Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 15.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-25-530/35
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 15.08.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1209

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-530

Haldusasi

X. Xi kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks täieliku läbiotsimise ja evakuatsiooniõppuse ajal lifti kasutamise võimaluse puudumise tõttu

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.

2.Edastada kaebajale käesoleva määruse väljatrükk paberkandjal. Jätta kaebaja taotlus halduskohtu teistest määrustest ja kaebusest koopiate saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.X. X esitas 27.12.2024 Tallinna Vanglale pöördumise (dtl 30), milles taotleb muu hulgas mittevaralise kahju hüvitamist. Taotluse kohasel toimus 09.10.2024 Tallinna Vanglas evakuatsiooniõppus. Enne seda otsiti kaebaja täielikult alasti läbi. Ametnikul oli rinnakaamera ja sellel oli näha punast täppi. Kinnipeetav järeldab, et teda filmiti läbiotsimise ajal. Samuti ei lubatud kaebajal kasutada õppuse ajal lifti. Tallinna Vangla jättis 20.02.2025 taotluse rahuldamata.

2.X. X (kaebaja) esitas 04.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot. Kaebuse kohaselt on Tallinna Vangla (vastustaja) tekitanud kaebajale kannatusi, alandust ja üleelamisi. Kaebuses on kirjeldatud sama olukorda kui kaebaja poolt 27.12.2024 vastustajale esitatud taotluses.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

5.Kaebaja on taotlenud kahju hüvitamist seoses väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. RLS § 22 lg 1 p 12 sätestab, et riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamine eest. Halduskohus selgitas 07.07.2025 määruses: - Riigikohus selgitas 12.05.2010 lahendis nr 3-3-1-12-10, et kui kaebaja ei ole kaebuses kehavigastust või muud terviseriket üldse põhjendanud (nt kaebaja ei ole esitanud kahju kohta tõendeid, puudub põhjuslik seos väidetava õigusvastase teo ja kahju vahel), on tegemist ilmselgelt sisutühja väitega selleks, et kaebusele laieneks RLS v.r. § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud lõivuvabastus. Kui kohtule nähtub kaebuse ja sellele lisatud materjalide pinnalt, et väidetud kehavigastus või muu terviserike ei ole põhjendatud, saab kohus jätta kaebuse käiguta ja anda kaebajale võimaluse täiendavalt põhjendada oma väiteid või esitada tõendeid. Kui kaebaja jätab kohtu poolt mainitud puudused kõrvaldamata, on väidetav kehavigastus või terviserike ilmselgelt põhjendamata. Sellisele kaebusele ei laiene automaatne lõivuvabastus, kuna tegemist ei ole kehavigastuse või muu terviserikke kahju hüvitamise kaebusega RLS v.r. § 22 lg 1 p 11 mõttes. - Tervisekaartidest nähtub, et kaebajal on varem erinevad terviseprobleemid nii seoses jalgade kui ka südamega. Kaebaja teavitab tervisemuredest tihti vangla meditsiinitöötajaid. Seega kaebajal tõsise tervisemure tekkimisel tuleb eeldada kaebaja muudes olukordades toimimist arvestades, et kaebaja otsib kohe ja kiirelt arstiabi. Samas nähtub kaebaja tervisekaardilt, et kaebaja pöördus alles kolm päeva hiljem tervishoiutöötaja poole kaebusega valu rinnus, mille osas on antud varasem arsti suunis (12.09.2024), kuidas toimida. Kaebaja pöördus selja- ja põlvevaluga meditsiinitöötaja poole alles 14.10.2024, s.o 5 päeva hiljem. Kaebajal on ka varem esinenud põlvevalu ja paistetust (26.10.2024 epikriis samas). 19.11.2024 anamneesist nähtub, et kaebused tekkisid enam kui 10 aastat tagasi. Kaebaja tervisekaardilt ei nähtu seisundi ägenemist pärast evakuatsiooniõppust ega ka viidet konkreetsele õppusele või koormavale olukorrale. Kohus ei välista, et kaebaja üldist tervislikku seisundit arvestades võis ta olla sel päeval väsinum ja tema jalad saanud rohkem koormust, kuid ei ole tõendatud, et see oleks midagi enamat, kui võib ühekordse õppuse raames eeldada. Kaebaja ei ole ka esitanud ettepanekuid või taotluseid mh arstile, et edaspidi õppuste või tegelike ohuolukordade korral tuleks talle tagada ratastool või muu abivahend. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et vastustaja tegevus olnuks õigusvastane ning et kaebajal tekkis seetõttu tervisekahju. Kohus jääb sama seisukoha juurde, et kaebaja ei ole kehavigastust või muud terviseriket üldse põhjendanud ega tõendanud. Ka ringkonnakohus nõustus 30.07.2025 määruses, et ükski esitatud tõend ei viita sellele, et kaebajale oleks võinud selle sündmuse tõttu tekkida tervisekahju (p 10). Kaebaja ei ole ka pärast 07.07.2025 määrust esitanud tõendeid, millest nähtuks kaebajale terviserikke tekkimine. Eeltoodust tulenevalt ei laiene kaebusele RLS § 22 lg 1 p-s 12 toodud riigilõivuvabastus ning kaebajal tuli tasuda riigilõiv kohtu määratud ulatuses. Kuna kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, on tegemist kaebuse menetlemist takistava puudusega ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.

