A. Ai, B. Bi, C. Ci, D. Di, E. E, F. F, G. G, H. Hi, I. Ii, J. Ji, K. Ki, L. Li, M. Mi, N. N, O. Oi, P. Pi, Aardepesa OÜ, Q. Q, R. R, S. S, T. T, U. U, V. V, W. W, X. Xi, Y. Yi ja Z. Zi kaebus Vabariigi Valitsus 22. mai 2025. a tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu algatamise korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad A. A, B. B, C. C, D. D, E. E, F. F, G. G, H. H, I. I, J. J, K. K, L. L, M. M, N. N, O. O, P. P, Aardepesa OÜ, Q. Q, R. R, S. S, T. T, U. U, V. V, W. W, X. X, Y. Y ja Z. Z, esindaja vandeadvokaat Kristiina Urb-Semjonov
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta kohtuasja toimikusse vaidlustatud korralduse eelnõu seletuskiri ja 10. aprillil 2023 koostatud aruanne „Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüsi koostamine“.
Tagastada kaebus selle esitajatele.
Edastada määrus teadmiseks Vabariigi Valitsusele ja Fermi Energia AS-ile.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
1.Vabariigi Valitsus algatas 22. mai 2025. a korraldusega nr 102 riigi eriplaneeringu 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks. Valitsus algatas ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Planeeringuala hõlmab maaala Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas, Haljala vallas, Rakvere vallas, Rakvere linnas ja Vinni vallas ning Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas, Toila vallas ja Kohtla-Järve linnas. Lisaks on hõlmatud mereala Kunda lahest Narva laheni. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas.
3-25-2094
2.25. juunil 2025 esitasid A. A, B. B, C. C, D. D, E. E, F. F, G. G, H. H, I. I, J. J, K. K, L. L, M. M, N. N, O. O, P. P, Aardepesa OÜ, Q. Q, R. R, S. S, T. T, U. U, V. V, W. W, X. X, Y. Y ja Z. Z Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tuvastada korralduse nr 102 õigusvastasuse.
2.1.Kaebajad elavad või omavad kinnistuid planeeringualal. Seega on korraldusel vahetu mõju kaebajate õigustele.
2.2.Korraldus on antud ilma tuumaenergia kasutuselevõtuks nõutava seadusliku ja institutsionaalse raamistikuta. Korraldus rikub kaebajate omandiõigust (põhiseaduse (PS) § 32), õigust menetlusele (PS § 14) ja julgeolekule (PS § 13 lg 2). Korraldus eirab planeerimisseaduse (PlanS) § 28 lg 2 p-s 1 1 sätestatud julgeolekunõudeid. Tuumajaama rajamise otsust ei tohiks teha kiirustades. Riigi tegevus õõnestab õigusriigi põhimõtteid ning võib ohtu seada kaebajate ja kogu Eesti elanikkonna julgeoleku.
2.3.Kaebajatel on HKMS § 45 lg 3 järgi kaebeõigus menetlustoimingute vaidlustamiseks. Eriplaneeringu ja KSH algatamine olukorras, kus tuumaenergiaalane õiguslik regulatsioon puudub, on niivõrd oluline viga, et juba praegu saab järeldada, et lõplik haldusakt ei saa olla õiguspärane. Kuna valdkonda reguleeriv õiguslik raamistik puudub, ei ole teada, millistest kriteeriumidest lähtudes peaks planeerimismenetlust läbi viima ja mille alusel hinnata keskkonnamõju.
2.4.Planeeringuala määratlemine ning selle avalik teatavakstegemine mõjutab kaebajate omandi kasutamist ja kinnistute väärtust. Keegi ei taha osta endale kodu tuumaelektrijaama vahetusse lähedusse. Potentsiaalsed ostjad ja investorid keelduvad kinnistutega seotud tehingutest ja investeeringutest.
2.5.Riigi eriplaneeringu algatamine toob kaasa teadmise, et kinnisasjadel hakkavad tulevikus kehtima PlanS § 53 lõigetest 2 ja 3 tulenevad olulised ehitus- ja arendustegevuse piirangud, sh peatatakse olemasolevate detailplaneeringute kehtivus viieks aastaks alates eriplaneeringu kehtestamisest.
2.6.Eriplaneeringu kehtestamine olukorras, kus puudub mis tahes õiguslik raamistik mõjutab inimeste võimalust saada õiglast hüvitist nende kinnisvara eest või võimalusi vara võõrandada. Riik surub inimesed nurka ja sunnib neid oma kodudest loobuma ebaproportsionaalselt odava hinna eest.
2.7.Letipea küla on olulise kultuuripärandiga unikaalne rannaküla, mis asub looduskaunis ja miljööväärtuslikus piirkonnas. Tuumaelektrijaam, selle infrastruktuur ja tööjõud hävitaks piirkonna miljööväärtuse. On ilmselge, et juba täna kahjustab eriplaneeringu menetluse algatamine võimalusi Letipea külas asuvaid kodusid müüa.
2.8.Kaebajad ei saa enam planeerida oma kinnistutel renoveerimis-, remondi- või arendustöid ega kinnistute väärtust tõstvaid tegevusi. Võimalus ehitustegevuseks võib olla juba lähiajal täielikult välistatud või olulisel määral piiratud. Pole mõistlikku põhjust teha kulutusi kinnisasjadele, mille väärtus seoses eriplaneeringu algatamisega ainult langeb. Selline olukord rikub kaebajate õiguspärast ootust oma vara vabalt kasutada ja käsutada. Ka tekitab see kaebajates ebakindlust ja ärevust. Kuna õiguslik raamistik puudub täielikult, pole sätestatud ka seda, kas kaebajate kinnistud tuleks välja osta või nende väärtuse vähenemine kompenseerida, kes seda peaks tegema ja millistest kriteeriumidest lähtudes.
2.9.Riigikogu võttis 12. juunil 2024 vastu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“. Riigikogu otsustas toetada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Riigikogu on määranud, et õigusraamistik tuleb luua enne asukohavaliku kinnitamist. 2(8)
3-25-2094
2.10.8. mail 2025 edastas Kliimaministeerium arvamuse avaldamiseks tuumaenergia ja ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK). Seega on õigusliku regulatsiooni väljatöötamine alles algusjärgus. Üks VTK-s märgitud vajalik muudatus seondub asukohavalikuga (tuumakäitise asukohavaliku nõuded ja metoodika). Tegemist on lubamatu õigusselgusetusega.
2.11.IAEA (International Atomic Energy Agency, Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur) tuumaenergia taristu hindamise ekspertmissiooni käigus tehti Eestile mitmeid ettepanekuid ja soovitusi. Üheks soovituseks oli „täpsemalt läbi mõelda asukohavaliku kriteeriumite määramise ja litsentseerimise protsess“. Selgituseks on märgitud, et „missiooni ettevalmistamiseks esitatud materjalides kirjeldati asukohavaliku protsessi lähtuvalt kehtivast riikliku eriplaneeringu protsessist, mida on aga plaanis lähiaastatel muuta.“ Planeeritava tegevusena on esile toodud: „Positiivse otsuse järel lisatakse asukohavaliku sätted ja asukohtade iseloomustamise kriteeriumid 2024. a koostatavasse planeerimisseaduse muutmise eelnõusse ja selle alamaktidesse. Lõpliku asukohavaliku peab kinnitama tuumaregulaator, kes peab olema asukoha kinnitamise hetkeks loodud ja toimiv“. Ühtegi plaanitavatest tegevustest ei ole riigi eriplaneeringu algatamise ajaks tehtud.
2.12.Olukorras, kus ei ole isegi mitte teada, milliste nõuete ja metoodika põhjal asukohta peaks valima, ei ole võimalik seda teha kaebajate huve arvestavalt. Kogu järgnev menetlus on läbipaistmatu ega saa päädida õiguspärase haldusaktiga.
