liikluskahjude ulatumist XXX kinnistule jne). 3) Ekslik on seisukoht, et kavandatud teemaal haljastuse likvideerimise osas puudub eraisikul alus esitada tingimusi. Vastuväidete esitamise õigus ei ole piiratud omandi ulatusega, vaid mõjudega, mis ulatuvad isiku omandile. Nende mõjude ulatuses oleks väiksem, kui kavandataks esitatud alternatiivset lahendust. Isikul on õiguspärane ootus tugineda kehtivale planeeringule, heale haldustavale ning oma õiguste kaalumisele. Antud juhul ei ole vajalikuks peetud kaaluda lahendusi, kus kaebaja õiguste riive oleks väiksem. Looduskeskkonna säästmine on põhiseaduslik põhimõte ning PS §-st 53 tuleneb igaühe kohustus säästa looduskeskkonda. Ülekäigurada on võimalik kavandada selliselt, et XXX kinnistuga piirneval alal puud säiliksid, sellist lahendust kaalutud ei ole, eirates looduskeskkonna säästmise kohustust. EhS § 9 kohaselt ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peab olema võimalikult keskkonnasäästlik, sh tuleb ehitamisel säästlikult kasutada loodusvarasid. Kavandatu sellele ei vasta – kavandatakse puude hävitamist ning seda olukorras, kus ohutuse tagamiseks piisaks ülekäiguraja rajamisest asukohta, mis ei eelda looduse hävitamist. 4) Kaalumata on jäetud alternatiivsed lahendused eesmärgiga leida ülekäigurajale asukoht, mis arvestaks kaebaja õiguste ja huvidega ega tooks kaasa looduse hävitamist. Eelnõu menetluse raames esitas kaebaja ettepaneku ülekäiguraja asukohaks. Korralduse lisas 2 märgitakse, et vastav ettepanek olevat ohtlik, kuna tähendab, et jalakäija ületaks teed seisva bussi eest ja satuks ootamatult bussi varjust sõiduteele. Tegemist ei ole asjakohase argumendiga. Sõidutee ületamine on ohtlik nii seisva bussi eest kui tagant ning tegemist on mõlemal juhul jalakäija poolt liikluseeskirjade rikkumisega. Liiklusseaduse (LS) § 26 p 2 kohaselt on jalakäijal keelatud minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust, veendumata, et ei lähene sõidukit. LS § 25 lg 7 kohaselt peab jalakäija reguleerimata ülekäigurajal enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda 4(12)

3-23-138 märganud ning sõidutee ületamine on ohutu. On asjakohatu väita, et ülekäiguraja kavandamine ettepanekus esitatud asukohta on välistatud seetõttu, et ülekäigurada asuks bussi ees. Kuivõrd seisva bussi eest teed ületades ei ole jalakäijal võimalik veenduda tee ületamise ohutuses, on tee ületamine võimalik kas bussi liikumisel vahetult ülekäiguraja ette ja bussi poolt jalakäijale tee andmisel või peale bussi edasi liikumist Tallinna suunas ja täielikus nähtavuses ohutuses veendumises. Ülekäiguraja eesmärk on jõuda bussipeatusesse, mis on suunaga Tallinna poole. Tavapäraselt inimesed ületavad teed enne bussi saabumist ja ootavad bussi peatuses, mitte vastupidi. Lisaks on võimalik bussipeatust kaebaja poolt pakutud asukohas nihutada Tallinna suunas, mille tulemusel oleks tegemist paremini nähtava ületuskohaga (vt vaide lisa, variant 1, dtl 61). 5) Isegi kui peaks esinema õiguslik alus ülekäiguraja mittekavandamiseks kaebaja esitatud ettepanekutest lähtuvalt, esineb muid alternatiive, mille puhul on tagatud kaebaja huvide vähemal määral kahjustamine ning keskkonna kaitse. Kaebaja esitas vaides täiendava võimaliku alternatiivse lahenduse, kus ülekäigurada oleks küll kaebaja kinnistuga piirneval alal, kuid ca 2,5-3 m võrra Tallinna suunas (vt vaide lisa, variant 2, dtl 62), mille tulemusel oleks võimalik puud säilitada ning tagada nii looduskeskkonna säästmine kui kaebaja omandi väiksem riive. Alternatiivsete lahenduste olemasolu kinnitab, et korraldusega antud projekteerimistingimused ei arvesta kaebaja huvidega ega sisalda asjakohast kaalumist. 6) Jäeti arvestamata, et ülekäiguraja kavandamisel vahetult XXX kinnistu piirile muutub XXX kinnistult väljasõit oluliselt ebaturvalisemaks. Sõidukid sõidavad XXX kinnistult üldjuhul välja tagurdades, mis tähendaks tagurdamistrajektoori ulatumist ülekäigurajale ning sõidukijuht ei pruugi pimedas ja helkuriga valgustamata liiklejat tagurdades näha. Samuti ei oska jalakäija eeldada, et ülekäigurajale võib väravast välja tagurdada sõiduk. See oleks lahendatav ülekäiguraja nihutamisega ca 2,5-3m Tallinna suunas. Vastustaja ei ole isegi vajalikuks pidanud vastavat alternatiivi kaaluda sisulisi põhjendusi esitamata, vaid on lähtunud juba teostatud projekteerimistöödest ega ole pidanud vajalikuks teostatud lahendusi muuta. 7) Vastustaja asus peale projekteerimistingimuste väljastamist menetlema ehitusloa taotlust, mille osas esitas kaebaja samuti seisukohad (dtl 123-125). Kaebaja esitas vastustajale ehitusloa menetluses koos seisukohtadega ka eksperthinnangu ning eeldas, et lähtuvalt eksperthinnangust vastustaja arvestab kaebaja huvidega ning muudab kavandatavat lahendust. Kaebaja pöördus liiklusohutuse audiitori ning volitatud teede inseneri RV (kutsetunnistus 189852) poole ekspertarvamuse saamiseks. Eksperthinnangu (dtl 127-132) kohaselt on bussipeatuste taskute nihutus põhimõtteliselt õige, kuid lahenduses ei arvesta jalakäijate vajadustega ega soodustata ühistranspordi kasutamist. Ekspertarvamuses on toodud kavandatud jalakäijate liikumistrajektoor ja jalakäijate nn soovjoon, mida praktikas asutakse kasutama. Ekspert jõuab järeldusele, et arvatavasti liiguvad inimesed peatusesse diagonaalis üle tee, mitte pakutud ülekäiguraja kaudu, kuna etteantud teekond on jalakäija soovjoonest 1,5 korda pikem, mistõttu jalakäija ignoreerib etteantud teekonda ja liigub otse. Ekspert jõuab järeldusele, et projekteeritud lahendus ei arvesta ühistranspordikasutajate vajadustega ega paku aastaringselt ohutut teenust. Ekspert pakub välja kaks võimalikku lahendust. Seega on ümber lükatud väide, et liiklusohutuse seisukohalt on tegemist ainuõige ja parima lahendusega. 8) Viimsi valla Teatajas ilmus 22.09.2023 Pringi külas, Rannavälja tee 2, Aasranna, Tüüri ja osaliselt Rannavälja tee detailplaneeringu vastuvõtmise teade. Detailplaneeringu ala asub Rohuneeme tee ääres ca 200 m Tallinna suunas kaebaja kinnistust teisel poolt Rohuneeme teed. Detailplaneeringu materjalid ei ole valla kodulehel kättesaadavad, kuid avalikustatud teate ning detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse kohaselt kavandatakse detailplaneeringu 5(12)

3-23-138 ala osaliselt muuta ärimaaks koos majutusteenuseid pakkuva hoone ehitamise võimalusega. Majutusteenuseid pakkuva hoone puhul on põhjust eeldada, et lisandub ühistranspordi kasutajaid ning täiendav inimeste hulk, kes Rannavälja tee piirkonnast liiguvad bussipeatustesse. Detailplaneering kinnitab vajadust leida ülekäigurajale asukoht lähtuvalt eksperdi poolt pakutud alternatiividest. Seevastu vaidlustatud projekteerimistingimuste andmisel ei ole arvestatud menetluses oleva detailplaneeringuga.

6(12)

