F.G kaebus tühistada Tallinna Keskkonnaja Kommunaalameti 17. septembril 2024. a hoolduslõikusluba ja kohustada linna väljastama raieluba; alternatiivselt kohustada linna kandma puu hooldamise kulud
Menetlusosalised
Kaebaja F.G Vastustaja Tallinna linn, esindaja Inge Lumiste
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Jätta avaldamata aadress XXX.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 22. augustil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.F.G esitas 15. augustil 2024 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile taotluse saada luba raiuda kaks Tallinnas XXX kasvavat puud (kask ja kuusk).
3-24-3146
2.Amet ei väljastanud raieluba, vaid andis 17. septembril 2024 hoolduslõikusloa nr 59258 puude võrade korrastamiseks, valgustingimuste parandamiseks, hoone kahjustamise vältimiseks ja tagasilõikuseks kuusele.
3.F.G esitas vaide, millele amet vastas 29. oktoobri 2024. a kirjaga (dokumendi nr 15- 3/2161-2), millega keeldus jätkuvalt raieloa väljastamisest. Amet leidis, et puud on heas tervislikus seisukorras. Okste ja juurte tekitatavat kahju on võimalik tavapäraste võtetega vältida. Puude likvideerimine pole põhjendatud.
4.F.G esitas 16. novembril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada linna 17. septembri 2024. a otsuse ja kohustada Tallinna linna väljastama raieluba. Alternatiivselt palus kaebaja kohustada linna kandma elamu ohutuse tagamiseks vajaliku hoolduslõikuse kulud. Kaebaja vaidlustab linna otsust kuuske puudutavas osas.
4.1.Vastustaja tegeleb esitatud avaldustega vaid siis, kui seda talle meelde tuletada. Vastustaja on rikkunud kaebaja õigusi asja venitamisega. Raie-või hoolduslõikusluba tuleb väljastada 30 päeva jooksul (Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021. a määrus nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“, § 12 lg 1).
4.2.Vaie tulnuks läbi vaadata kümne päeva jooksul (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg 1). Vaideotsuse oleks pidanud tegema Tallinna Linnavalitsus, mitte Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (HMS § 73 lg 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 661). Vaideotsuse on allkirjastanud vastustaja linnakeskkonna nõuetele vastavuse osakonna juhataja, kuid otsuse koostas I. Jõesaar, kes tegi ka algse otsuse.
4.3.On mõistetav, et linnas kasvavate puude üle otsustavad inimesed, kelle kutsumus on elusloodusega tegeleda, ning kelle maailmavaade võib olla loodust iga hinna eest säilitada. Vastustaja peaks siiski korraldama oma töö nii, et raielubade andmise üle otsustavad erineva maailmavaatega inimesed ühiselt.
4.4.Ametnik eksitas vaideotsuses kaebajat tahtlikult, jättes mulje nagu oleks kuuse raieks loa saamine võimatu või kättesaamatult kallis. Määruses nr 2 ei ole keeldu väljastada raieluba teise väärtusklassi puule. Esile toodud 2300 eurose kuluga asendusistutuse kohustus on kohatu ja mõeldud kaebaja hirmutamiseks. Asendusistutuse kohustus saab määruse nr 2 § 15 kohaselt kõne alla tulla vaid ehitusraie, kujundusraie ja kahjustatud puu raie korral. Praegusel juhul on tegu muu raiega: puu raiutaks, sest see võib kahjustada ehitist (määruse nr 2 § 4 lg 3 p 6).
4.5.Võib arvata, et kohtule kaebuse esitamine põhjustab linna trotsliku suhtumise kaebajasse. Seetõttu palub kaebaja, et kohus kohustaks linna väljastama loa kuuse raieks liigitusega muu raie alla.
4.6.Raieloast keeldumise alused on sätestatud määruse nr 2 § 14 lg-s 2. Kaebaja on vastustajaga ühte meelt selles, et § 14 lg 2 p-le 2 tugineda pole alust. Vastustaja kinnitas hoolduslõikusloas, et loa andmise põhjuseks on vältida hoone kahjustamist. Vastuses vaidele kinnitas linnavalitsus, et kuuse oksad ja juured võivad ilma hoolduseta kasvada vastu elumaja seina ja vundamenti ning neid kahjustada. Seega kinnitab ka linn, et puu on majale ohtlik.
