lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-2044/26

Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.07.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-2044/26
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.07.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1076
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 3Esialgne õiguskaitseHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-2044/30Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja16.09.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOHT UMÄÄ RUS

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel 22.07.2025, Tartu 3-25-2044 X.X. kaebus Prokuratuuri kohustamiseks väljastada soovitud teave Tartu Halduskohtu 14.07.2025. a määrus X.X. määruskaebus Kaebaja – X.X. Vastustaja – Prokuratuur

RESOLUTSIOON

Jätta X.X. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.07.2025. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. esitas 19.06.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb tema kriminaalasjaga tegeleva abiprokuröri kontakttelefoni numbri viivitamatut väljastamist. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 03.06.2025 Tartu Maakohtule e-toimiku vahendusel seoses kriminaalasja nr 125-2709 menetlusega avalduse, milles palus talle teada anda asjaga tegeleva abiprokuröri telefoninumber. Tartu Maakohus edastas kaebaja avalduse 04.06.2025 Prokuratuurile. Kaebuse esitamise seisuga ei ole Prokuratuur kaebaja avaldusele vastanud. Kaebaja leiab, et tal on õigus saada prokuröri kontaktnumber, et võtta ühendust kiireloomuliste küsimuste korral, eriti arvestades asjaolu, et ta viibib kinnipidamisasutuses (Tartu Vangla), kus on võimatu suhelda prokuröriga meili teel.
2.Kaebaja teatas 25.06.2025. a avalduses kohtule, et sai 24.06.2025 Prokuratuurilt paberkandjal kirja, milles keeldutakse andmast prokuröri kontaktnumbrit.

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 01.09.20263-26-1048/10Riigikohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1957/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.08.20263-26-1617/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1547/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-649/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-848/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.Tartu Halduskohus võttis 08.07.2025. a määrusega kaebuse menetlusse. Halduskohus tõlgendas kaebaja tahet ja leidis, et kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse, taotledes Prokuratuuri kohustamist väljastada talle abiprokuröri ametialane telefoninumber. Kuna kaebaja taotles kaebuses soovitud teabe viivitamatut väljastamist, siis mõistis kohus, et

kaebuses on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohus kohustas vastustajat esitama seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele.