Tuginedes Riigikohtu 09.05.2025 määrusele nr 3-23-600 väljastab kohus käesoleva määruse kaebuse tagastamise kohta, kuna see on I astme menetluses lõpplahendiks. Muud Tallinna Halduskohtu määrused käesolevas asjas on menetluslikud lahendid, mitte lõpplahendid, mistõttu jätab kohus muude määruste paberkandjal väljastamise taotluse rahuldamata. Kaebaja taotlus kaebusest koopia saamiseks on korduv (vt dtl 112) ning kohus lahendas sama taotluse juba 07.07.2025 määrusega. Kohus jääb oma varasema seisukoha juurde: Kaebaja algsest kaebusest ärakirja saamise kohta on Riigikohus selgitanud, et menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest endale ärakiri (Riigikohtu 08.09.2015 määrus asjas nr 3-7-1-502-15, vt ka Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2024 määrus nr 3-21-2219). Kuna kaebaja soovib ärakirju dokumentidest, mida ta on ise esitanud ja kaebajal on dokumentidega võimalik tutvuda VAETi kaudu, tehes seal endale ümberkirjutuse, ei ole kaebaja piisavalt põhjendanud vajadust toimikust veel ka vastavaid ärakirju saada. Kohus selgitab kaebaja 17.07.2025 avaldustes (dtl 156 ja 160, p 2) toodule vastusena, et kaebuse tagastamine ei tähenda kaebuse dokumentide füüsilist tagasisaatmist, vaid on menetlustoimingu nimetuseks, millega otsustatakse kaebus menetlusse mitte võtta. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebuse tagastamine tagasisaatmise mõttes on sisutu kaebuse esitamisel elektrooniliselt, sh selle algsel kujul elektrooniliselt või väljaprindituna posti teel tagasisaatmisel või digitaalsest toimikust kustutamisel. Ka on kaebuse materjalide tagastamine mõttetu nt kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p 3 korral. Puudub ka mõistlik põhjendus, miks tuleks kaebus koos lisadega füüsiliselt (või elektrooniliselt) tagasi saata ehk tagastada enne menetlusse võtmist HKMS § 121 lg-tes 1 ja 2 toodud aluste ilmnemisel; kuid jätta samad materjalid isikule tagasi saatmata, kui samade aluste ilmnemisel jäetakse kaebus läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1). Eeltoodu kinnitab, et kaebuse tagastamine ei tähista kaebuse ja selle lisade füüsilist kaebajale tagasi saatmist. Vastupidisel juhul muutuks sisutuks ka eelnevas lõigus toodud kohtupraktika menetlusosaliste enda esitatust ärakirjade tegemise kohta. Kaebus ja selle lisad peavad originaalkandjal olema kohtuasja juures kohtus vähemalt lõpplahendi jõustumiseni, vältimaks mistahes vaidluseid autentsuse üle. Kaebuse paberkandjal tagastamine enne jõustumist võimaldaks ka menetlusosalisel esitada määruskaebuses väide, et tegelikult oli algse (menetlusosalise käsutuses olev) kaebuse tekst või lisad teistsuguse sisuga. Erandlikult ja menetlusosalise taotlusel võib kohus tagastada tõendi originaali, kui isikul on seda kohtumenetluse ajal muude toimingute jaoks tarvis (nt abielutunnistus, pärimistunnistus vms).