Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
17.09.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2094
Haldusasi
N.J-i, K.L-i, Y.P, Z.H , C.K, L.K, B.V , W.Z-i , M.T, Y.M-i , G.C, S.N-i, D.Z-i, Y.U, D.D , P.T , Aardepesa OÜ, B.G, H.Q, H.M, S.I , N.Y , D.F , X.H , L.L-i , Y.A ja K.Q kaebus Vabariigi Valitsuse 22.05.2025 korralduse nr 102 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – N.J, K.L, Y.P, Z.H , C.K, L.K, B.V , W.Z ,
Aardepesa OÜ, B.G, H.Q, H.M, S.I , N.Y , D.F , X.H , L.L , Y.A ja K.Q , esindaja vandeadvokaat Kristiina Urb-Semjonov Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Majandus – ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu), esindaja Ivar Siska Eeldatav kolmas isik – Fermi Energia AS, esindajad vandeadvokaadid Sandra Mikli ja Allar Jõks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.07.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
N.J-i, K.L-i, Y.P, Z.H , C.K, L.K, B.V , W.Z-i , M.T, Y.M-i , G.C, S.N-i, D.Z-i, Y.U, D.D , P.T , Aardepesa OÜ, B.G, H.Q, H.M, S.I , N.Y , D.F , X.H , L.L-i , Y.A ja K.Q määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Jätta N.J-i, K.L-i, Y.P, Z.H , C.K, L.K, B.V , W.Z-i , M.T, Y.M-i , G.C, S.N-i, D.Z-i, Y.U, D.D , P.T, Aardepesa OÜ, B.G, B.G, H.M, S.I , N.Y , D.F , X.H , L.L-i , Y.A ja K.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.07.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-2094 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-25-2094
2(10)
3-25-2094 tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK). Seega on õigusliku regulatsiooni väljatöötamine alles algusjärgus. Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuuri (International Atomic Energy Agency, IAEA) tuumaenergia taristu hindamise ekspertmissiooni käigus tehti Eestile mitmeid ettepanekuid ja soovitusi. Üheks soovituseks oli „täpsemalt läbi mõelda asukohavaliku kriteeriumide määramise ja litsentseerimise protsess“. Selgituseks on märgitud, et „missiooni ettevalmistamiseks esitatud materjalides kirjeldati asukohavaliku protsessi lähtuvalt kehtivast riikliku eriplaneeringu protsessist, mida on aga plaanis lähiaastatel muuta.“ Planeeritava tegevusena on esile toodud: „Positiivse otsuse järel lisatakse asukohavaliku sätted ja asukohtade iseloomustamise kriteeriumid 2024. a koostatavasse planeerimisseaduse muutmise eelnõusse ja selle alamaktidesse. Lõpliku asukohavaliku peab kinnitama tuumaregulaator, kes peab olema asukoha kinnitamise hetkeks loodud ja toimiv“. Ühtegi plaanitavatest tegevustest ei ole riigi eriplaneeringu algatamise ajaks tehtud. Olukorras, kus ei ole teada, milliste nõuete ja metoodika põhjal asukohta peaks valima, ei ole võimalik seda teha kaebajate huve arvestavalt. Kogu järgnev menetlus on läbipaistmatu ega saa päädida õiguspärase haldusaktiga. Läbi pole mõeldud, millised nõuded peaksid kehtima riigi eriplaneeringu taotlejale (Fermi Energia AS). Tuumajaam kätkeb uudseid riske. Õigusliku regulatsioonita pole võimalik KSH raames kõiki ohte ja riske asjakohaselt hinnata. See rikub kaebajate õigust tõhusale õiguskaitsele. VTK-s on märgitud, et Keskkonnaameti ülesandeid, mis on praegu seotud kiirgustegevusega, hakkab täitma uus valitsusasutus. Praegu sellist asutust ei ole. Riigikogu otsuse eelnõu seletuskirja järgi peab