X-i kaebus Tartu Vangla vastu seoses keelekohvikus osalemise piiramisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Tagastada Tartu Vanglale 21. juulil 2025 kohtule esitatud vastuse lisa 1.
5.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
1.X (kaebaja) esitas 9. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja põhjendab, et vanglas olid varem riigikeele kursused, kuid kaebaja ei saanud terviseprobleemide tõttu riigikeele C-1 taseme eksamit sooritada. Haridus- ja Noorteameti kaudu korraldati kaebaja jaoks eraldi lisatingimustega eksamid. Kahjuks eksis üks eksamineerija tingimuste vastu ning kaebajal ei olnud võimalik eksamit lõpuni sooritada. Vangla asendas riigikeele kursused keelekohvikuga, kus kaebaja käis 2024. ja 2025. a. Mingi aeg kaebaja lukustati põhjendamatult ning tal ei lastud keelekohvikus kolm nädalat osaleda. Kaebaja palus tal võimaldada keelekohvikus käia, sest tal võimaldati näiteks arsti juures käia ning sotsiaaltöötaja, psühholoogi ja psühhiaatriga kohtuda. Kaebajat ei lastud ka pärast lukustamist keelekohvikusse, kuigi kaebaja palus seda nii kirjalikult kui ka suuliselt. Kaebajale teatati, et piisas üheksast korrast. Vangla ei võimaldanud kaebajal õigusvastaselt lukustatud kambris viibimise ajal ning pärast seda keelekohvikus käia. Samuti palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks asjaolu, et Tartu Vangla 9. juuni 2025. a vaideotsuses nr 1-8/225/99-2 puudub vaidlustamisviide. Kaebaja taotleb tõendite kogumist, riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.
3-25-2279
2.Tartu Vangla esitas 21. juulil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. Vangla märgib, et kaebaja viidatud Tartu Vangla 21. jaanuari 2025. a vastus nr 2-2/2-25/462-1 ei ole kaebaja avaldusele koostatud vastus, vaid tegemist on teist kinnipeetavat puudutava dokumendiga. Samuti selgitab vangla, et Tartu Vangla ei ole asendanud kinnipeetavatele määratud riigikeele kursusi keelekohvikuga, vaid keelekohviku puhul on tegemist vabatahtliku tegevusega, mis on mõeldud vene emakeelega kinnipeetavatele eesti keele oskuse arendamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus lähtub vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 kaebuse tõlgendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja palub HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevuse seoses kaebaja keelekohvikus osalemise piiramisega nii lukustatud kambris viibimise ajal kui ka pärast seda. Samuti palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla 9. juuni 2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/99-2, kuna seal puudub nõuetekohane vaidlustamisviide.
4.Osas, milles kaebaja nõuab keelekohvikus osalemise piiramise õigusvastasuse kindlakstegemist, tagastab kohus X-i kaebuse vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 2 1, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.1.Kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt osales kaebaja ajavahemikul 20. november 2024 kuni 26. veebruar 2025 toimunud keelekohvikus ning viibis 12 kohtumisel. Üks keelekohvik koosneb 15 kohtumisest ning edukaks keelekohviku läbimiseks loetakse osalemist vähemalt 60% kohtumistest ehk vähemalt 9 kohtumisel. Vangla kohaldas 19. veebruari 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/52 alates samast päevas kaebaja suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh lukustatud kambrisse paigutamist ning liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, ning seetõttu ei võimaldanud vangla kaebajal ajavahemikul 20. november 2024 kuni 26. veebruar 2025 toimunud keelekohviku viimastel kohtumistel osaleda. 14. märtsil 2025 alustas uus keelekohvik, kuhu võis varasemas keelekohvikus osalejaid suunata ainult juhul, kui nad osalesid varasemas keelekohvikus 8 või vähem korda. Kuna kaebaja osales 12 kohtumisel, siis ei lisatud teda uue keelekohviku osalejate nimekirja (Tartu Vangla 9. juuni 2025. a vaideotsus nr 1-8/2-25/99-2, 10. märtsi 2025. a vastus nr 6-7/2-25/898-2 ja 6. mai 2025. a vastus nr 2-2/2-25/2462-2).
4.2.Vangla esitatud tõenditest ilmneb, et enamikel kordadel sai kaebaja keelekohviku, mille osalejate nimekirja ta oli kantud, kohtumistel osaleda ning tema keelekohvikus osalemine loeti edukalt läbituks. Kuigi asjaolu, et kaebajal ei võimaldatud ajavahemikul 20. november 2024 kuni 26. veebruar 2025 toimunud keelekohviku viimastel kohtumistel ning pärast seda alates 14. märtsist 2025 toimunud uue keelekohviku kohtumistel osaleda, võis põhjustada kaebajale heaolu langust ning rahulolematust, ei saanud vangla tegevus kaebaja võimalusi oma eesti keele oskuse arendamiseks oluliselt piirata ega põhjustada talle ülemääraseid kannatusi. Vangla tegevust ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.