2.13.Läbi pole mõeldud ka seda, millised nõuded peaksid kehtima riigi eriplaneeringu taotlejale (praegusel juhul Fermi Energia AS). Tuumajaam kätkeb uudseid riske. Kaitseministeerium leidis vastuses VTK-le, et analüüsimist vajab see, kuidas toimub tuumajaama külastavate isikute taustakontroll. Kaitseministeerium tõi esile, et seoses tuumajaamaga kasvab töökoormus ka julgeolekuasutustel, kes tegelevad vastuluure, terrorismivastase võitluse ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisega. Seetõttu tekkib põhjendatult küsimus, kas taotleja isikut peaks erakordsetest julgeolekuriskidest tulenevalt kontrollima.
2.14.Ilma asjakohase õigusliku regulatsioonita pole võimalik KSH-d raames kõiki ohte ja riske asjakohaselt hinnata. See rikub kaebajate õigust tõhusale õiguskaitsele. Puudulikult hinnatud riskide maandamiseks oleks liiga hilja pärast planeeringu kehtestamist või ehituse algust. Olukorras, kus menetlustoimingu hilisema vaidlustamise korral ei ole õiguskaitse enam tõhus või võimalik, tuleb võimaldada toimingu vahetut kohtulikku kontrolli. Vastasel juhul võib kaebajate vara väärtusele tekitatud kahju ning julgeoleku- ja keskkonnariskid pöördumatult süveneda.
2.15.Tagatud pole see, et kinnisvaraomanikele hüvitataks õiglaselt nende õiguste riive seoses jaama rajamisega kaasneva vara väärtuse vähenemisega vm oluliste mõjutustega. Riigi selline käitumine on vastuolus riigivõimu omavoli keeluga (PS § 13 lg 2). Hüvitamise aluste ja määrade määramine pärast otsuste tegemist võimaldab kunstlikult alandada vara väärtust. Selline menetlus jätab mõjutatud isikud ilma õiguskaitse võimalustest ning muudab riigi tegevuse ettearvamatuks ja juhuslikuks.
2.16.Näiteks inglise õiguses kehtib vara väärtuse vähenemise korral nn kahjustamisteate kord. Teatud tingimustel on maaomanikel õigus esitada haldusorganile kahjustamisteade ehk nõuda haldusorganilt oma kinnisasja ostmist. Selle kohta on kasutusel termin “statutory blight”. See tähendab olukorda, kus kinnisvara väärtus või majandustegevus väheneb tingituna võimalikust tulevasest arendusest piirkonnas. Erinevatel riikidel on kasutusel erinevad meetodid, kuidas sellises olukorras on õiglast hüvitist määrata. Tuumaelektrijaama rajamine ilmselgelt tekitab efekti, mis inimeste kinnisasja väärtust negatiivselt mõjutab. Puuduvad selgelt kokku lepitud reeglid, kuidas saada hüvitist, kui inimene peaks soovima oma kodust loobuda. 3(8)
3-25-2094
2.17.Praegu põhjustab potentsiaalne arendaja pika eriplaneeringu menetluse ajal Letipea küla kinnisvara väärtuse languse. Kui ta pärast midagi hüvitabki, siis endale mugavamatel ja soodsamatel tingimustel, ostes meeleheitel inimeste vara lõpuks kokku n.ö võileivahinnaga.
2.18.IAEA avaldatud juhend rõhutab vajadust sõltumatu tuumaregulaatori järele. S.o regulatiivorgan, millel peab olema piisavalt ressursse ja asjakohased kontrollivolitused. Tuumaregulaatori funktsioonid tuleks eraldada mistahes muu tuumaenergiat edendava või kasutava asutuse või organisatsiooni ülesannetest. Tuumaohutuse seisukohalt on oluline sõltumatu ja pädeva asutuse olemasolu, kellel oleks ka tegelikult võimalik oma sõna maksma panna.
2.19.VTK-s on märgitud, et KeA ülesandeid, mis on praegu seotud kiirgustegevusega, hakkab täitma uus valitsusasutus. Praegu sellist asutust veel ei ole. Riigikogu otsuse eelnõu seletuskirja järgi peab tuumaregulaatori loomine eelnema asukohavaliku kinnitamisele. Sama rõhutas INIR missioon.
2.20.PlanS § 31 lg 1 järgi tehakse riigi eriplaneeringu eelvalik koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi see käsitleb. Tuumaelektrijaama eriplaneering puudutab otseselt tuumaregulaatorit, kuhu peaks olema koondatud parim tuumaohutusalane kompetents. Ka peaks see olema täiesti sõltumatu, mh riigi eriplaneeringu taotlejast. Kuna tuumaregulaator kui kompetentne asutus puudub, ei ole võimalik PlanS § 31 tingimusi täita.
2.21.Riigi eriplaneeringu algatamisega võib kaasneda oht riigi julgeolekule (vt PlanS § 28 lg 2 p 11). Planeerimine strateegiliselt ja geopoliitiliselt tundlikku piirkonda Kunda ja Narva lahe vahel suurendab märkimisväärselt julgeolekuriske. Oht riigi julgeolekule mõjutab vahetult iga Eesti elanikku, sh kaebajaid. Oht kaebajatele on suurem, kuna nad elavad kõnealuses piirkonnas. Eriplaneeringu taotluse, algatamise korralduse ja ruumianalüüsi raames ei võetud arvesse Venemaast lähtuvat sõjalist ohtu ega hinnatud Zaporižžja-tüüpi ründeolukordi.
2.22.Kaitseministeerium tõi juba 5. augusti 2022. a kirjas esile, et kaaluda ei tohiks LoksaTapa-Mustvee liinist idapoolseid alasid. Tuumajaam ja sellega seonduvad objektid võivad olla sabotaaži ja terroriakti sihtmärk. Tuumajaama on võimalik rünnata mitmel viisil, sh droone kasutades. Tuumajaama vahetus läheduses olevad elamud ja infrastruktuurid, sh Letipea küla võivad samuti olla rünnakute sihtmärgiks. Loksa-Tapa-Mustvee liinist ida pool asuvad asukohaalternatiivid vajavad põhjalikku analüüsi, julgeolekuohu kaardistamist ja ohtude maandamist. Mõjuanalüüsi puudumisele on viidanud ka Justiits- ja digiministeerium arvamuses VTK kohta.
2.23.Korralduses pole lahendatud küsimust tuumajäätmetest. Tuumajäätmete käitlus on tuumaprogrammi oluline ja lahutamatu osa. IAEA juhendi järgi tuleb tuumajäätmete lõppladestamisele juba protsessi algusest saadik tähelepanu pöörata. 10. aprillil 2023 koostatud aruandes „Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüsi koostamine“ on märgitud, et raadioaktiivsete jäätmete transpordivajaduse vähendamiseks on soovitatav kaaluda võimalusi rajada jäätmete lõppladestuspaik tuumajaama lähedusse.
2.24.Olukord, kus tuumajaama eriplaneering on juba algatatud, toob see tõenäoliselt kaasa selle, et samasse asukohta planeeritakse ka tuumajäätmete lõppladestuspaik. Sellele, et tuumajaamaga koos on vaja kavandada lõppladestuspaik, on oma arvamuses VTK kohta viidanud Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Vabariigi Valitsus on seda põhimõtet eiranud. Kaebajate õigusi mõjutab see, kui nende lähedusse rajatakse hiljem tuumajäätmete lõppladestuspaik. Vaidlustatud korralduses pole nähtud ette võimalust avaldada arvamust lõppladestuspaiga kohta. 4(8)
3-25-2094
2.25.10. aprillil 2023 valminud riiklikus ruumianalüüsis leiti vähemalt 15 ala Eestis, mis sobiks tuumaelektrijaama rajamiseks. Fermi Energia AS valis aga välja ühe piirkonna. Vabariigi Valitsus lähtus arendaja soovidest. Praeguseks on Fermi Energia AS esitanud ViruNigula vallavolikogule taotluse Kunda linnas asuvale Madala kinnistule (katastritunnus 90301:001:0611) hoonestusõiguse seadmiseks. Fermi Energia AS valis asukohad tegelikult välja juba 2020. a eeluuringu järgi. Uuringus ei arvestatud aga Venemaa-Ukraina sõjaga ega Venemaast tingitud julgeolekuohuga. Julgeolekuküsimust pole käsitletud ka 2023. a-l valminud ruumianalüüsis.