4.7.Linna pakutud lahendus hoone kahjustuste vältimiseks on ebaproportsionaalselt kallis. Kaebajalt ei ole alust nõuda puu säilitamiseks nii suuri kulutusi. Sellise kohustuse kaebajale panek on ebaõiglane. Linna pakutud lahenduse järgi peaks 2(10)
3-24-3146 kaebaja tellima perioodiliselt hoolduslõikuseid. Kuuse kasvu arvestades peaks seda tegema vähemalt iga kahe aasta tagant. Hoolduslõikuse kulu on 500 eurot. Lisaks peaks kaebaja tellima ehitustööd hoone vundamendi kaitseks nii, et puu juured raiutaks läbi. Vastustaja soovitas kaevata kitsa kraavi vundamendi serva ja kahju tekitavad juured eemaldada. Tallinna Botaanikaaia peadendroloogi Olev Abneri arvamuses on täpsustatud, et vundamendi kaitseks tuleks paigaldada sokli sillutise piirile juuretõkkekangas. Kaebaja uuris, kui palju see töö maksta võiks. Kaebaja ei leidnud veebist kedagi, kes sellise töö tegemist pakuks. Ehitushindu ja töö mahtu arvestades võib arvata, et töö maksumus oleks 2000–5000 eurot. Töö ei ole küll suur, aga keegi ei soovi nii väikest objekti ette võtta. Lisaks tuleb kangast iga viie aasta tagant vahetada.
4.8.O. Abneri hinnangul võivad puu juured ulatuda elamu vundamendi soojustuseni ja paikneda sokli sillutise all. See kinnitab, et puu juured on vundamendile ohtlikud. Samas jääb mulje, et kuna hoonele ei ole veel kahjustusi tekkinud, ei ole alust raieluba väljastada. Maa all olevat kahjustust ei saa välistada ilma pinnast lahti kaevamata. Tõenäoliselt on vundamendi soojustus maapinna all juba praegu kahju saanud. Edaspidi kahju üksnes suureneb.
4.9.Kui käituda linnavalitsuse soovituse järgi ja kuuse juured ühelt poolt läbi lõigata, tekkib oht, et puu kukub tuulega ümber. Kuna läbilõigatud juured jäävad maja poole, kukub kuusk naabri poole. Kaebajal tuleks sellisel juhul naabrile tekitatud kahju hüvitada. Vastustaja sunnib kaebajat riskantselt käituma. Langev puu võib olla ka inimestele ohtlik. Kaebaja saaks end kaitsta kindlustuslepingu sõlmimisega. Selle eest, et puu juured rikuvad kaebaja elamu vundamendi, kindlustus aga hüvitist ei maksa.
4.10.Puu asub Tallinna rohelises piirkonnas. On ebaproportsionaalne nõuda ühe ohtliku puu säilitamiseks nii suuri kulutusi piirkonnas, kus läheduses kasvab terve mets. Kaebaja on nõus kandma ühekordse kulu puu raiumiseks.
4.11.Pärast hoolduslõikusloa saamist võttis kaebaja ühendust paari arboristiga. Kaks neist käisid puud vaatamas. Nad hindasid puu ohtlikuks, kuid ei ole nõus seda paberil kinnitama. Nad ei soovi linnaga tüli, sest siis väheneb nende võimalus linnalt tööd saada. Samuti ei soovi need arboristid teha paberitööd, et oma sõnu kinnitada.
4.12.Juhul, kui kohus siiski leiab, et vastustajat ei saa kohustada raieluba väljastama, palub kaebaja kohut kohustada vastustajat kandma kulud, mis on vajalikud, et tagada ehitise ohutus.
Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
5.1.Vastustaja möönab, et raieloa ja vaidemenetluses on esinenud menetluslikke ja vormilisi minetusi. Need ei ole mõjutanud asja otsustamist. Arvestades seda, et kahju elamule on võimalik vältida puu hooldamisega, jõuaks vastustaja ka uues haldusmenetluses samasugusele järeldusele (vt HMS § 58).
5.2.Mitme paikvaatluse tulemusel on spetsialistid leidnud, et tegemist on elujõulise ja terve teise väärtusklassi puuga, mille okste ja juurte mõju elamule saab vältida tavapärase hooldusega. Et vältida elamu fassaadi kahjustust, on hoolduslõikusloa alusel lubatud teha puule tagasilõikus võra dimensioonide vähendamisega kuni 0,5 m.
5.3.Paikvaatlusel ei olnud näha juurte kahjustusele iseloomulikke kerkeid sokli sillutises ega pragusid seina viimistlusmaterjalis. Seega pole tuvastatud, et puu kahjustaks elamu vundamenti. Seda pole tõendanud ka kaebaja. Tallinna Botaanikaaia peadendroloog O. Abner selgitas, et kui vundamendi süvendi tagasitäide on ehituse 3(10)
3-24-3146 hea tava kohaselt tehtud kruusast või killustikust ja laseb seega hästi vett läbi, ei kasva puujuured selles liigse kuivuse tõttu. Võimaliku kahjustuse vältimiseks on O. Abner soovitanud lühendada puujuuri sokli sillutise piiril ning paigaldada sinna juuretõkkekangas.
5.4.Eeltoodut arvestades ei riku vaidlustatud hoolduslõikusluba kaebaja õiguseid. Vastustaja andis loa kaebaja vara kaitseks. Kaebajale on selgitatud, kuidas võimalikke kahjustusi vältida.
5.5.See, et kaebajal oleks mugavam ja odavam kõnealune puu maha raiuda, ei õigusta elujõulise ja terve teise väärtusklassi puu likvideerimist. Puude hooldamine (võra korrastamine, tagasilõikus, ohtlike okste eemaldamine jms) on kinnistuomaniku tavapärane kohustus.
5.6.Eesti keskkonnapoliitikat elurikkuse valdkonnas mõjutavad nii rahvusvahelised kohustused (eeskätt „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“) kui ka Euroopa Liidu (EL) tasandi lepped. EL-i elurikkuse strateegia „Toome looduse oma ellu tagasi“ näeb mh ette kohustused elurikkuse hoidmiseks ja taastamiseks väljaspool kaitstavaid alasid. Lisaks ohustatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitsele ning taastamisele on seatud taastamiseesmärgid linnade ökosüsteemidele.
5.7.Tallinna Linnavolikogu 8. aprillil 2021 otsusega nr 39 liitus Tallinn Euroopa rohelise linna kokkuleppega. Tallinn on kokkuleppe järgi seadnud endale viies valdkonnas Euroopa Liidu miinimumnõuetest rangemad keskkonnaeesmärgid, mis tuleb 2030. a-ks saavutada. Üheks kokkuleppe eesmärgiks on teha märkimisväärseid edusamme linnade elurikkuse säilitamisel ja suurendamisel, sealhulgas suurendada linnade rohealade pindalasid ja parandada nende kvaliteeti, taastada linnade ökosüsteemid ja peatada nende kadumine. Kahtlust pole selles, et linna kõrghaljastus (sh see, mis paikneb erakinnistutel) on vajalik, et linn oleks inim- ja loodussõbralik ning kliimamuutustele vastupidav. Linnahaljastus on väga oluline hea elukeskkonna tagamiseks.
5.8.Selleks, et puud saaksid tiheasutusalal kasvada ja linnas ökosüsteemiteenuseid (õhu puhastamine, sademevee reguleerimine, linna jahutamine jms) tagada, tuleb neid regulaarselt hooldada. Puid tuleb hooldada kogu nende eluea jooksul, sest ainult nii on võimalik tagada nende ohutus ja elujõud. Puu regulaarse hooldamise ja sellega seotud kulude kandmise kohustus on kinnisasja omanikul. Kui puu on kasvanud liiga kõrgeks või laiaks ja sellest tulenevalt muutumas ohtlikuks, on kinnisasja omanikul kohustus teha puu hooldustöid, mh vähendada võra, et tagada puu ohutus. Kinnisasja omanikul pole õigust nõuda, et hooldustööde kulud kannaks vastustaja. Seda ka olukorras, kus linn keeldus põhjendatult raieloa andmisest.
5.9.Kohus ei või kohustada linna raieluba andma, kuna ei või teostada vastustaja asemel kaalutlusõigust (HKMS § 158 lg 3). Kui kohus leiab, et vastustaja jättis raieloa andmata formaalselt õigusvastaselt, saab ta kohustada linna asja uuesti otsustama.
Kaebaja esitas 9. mail 2025 seisukoha.
6.1.Vastustaja suhtub menetluslikesse minetustesse üleolevalt, leides, et need ei mõjutanud asja otsustamist. Linna kasutatav toon jätab kaebaja halba valgusesse.
6.2.Vastustaja leiab, et määruse nr 2 abil viiakse ellu üldisi keskkonnapoliitika põhimõtteid. Samas leiab vastustaja, et kõik selleks vajalikud kulud peab kandma kinnistuomanik. Kaebaja on keskkonnaalaste eesmärkidega igati nõus, kuid küsimus 4(10)
3-24-3146 on selles, kes peab need kinni maksma. Kui need on kogu ühiskonna huvides, peaks kulud kandma linn. Arusaamatu on ka see, kuidas saab riigis üldse lubada mõne metsasalu raiet, kus kasvavad samuti terved ja elujõulised puud, kui üht ehitisele ohtlikku puud raiuda ei tohi.
6.3.Hoone konstruktsioonide kaitsmine puu juurde eest ei ole kindlasti tavapärane puu hooldus. Kaebaja ei lähtu sellest, mis on talle mugavam. Linn paistab teadvat, kui palju maksab ehitise kaitsmine puu juurte eest, kuna avaldab arvamust, et see on puu raiumisest kallim. See viitab pigem sellele, et linn nõuab ülikallist tööd, et ehitist puu eest kaitsta. Avalikes huvides tehtavaid kulutusi tuleks rahastada ühiselt. Olukord võib olla sarnane sellega, mida Riigikohus lahendas 30. aprilli 2025. a otsuses asjas nr 3-222082.
Vastustaja esitas 7. juulil 2025 seisukoha, milles selgitas järgmist.
7.1.O. Abneri hinnangul ei ole kuuse juured jõudnud elamu vundamendini. Sokli sillutiskivis ei ole näha puujuurtest tekkivaid kerkeid. Kuna puujuured ei ole vundamendini jõudnud, pole praegu vaja teha töid elamu vundamendi kaitseks.
7.2.Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellitud hinnapäringu kohaselt on XXX kinnistul kasvava kuuse hoolduslõikuse ja tekkiva raieprahi äraveo maksumus 186 eurot (sh käibemaks). Selleks, et välistada okste hõõrdumist vastu hoone seina ja rõdupiiret, tuleks kuuse hoolduslõikustöid teha 2–3 aasta tagant.
Kaebaja esitas 7. juulil 2025 seisukoha.
8.1.16. juulil 2025 kaebaja tehtud vaatluse põhjal on üks sillutise kivi võrreldes teistega kerkinud kohas, kuhu eeldatavasti ulatuvad kuuse juured. Kaebaja asetas kivile vesiloodi. Kaebaja lisas foto, millelt nähtub, et loodi mõlemad otsad on maast lahti. Järgmisele, majale lähemale kivide reale loodi asetamisel oli näha, et selles reas pole kivid kerkinud. Seega on väikesed kahjustused juba tekkinud.
8.2.Keeruline on nõustuda O. Abneri seisukohaga, et puu juured ei pruugi vundamendisüvendisse kasvada. Igaüks on näinud, et puude juured kasvavad nii teede alla kui ka muude ehitisteni ja ehitised saavad kahjustada. See ei ole midagi erakordset. Nõustuda ei saa ka sellega, et vundamendi kaitseks on töid tarvis ette võtta alles siis, kui sokli sillutises ilmnevad kerked. Hoone kaitsmise töid on vaja teha kohe, et vältida hoone kahjustamist. Ka sillutis on hoone osa, mille kahjustusi tuleb ennetada.
8.3.Kaebaja nõustub, et puu hooldamise kulu 250 eurot aasta kohta ei oleks ülemäära suur. Lisaks tuleb ette võtta ka juuretõkke kanga paigaldus. Iga viie aasta tagant tuleb paigaldada uus kangas. Selle töö maksumus on 3129 eurot ja 6 senti, mis on juba märkimisväärne summa.
8.4.Kaebaja palub vastustajal selgitada, kuidas on Euroopa Rohelise linna kokkulepe seotud vaidlusaluse kuuse säilitamisega ja praeguse vaidlusega. Vaidluse sisuks on see, kas kuusk on ohtlik. Põhiseadus peaks seadma esiplaanile inimeste elu, tervise ja vara kaitse. Kaebaja ei näe linna keelduva otsuse ja rohelise linna kokkuleppe vahel mingit seost. Lähtuda tuleb määrusest nr 2. Linn ei ole määrust pärast kokkuleppega liitumist muutnud.
Vastustaja esitas 16. juulil 2025 seisukoha.
5(10)
3-24-3146
9.1.Vastustaja jääb seisukohale, et puu ohutuse tagamiseks vajalikud kulud pole suured. Linn ei nõustu sellega, et juuretõkkekangas tuleb iga viie aasta järel üle võtta ja uuesti paigaldada. Kvaliteetne juuretõke paigaldatakse ühekordselt. Tallinna avalikus ruumis on tavapärane, et puid istutatakse ehitiste lähedale, samuti istutatakse puid tehnorajatiste kaitsevööndisse. Selleks, et puujuured ei kahjustaks ehitisi, paigaldatakse pinnasesse juuretõkked, mis kestavad aastakümneid. Näiteks kasutab linn GreenMax või samaväärseid juuretõkkeplaate, mille kasutusiga on vähemalt sada aastat. GreenMax juuretõkkeplaat suunab juured vertikaalselt sügavamale pinnasesse või horisontaalselt mööda juuretõkkeplaati. Teiseks näiteks võib tuua juuretõkkekanga Plantex Rootbarrier, mille kasutusiga on vähemalt 25 aastat.
9.2.Juuretõkkega on võimalik suunata puujuurte kasvu. Juured kasvavad tipust, kus asub kasvukuhik. See on 2–3 mm pikkune kiiresti paljunevate rakkude kogum, milles toimub juure pikenemine. Juureotsad on väga õrnad ega ole võimelised juuretõkkest läbi kasvama. Seetõttu kasvavad juured selles suunas, kus takistusi ei ole.
9.3.Nõustuda ei saa ka kaebaja arvamusega, et kuuse okste lõikuse eest tuleb maksta ca. 500 eurot. Okste lõikamise teenust on võimalik osta oluliselt odavamalt. Seega on kaebajal võimalik teha mõistlike kuludega hooldustöid, et puu ei ohustaks hoone konstruktsioone.
9.4.22. oktoobri 2024. a paikvaatlusel sillutises olevaid juurtest põhjustatud kerkeid ei täheldatud. Kui kaebaja leiab, et juurtest on sillutisse kerked tekkinud või kui ta peab vajalikuks kerkeid ennetada, on tal võimalik sillutis üles võtta, juurte olemasolul neid sillutise piiril lühendada ja paigaldada sillutise piirile juuretõke. Juurte läbilõikamine sillutise piiril ei mõjuta puu seisukindlust. Puule jääb enam kui kolme meetri ulatuses kasvavaid juuri alles. Need tagavad puu seisukindluse. Juurte piiramise soovituse on andnud asjatundja O. Abner. Pole põhjust kahelda tema soovituse õigsuses.
9.5.Raieloa andmisest keeldumise aluseks ei olnud Euroopa rohelise linna kokkulepe, vaid määrus nr 2. Määrus on kooskõlas Euroopa rohelise linna kokkuleppe põhimõtetega, kuna väärtustab samuti linna kõrghaljastuse säilimist. Kokkuleppega liitudes võttis linn eesmärgiks suurendada linna elurikkust ja taastada ökosüsteeme. Linna kõrghaljastus, sh erakinnistutel kasvavad puud on oluline osa ökosüsteemist. Need tagavad erinevaid ökosüsteemiteenuseid, sh õhu puhastamine, sademevee reguleerimine ja linna jahutamine. Seega on linnas kasvavate elujõuliste ja tervete puude säilitamine väga oluline. Sellise puu raiumine ei ole põhjendatud põhjusel, et kinnistuomanik ei soovi teha puu hooldustöid.
Kaebaja esitas 16. juulil 2025 seisukoha.
10.1.Kaebajale tehtud hoolduslõikuse pakkumine oli linnale tehtust oluliselt kallim. Kaebaja palus linnale pakkumise teinud OÜ-lt Puuabi selgitust, kas sama hind kehtib ka eraisiku tellimusele. 11. juulil 2025 saadetud kirjale pole kaebaja seni vastust saanud. 16. juulil OÜ-lt telefonitsi saadud info järgi kehtib hind ka eraisikule. Küll aga selgitas OÜ esindaja, et linn küsis pakkumist üksnes kuuse elamu poole jäävate okste lõikuseks, mitte hoolduslõikuseks.
10.2.Hoolduslõikuse loa järgi peab lõikuse järel säilima puu esteetiline välimus ja liigiomane kasvukuju. See pole võimalik olukorras, kus kuuse oksad on ühelt poolt ära lõigatud.
6(10)
3-24-3146
10.3.OÜ Puuabi esindaja mainis, et on kohtuasjaga kursis. Kaebaja jaoks on arusaamatu, miks OÜ teab kohtuvaidlusest. Linnal ei ole õigust anda kolmandatele isikutele teavet, mis ei ole avalik. Linn avaldas kolmandatele isikutele alusetult pilte kaebaja kodust ja selle aias kasvavast kuusest, samuti infot, et kaebaja soovib vältida seda, et kuusk tema elamule kahju tekitab.
10.4.Kümme aastat tagasi, kui kaebaja praegusesse koju kolis, oli ta väga rahul kuusega oma aias. Ta ei teadnud, et kuusk kasvab igal aastal kümme sentimeetrit suuremaks. Kaebajal oleks hea meel, kui kuusk jääks alles, kuid üksnes juhul, kui see tema kodu ei lõhu. Kui linn ei luba puud maha võtta, kuna sellest on kõikidele kasu, tuleb ka kulu kanda ühiselt, s.o linnal.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Looduskaitseseaduse § 45 järgi võib tiheasustusalal kasvavaid ükspuid raiuda kohaliku omavalitsuse (KOV) loa alusel. Loa andmised tingimused ja korra kehtestab KOV.
12.Tallinna Linnavolikogu määruse nr 2 § 1 järgi on määruse eesmärgiks tagada puude soodsad kasvutingimused ja kaitse, säilitada looduse elurikkust ja kujundada linnaruumi. Puu raie võimalikud põhjused on sätestatud määruse § 4 lg-s 3: ehitusraie, hooldusraie, kujundusraie, kahjustatud puu raie, sanitaarraie ja muu raie. Muu raie alla kuulub puu raiumine põhjusel, et see võib kahjustada ehitist. Raieloa taotluse saamise korral kontrollib linn taotluse põhjendatust, kaasates vajaduse korral eksperte (määruse nr 2 § 10 lg 1 p 2).
13.Amet võib jätta taotluse rahuldamata mh põhjusel, et puu on elujõuline ja terve (§ 14 lg 2 p 1) ja et see ei ohusta inimesi ega kahjusta ehitise konstruktsioone (samas, p 2). Tegemist on normidega, mis annavad linnale kaalutlusõiguse. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada kõiki olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2).
