Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 06. veebruaril 2017 tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus
Tsiviilasja number
2-16-2473
Kohtuasi
XXXX hagi AS-i XXXX vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja saamata jäänud tulu väljamõistmiseks ning alternatiivselt töölepingu lõpetamise korral töötasu, hüvitise ja puhkusetasu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
15 802,29 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: XXXX(isikukood XXXX, aadress XXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Elvira Tulvik ja Denis Piskunov Kostja: Aktsiaselts XXXX(registrikood XXXX, XXXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart
Kohtuistungi toimumise aeg
05. detsember 2016
Resolutsioon
Jätta XXXXhagi AS-i XXXXvastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja saamata jäänud tulu väljamõistmiseks ja alternatiivselt töölepingu lõpetamise korral töötasu, hüvitise ja puhkusetasu väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamata Hagimenetluse kulud jätta XXXXkanda
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja nõue
1.XXXX(edaspidi hageja või töötaja) palus kohtule esitatud hagis tuvastada AS-i XXXX(edaspidi kostja või tööandja) poolt hagejale 15.01.2016 esitatud kostja ja hageja vahel sõlmitud töölepingu nr 914 ülesütlemise avalduse tühisus ja kohustada kostjat hagejat tööle ennistama; mõista kostjalt välja töölepingu ülesütlemise tühisuse tulemusena saamata
jäänud tulu 1486,59 EUR alates 15.01.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni ja edaspidi keskmine tööpäevatasu 70,79 EUR kuni hageja tööle ennistamiseni.
2.Alternatiivselt palus hageja töölepingu lõpetamise korral mõista kostjalt välja hageja kasuks kuue kuu keskmise töötasu hüvitise 8660,53 EUR; mõista kostjalt välja TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise 4459,77 EUR; mõista kostjalt välja puhkusetasu 331,99 EUR ning kuulutada otsus viivitamatult täidetavaks vähemalt kahe kuu töötasu ulatuses. Hagiavalduse asjaolud
3.Pooled sõlmisid 20.01.1998 töölepingu nr 914, mille kohaselt asus hageja 20.01.1998 tööle betoneerijana. Seoses töölepingule esitatavate nõuete muutumisega sõlmisid pooled 14.03.2005 töölepingu nr 914 muudatused. Hageja valiti 19.07.2012 toimunud XXXX tehase töötajate üldkoosolekul töötajate usaldusisikuks ja ta pöördus korduvalt kostja poole erinevate töökeskkonnas ilmnenud probleemidega, viimati 14.01.2016. Antud hageja pöördumisele vastas kostja 15.01.2016.
4.Aprillis 2015 andis tööandja välja käskkirja nr 16, mille kohaselt on kaitseprillide, kõrvaklappide, respiraatorite ja lõua alt kinnitatud kiivrite kandmine kohustuslik kogu tööaja vältel. Töötajate arvates on tegemist mittevajaliku meetmega ning vahendite pidev kandmine väsitab, vähendab visuaalset ja audiokontakti, mõjub hävitavalt töötajate tervisele ja tõstab õnnetusjuhtumite riski. Töötajad teatasid, et ei ole meetmega nõus ning palusid viia läbi ekspertiis ja anda pädev meditsiiniline hinnang varustuse pideva kandmise võimalikele tagajärgedele. Juhtkond seda ei teinud. Vaidluses esindas töötajaid hageja, mistõttu oli kostjal huvi temast lahti saada. Tööandja ei ole varustanud hagejat vajalike kaitseprillidega. Hageja ja osa ettevõtte töötajatest on lühinägelikud ja vajavad igapäevaselt nägemise korrigeerimiseks prille. Kaitseprillide kandmine prillide peal ei ole võimalik, mistõttu on tarvis spetsiaalseid dioptrilisi kaitseprille. Kuni nende saabumiseni on tööandja leppinud puudutatud töötajatega kokku, et nad võivad kanda tavalisi nägemist korrigeerivaid prille.