tuumaregulaatori loomine eelnema asukohavaliku kinnitamisele. Sama rõhutas INIR missioon. Tuumaelektrijaama eriplaneering puudutab otseselt tuumaregulaatorit, kuhu peaks olema koondatud parim tuumaohutusalane kompetents. Ka peaks see olema täiesti sõltumatu, mh riigi eriplaneeringu taotlejast. Kuna tuumaregulaator kui kompetentne asutus puudub, ei ole võimalik PlanS § 31 tingimusi täita. Riigi eriplaneeringu algatamisega võib kaasneda oht riigi julgeolekule (vt PlanS § 28 lg 2 p 11). Planeerimine strateegiliselt ja geopoliitiliselt tundlikku piirkonda Kunda ja Narva lahe vahel suurendab märkimisväärselt julgeolekuriske. Kaitseministeerium tõi juba 05.08.2022 kirjas esile, et kaaluda ei tohiks Loksa-Tapa-Mustvee liinist idapoolseid alasid. Tuumajaam ja sellega seonduvad objektid võivad olla sabotaaži ja terroriakti sihtmärk. Tuumajaama vahetus läheduses olevad elamud ja infrastruktuurid, sh Letipea küla võivad samuti olla rünnakute sihtmärgiks. Korralduses pole lahendatud küsimust tuumajäätmetest. Kaebajate õigusi mõjutab see, kui nende lähedusse rajatakse hiljem tuumajäätmete lõppladestuspaik. Vaidlustatud korralduses pole nähtud ette võimalust avaldada arvamust lõppladestuspaiga kohta. 10.04.2023 valminud riiklikus ruumianalüüsis leiti vähemalt 15 ala Eestis, mis sobiks tuumaelektrijaama rajamiseks. Fermi Energia AS valis aga välja ühe piirkonna. Vabariigi Valitsus lähtus arendaja soovidest. Praeguseks on Fermi Energia AS esitanud Viru-Nigula vallavolikogule taotluse Kunda linnas asuvale Madala kinnistule (katastritunnus 90301:001:0611) hoonestusõiguse seadmiseks. Fermi Energia AS valis asukohad tegelikult välja juba 2020. a eeluuringu järgi. Projekti tasuvusest olulisem on julgeolekuohtude maandamine. Ka pole arvesse võetud Letipea piirkonna kultuurilist väärtust. Planeeringuala hõlmab ka Letipea loodusala. Jääb mulje, et riik lähtub üksnes arendaja huvidest.
3(10)
3-25-2094
3-25-2094 seda võimalust mingil moel. Juhul, kui tuumajäätmete ladestuskoha asukohavalik ei toimu reaktori asukohavalikuga samal ajal, tuleb vastustajal silmas pidada, et kaebajate õigused oleksid sellegipoolest tõhusalt kaitstud. Kui reaktori rajamine piirkonda suurendab oluliselt võimalust, et lähedusse kavandatakse tulevikus ka tuumajäätmete ladestuspaik, on selle võimalik mõju, sh kohalikele elanikele ja nende elukeskkonnale üks asjaoludest, mida tuleb jaama asukohavaliku menetluses arvestada ja kaaluda. Kaebajate õiguste tõhusaks kaitseks seoses tuumajäätmete ladestuspaiga asukohavalikuga pole seega vajalik tunnustada nende kaebeõigust praeguses kohtuasjas. Planeeringualale varem kehtestatud planeeringute kehtivus peatub siis, kui riigi eriplaneering kehtestatakse, mitte selle algatamisel.
3-25-2094 Korralduses ei ole lahendatud küsimust tuumajäätmetest.
6(10)
3-25-2094 Kinnisvara väärtusest tuleneva kahju osas tuleb igal kaebajal kahju eraldi tõendada. Üldistav ja ebamäärane kahju ei saa olla tõendatud. Kui riik on tekitanud kaebajatele kahju, on neil õigus nõuda kahju hüvitamist riigivastutuse seaduses sätestatud korras. Õige ei ole kaebajate seisukoht, et vaidlustatud korraldus piirab võimalust otsida tuumaelektrijaama asukohta ja jäätmete asukohta paralleelselt. Tuumajäätmete ladustamist käsitletakse nii riigi eriplaneeringu koostamisel kui ka lõplikus haldusaktis.