2.26.Eriplaneeringu korralduse seletuskirja kohaselt on planeeringuala ettepanek tehtud projekti elluviidavuse ja tasuvuse analüüsi tulemustel. Riigikohus selgitas 11. oktoobri 2018. a määruses asjas nr 3-17-2132, et asukohta, kus käitise rajamise või hilisema käitamisega võiksid kaasneda väiksemad keskkonnahäiringud, ei tohiks juba ette valikust välistada üksnes põhjusel, et sinna käitise rajamine oleks käitajale mõnevõrra kulukam või selle käitamisel saadav tulu väiksem (p 15). Tasuvusest olulisem on julgeolekuohtude maandamine. Ka pole arvesse võetud Letipea piirkonna kultuurilist väärtust. Planeeringuala hõlmab ka Letipea loodusala. Jääb mulje, et riik lähtub üksnes arendaja huvidest. Õigusriigis peaks planeerimis- ja regulatsiooniprotsess toimuma vastupidi.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamine on menetlustoimingud. Üldjuhul pole menetlustoimingu, sh planeeringu algatamise toimingu vaidlustamine lubatud. Huvitatud isikutel tuleb esitada oma väited planeerimismenetluses ja oodata ära menetluse lõpptulemus. Menetlustoimingu peale võib esitada kaebuse kahel erandlikul juhtumil: a) kui toiming rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või b) kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3). Lisaks eeltoodule peab toimingu õigusvastasuse tuvastamine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja õiguste kaitseks ei tohi leiduda tõhusamaid vahendeid (HKMS § 38 lg 4 ja 45 lg 2). Arvestada tuleb ka sellega, et kaebajad võivad kohtusse pöörduda üksnes oma õiguste, mitte avaliku huvi kaitseks (HKMS § 44 lg-d 1 ja 2).
4.Kaebajad selgitavad, et elavad või omavad kinnistuid Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas (vt digitoimiku leht (dtl) 17). Kaebajad leiavad, et eriplaneeringu algatamine vähendab nende kinnisvara väärtust ja riivab seega menetluse lõpptulemusest sõltumata nende õigusi. Kaebajad esitasid oma väite kinnituseks kutselise hindaja Virgo Laansoo 19. juuni 2025. a e-kirja (dtl 19), milles hindaja märkis: „Kuna tuumajaamade teema on juba üleval ja võimalikud piirkonnad välja valitud, siis tõenäoliselt on negatiivne mõju juba olemas.“
5.Vaidlustatud korralduse p-i 13 järgi hõlmab planeeringuala maa-alasid Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas, aga ka Haljala vallas, Rakvere vallas, Rakvere linnas ja Vinni vallas. Lisaks hõlmab planeeringuala maa-ala Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas, Toila vallas ja Kohtla-Järve linnas ning mereala Kunda lahest Narva laheni. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1285 km2. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas.
6.Kaebajad viitavad Fermi Energia AS planeeringu algatamise taotlusele, mille järgi on kõnealuses piirkonnas peetud jaama jaoks sobivaks kahte võimalikku ala, üks neist Letipea kandis, teine Lüganuse vallas. Vaidlustatud korralduse seletuskirjas, mille kohus võtab praeguse asja toimikusse, on selgitatud, et tehtud sotsiaal-majandusliku analüüsi tulemusel leiti, et tuumajaama rajamine omab tõenäoliselt tugevaimat regionaalset positiivset mõju Toila, 5(8)
3-25-2094 Kunda, Loksa ja Varbla piirkonnas. Fermi Energia AS leidis edasise analüüsi põhjal, et Loksa ja Varbla piirkonnad tuleb välistada keskkonnakaitseliste piirangute tõttu, mis muudavad keeruliseks jaama jaoks vajaliku taristu rajamise. Varbla piirkond on ka sotsiaalmajanduslikult vähem sobiv.
7.Seega on kaebajate elukoha lähistele jääv piirkond korralduse seletuskirja järgi üks kahest esialgsete analüüside põhjal sobilikuks peetud aladest, kuid mitte ainus. Seejuures ei ole vaidlustatud korralduses endas ega sellele lisatud kaardil Letipea küla piirkonda tuumajaama potentsiaalse asukohana eraldi esile toodud. Korralduses märgitud planeeringuala hõlmab Letipea kandist oluliselt laiemat maa-ala.