14.Linnakeskkonnas kasvavate väärtuslike puude säilitamise kasuks räägib oluline avalik huvi, mida vastustajal tuli määruse nr 2 § 14 lg 2 p 1 alusel kaalutlusõigust teostades arvestada. Vastustaja on õigesti leidnud, et haljastuse, sh pikaealiste elujõuliste suurte puude säilitamine linnaruumis on oluline kliimakriisi ja elurikkuse kriisi leevendamiseks ning kliimamuutuste tagajärgedega kohanemiseks.
15.Kõnealune avalik huvi tugineb erinevatele õigusnormidele ja arengudokumentidele. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 8 järgi peavad keskkonnakaitse meetmed tagama kõrgetasemelise kaitse. Eespool juba viidatud määruse nr 2 §-st 1 tuleneb eesmärk tagada linnas kasvavate puude kaitse ja säilitada elurikkust. Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2020. a määrusega nr 26 kinnitatud „Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035““ strateegiline siht 4 „Roheline pööre“ näeb ette, et linnas on puhas õhk ja vesi ning kaitstakse linnalooduse liigirikkust. Seda, et strateegilistes arengudokumentides seatud keskkonnakaitse eesmärke tuleb looduskeskkonda mõjutavaid otsuseid tehes arvestada, kinnitas Riigikohtu halduskolleegium 14. märtsi 2024. a otsus asjas nr 3-20-1657 (p 20).
16.Vastustaja viitab sellele, et on ühinenud Euroopa rohelise linna kokkuleppega „Puhtad ja tervislikud Euroopa linnad“ (dtl 50). Kokkuleppe järgi on looduse hoidmine ja taastamine olulised tööriistad kliimamuutustega võitlemisel. Linn on võtnud kohustuse rakendada asjakohaseid meetmeid ja strateegiaid ning jõustada määrusi selleks, et kaitsta, taastada ja parandada linnaloodust, säilitades ja suurendades elurikkust. Kohus nõustub, et ka see kokkulepe toetab avalikku huvi väärtusliku linnahaljastuse säilitamiseks. Määrav pole see, et linna määrus nr 2 on kehtestatud enne kokkuleppega liitumist. Kokkuleppes seatud eesmärke saab arvestada määruse alusel kaalutlusõigust teostades, sh vastassuunaliste huvide kaalu hinnates.
7(10)
3-24-3146
17.Tallinna Botaanikaaia peadendroloogi O. Abneri arvamuse järgi (digitoimiku leht (dtl) 18; vt ka foto dtl 20) on kõnealune harilik kuusk (picea abies) u 35 aastat vana ja 12 m kõrge. Puul on suur täiuslik võra, mis algab maapinna lähedalt. Mida lähemalt maapinnale algab elusvõra, seda väärtuslikum on puu. Puu okastik on tihe ja roheline, mis näitab puu head tervislikku seisundit. O. Abner võttis puult proovi, mis kinnitas mädanikukahjustuse puudumist. O. Abner leidis, et kuusk vastab hästi Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020. a määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ §-s 8 toodud teise väärtusklassi puu kirjeldusele. Tegemist on dekoratiivse ja/või pikaealise puuliigi noore elujõulise isendiga. Hariliku kuuse prognoositav eluiga pargis ja õuealal on keskmiselt 70–80 aastat.
18.Seega on tegemist elujõulise väärtusliku puuga, mis panustab veel keskmiselt 35–45 aasta vältel linnalooduse ja -keskkonna seisundi parandamisse.
19.Kaebaja soovib puu raiuda põhjusel, et see ohustab tema hinnangul tema elamut. Kaebaja näeb ohtu selles, et puu juured kasvavad elamu soklisillutise alla ja kahjustavad elamu vundamenti. O. Abneri hinnangu järgi võivad puu juured selle läbimõõtu arvestades ulatuda elamu vundamendini ja paikneda sokli sillutise all. Siiski ei tuvastanud ekspert 16. oktoobril 2024 tehtud paikvaatlusel juurte kahjustusele iseloomulikke kerkeid sokli sillutises. Elamu seina viimistlusmaterjalis ei olnud kuusega piirnevas osas pragusid. O. Abner selgitas, et kui vundamendi süvendi tagasitäide on tehtud kruusast või killustikust, ei ole seal juurte kasvuks sobivad tingimused. Kui sokli sillutises peaks siiski ilmnema kerkeid, tuleks sillutis üles võtta, juuri lühendada ja paigaldada sokli sillutise piirile juuretõkkekangas.
20.Halduse õigusakt peab olema proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kaebajale raieloast keeldumisega ja puu säilitamisega kaasnevad kohustused on ülemäära suured.
21.Kulutuste, mida kaebajal tuleb teha puu hooldamiseks ja oma elamu kaitsmiseks, proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et põhiseadus ei näe ette igasuguse avalikes huvides seatud omandikitsenduse hüvitamist. Mida tugevam üldine huvi kitsendust õigustab, seda suurem on isiku kohustus kitsendusi hüvitiseta taluda. Looduse kaitsmine on avaliku võimu põhiseadusest tulenev ülesanne ning ühtlasi igaühe kohustus (põhiseaduse §-d 5 ja 53). Looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev üldine huvi ja isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. juuni 2021. a otsus asjas nr 5-21-3, p-d 40 ja 41).