4.3.VangS § 34 lg 4 kohaselt antakse kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, võimalus eesti keele õppimiseks. Tartu Vangla 21. juuli 2025. a vastusest kohtunõudele nähtub, et vanglas on võimalik eesti keelt õppida riigikeele kursustel ning lisaks arendada oma eesti keele oskust 2
3-25-2279 keelekohvikus. Vangla võimaldas kaebajal eesti keelt õppida ja arendada ajavahemikul 20. november 2024 kuni 26. veebruar 2025 toimunud keelekohvikus osalemisega. Viimastel kohtumistel ei võimaldatud kaebajal osaleda tema suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude tõttu. Vangla rakendas kaebaja suhtes alates 19. veebruarist 2025 täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna kaebaja ähvardas kasutada ametnike suhtes vägivalda ja lõhkuda kambrit. Täiendavate julgeolekuabinõude eesmärk oli vähendada kaebaja käitumisest tulenevat võimalikku ohtu vangla julgeolekule, eraldades kaebaja suuremast hulgast kinnipeetavatest ning vähendades kaebaja kokkupuuteid teiste kinnipeetavate ja ametnikega. Kuna kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabadus oli piiratud, siis ei olnud vanglal võimalik lubada kaebajal osaleda tegevustes, kus lisaks kaebajale oli ka teisi kinnipeetavaid (Tartu Vangla 10. märtsi 2025. a vastus nr 6-7/2-25/898-2). Seega ei piiranud vangla kaebaja keelekohvikus osalemist lukustatud kambris viibimise ajal põhjendamatult, vaid kehtiva haldusakti alusel õiguspäraselt. Õigusvastaseks ei saa pidada ka seda, et kaebajal ei võimaldatud keelekohvikus osaleda pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist. Selleks ajaks olid keelekohviku, mille osalejate nimekirja kaebaja oli kantud, kohtumised lõppenud ning arvestades kaebaja keelekohviku kohtumistel osalemise kordi, loeti tema keelekohvikus osalemine edukalt läbituks. 14. märtsist 2025 alustas küll uus keelekohvik, kuid kuna kaebaja oli varasema keelekohviku edukalt läbinud, siis ei olnud tema sinna suunamine võimalik. Kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et vangla oleks kaebaja võimalust eesti keele õppimiseks õigusvastaselt piiranud. Keeleõpe omab küll kinnipeetavate taasühiskonnastamisel olulist rolli, kuid kaebaja ei saa eeldada, et tal võimaldatakse osaleda keelekohviku kohtumistel piiramatult. Kuna vangla ei ole õigusvastaselt käitunud, siis on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.4.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel osas, milles ta nõuab keelekohvikus osalemise piiramise õigusvastasuse kindlakstegemist.
5.Osas, milles kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla 9. juuni 2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/99-2 õigusvastaseks, tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5.1.Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 4). Üldjuhul peab isik pöörduma kohtusse põhivaidluse esemega ning kohus hindab seejärel, kas isik pidi läbima kohtueelse menetluse, kas isik läbis selle nõuetekohaselt, kas kohtueelne menetlus on toimunud õiguspäraselt jne. Vaidemenetluses tehtud otsuse vaidlustamine eeldab vaide esemeks olevast haldusaktist või toimingust sõltumatute õiguste rikkumist, mida ei ole võimalik kõrvaldada vaide eset vaidlustades. Seetõttu on vaidemenetluses tehtud otsustuste eraldiseisev kohtus vaidlustamine lubatav vaid erandlikel juhtudel (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 6. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-1152, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli 2022. a määrus asjas nr 3-22-83, p-d 15-16). Kaebaja soovib Tartu Vangla 9. juuni 2025. a vaideotsust nr 1-8/2-25/99-2 vaidlustada, kuna seal puudub nõuetekohane vaidlustamisviide. Tegemist ei ole vaide esemest sõltumatu õiguse rikkumisega, mida ei ole võimalik vaide eseme vaidlustamisel kõrvaldada. Kui vaidlustamisviite puudumine põhjustab nt kohtule kaebuse esitamisel tähtaja möödalaskmise, siis on isikul võimalik taotleda tähtaja ennistamist ning vaidlustamisviite puudumist saab pidada mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. märtsi 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-100-10, p 20). Seega ei ole tegemist sellise erandliku olukorraga, mil peaks lubama kohtus eraldiseisvalt kohtueelset menetlust lõpetavat otsust vaidlustada. Samuti on kaebaja 3
3-25-2279 peamiseks eesmärgiks kohtus vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine seoses keelekohvikus osalemise piiramisega ning vaidlusalune vaideotsus ei ole eelkirjeldatud nõude kohtule esitamist takistanud. Tartu Vangla 9. juuni 2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/99-2 vaidlustamine ei ole lubatud üksnes otsuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks. Kaebuse selles osas rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist.
5.2.Seetõttu tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel osas, milles kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla 9. juuni 2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/99-2 õigusvastaseks.
6.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
8.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
8.1.Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-25-2650, 3-25-2314, 3-25-2206, 3-25-787, 3-25-583, 3-25-391, 3-25-295, 3-25-103, 3-24-2072, 3-24-2001 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).
8.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
9.Kohus tagastab Tartu Vanglale HKMS § 62 lg 2 alusel 21. juulil 2025 kohtule esitatud vastuse lisa 1, s.o vangla 21. jaanuari 2025. a vastuse nr 2-2/2-25/462-1, kuna tegemist on teist kinnipeetavat puudutava dokumendiga. Eelduslikult on kaebaja dokumendile viidates registreerimisnumbriga eksinud, kuivõrd kaebaja on esitanud vanglale 21. aprillil 2025 avalduse nr 2-2/2-25/2462-1, millele vangla vastas 6. mai 2025. a vastusega nr 2-2/225/2462-2.
10.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
4
3-25-2279 (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.