5.Kostja ütles 15.01.2016 hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel töötajast tulenevatel põhjustel. Hageja on seisukohal, et 15.01.2016 esitatud ülesütlemisavaldus on tühine, kuna sellele on alla kirjutanud esindusõiguseta isik, XXXX tehase juhataja XXXX. Äriregistrist nähtub, et kostja juhatuse liikmeks on XXXX, tehase juhataja esindusõigust äriregistrist ei nähtu, samuti ei ole ülesütlemisavalduses viidatud esindusõiguse alustele. Töölepingu ülesütlemine on tühine ka seadusest tulenevate imperatiivsete nõuete rikkumise tõttu, kuna tööandja ei ole tõendanud töötajapoolset rikkumist ega näidanud, et töösuhte jätkumine oleks mõlemapoolseid huve järgides võimatu.
6.Kostja väidab ülesütlemise avalduses ebaõigesti, et hageja on oluliselt, korduvalt ja ilmselt tahtlikult eiranud ettevõttes kehtestatud tööohutuse nõudeid sellega, et alates novembrist 2015 ei ole töötaja kandnud kaitseprille. Tööandja ei ole tõendanud, et hageja oleks viibinud töökohal selleks ettenähtud ruumis ilma kaitseprillideta. Ülesütlemisavaldusele ei ole lisatud vastavaid dokumente ega hoiatusi, tõendatud ei ole, et hageja on need kätte saanud. Kostja ei ole põhistanud, et väidetav tööohutusnõuete rikkumine, oleks olnud sedavõrd ränk, et saaks tingida kohest töölepingu lõpetamist.
7.Tööandja ei täitnud TLS § 92 lg 1 p-s 4 ja lg-s 3 sätestatud töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisusi. Kuna tööandjal ei olnud õigust töölepingut üles öelda ühelgi seaduses lubatud alusel, tuleb järeldada, et kostja ütles töölepingu üles seoses hageja usaldusisikuks olemisega, mis on keelatud. Tööandaja pidi enne töölepingu ülesütlemist küsima töötajat esindama valinud töötajatelt arvamust töölepingu ülesütlemise kohta, mida ta ei teinud. Tööandja ülesütlemisavaldus on kehtetu vastuolu tõttu töötajate esindajat puudutavate sätetega.
8.Vastavalt TLS § 108 on töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Seoses töölepingu ülesütlemisega jäi hagejal saamata töötasu 1776,63 EUR alates 15.01.2016 kuni avalduse esitamiseni ja edasi keskmine tööpäevatasu summas 84,60 EUR kuni avaldaja tööle ennistamiseni. Juhul, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse ja kostja taotleb töölepingu lõpetamist, siis tuleb see taotlus jätta rahuldamata vastavalt TLS § 107 lg
9.Juhul, kui kohus siiski lõpetab kostja taotlusel töölepingu, taotleb hageja hüvitise välja mõistmist kuue kuu töötasu ulatuses vastavalt TLS § 109 lg 2. Hageja on töötanud kostja juures alates 20.01.1998. Kooskõlas TLS § 97 lg 2 p 4 ja TLS § 100 lg 5 on hagejal õigus 90 kalendripäeva eest hüvitise 5329,89 EUR kostjalt välja mõistmist. Etteteatamistähtaja järgimise korral oleks poolte töösuhe lõppenud 14.04.2016 ja hagejal oleks tekkinud õigus veel 9,89 puhkusepäevale, mille kostja oleks pidanud töösuhte lõppemisel kompenseerima rahas. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja täiendavat puhkuse kompensatsiooni 343,16 EUR. Hageja taotleb kostjalt viivise välja mõistmist seadusjärgses määras alates töölepingu lõpetamisest alates 14.04.2016 kuni nõude täieliku täitmiseni. Juhul, kui kohus leiab, et tööleping lõppes 15.01.2016, nõuab hageja viivist perioodi 16.01.2016 kuni 15.02.2016 eest 61,20 EUR ja edasi protsendina põhinõudest kuni nõude täieliku täitmiseni. Hageja taotleb ITVS § 27 lg 2 alusel töötasu väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks kuulutamist kahe kuu töötasu ulatuses.