22.Praegune olukord erineb juhtumist, mida Riigikohus käsitles asjas nr 3-22-2082 selle poolest, et Hellenurme paisu puhul toetasid olulised avalikud huvid keskkonda kahjustavat tegevust – paisutuse säilitamist. Seega pidas Riigikohus asjakohaseks, et avalik võim osaleb keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmises (vt KeÜS § 12 lg 1 „saastaja maksab“ põhimõte). Praegusel juhul toetavad avalikud huvid looduskeskkonna suuremat säästmist (s.o väärtusliku puu säilitamist linnaruumis).
23.Tõendid ei kinnita, et kuuse juured oleks vaidlustatud otsuse tegemise aja seisuga kasvanud elamu soklisillutise alla. 16. oktoobril 2024 tehtud paikvaatlusel ei täheldanud ekspert O. Abner sillutise kerkeid. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle (ja vaideotsuse) tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Seega pole kaebaja 16. juunil 2025 tehtud fotod võimaliku kerke esinemise kohta (dtl 83) vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamiseks asjakohased.
24.O. Abner möönis, et kuuse juured võivad soklisillutise alla kasvada. See oht on väiksem olukorras, kus vundamendiaugu tagasitäiteks on kasutatud kruusa või killustikku. Praegusel juhul pole selgitatud, millist materjali on kasutatud kaebaja elamu vundamendiaugu tagasitäiteks. Juhul, kui juured siiski soklisillutise alla peaks kasvama, on võimalik paigaldada juuretõke. 8(10)
3-24-3146
25.Kaebaja hinnangul on juuretõkke paigaldamise kulu 3129 eurot ja 6 senti (vt Topdoor OÜ hinnapakkumine, dtl 87). Vastustaja seda hinnangut ei vaidlustanud. Eeldatavasti on kulud seega ligikaudu kaebaja väidetud suurusjärgus. Küll aga on pooled eri meelt selles, kas see kulu oleks ühekordne või tuleks kulu kanda iga viie aasta tagant. Kohus loeb tõendatuks vastustaja väite, et võimalik on kasutada juuretõkkematerjale, mille eluiga on oluliselt pikem (vt vastustaja 16. juuli 2025. a seisukohas viidatud näited). Kaebaja pole tõendanud väidet, et juuretõkkematerjali tuleks vahetada ning seega u 3000 euro suuruseid kulutusi teha iga viie aasta tagant. Seega on võimalik kulu elamu kaitseks puujuurte tekitatava võimaliku kahju eest ühekordne. Kulutust ei pruugi olla vajalik teha, kui vundamendiaugu tagasitäide ei ole juurte kasvuks sobilikust materjalist ja juured seega soklisillutise alla ei kasva.
26.Lisaks tuleb kaebajal puu säilitamise korral seda hooldada, tehes sellele vajaduse korral hooldus- ja harvenduslõikust. Vastustaja andis hoolduslõikusloa kahe elamu kõrval kasvava puu – kase ja kuuse jaoks (dtl 9). Loa järgi on kuuse oksad kasvanud elumaja seina lähedusse. Loaga on kaebajal lubatud eemaldada puudelt kuivanud ja murdumisohtlikke oksi. Lubatud on eemaldada puude hoonepoolsed külgoksad või lühendada neid sobivast harunemiskohast eesmärgiga vältida hoone kahjustamist ja parandada valgustingimusi. Kuusele on lubatud teha tagasilõikus. Selleks on lubatud vähendada võra dimensioone välispiirilt kuni 0,5 meetrit. Loas on märgitud, et lõikuse järel peab säilima puude esteetiline väljanägemine ja liigiomane kasvukuju.
27.Vastustaja esitas OÜ Ambriesto 2. juuli 2025. a hinnapakkumise, mille järgi oleks kõnealuse kuuse hoolduslõikuse ja tekkiva raieprahi äraveo maksumus 150 eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 81). Kaebaja esitas Puuproff EST OÜ hinnapakkumise, mille järgi oleks selle töö maksumus 496 eurot (dtl 86). Vastustaja väitel on võimalik saada kaebaja esitatust oluliselt soodsamaid pakkumisi. Kaebaja väitel on hinnaerinevus tingitud sellest, et vastustaja küsis pakkumust üksnes kuuse hoonepoolsete okste kärpimisele. Hoolduslõikus oleks vajalik 2–3 aasta tagant.