8.Silmas tuleb pidada ka seda, et planeeringu algatamise korralduses märgitud esialgne teadaolev planeeringuala ei piira käitise asukoha valikut üksnes selle alaga. Riigikohus on selgitanud, et see oleks vastuolus asukohavaliku menetluse eesmärkidega, milleks on muuhulgas avalikkuse ja huvitatud isikute tõhus kaasamine otsustusprotsessi ning käitisele sobivaima asukoha leidmine. Ettepanekud kavandatava ehitise asukoha kohta ei ole piiratud planeeringu algatamise otsuses kindlaks määratud esialgse planeeringualaga (11. oktoobri 2018. a määrus asjas nr 3-17-2132, p 14). Ka vaidlustatud korralduse seletuskirjas on märgitud, et arvestada tuleb võimalusega, et menetluse käigus võidakse teha põhjendatud ettepanek kaaluda täiendavaid asukohaalternatiive (lk 8). Vaidlustatud korraldusega pole seega ühtegi asukohta välistatud.
9.Kaebajad saavad esitada oma seisukohad jaama asukohavaliku kohta edasises planeerimismenetluses. Sealhulgas võivad kaebajad esitada ettepaneku rajada jaam asukohta, mis jääb välja algatamise korralduses märgitud planeeringualast. Planeeringu algatamise korralduse vaidlustamine ei ole seega kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Planeerimismenetlusega paralleelse kohtuvaidluse pidamine ei ole otstarbekas ega tõhus viis kaebajate õigusi kaitsta.
10.Iseenesest võib see, et mingi piirkond on hõlmatud kavandatava käitise planeeringualasse ning et seda kaalutakse käitise ühe võimaliku asukohana, tõepoolest tekitada teatava ebakindluse või mure piirkonna tuleviku pärast. Ei saa välistada, et see võib mõnel juhul mõjutada ka kinnisvarahindu. Tegu ei ole siiski sellise asjaoluga või õiguste riivega, mida haldusorgan peaks juba planeeringu algatamist otsustades arvestama või kaaluma. Võimalik faktiline mõju või planeeringu algatamisest põhjustatud ärevus ei ole põhjuseks jätta mingi ala planeeringualast välja. Vastasel juhul oleks suurema keskkonnamõjuga käitiste efektiivne asukohavalik äärmiselt keeruline. Liiati poleks kaebajate kodukoha planeeringualast väljajätmisest ka kaebajate õiguste kaitseks kasu, sest, nagu märgitud, ei ole planeeringuala määratlemine menetluse algfaasis edasises menetluses siduva tähendusega. Kuivõrd planeeringuala määratlemise võimalik faktiline mõju kaebajate vara väärtusele ei ole asjaolu, mida vastustaja oleks planeeringut algatades pidanud arvestama, ei ole tegu ka sellise asjaoluga, mille põhjal tunnustada kaebajate õigust eriplaneeringu ja KSH algatamist kui menetlustoimingut vaidlustada.
11.Kaebajad leiavad, et eriplaneeringu algatamine on õigusvastane asjakohase õigusliku raamistiku puudumise tõttu. Kaebajate meelest tingib see vältimatult nende õigusi rikkuva haldusakti andmise.
12.„Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse“ (dtl 22) järgi on õigusaktides vaja teha muudatusi muuhulgas tuumakäitise asukohavaliku nõudeid ja metoodikat puudutavas osas. Vaidlustatud otsuse seletuskirjas on viidatud Tuumaenergia Töörühma lõpparuandes „Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis“ võetud seisukohale, et planeerimisprotsessis peab osalema tuumaregulaator. Planeeringut ei saa kehtestada enne tuumajaama asukohavalikut reguleerivate õigusaktide jõustumist. Vastustaja 6(8)
3-25-2094 leidis, et enne tuumaregulaatori loomist ja valdkondlike õigusaktide vastuvõtmist on võimalik eriplaneering algatada, kuid selle detailse lahenduse koostamisel on ohutusküsimuste hindamiseks vajalik nii regulaatori kui ka õigusraamistiku olemasolu (seletuskiri, lk 6).