4.Prokuratuur esitas 11.07.2025 seisukoha, milles palus jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kuivõrd kaebajal on olemas kaitsja, kellega on abiprokurör aktiivses suhtluses ning kaebajal on võimalik abiprokuröri poole pöörduda kirjalike avaldustega või helistades vastustaja kantselei telefoninumbrile, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus abiprokuröri telefoninumbri väljastamiseks põhjendatud. Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid õigusi esialgse õiguskaitse taotlus kindlustaks või millised on kahjulikud mõjutused, mida esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega tõrjutakse. Asjaolu, et kaebaja soovib kiireloomulistes küsimustes abiprokurörile isiklikult helistada, kuivõrd e-posti teel suhtlemine on võimatu, ei ole kahjulik mõjutus, mida oleks võimalik esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega tõrjuda. Kaebajal on kiireloomulistes küsimustes võimalik suhelda ja informatsiooni saada ka muul viisil. Samuti ei kaasne abiprokuröri telefoninumbri väljastamata jätmisega kaebajale kriminaalmenetluses pöördumatuid või kahjulikke tagajärgi. Kriminaalasjas nr 24278052781 on määratud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste kuupäevaks 16.07.2025, millest on kaebajat teavitatud ning kuhu kaebaja ka etapeeritakse. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Prokuratuur edastas halduskohtule kaebaja 03.06.2025. a avalduse ja prokuratuuri 19.06.2025. a vastuse (nr RP-6-5/25/1233-2) kaebaja 03.06.2025. a avaldusele. Prokuratuuri kinnitusel ei ole kaebaja 11.07.2025. a seisuga esitanud 19.06.2025. a vastuse peale kaebust vanemprokurörile.
5.Tartu Halduskohus jättis 14.07.2025. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
5.1.Selleks, et kohus saaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad kaebaja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajal puudub praegusel juhul esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja saab vahistatuna vanglas viibides helistada Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kantseleisse, kust saab kõne vajadusel edasi suunata asja menetlevale prokurörile. Samuti saab kaebaja saata vanglast vangla kulul prokuratuurile kirju (vangistusseaduse § 28 lg 2) ning lisaks on kaebajal võimalik prokuröriga suhelda oma kaitsja vahendusel. Kaebajal on olemas piisavad võimalused, et kriminaalasjaga seotud küsimustes prokuröriga suhelda ning oma õigusi kaitsta.
5.2.Esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks praegusel juhul põhivaidluse ette ära otsustamine, sest esialgse õiguskaitse korras kaebajale tema soovitud teabe väljastamisega saavutaks kaebaja oma eesmärgi ning põhivaidlus muutuks ainetuks. Sellist olukorda tuleb üldjuhul vältida, kui selleks ei esine ülekaalukat vajadust (vt nt Riigikohtu 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Taolist ülekaalukat vajadust praegusel juhul ei esine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6.Kaebaja esitas 15.07.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 14.07.2025. a määruse peale. Kaebaja esitas väljavõtte halduskohtu määruse põhjendustest (p-d 12-13), milles kohus käsitles kaebaja võimalusi, et kriminaalasjaga seotud küsimustes prokuröriga suhelda ning oma õigusi kaitsta. Kaebaja selgitas, et ta on juba Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kantseleisse helistanud ja sai sealt vastuse, et nemad ei saa kõnesid edasi suunata ning soovitati kaebajal saata e-kiri. Kaebaja selgitusele, et ta viibib vanglas ja ei saa e-kirja saata, vastati, et nemad kaebajat aidata ei saa. Kaebaja arvates on selline käitumine väga üleolev. Kaebajale jäi mulje nagu oleks ta madalama klassi inimene, kellel ei võimaldata otse ametnikega suhelda. Kaebajal on küll võimalik saata Prokuratuuri kirju, kuid

kiireloomulistele küsimustele sellega vastuseid ei saa, sest üldjuhul võtab see aega 1–2 nädalat. Kaebaja leiab, et tal on siiski õigus saada riigitöötajatega suhelda telefoni teel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (RKHKm 14.12.2004, 3-3-1-85-04, p 15). Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav.
9.Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus praeguses asjas õigesti, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kaebajal on olemas piisavad võimalused, et kriminaalasjaga seotud küsimustes prokuröriga suhelda. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on ära hoida kaebajale pöördumatute tagajärgede saabumine kohtumenetluse ajal. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis õigustaks esialgse õiguskaitse korras Prokuratuuri kohustamist talle soovitud teabe väljastamiseks, samuti ei nähtu selliseid asjaolusid haldusasja materjalidest. Kaebaja kirjeldas määruskaebuses, et ringkonnaprokuratuuri kantselei kaudu tal abiprokuröriga kontakti saada ei võimaldatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita see siiski esialgse õiguskaitse vajadust, arvestades eelkõige seda, et kaebajal on endiselt võimalik abiprokuröriga suhelda riigi õigusabi korras määratud kaitsja vahendusel. Kaebaja ei ole väitnud, et tal ei ole kaitsja vahendusel võimalik kiireloomulistes küsimustes menetleja poole pöörduda.
10.Halduskohus selgitas õigesti ka seda, esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks praegusel juhul põhivaidluse ette ära otsustamine, sest esialgse õiguskaitse korras kaebajale tema soovitud teabe väljastamisega saavutaks kaebaja oma eesmärgi ning põhivaidlus muutuks ainetuks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul ei esine ülekaalukat vajadust, mis õigustaks vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist enne põhivaidluse lahendamist. Üksnes kaebaja soov abiprokuröriga telefoni teel suhelda ei õigusta esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Kaebaja õiguse osas saada Prokuratuurilt soovitud teavet võtab halduskohus seisukoha kaebuse lahendamise käigus.
11.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.07.2025. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20263-26-1432/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium