lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-373/15

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 27.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-373/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
992
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 250 lg 2Esialgse õiguskaitse taotlus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-373

Haldusasi

D.B kaebus Maksu- ja Tolliameti 3. jaanuari 2025. a maksuteate nr 20250010588 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja D.B Vastustaja Maksu- ja Tolliamet Kaasatud haldusorgan Rahandusministeerium

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

D.B määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Võtta D.B määruskaebus menetlusse.
2.Rahuldada D.B määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2025. a määruse resolutsiooni p 2. Rahuldada D.B esialgse õiguskaitse taotlus. Peatada Maksu- ja Tolliameti 3. jaanuari 2025. a maksuteate nr 20250010588 täitmine.
3.Asendada avaldavas lahendis D.B nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus pole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-111/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20263-26-1726/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.
Maksu ja Tolliamet (MTA) kohustas 3. jaanuari 2025. a maksutateatega nr 20250010588 D.B-d tasuma 2025. a eest mootorsõidukimaksu 50,00 eurot. Maks tuli tasuda kahes osas, s.o 16. juuniks 2025. a 25 eurot ja 15. detsembriks 2025. a 25 eurot.
2.D.B esitas halduskohtule kaebuse MTA 3. jaanuari 2025. a maksuteate tühistamiseks. Kaebaja taotluse, et kohus peataks esialgse õiguskaitse (EÕK) korras vaidlustatud haldusakti kehtivuse ja täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja märgib, et mootorsõidukimaks on liiga koormav. Tal puudub pikemat aega sissetulek ja ta peaks maksu tasuma söögirahast.

3-25-373

3.Tallinna Halduskohus jättis 1. augusti 2025. a määrusega kaebaja EÕK taotluse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja mootorsõiduki maksu tasumise kohustus on keskmiselt 4,2 eurot kuus, mida ei saa isegi kaebaja poolt esitatud majanduslikku seisu arvestades pidada selliseks, mille tasumine võiks kaebajale kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi (HKMS § 249 lg 1); 2) kohtule pole selge taotleja majanduslik seis. Kaebaja pole väitnud, et ta on taotlenud kohalikult omavalitsuselt näiteks toiduabi või toimetulekutoetust. Seetõttu ei ole välistatud, et kaebajal on siiski raha, mis tema arvelduskontol ei kajastu; 3) tähtajaks maksu tasumata jätmise korral tuleb kaebajal tasuda intressi 0,06,% päevas ning esialgse õiguskaitse rakendamine ei peata maksusummalt intressi arvestamisest. Seega juhul, kui kaebus jääb rahuldamata, tuleb kaebajal, vaatamata kohaldatud õiguskaitsele, tasuda intressi ka perioodi eest, mil kestis kohtumenetlus. Seevastu juhul, kui kaebaja tasub nõutud maksusumma ja kaebus osutub edukaks, on MTA-l kohustus arvestada intressi kaebaja kasuks; 4) kaebusel ei ole olulisi eduväljavaateid. Kaebaja on maksuteate vaidlustanud põhjusel, et peab mootorsõidukimaksu kehtestamist põhiseadusega vastuolus olevaks ja viitab oma majanduslikult raskele olukorrale ning sellele, et maksukohustuse leevendamiseks kehtestas riik ühekordse toetuse raske ja sügava puudega inimestele, kui keskmise puudega inimestele (kaebajal on keskmine puue) ei ole sellist toetust ette nähtud. Selgitan, et ainuüksi asjaolu, et konkreetsel kaebajal on oma väidetava majandusliku olukorra tõttu raske maksukohustust kanda, ei tähenda, et mingi konkreetse maksukohustuse kehtestamine ei oleks põhiseadusega kooskõlas. Asjaolu, et riik on eristanud ühekordse toetuse maksmisel erineva puudeastmega inimesi, ei pruugi tingida maksukohustuse põhiseadusevastaseks tunnistamist, sest tegemist ei olegi võrreldava inimeste grupiga, kellele maksukohustus ja selle leevendamiseks võetud toetus on suunatud. Kaebaja on keskmise puudega ja osalise töövõimega, mitte täielikult puuduva töövõimega ning seda, et ta on võimeline vähemalt mingis osas ise tööl käima ja töötasu teenima, kinnitavad ka tema tehtud tööampsud GoWorkabit kaudu. Kaebaja on ka tegutsenud aktiivselt mittetulunduslike tegevustega. Seega ei ole kaebaja tõenäoliselt olukorras, kus tal puuduvad igasugused võimalused ise enda majanduslikku olukorda parandada. Kaebaja ei väida, et tema kasutuses olev sõiduk oleks tema puuet arvestades spetsiaalselt kohandanud, vaid viitab, et tema jaoks ei ole sõiduk luksusese vaid tal on sõidukit vaja, et käia poes, looduses, sõita lastega maale vanaema juurde ja sõita näiteks rehabilitatsiooniteenusele. Sellest tulenevalt ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik asuda kindalt seisukohale, et kaebaja puhul oleks taotlus mootorsõiduki maksu seaduse põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning EÕK taotluse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vaidluse lahendamise ajaks tuleb kehtestada õigusrahu; 2) pärast arvete tasumist ei jää kaebejala raha toidu ostmiseks. Kaebaja ei varja oma tulu. Kaebaja toob süüa maalt ja lähedased aitavad. Toiduabi ja toimetulekutoetuse küsimine pole kohustuslik. Kaebaja ei kvalifitseeru toimetulekutoetuse saajaks, sest ta elab lapse isa korteris; 3) selleks, et kaebaja olukord ei halveneks, tulebki EÕK-d kohaldada; 4) mootorsõidukimaksu nõudmine kaebajalt on põhiseadusega vastuolus. Arvestades kaebaja olukorda, siis on 50 euro suurune maks ebaproportsionaalne.