3-23-138 Suurevälja vasakpoolsesse bussipeatusesse pääsemiseks ning suunav kõnniteelõik tee vasakul küljel. 4) Projekteerimistingimuste koostamisel otsis vastustaja ülekäigurajale sobilikku asukohta ja kaalus erinevaid variante, leides, et liiklusohutuse aspektist tuleb eelistada projekteerimistingimustes toodud lahendust. Kaebaja seisukohad, millisel viisil võimaldab LS teed ületada, ei ole asjakohased. Terviklik liikluslahendus tuleb projekteerida vastavalt kehtivatele nõuetele. EVS 843 Linnatänavad (p 6.6.1 p 9 kohaselt peab sõidusuunast lähtudes vasakpoolne peatus paiknema enne parempoolset) ja majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ p 5.2.13) käsitlevad ohutut bussipeatuste paigutust üksteise suhtes. Võimalikult ohutu on lahendus, mille korral peatuste asetus on selline, et jalakäija suunatakse teed ületama kummalgi teeküljel asuva peatuse vahelt, st mõlemal juhul bussi tagant. Teeületusvõimalus lahendatakse kahe peatusetasku vahelt. Liikleja suunatakse ettevalmistatud ülekäigurajale, mis paikneb mõlema peatuse suhtes bussist tagapool. Kuna teeületus peab olema jalakäijale võimalikult lühike, ei kavandata ülekäigurada peatuste kiiluosale ehk bussitaskuga kohakuti (mis muudab teeületuse distantsi pikemaks), vaid tee ristlõike võimalikult kitsale osale, st enne bussitasku moodustumist. Neid põhimõtteid järgides on võimalik tagada peatuses seisvast bussist mööduvale sõidukile võimalikult hea nähtavus ülekäigurajale ja võimalikule teeületajale. Kuna merepoolne Suurevälja bussipeatus on olemasolev peatus ja funktsionaalne on ülekäigurada kavandada peatuse lähedale, on asukohavalik piiratud. Vastustaja kaalus ülekäiguraja kavandamist XXX kinnistu mahasõidust põhja suunas, kuid see oleks toonud kaasa vajaduse rajada pikem lõik uut jalgteed, ühtlasi oleks see tähendanud, et kõik merepoolsel teeküljel asuvasse bussipeatusesse või sealt ära liikujad peavad ületama XXX mahasõidu. Vastustaja hindas lahenduse ebasobivaks. Vastustaja kaalus ka kaebaja poolt projekteerimistingimuste menetluses tehtud ülekäiguraja asukohavaliku ettepanekuid (kavandada ülekäigurada bussitaskuga kohakuti ja vahetult peatuva bussi ette), kuid jättis need liiklusohtlikkuse tõttu arvestamata. Ka kaebaja vaides esitatud alternatiivsed lahendused looksid liiklusohtliku või jalakäijale ebasoodsama olukorra. 5) Projekteerimistingimuste andmisel tuli kaaluda ühelt poolt nii kohalike elanike kui riigiteed ja ühistransporti kasutavate liiklejate huve ohutule liikluslahendusele, teiselt poolt aga kaebaja huve, kelle kinnistu ja sealsete hoonete kasutamist projekteerimistingimused ei mõjuta. Projekteerimistingimuste andmisel on oluline kaal piirkonna elanike turvalisuse ja üldise liiklusohutuse tagamisel. See on avalik huvi, mis kaalub üles teoreetilise võimaluse kaebaja huvide riivamiseks. Jalgteelõigu kavandamine on vajalik, et teepeenras kõndimise asemel saaks jalakäija ettevalmistatud suunatud tee abil olemasolevasse bussipeatusesse. Planeeritav kõnniteelõik asub riigile kuuluv kinnistul, on funktsionaalselt seotud olemasoleva liikluslahendusega ning vajalik avalikes huvides. Bussipeatuse ooteplatvormini viiva kõnniteelõigu rajamiseks on paratamatult vajalik likvideerida sellega kattuv haljastus riigitee alusel kinnistul. Säilitada on võimalik hiljuti istutatud noor lehtpuu (istutust ei ole riigitee alusele maale teostanud vastustaja). Avalikes huvides ei ole kõnnitee lõigu rajamata jätmine haljastuse säilitamise eesmärgil ning antud juhul on põhjendatud kõnnitee rajamisele ette jäävad teemaal asuvad üksikud puud likvideerida. Mändide likvideerimine on vajalik selleks, et viia ellu liiklusohutu liikluslahendus. Vastustaja on näinud ette asendushaljastuse likvideeritavate puude asendamiseks. Kui kaebajale on oluline haljastuse olemasolu tema kinnistu piiril, on tal võimalik haljastus rajada endale kuuluvale kinnistule.

KOHTU PÕHJENDUSED

7(12)

3-23-138

3-23-138 Vastustaja märgib õigesti, et ülekäigurajaga ei kaasne täiendavaid piiranguid eritalituse sõidukite ligipääsu osas, arvestades LS § 45 lg-t 11.

9(12)

3-23-138 hinnale kui müügiperioodile (dtl 143), et kahe männi eemaldamine avaldaks kaebaja vara väärtusele olulist mõju. Ka seisukohas endas on märgitud, et languse protsenti on väga raske öelda. Lisaks ei ole kohtupraktika järgi ehitus- ja planeerimisnormide esmaseks eesmärgiks tagada vabaturu situatsioonis kaebaja omandi väärtuse säilimine talle meelepärases väärtuses. Vastustaja pidi riigitee planeerimisel projekteerimistingimuste andmisel kaaluma lisaks kaebaja omandiõiguse võimalikule riivele ka liiklusohutust ning lähtuma eesmärgist tagada bussipeatuse kasutajatele ohutu teeületus.

10(12)

3-23-138 ning liikleja suunatakse ettevalmistatud ülekäigurajale, mis ei asu vahetult bussi taga, vaid paikneb mõlema peatuse suhtes bussist tagapool. Selline põhjendus ei ole ebamõistlik ega alusetu. Selgitati ka, et kuna teeületus peab olema jalakäijale võimalikult lühike, ei kavandata ülekäigurada peatuste kiiluosale ehk bussitaskuga kohakuti, vaid tee ristlõike võimalikult kitsale osale, st enne bussitasku moodustumist. Vaideotsuses on ka välja toodud, et vaides pakutud lahendused looksid ohtliku olukorra ülekäigurajal eesõigusega teed ületavale jalakäijale ning oleksid liiklusohutuse seisukohast ebasoodsamad (vt ka ülal p 18).

11(12)

3-23-138 mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.