Maksu- ja Tolliameti taotlus Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Antsla Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduse suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet
Menetlusosalised
Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Antsla Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus (registrikood 80207034) Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
KOHTUMÄÄRUS
RESOLUTSIOON
1.Jätta Maksu- ja Tolliameti taotlus rahuldamata.
2.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile. Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Antsla Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudusele toimetada määrus kätte ning võimaldada haldusasja materjalidega tutvuda pärast seda, kui määruskaebust ei ole esitatud. Määruskaebuse esitamise korral toimetada määrus puudutatud isikule kätte ja võimaldada tal haldusasja materjalidega tutvuda, kui käesolev määrus jääb muutmata või kui Maksu- ja Tolliamet esitab teate täitetoimingu sooritamise kohta.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA või maksuhaldur) esitas 2. septembril 2025 Tartu Halduskohtule taotluse anda MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 2 alusel luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Antsla Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduse (kogudus) kinnistutele registriosa numbritega
3-25-2892 99841 (asukohaga Võru maakond, Antsla vald, Antsla linn, Jaani tn 24) summas 109 960,33 eurot, 99841 (asukohaga Võru maakond, Antsla vald, Antsla linn, Jaani tn 24 juurdelõige) summas 22 908,40 eurot ja 363841 (asukohaga Võru maakond, Antsla vald, Antsla linn, Jaani tn 13) summas 19 853,95 eurot Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu. MTA põhjendab taotlust kokkuvõtlikult järgmiselt:
1.1.MTA alustas 2. septembri 2025. a korralduse nr 12.2-3/067348-1 alusel koguduse maksustamisperioodi juuni 2024 kuni juuli 2025 käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. Koguduse maksukontrolli käigus on selgunud, et kogudusel puudub õigus kajastada kontrolliperioodi käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu summas 72 669,15 eurot MTÜ TAASKASUTUS ja summas 70 763,16 eurot Laste ja Noortetöö Ühenduse arvete alusel kokku summas 143 432,13 eurot. MTÜ TAASKASUTUS ning Laste ja Noortetöö Ühendus ei ole kontrolliperioodil ega 1. septembri 2025. a seisuga registreeritud käibemaksukohustuslaseks, seega ei saanud nad kontrolliperioodil väljastada arveid käibemaksuga. Kogudus on Laste ja Noortetöö Ühenduse ning MTÜ-ga TAASKASUTUS seotud isikud. Koguduse ning eelnimetatud tehingupartnerite juhatuse liikmed on Peeter Lemats, Tiia Raju ja Loore Ermel, lisaks on MTÜ TAASKASUTUS juhatuse liige Einike Lemats. Kõik kolm juriidilist isikut on mittetulundusühingud. Antud seos võimaldab seotud osapoolte vahel vormistada tegelikkusele mittevastavaid tehinguid või tehinguid, mille eesmärgiks on maksudest kõrvale hoiduda. Samuti on kogudus ning Laste ja Noortetöö Ühendus registreeritud samale aadressile (Jaani tn 24, Antsla linn). MTÜ TAASKASUTUS on registreeritud aadressile Antsla mnt 7 Vana-Antsla alevikus, mis kuulub kogudusele. Kogudus kajastab käibedeklaratsioonidel mittetulundusühingutega omavahelisi tehinguid juba alates 2024. a novembrist ning tehingute summad on ajas vaid kasvanud. Kuna mittetulundusühingute juhatuse liikmed on ühed ja samad isikud, siis ei saa selline tehingute kajastamine olla juhuslik või tahtmatult ekslik, sest läbi juhatuse teatakse täpselt, et kajastatakse tehinguid mitte käibemaksukohustuslastega, kes maha arvatavat ja tagasi küsitavat käibemaksu riigieelarvesse ei tasu. Arvestades, et kogudus on registreeritud käibemaksukohustuslasena, ei saa juhatuse liikmetele käibemaksukohustuslasena registreerimise nõuded ja põhimõtted olla tundmatud.