2(3)

3-25-373

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
6.Ringkonnakohtu hinnangul on praeguses asja põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada vaidlustatud maksuteate täitmine.
7.Kaebajal esineb EÕK vajadus. Maksuteate alusel tuleb tal tasuda mootorsõidukimaksu. Kaebaja väidete kohaselt on sellel tema elutegevusele negatiivsed tagajärjed.
8.Kaebus omab sellises ulatuses eduväljavaateid, et kohaldada praeguses asjas EÕK-d. Mootorsõidukimaksu vaidluse näol on tegemist uuelaadse vaidlusega. Mootorsõidukimaks kui omandimaksu üks liik peab kaebaja omandipõhiõigust riivama proportsionaalselt. Probleemsed on need juhtumid, kui omandimaksu tõttu peab isik jääma ilma omandist (kas siis sõidukist või sundtäitmise tulemusena muust varast), mida tal on igapäevaseks inimväärseks elutegevuseks vaja. Samuti on probleemne see, kui maksu tuleks asuda tasuma kas riigi või kohaliku omavalitsuse antava toetuse arvelt. Analüüsida tuleb, kas rahalist toetust saab võtta arvesse selleks, et öelda, et isikul on piisavalt raha omandimaksu tasumiseks. Selle maksu aluseks olevate normide põhiseaduspärasust tuleb kaebaja positsioonist lähtuvalt asja sisulise arutamise käigus alles asuda analüüsima. Kaebaja toob välja, et tal on keskmine puue, tal puudub regulaarne sissetulek töötasu näol, tema sissetulekust suur osa pärineb riigi antavast abist. Samas kannab kaebaja elamiseks igapäevaseid kulusid. Neid küsimusi hinnatakse asja sisulise arutamise käigus.
9.Selles asjas EÕK kohaldamine ei oma negatiivset mõju kolmandatele isikutele ega avalikele huvidele. Kui kaebus jääb jõustunud kohtuotsusega rahuldamata, siis lasub kaebajal kohustus vaidlusalune maks tasuda.
10.EÕK kohaldamata jätmise aluseks pole see, et kaebajal võib hiljem lasuda kohustus tasuda intressi. Seejuures tuleb märkida, et kui maksuseaduses ei ole sätestatud teisiti, siis intressinõuet ei esitata, kui intressisumma on väiksem kui 10 eurot (maksukorralduse seadus § 119 lg 3).
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse ja peatab vaidlustatud maksuteate täitmise.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20263-26-2025/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20263-26-1284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium