Maksu- ja Tolliameti taotlus XXX OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Ruth Marton Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – XXX OÜ
Menetlustoiming
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba: 1) seada Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) arest XXX OÜ ettemaksukontole (viitenumber 44490265) summas 13 215,34 eurot; 2) taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist XXX OÜ-le kuuluvale AS-is LHV Pank asuvale arveldusarvele nr EEyyyyyyyyyyyyy summas 5845,46 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada sama seaduse § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta ning pöörata sissenõue rahalisele õigusele sama seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p-d 1 ja 3) ning arestida pangakonto (MKS § 131 lg-d 1 ja 2).
4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
5.MKS § 1362 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
6.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele vajalikul määral ja on põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
7.Taotluses ja selle lisadest nähtuvalt kontrollib MTA 21.04.2025 korralduse (dtl 3–5) alusel XXX OÜ perioodi veebruar–märts 2025 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust, TuMS §-de 48–52 alusel tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning veebruari 2025 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude 13 215,34 eurot õigsust. XXX OÜ on jätnud osadele maksuhalduri esitatud küsimustele vastamata ja tehingute toimumist kinnitavad lubatud alusdokumendid esitamata. Kontrollimenetluste tõenäoliseks tulemuseks on XXX OÜ sisendkäibemaksu vähendamine kokku 19 060,80 euro võrra.
8.XXX OÜ kajastas veebruari 2025 käibedeklaratsioonil WWW OÜ kolm arvet (dtl 8–10) kokku summas 105 700,8 eurot (sh käibemaks 19 060,8 eurot). Maksuhaldur tuvastas kontrollimenetluses, et XXX OÜ on lasknud teadlikult vormistada QQQ OÜ rekvisiitidega fiktiivsed dokumendid tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta ja kajastanud neid mittetoimunud tehinguid eesmärgiga saada maksueelist alusetu sisendkäibemaksu näol. Äriregistri andmetel on perioodil veebruar–märts 2025 XXX OÜ (dtl 12–14) ja WWWS OÜ (dtl 15–17) esindusõiguslik isik G.R, kes on mõlema äriühingu ainuosanik. Tehinguid on
2(4)
3-25-2284
kajastatud läbi seotud äriühingute, kellel on üks ja sama juhatuse liige, mis võimaldas näidata tehinguid, mida tegelikkuses toimunud ei ole. Võrreldes arvetel näidatud seadmete maksumust samade seadmete avalikest andmebaasidest saadud andmetega (dtl 56–69) selgus, et maksumus arvetel on tunduvalt suurem nende avalikes andmebaasides näidatud maksumusest. XXX OÜ on arvete alusel teostanud üksnes osalisi ülekandeid WWWS OÜ-le, mis seab samuti kahtluse alla arvetel näidatud tehingute toimumise, kuna tehtud ülekande summad ei vasta arvetel kajastatud summadele. Maksuhaldur leidis, et XXX OÜ on teadlikult ja tahtlikult sisendkäibemaksu hulgas kajastanud QQQ OÜ nimel väljastatud arveid, milledel märgitud tehinguid reaalselt ei toimunud. XXX OÜ on teinud seda eesmärgipäraselt maksueelise saamise ajendil ja kajastanud oma maksuarvestuses andmeid, mis ei vasta sisendkäibemaksu maha arvamise tingimustele. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.