13.Kohus ei võta praeguses määruses seisukohta, kas tuumaelektrijaama asukohavaliku protsessi algatamine enne vajalikuks peetud regulatsiooni kehtestamist on õiguspärane või mitte. Vaidlustatud menetlustoimingu võimalik õigusvastasus ei tingi vältimatult kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmist. Nagu juba märgitud, võidakse planeerimismenetluse tulemusel jõuda otsusele, et jaama asukohaks on sobivaim mõni muu ala, mitte Letipea piirkond. Sellisel juhul ei riku eriplaneering kaebajate õigusi sõltumata sellest, kas selle algatamiseks tulnuks ära oodata uute õigusnormide kehtestamine või mitte. Ka võib vastustaja jõuda menetluse tulemusel otsusele jätta eriplaneering kehtestamata. Seega pole kaebajate subjektiivsete õiguste riive võimaliku õigusvastase lõppotsuse tagajärjel vältimatu. Kaebeõiguse erandkorras tunnustamiseks pole niisiis alust. Kui lubada kaebajatel sellises olukorras planeeringu algatamist vaidlustada, võib see viia kaebeõiguse teostamiseni avalikes või kolmandate isikute huvides mitte kaebajate endi subjektiivsete õiguste kaitseks.
14.Kohus võtab asja toimikusse kaebuses viidatud 10. aprillil 2023 koostatud aruande „Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüsi koostamine“1. Aruande kokkuvõttes on märgitud, et tuumkütuse lõppladestuspaiga ruumianalüüsi tulemusel leiti Eesti Vabariigi piires 16 potentsiaalset piirkonda, mis valdavalt sobivad nii reaktori kui ka lõppladestuspaiga rajamiseks. Aruande järgi on radioaktiivsete jäätmete lõppladestuspaiga rajamiseks sobivaid asukohti Eestis enam kui väikese moodulreaktori rajamiseks sobivaid asukohti. Radioaktiivsete jäätmete transpordivajaduse vähendamiseks on soovitatav kaaluda võimalusi rajada jäätmete lõppladestuspaik tuumajaama lähedusse. See vähendab radioaktiivsete jäätmete transpordi vajadust, võimaldab ühildada asukohaspetsiifilisi uuringuid ning objektide teenindamiseks vajalikku rajatavat infrastruktuuri.
15.Kaebajad saavad seisukoha, et tuumaelektrijaama ja jäätmete ladestuspaiga asukohta võib olla mõistlik otsida paralleelselt, esitada planeeringu menetluses. Vaidlustatud korraldus ei piira seda võimalust mingil moel. Juhul, kui tuumajäätmete ladestuskoha asukohavalik ei toimu reaktori asukohavalikuga samal ajal, tuleb vastustajal silmas pidada seda, et kaebajate õigused oleksid sellegipoolest tõhusalt kaitstud. Kui reaktori rajamine piirkonda suurendab oluliselt võimalust, et lähedusse kavandatakse tulevikus ka tuumajäätmete ladestuspaik, on selle võimalik mõju, sh kohalikele elanikele ja nende elukeskkonnale üks asjaoludest, mida tuleb jaama asukohavaliku menetluses arvestada ja kaaluda. Kaebajate õiguste tõhusaks kaitseks seoses tuumajäätmete ladestuspaiga asukohavalikuga pole seega vajalik tunnustada nende kaebeõigust praeguses kohtuasjas.
16.Kaebajate viide PlanS § 53 lg-tele 2 ja 3 pole asjakohane. Planeeringualale varem kehtestatud planeeringute kehtivus peatub siis, kui riigi eriplaneering kehtestatakse, mitte selle algatamisel.
17.Kohus leiab eeltoodu põhjal, et kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebus tuleb tagastada. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Pihel Sarv 1
Kättesaadav kliimaministeeriumi lehelt: link (külastatud 28. juulil 2025).
7(8)
3-25-2094 /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.