10.Hageja täpsustas 18.10.2016 nõudesummat vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusele nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ ja kostja raamatupidaja koostatud tabelile, mille kostja esitas 24.05.2016 ja mille kohaselt on hageja keskmine tööpäevatasu summa 70,79 EUR, mis võtab arvesse nii haigushüvitist kui ka puhkusetasu. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on töölepingu ülesütlemisavaldus nõuetekohane. Kostja juhtimise reglemendi kohaselt on kostja juhtkonna liige volitatud sõlmima, muutma ja lõpetama struktuuriüksuse töötajate töölepingud ning määrama nende töötasu ja muud hüved. XXXX kuulub XXXX tehase juhatajana kostja juhtimisstruktuuri kohaselt kostja juhtkonna hulka. Seega tulenes XXXX esindusõigus (volitus) hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamiseks kostja juhtimise reglemendi alusel XXXX ametipositsioonist. Lisaks eeltoodule tõendab kostja seadusliku esindaja kinnituskiri, et XXXX tehase juhatajal XXXX oli esindusõigus hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks.
12.Kostja tegevusalaks on raudbetoonist ehituselementide tootmine, mis on seotud mitmete riskidega, mis võivad ohustada töötajate tervist ja elu. Seetõttu on kostja tööandjana kohustatud tagama töötajate turvalisuse ning igakülgselt panustama töökeskkonna ohutusse ja tööõnnetuste ärahoidmisesse. Hageja kui betoneerija tööks oli raudbetoonelementide valmistamine sh vormide ehitamine, vormi pindade töötlemine ja puhastamine, armatuuri kontrollimine, betooni valu jms. Hageja ja kostja on töölepingu punkti 5 c alapunktis v) kokku leppinud, et hageja kohustub täitma tööohutuse nõudeid. Tööohutusnõuete range järgimise ja isikukaitse vahendite kasutamise kohustus tuleneb ka töölepingu lisaks olevast ametijuhendist.
13.Kostja on tööohutuse tagamise vajadusest lähtuvalt viinud läbi riskianalüüsi, mille kokkuvõttest nähtub esemete, töövahendite ja materjalide kukkumisoht, millise riski maandamise meetmeks on kiivri kandmine. Kiivri kaitserihma kandmise kohustus tuleneb vajadusest, et töötaja kukkumisel või muul õnnetusel ei kukuks kiiver peast ega jätaks õnnetuse hetkel töötajat kaitseta. Riskianalüüsi kokkuvõttest nähtuvalt esinevad betoonelementide tootmise puhul täiendavalt tolmust, esemete silma sattumisest ning survepesuriga töötamisest tulenevad riskid, milliste vältimise abinõuks on kaitseprillide kandmine. Kostja püüab kaitseprillide kandmise kohustusega ennetada silmakahjustusi, mis võivad tekkida lahtirakestamisel, survepesul, armatuuri lõikamisel tekkivate sädemete lendamisel, nendest tööpiirkondadest möödumisel ja veel mitmetel muudel sarnastel töödel. Kostja 08.04.2015. a käskkirjaga nr 16 kehtestatud „isikukaitsevahendite kandmise kord“ (edaspidi kord) lähtub just eeltoodud eesmärkidest ning tööohutuse tagamise vajadusest. Korra kohaselt on XXXX tehase territooriumi tsoonides 2 ja 3 kohustuslik isikukaitsevahenditena mh kasutada nii kaitsekiivrit koos kinnitatud lõuarihmaga kui ka kaitseprille. Samasugused isikukaitsevahendite kasutamise nõuded kehtivad ka kõigis teistes Consolis’e gruppi kuuluvate riikide ettevõtetes. Kostja kulutas 2015. a 82 298 eurot töötajate isikukaitsevahenditele ja kogukulu töökeskkonna paremaks muutmisele oli 403 119 eurot. Muuhulgas vahetati 2015.a välja vanad tööriided turvaelementidega ergonoomiliste tööriiete vastu ning kõik töötajad said uued turvajalanõud.
14.Enne hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemist tehti talle hoiatusi nii suuliselt kui ka kirjalikult ja selgitati korduvalt isikukaitsevahendite kandmise nõuet ja selle rikkumise tagajärgi. Hagejale tegid viimase poole aasta jooksul suulisi hoiatusi nii tehase juhataja XXXX, tootmisjuht XXXXkui ka töödejuhataja XXXX. Kostja tegi hagejale järgmised kirjalikud hoiatused: 12.08.2015 kirjalik hoiatus ohutustehnika reeglite rikkumise eest – hageja kiivri rihm ei olnud kinnitatud; 12.11.2015 kirjalik hoiatus ohutustehnika reeglite rikkumise eest – hageja ei kandnud tehases kiivririhma ja kaitseprille selleks ettenähtud alal; 12.01.2016 kirjalik hoiatus ohutustehnika reeglite rikkumise eest – hageja ei kandnud nõuetekohaselt kaitseprille. Kirjalike hoiatuste vastuvõtmisest hageja keeldus. Hageja eirates isikukaitsevahendite kasutamise kohustust süsteemselt ja demonstratiivselt, seadis ohtu nii enda tervise, näitas teistele töötajatele ebakohast eeskuju ning rikkus oluliselt oma kohustusi ja kostja mõistlikke korraldusi.
15.Vaatamata eelnevatele hoiatustele rikkus hageja 3 päeva peale viimast hoiatust taas ohutusnõudeid, töötades ilma kaitseprillideta töötsoonis - hageja valmistas 15.01.2016 hommikul valulaua nr 35 juures vormi ette, kandmata selle töö käigus kaitseprille. Vormi ettevalmistamise üheks osaks on vormi puhastamine, mille käigus võivad betoonitükid silma
lennata. Seega oli kostjal töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuv põhjus, mille tõttu ei saanud hagejaga töösuhte jätkamist eeldada. Hageja käitumisest nähtub, et kostjal ei olnud alust eeldada hageja poolsete rikkumiste lõpetamist ning kostjal ei olnud võimalik lasta hagejal oma elu ja tervist ohtu seada ega ootama jääda, millal hagejaga tööõnnetus aset leiab. Seega oli töölepingu kohene, etteteatamistähtaega järgimata, ülesütlemine TLS § 97 lg 3 tähenduses vajalik ja õigustatud. Hageja 15.01.2016 rikkumine oli raske, kuivõrd hageja eiras kaitseprillide kandmise kohustust tahtlikult. Vastava rikkumisega oleks võinud hagejale kaasneda tervisekahjustus ning seeläbi nii hagejale kui ka kostjale oluline kahju.
16.Hageja viited oma lühinägelikkusele ning seeläbi kostja poolt rikkumisteks eelduste loomisele (hageja dioptriliste prillidega varustamata jätmisele) on ebaõiged ning paljasõnalised. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks olnud töösuhte ajal lühinägelik ning oma väidetavast lühinägelikkusest kostjat teavitanud. 17.09.2013 läbi viidud töötervishoiualase kontrolli otsusest ei nähtu viiteid hageja lühinägelikkusele. Kostja korraldas täiendavalt 17.12.2015.a töötajate terviseseisundi kontrollimiseks tehase territooriumil terviseuuringute läbiviimise. Hagejale oli tervisekontrolliks broneeritud arsti vastuvõtt kell 11:40, kuid ta ei ilmunud tervisekontrolli, kuigi oli tööl. Kostja tagab lühinägelikele töötajatele dioptriliste kaitseprillide olemasolu ning on dioptrilised prillid muretsenud kokku 81 töötajale. Lühinägelikkus ei ole ka sisuliselt asjaoluks, mis õigustaks isikukaitsevahendite (sh kaitseprillide) kasutamise kohustuse rikkumist. Kui töötaja ei saa harilikke kaitseprille oma terviseseisundist tulenevalt kasutada, peab ta sellest tööandjat teavitama, mitte asuma ilma kohaste isikukaitsevahenditeta riskiohtlikku tööd teostama, seades sellega oma tervise ohtu.
17.Hageja ei olnud töölepingu ülesütlemise ajal töötajate esindajaks, kuna 18.07.2012.a XXXX tehase töötajate üldkoosoleku poolt töötajate usaldusisikuks valitud hageja volitused lõppesid 3 aasta möödumisel 18.07.2015, mistõttu hageja osas ei kohaldu töötajate esindajatele kehtiv eriregulatsioon. Asjaolu, et hageja peale volituste lõppemist jätkas kostjaga tööalastes küsimustes kirjavahetuse pidamist ning kostja hagejat töötajate huvides faktiliselt tegutseva isikuna aktsepteeris, ei muutnud hagejat töötajate usaldusisikuks TUS ja TLS tähenduses. Kostja poolt töölepingu ülesütlemine ei olnud ka sisuliselt seotud hageja poolse töötajate huvides tegutsemisega, kuna kostjal ei olnud hageja töötajate usaldusisikuna ega ka hilisema töötajate huvides tegutsemise osas etteheiteid ning kostja hindas hageja sellekohast tegevust. Hageja oli töötajate huvides tegutsemisel kostjale hea koostööpartner ning oskas töötajate huvides asju ajada.
18.Hageja nõue saamata jäänud tulu hüvitamiseks põhineb eeldusel, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Kuna hagejaga sõlmitud tööleping on kehtivalt üles öeldud, siis hagejal puudub õigus mistahes hüvitistele sh puudub hagejal saamata jäänud tulu hüvitamise nõue. Kuivõrd hageja hüvitisnõuded tuleb jätta rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue. Juhul, kui kohus leiab, et hagejale hüvitise väljamõistmata jätmine ei ole põhjendatud, palub kostja hüvitist vähendada ning mitte mõista hageja kasuks välja suuremat hüvitist kui ühe kuu tasu ulatuses. Hüvitise väljamõistmise korral tuleb jätta kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamise taotlus rahuldamata, taotluse rahuldamisel tuleb nõuda hagejalt tagatist. Kohtuotsuse põhjendused
19.Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles
öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja hoiatusest hoolimata on eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Vastavalt TLS § 104 lg. 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
20.Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid 20.01.1998 töölepingu nr 914, mille kohaselt asus hageja 20.01.1998 tööle betoneerijana, et hageja töölepingut muudeti 14.03.2005, et hageja tööülesanded olid sätestatud töölepingus ja ametijuhendis, mille kohaselt oli hageja töö eesmärkideks raudbetoonelementide valmistamine jooniste järgi (sh vormide ehitamine, vormi pindade töötlemine ja puhastamine, armatuuri paigaldamine ja kontrollimine, soojustuse lõikamine ja paigaldamine, betooni valu, pinnaviimistlus peale valu jm), et töö oli seotud riskidega, millised võivad ohustada töötajate tervist ja elu, et hageja valiti 19.07.2012 toimunud XXXX tehase töötajate üldkoosolekul töötajate usaldusisikuks ning, et hageja pöördus korduvalt kostja poole erinevate töökeskkonnas ilmnenud probleemidega. Vaidlust ei ole ka selles, et aprillis 2015 andis tööandja välja käskkirja nr 16, mille kohaselt on kaitseprillide, kõrvaklappide, respiraatorite ja lõua alt kinnitatud kiivrite kandmine kohustuslik kogu tööaja vältel.
21.Pooltel on vaidlust selles, kas hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv.
22.Hageja töölepingu ja ametijuhendiga (I kd lk 9-11) on tõendatud, et töölepingu p 5c) alapunkti v. kohaselt pidi hageja täitma tööohutusnõudeid ning ametijuhendi punkti „tööülesanded ja vastutus“ kohaselt pidi hageja lepingujärgsete tööülesannete täitmisel järgima rangelt tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning kasutama vajadusel isikukaitse vahendeid.
23.Kostja on väitnud, et raudbetoonelementide tootmine on seotud mitmete riskidega, millised võivad ohustada töötajate tervist ja isegi elu, mistõttu on kostja tööandjana kohustatud nii moraalselt kui ka õiguslikult (TLS § 28 lg 2 p 6) tagama töötajate turvalisuse ning igakülgselt panustama töökeskkonna ohutusse ja tööõnnetuste ärahoidmisesse. Riskianalüüsi maatriks (I kd lk 69-84) tõendab, et kostja on tööohutuse tagamise vajadusest lähtuvalt viinud läbi riskianalüüsi, mille tulemusel on tehases töötamise riske hinnatud ning kaardistatud. Riskianalüüsi kokkuvõttest nähtub muuhulgas esemete, töövahendite ja materjalide kukkumisoht ning oht teistele töötajatele ja kõrvalistele isikutele, millise riski maandamise meetmeks on kiivri kandmine (riskianalüüsi kokkuvõtte lk 12, 13). Kiivri kaitserihma kandmise kohustus tuleneb vajadusest, et töötaja kukkumisel või muul õnnetusel ei kukuks kiiver peast ega jätaks õnnetuse hetkel töötajat kaitseta, kaitseprillide vajadust tingivateks riskideks on survepesuriga töötamine ja võõrkeha silma sattumine (maatriksi lk 4, 11, 13). Kostja esitatud fotod betoneerija tööprotsessist (I kd lk 88a ja 88b) ilmestavad betoneerija töö riske.
24.08.04.2015 käskkirjaga nr 16 kehtestatud „isikukaitsevahendite kandmise kord“ (I kd lk 85) on tõendatud, et alates 04.05.2015 on XXXX tehase territooriumil ja paigaldusega ehitusobjektidel kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid (turvakingad, kaitsekiiver, kinnitatud kaitsekiivri lõuarihm, kaitseprillid ja kuulmiskaitse klapid). Tehase territoorium on jagatud 3 tsooni, millega on hõlmatud kõik tootmispinnad ning iga tsooni kohta on märgitud selle ulatus ja isikukaitsevahendite loetelu, mida tuleb kanda. Seega oli hagejal töötsoonis
kohustus kasutada nii kinnitatud kaitserihmaga kiivrit kui ka kaitseprille. Vastav asjaolu on tõendatud ka tunnistajate XXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX ütlustega. Kõik tunnistajatena ülekuulatud isikud kinnitasid oma ütlustes, et töötajatele on isikukaitsevahendite kasutamise nõudeid ja nende kehtestamise vajadust selgitatud ning toodud seejuures ka näited, mis võib juhtuda, kui isikukaitsevahendeid mitte kasutada. Tunnistaja XXXX ütlustega on tõendatud, et isikukaitsevahendite kasutamise nõuded kehtestati tööõnnetuste ennetamiseks, kuna Consolis grupis, kuhu kostja kuulub, on juhtunud erinevaid tööõnnetusi. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et igal aastal toimub tööohutuspäev, millel osalevad kõik kostja töötajad ning kus keskendutakse tööohutusele. Tööohutuspäevadel on esinenud lektorid Punasest Ristist, Tööinspektsioonist, päästetöötajad, on esinenud ka isikukaitsevahendite müüjad, kes tutvustasid kaitseprille, mida töötajad said proovida ja kasutada ning, et tootmistegevust sel päeval ei toimu. Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et kostja XXXX tehases algavad igahommikused tehase nõupidamised ohutustehnika küsimustega, et töötajad saavad endale alati valida kõige sobivama isikukaitsevahendi ning ka hagejale pakuti erinevaid kaitseprille, et tootmisaladest väljapool on puhkealad, kus võib isikukaitsevahendeid ära võtta ja puhata. Tunnistaja XXXX ütlustega on tõendatud, et peale uute ohutustehnika reeglite vastuvõtmist toimusid igapäevased hommikused koosolekud tehase töötajatele ohutusküsimustes. Tunnistaja XXXX ütlustega on tõendatud, et juba ca 1,5 kuud enne korra kehtestamist hakati töötajatele uusi nõudeid tutvustama ning peale korra kehtestamist oli ka paarikuine üleminekuaeg, mille jooksul isikukaitsevahendite kasutamise nõuete rikkumisel kirjalikke hoiatusi ei tehtud. Tunnistaja ütlustega on ka tõendatud, et töötajatel on võimalik valida erinevate isikukaitsevahendite vahel, isikukaitsevahendite ebamugavuse korral oli võimalik võtta puhkepaus või kindlates kohtades nt prille puhastada, iga tootmislaua juures on juhis kohustuslike isikukaitsevahendite kohta. Tunnistaja XXXX, kes oli hageja töödejuhatajaks, ütlustega on tõendatud, et kaitseprillid ja kinnitatatud rihmaga kiiver on tööohutuseks vajalikud, et isikukaitsevahenditega on võimalik tööd teha, et töötajaid juhendatakse isikukaitsevahendite kasutamise nõuete osas. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on kostja tõendanud, et korra kehtestamine lähtus kostja eesmärkidest tagada töötajate turvalisus ja tööohutus ning oli kostja riskidega seotud tegevusalast tingituna põhjendatud ja vajalik.
25.Tunnistajate XXXXi, XXXX, XXXXja XXXX ütlustega (II kd lk 1-18) on tõendatud, et hagejale tegid töösuhte viimase poole aasta jooksul suulisi hoiatusi tehase juhataja XXXX, tootmisjuht XXXX, töödejuhataja XXXXja töödejuhataja XXXX. XXXXütlustega on tõendatud, et hageja ei allunud nõuetele ega olnud nõus kandma isikukaitsevahendeid, eelkõige kaitseprille. XXXX kinnitusel tegi ta hagejale korduvalt, vähemalt 3 korda, isikukaitsevahendite mittekasutamise eest töötsoonis ja töötamise ajal suulisi märkusi. XXXX kinnitas ka, et ühtegi töötajat ei ole karistatud isikukaitsevahendite mittekasutamise eest tsoonides, kus isikukaitsevahendeid ei pea kandma. XXXX ütlustega on tõendatud, et ta on teinud hagejale isikukaitsevahendite kandmise nõuete rikkumise eest suulisi hoiatusi 1-2 korda ning, et vastavad rikkumised olid töötsoonis. XXXX ütlustega on tõendatud, et hageja eiras isikukaitsevahendeid ning et ta ei kandnud kaitseprille ega kinnitanud kiivririhma. XXXX ütlustega on tõendatud, et alati enne kirjalike hoiatuste tegemist hoiatatakse töötajaid suuliselt, et ta tegi hagejale enne esimese kirjaliku hoiatuse tegemist 4-5 suulist hoiatust, pakkus hagejale sobivamate isikukaitsevahendite valimise võimalust ning selgitas, et edasiste rikkumiste korral võidakse töösuhe lõpetada. Samuti on XXXX ütlustega tõendatud, et kõik
tema poolt tehtud hoiatused on tehtud alades, kus isikukaitsevahendite kasutamine on kohustuslik. XXXX ütlustega on tõendatud, et ta tegi hagejale alla kümne suulise hoiatuse isikukaitsevahendite mittekasutamise eest.
26.12.08.2015 kirjalik hoiatus ohutustehnika reeglite rikkumise eest (I kd lk 86) tõendab hageja poolt 12.08.2015 rikkumise, mis seisnes selles, et hageja kiivri rihm ei olnud kinnitatud, toimepanemist ja hagejale rikkumise eest kirjaliku hoiatuse tegemist.