9.Täidetud on eeldus, et kontrollimenetluse tulemusel pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Maksuhalduril on kahtlus, et XXX OÜ on teadlikult varjanud enda maksukohustust summas 19 060,8 eurot ja hoidnud teadlikult kõrvale sellises ulatuses maksude tasumisest. On põhjendatud eeldada, et isik ei asu ka tulevikus vabatahtlikult maksukohustust tasuma. Maksuhalduril on kontrollimenetluses selgunud asjaolude pinnalt kahtlus, et äriühing on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamisarvestuses reaalselt mittetoimunud tehinguid WWWS OÜ-ga eesmärgiga sisendkäibemaksu alusetu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja tekitada alusetu sisendkäibemaksu kaudu tagastamisele kuuluv käibemaks. Äriühing ei ole ka kontrollimenetluses vastanud maksuhalduri kõigile esitatud küsimustele ega esitanud tehingute toimumist kinnitavaid alusdokumente. Äriühingu ainukeseks registervaraks on liiklusregistri andmetel haagis. Mistahes muu registervara äriühingul puudub ja äriühingu ainus likviidne vara on pangakontol asuv raha. XXX OÜ-l on maksuvõlg. Äriühing ei täida ka tähtaegselt ajatatud ja jooksvaid maksukohustusi ega esita tähtaegselt maksudeklaratsioone. Maksukohustuslane võib ka tulevikus asuda maksude maksmisest kõrvale hoiduma ja taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
10.Arveldusarvele aresti seadmine on äärmuslik meede, mis halvab äriühingu majandustegevuse ja võib kaasa tuua pöördumatu kahju, mille tagajärjel võib äriühing muutuda maksejõuetuks. Seetõttu tuleb täitetoimingu luba taotledes valida meede, mis riivaks isiku õigusi vähem. Äriühingule kuulub Transpordiameti liiklusregistri andmete kohaselt haagis oooOOO. Maksuhaldur ei ole taotlenud haagisele käsutuskeelu seadmise luba. Käesoleval juhul on äriühing haagise soetanud 28.02.2025 hinnaga 22 881,1 eurot (arve nr 261, dtl 10). Maksuhaldur on kahtluse alla seadnud mh ka viidatud tehingu ja selle väärtuse. Käesoleval juhul ei ole teada haagise väärtus ega seisukord. Haagise esmane registreerimine liiklusregistri andmetel oli 30.09.2016, seetõttu on tegemist peaaegu 9 aastat vana haagisega. Kontrollimenetluse käigus esitatud fotodelt (dtl 41–42) ei ole võimalik tuvastada äriühingule kuuluvat haagist ega selle seisukorda. Haagisest esitatud fotol (dtl 41) ja haagise numbrimärgist esitatud fotol (dtl 42) ei ole tegemist sama haagisega. Fotodelt on näha, et numbrimärk on haagisel, mis on valget värvi ja roosteplekkidega. Tervest haagisest esitatud fotol on näha halli värvi haagis. Eeltoodust tulenevalt ei ole soetatud haagise tõendamiseks esitatud fotod üheselt arusaadavad.
11.Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et mh ka haagise soetamine WWWS OÜ-lt on näilik ja on alust arvata, et tehinguid WWWS OÜ-ga ei ole toimunud. Kuna asjaolud ei ole täielikult selged ning haagise osas esinevad arusaamatused, on põhjendatud, et maksuhaldur ei ole taotlenud haagisele käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist 3(4)
3-25-2284
liiklusregistrisse, mis oleks äriühingule vähem koormav meede. Kuna praegusel juhul ei ole võimalik tagada määratava maksusumma sundtäitmist vähem koormavate täitetoimingute rakendamisega, on maksuhalduri taotletud täitetoiming (pangakonto arestimine) taotletavas ulatuses eesmärgi saavutamiseks sobiv ja proportsionaalne.
12.Kohus möönab, et pangakonto arest võib riivata intensiivselt isiku õigusi, kuid maksuvõla sissenõudmise tagamiseks tuleb maksuvõla tekkimise eest vastutaval isikul seadusega lubatud piiranguid taluda. Riigikohus on märkinud, et maksukohustuste korrektse täitmise vastu on oluline avalik huvi, mis võib üles kaaluda isiku õiguse kasutada piiranguteta oma vara, sh sissetulekuid (Riigikohtu 12.02.2020 määrus asjas nr 3-19-1672, p 29).
13.Kohus leiab, et ettemaksukontole aresti seadmine taotluses märgitud asjaoludel ja suuruses on samuti vajalik ja proportsionaalne.
14.Maksuhaldur on taotluses üheselt ja arusaavalt märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise nii eeldatava maksukohustuse kui täitekulude katteks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-le 122.
15.Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. Kohus rahuldab MTA taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.