3-25-2094 oma õigusi kaitsta planeerimismenetluses ning vastavas menetluses osalemine ei riku kaebajate õigusi. Kaebeõigus menetlustoimingu vaidlustamiseks on hüpoteetiline. Lisaks on kaebus esitatud ka isikute poolt, kes ei ole vaidlusaluses piirkonnas maaomanikud, vaid kinnisasja valdajad. Nemad ei saa tugineda omandipõhiõiguse rikkumisele. Vahetu mõju esinemine ei tähenda, et maaomanikel on kaebeõigus. VL e-kiri on tema hinnang, mis ei tugine ühelegi allikale, nt piirkonna tehingute väärtuse uuringule vms ega vasta vara hindamise standarditele. Kaebajate kinnistutele ei ole seatud ajutist ehituskeeldu (PlanS § 42) ning see ei ole ka tulenevalt planeeringu koostamise varajasest faasist õiguslikult võimalik.
3-25-2094 Väljatöötamise kavatsus (p 3.1) toob samuti välja tsiviilotstarbelise tuumatehnoloogia kasutuselevõtu eeltingimusena vastava õigusliku ja regulatiivne raamistiku, s.t tuumatehnoloogia kasutamist reguleeriva seaduse ja sõltumatu ning pädeva järelevalveasutuse (nn regulaator) loomise. VTK kohaselt on eeldatav seaduseelnõu Vabariigi Valitsusele esitamise aeg juuni 2026 ning eelnõu eeldatav seadusena jõustumise aeg 2026. a lõpp. Kliimaministeeriumi kodulehel kättesaadava Eesti tuumaenergia programmi järgi alustab tuumaregulaator tegevust koos tuumaenergia ja -ohutuse seaduse kehtima hakkamisega. Eelnevast tulenevalt ei ole tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu detailne asukohavalik ja eriplaneeringu kehtestamine võimalik vastava õigusliku ja regulatiivse raamistikuta, kuid võimalik on planeeringu algatamine, planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine, vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine ehk planeerimisprotsessiga alustamine.
3-25-2094 võimalusega, et menetluse käigus on isikutel õigus esitada oma seisukohti tuumaelektrijaama asukohavaliku osas, mille tulemusel võidakse teha põhjendatud ettepanek täiendavate asukoha alternatiivide kaalumiseks. Sellisele võimalusele on viidatud ka korralduse nr 102 seletuskirjas (lk 8). Seega ei saa täna väita, et tuumaelektrijaam koos taristuga rajatakse just Letipea küla vahetusse lähedusse. Õigus esitada oma seisukoht tuumaelektrijaama (samuti radioaktiivsete jäätmete lõppladestuspaiga) asukohavaliku osas on ka kaebajatel. Seejuures on neil õigus esitada tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu asukoha alternatiiv, mis erineb korralduses nr 102 märgitud planeeringualast. Kaebajatel on võimalus planeerimismenetluse erinevates etappides avaldada oma arvamust ning teha vajadusel ettepanekuid planeeringulahenduse osas. Seega ei ole menetlustoimingu vaidlustamine kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Kaebajad saavad oma õigusi kaitsta, vaidlustades menetluse lõpptulemust – riigi eriplaneeringu kehtestamise otsust (PlanS § 54). Kuigi väited mõjust kinnisvarahindadele ei saa olukorras, kus riigi eriplaneeringuga hõlmatud piirkond jääb kaebajate elukohtade lähedusse, pidada ilmselgelt alusetuks, jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et tegu ei ole sellise õiguste riivega, mida haldusorgan peaks arvestama või kaaluma juba planeeringu algatamist otsustades. Võimalik mõju kinnisvara väärtusele ei välista eriplaneeringu algatamist, ei anna alust jätta mingit ala planeeringualast välja ega muuda vastavat otsust õigusvastaseks. Asjaolusid, mis peaks andma alust arvata, et eriplaneeringu ja KSH algatamine tooksid kaasa vältimatult kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuva lõpliku haldusakti andmise, ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul ei esine.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.