1.2.MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et kogudus on toime pannud maksupettuse. Kogudusel puuduvad väärtpaberid ja väärtpaberi kontod, mille arvelt tulevikus tekkivaid nõudeid täita. Kogudusele kuuluvad järgmised kinnistud: Jaani tn 24, Antsla linn, Antsla vald, Võru maakond; Jaani tn 24 juurdelõige, Antsla linn, Antsla vald, Võru maakond; Jaani tn 13, Antsla linn, Antsla vald, Võru maakond; Antsla mnt 9, Vana-Antsla alevik, Antsla vald, Võru maakond; Antsla mnt 7, Vana-Antsla alevik, Antsla vald, Võru maakond. Antsla mnt 9 ja Antsla mnt 7 kinnistutel on kokku hüpoteeke summas 80 000 eurot Swedbank AS kasuks. Liiklusregistri andmetel ei kuulu kogudusele ühtegi sõidukit.
1.3.MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine koguduse kinnistutele kõige sobivam meede. Hüpoteegi seadmine ei takista kinnistute võõrandamist ega mingil viisil koguduse tegevust. Maksuhaldur peab vajalikuks hüpoteegi seadmist koguduse kinnistutele registriosa numbritega 99841, 99841 (juurdelõige) ja 363841 selliselt, et oleks tagatud kogudusele määratav maksusumma ja eeldatavad sundtäitmise kulud.
1.4.MTA lõpetab koguduse vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui kogudus on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tagatise suurus on 143 432,13 eurot. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist. Kui
2
3-25-2892 kogudus soovib tagatise kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 143 432,13 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
2.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 näeb ette, et kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt. MKS § 136 1 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 1361 lg 1 ja MKS § 130 lg 1 alusel täitmist tagava toimingu sooritamise loa taotlemise üheks eelduseks on, et alustatud oleks maksumenetlus. MTA alustas 2. septembri 2025. a korraldusega nr 12.2-3/067348-1 koguduse juuni 2024 kuni juuli 2025 käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õiguse kontrolli ning juuli 2025 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli. Seega on olemas maksumenetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
4.Kuna põhjendatud kahtluse alusel täitmist tagava toimingu sooritamise loaandmise otsustamine on prognoosotsus, ei kontrolli kohus üksikasjalikult, kas käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlus esitatakse enne maksuotsuse tegemist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksuotsuse tegemisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude lõpliku tõendatuse ja nende õigusliku kvalifikatsiooni andmise suhtes ning seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Seda kontrollitakse maksuotsuse vaidlustamisel. MTA on usutavalt põhjendanud, miks on maksuhalduril põhjendatud kahtlus selles, et kogudus on alusetult maha arvanud sisendkäibemaksu summas 143 432,13 eurot ning pannud seeläbi toime maksupettuse. Käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 1 esimese lause kohaselt on maksukohustuslane ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). KMS § 37 alusel võib arvele käibemaksu märkida vaid käibemaksukohustuslasest maksukohustuslane ning § 31 lg 1 alusel saab sisendkäibemaksu maha arvata ainult nõuetele vastavate arvete alusel. MTÜ TAASKASUTUS ning Laste ja Noortetöö Ühendus ei ole MTA kinnitusel registreeritud käibemaksukohustuslaseks, nad ei saanud kontrolliperioodil väljastada arveid käibemaksuga ning seega puudus kogudusel õigus kajastada kontrolliperioodi käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu summas 72 669,15 eurot MTÜ
3
3-25-2892 TAASKASUTUS ja summas 70 763,16 eurot Laste ja Noortetöö Ühenduse arvete alusel kokku summas 143 432,13 eurot. MTA on ära näidanud, kuidas on kogudus ning eelnimetatud mittetulundusühingud seotud isikud. Samuti on kohtule usutav MTA väide, et kogudus teadis, et kajastatud tehingutelt käibemaksu ei tasuta ning et käibemaksukohustuslasena registreerimise nõuded ja põhimõtted ei saa kogudusele olla teadmata.
5.Täitetoimingu lubamiseks peab esinema maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määruse asjas nr 3-3-1-4-13 p 23 kohaselt peab maksuhaldur oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendama ning vajadusel oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama. Kohtu hinnangul ei ole MTA taotlus eelkirjeldatud osas nõuetekohane. MTA on esitanud kohtule taotluse täitetoimingute sooritamiseks ennatlikult ega ole veenvalt põhistanud, miks võib praegusel juhul maksuotsuse sundtäitmine muutuda tulevikus oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksupettuse kahtlus võib iseenesest anda aluse kahelda äriühingu korrektses maksekäitumises ehk kavatsuses maksuotsust pärast selle koostamist vabatahtlikult täita (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19. novembri 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-48-13, p 21; 18. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1). Samas tuleb seejuures arvestada ka muid maksukohustuslast iseloomustavaid andmeid. MTA alustas maksumenetlust 2. septembril 2025 ning kogudusel ei ole olnud veel võimalik maksumenetluses selgitusi ega asjakohaseid dokumente esitada. Kohtu hinnangul ei saa juba praegu asuda seisukohale, et kogudus hoidub või võib hoiduda maksumenetluse tulemuslikust läbiviimisest kõrvale. Kuigi kogudusel puuduvad väärtpaberid, sõidukid ja väikelaevad, siis on kogudusel registervara, mille arvelt on võimalik määratavat maksukohustust tulevikus täita. Kogudusele kuulub viis kinnistut ning MTA ei ole kohtule selgitanud, kas ja mis põhjustel võib eeldada, et kogudus võib vara maksumenetluse jooksul pahatahtlikult võõrandama asuda, et maksukohustuse täitmist vältida. Samuti ei ole MTA esitanud kohtule teavet koguduse üldise varalise seisu kohta, kuid MTA taotluses kirjeldatud tehingute väärtusi arvestades ei ole kohtule usutav, et koguduse varaline seis on niivõrd kehv, et tulevikus on maksukohustuse sissenõudmine oluliselt raskendatud või võimatu. Samuti ei nähtu MTA esitatud materjalidest, et kogudus oleks käesoleval hetkel majanduslikus raskustes või oleks asunud või kavatseb asuda oma vara realiseerima nii, et maksukohustuse sundtäitmise võimalikkus tulevikus satuks ohtu. Kui MTA saab teadlikuks asjaoludest, mis reaalselt kinnitavad kahtlusi maksuotsuse täitmise võimalikkuse osas, nt kogudus asub aktiivselt oma vara võõrandama, et võimaliku määratava kohustuse täitmist vältida, siis on maksuhalduril võimalik esitada kohtule uus taotlus täitetoimingute sooritamiseks.
6.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus MTA taotluse rahuldamata.
7.MTA palub taotluse rahuldamata jätmise korral kogudusele mitte avaldada käesoleva asjaga seotud materjale. Kohus selgitab, et puudutatud isiku kaasamine ja materjalide tutvustamine ei ole HKMS § 264 lg 3 koostoimes MKS §-ga 136 1 menetluse ajal vajalik (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 14. mai 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-7-13, p 13). Kohus nõustub MTA-ga, et eelnev oleks ka vastuolus eesmärgiga sooritada täitmist tagavad toimingud enne rahalise nõude määramist ja vältida nõude sissenõudmise võimatuks muutumist. See aga ei tähenda, et pärast kohtumenetluse lõppemist ja MTA taotluse osas lõpliku otsuse tegemist esineks alused või vajadus puudutatud isiku eest asja materjale varjata. Halduskohtumenetluse seadustik ega maksukorralduse seadus ei
4
3-25-2892 näe ette, et puudutatud isikule kuulub avaldamisele vaid täielikult või osaliselt rahuldatud MTA taotlus ning sellega seonduvad materjalid. Seega toimetab kohus kogudusele määruse kätte ning võimaldab kogudusel haldusasja materjalidega tutvuda pärast seda, kui määruskaebust ei ole esitatud või määruskaebuse esitamise korral siis, kui määrus jääb muutmata või kui MTA esitab teate täitetoimingu sooritamise kohta.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.