28.Kohus leiab, et hoolduslõikuse maksumuse täpsem väljaselgitamine pole vaidluse lahendamiseks vajalik. Kuni u 500 euroni küündiv hoolduslõikuse kulu kahe-kolme aasta tagant, millele võib, kuid ei pruugi lisanduda vundamendi kaitseks ühekordse u 3000 euro suuruse kulutuse tegemise kohustus, ei kujuta endast sellist omandiõiguse riivet, mille tõttu oleks alust pidada raieloa andmisest keeldumist õigusvastaseks. Puu säilitamine ei ole seejuures oluline mitte üksnes avalikes huvides. See panustab ka XXX elanike heaolu- ja tervise vajadustele vastava keskkonna tagamisse (vt KeÜS § 23 lg 1). Vastustaja ei ole seega vastandlike huvide väärtustamisel ja kaalumisel eksinud.
29.Tõendid ei kinnita kaebaja väidet, et vundamendi kaitseks vajalike tööde tegemine ohustaks kuuse seisukindlust. O. Abneri arvamuses on märgitud, et kuusk kasvab elamu seinast u 4,5 meetri kaugusel. Seega jääb ka juhul, kui puujuurte levimist elamu soklisillutise alla tõkestada, kuuse juurtele puu elamu poolses küljes piisavalt ruumi. Kui puu seisukindlus oleks vundamendi kaitseks tehtavate tööde tõttu ohus, oleks O. Abner seda oma hinnangus esile toonud.
30.Kaebajal on õigus selles, et vaideotsuses viidatud asendusistutuse kohustus ei ole asjakohane juhul, kui raie on vajalik ehitise ohutuse tagamiseks (vt määruse nr 2 § 15 lg 1). Ekslik põhjendus vaideotsuses ei mõjutanud aga raieloast keeldumise otsuse tegemist ega selle õiguspärasust.
31.Viimases, 16 juulil 2025 esitatud seisukohas väljendab kaebaja ka muret, et kui kuuse elamupoolseid oksi kärpida, ei ole tagatud selle liigiomase kuju säilimine. Tegu on uue väitega, mis jääb praeguse kohtumenetluse raames arutatavate küsimuste ringist välja. Kohus märgib siiski, et eeldatavasti on professionaalsel arboristil, kes loa järgi töö peab tegema, 9(10)
3-24-3146 võimalik kärpida puu elamupoolseid oksi ka nii, et puu esteetiline välimus ja liigiomane kuju olulisel määral säilivad.
32.Eeltoodu põhjal keeldus vastustaja põhjendatult raieloa andmisest. Kohus jätab seetõttu tühistamisnõude ja raieloa andmiseks kohustamise nõude rahuldamata.
33.Ka kaebaja alternatiivne nõue kohustada vastustajat kandma ehitise ohutuse tagamiseks vajalikud puu hooldamise kulud tuleb jätta rahuldamata. Määruse nr 2 § 8 lg 1 järgi kannab raie- või hoolduslõikuse kulud loa taotleja, s.o praegusel juhul kaebaja kui kinnistuomanik (määruse nr 2 § 9 lg 1 p 1). Ka elamule tekkivate kahjustuste vältimiseks vajalikud kulud tuleb kanda elamu omanikul. Juurte tekitatava võimaliku kahju vältimiseks vajalike kulude jätmine (osaliselt) linna kanda võiks olla põhjendatud juhul, kui need oleksid sedavõrd suured, et piiraksid kaebaja omandiõigust erakordses ulatuses (vt riigivastutuse seaduse § 16 lg 1). Nagu kohus juba selgitas, siis praegusel juhul see nii ei ole. Ehitise omanikul tuleb arvestada sellega, et ehitist ümbritseva looduskeskkonna mõjudest tingituna võib tal olla vajalik kanda lisakulutusi ehitisele tekkivate kahjustuste vältimiseks.
34.Halduskohtumenetlus on avalik, kui seadus ei sätesta teisiti (HKMS § 2 lg 7). Seega ei ole menetlusosalistel keeldu avaldada kolmandatele isikutele infot vaidluse asjaolude kohta. Vastustajal avaldas praegusel juhul arboristiteenuseid pakkuvale ettevõttele andmed, mis olid vajalikud kohtumenetluses tõendi esitamiseks. Pooltel on õigus koguda ja esitada oma väidete kinnitamiseks vajalikke tõendeid (HKMS § 27 lg 1 p 6).
35.Kaebaja ei ole taotlenud vaideotsuse tühistamist. Sellist nõuet pole kohus praeguses asjas menetlusse võtnud (vt kohtu 22. novembri 2024. a määruse p 7). Seetõttu ei käsitle kohus kaebaja väiteid linna poolt vaidemenetluses tehtud võimalike rikkumiste kohta. Võimalike rikkumiste tuvastamine ei aitaks praegusel juhul ka kaebaja soovitud eesmärgi saavutamisele kaasa.
36.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Poolte võimalikud menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.
37.Otsuse avaldamise korral tuleb kaebaja nimi tema eraelu kaitseks asendada tähemärgiga. Avaldamata tuleb jätta aadress XXX (HKMS § 175 lg 3). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.