27.12.11.2015 kirjalik hoiatus ohutustehnika reeglite rikkumise eest (I kd lk 87) tõendab hageja poolt 12.11.2015 rikkumise, mis seisnes selles, et hageja ei kandnud tehases kinnitatud kiivririhma ja kaitseprille selleks ettenähtud alal, toimepanemist ja hagejale rikkumise eest kirjaliku hoiatuse tegemist.
28.12.01.2016 kirjalik hoiatus ohutustehnika reeglite rikkumise eest (I kd lk 88) tõendab hageja poolt 12.01.2016 rikkumise, mis seisnes selles, et hageja ei kandnud nõuetekohaselt kaitseprille, toimepanemist ja rikkumise eest hagejale kirjaliku hoiatuse tegemist.
29.Hoiatustelt nähtub, et hageja allkirja nendel ei ole. Asjaolu, et hageja keeldus kirjalikke hoiatusi vastu võtmast, mistõttu on hoiatustel märge tunnistajate kohta, ning hageja poolt eeltoodud rikkumiste toimepanemine ja hagejale rikkumiste kohta tehtud kirjalike hoiatuste sisu tutvustamine on tõendatud tunnistajate XXXX, XXXX ja XXXX ütlustega. 12.08.2015 kirjalikus hoiatuses toodud rikkumine on täiendavalt tõendatud tunnistaja XXXX ütlustega, kes nägi rutiinset kontrolli teostades, et hagejal ei olnud valulaual nr 7 töötades kiivri kaitserihm kinnitatud. Samuti on tunnistaja XXXX ütlustega tõendatud, et ta tutvustas koos XXXX hagejale vastavat kirjalikku hoiatust, kuid hageja keeldus hoiatusele alla kirjutamast. 12.11.2015 kirjalikus hoiatuses toodud rikkumise toimepanemine on täiendavalt tõendatud XXXX ütlustega, mille kohaselt avastas ta hallis ringi liikudes hageja rikkumise, mis seisnes selles, et hageja ei kasutanud valulaual nr 7 töötades kinnitatud kiivririhma ega kaitseprille. XXXX kinnitusel oli hoiatuse tegemise juures XXXX ning tunnistaja ütluste kohaselt ärritus hageja hoiatuse tegemise peale, viskas tööriistad maha ning lubas tööd mitte jätkata. Tunnistaja XXXX ütlustega on tõendatud, et teda informeeris vastavast rikkumisest XXXX, kes palus teda hoiatuse tegemise juurde tunnistajaks. 12.01.2016 kirjalikus hoiatuses toodud rikkumise toimepanemine on tõendatud täiendavalt tunnistaja XXXX ütlustega, mille kohaselt nägi ta isiklikult hageja kahte viimast rikkumist, so 12.01.2016 ja 15.01.2016 toimepandud rikkumisi. Mõlemal korral ei kandnud hageja töötsoonis, valulaual nr 35 kaitseprille. 12.01.2016 rikkumine toimus kell 9:30 ning XXXX palus tema poolt tuvastatud rikkumise kohta kirjaliku hoiatuse vormistada hageja töödejuhatajal XXXX. Töödejuhataja tutvustas hagejale vene keeles hoiatuse sisu, hageja sai hoiatusest aru ning kuna ta keeldus hoiatust vastu võtmast, siis andis XXXX selle kohta hoiatusele allkirja. Samuti tõendavad tunnistaja XXXX ütlused, et tema vormistas XXXX palvel hagejale kirjaliku hoiatuse ning, et hageja ei pidanud isikukaitsevahendeid vajalikuks (II kd lk 1-18).
30.Töölepingu ülesütlemise avaldusega 15.01.2016 (I kd lk 28) on tõendatud, et hagejaga sõlmitud tööleping öeldi erakorraliselt üles põhjusel, et hageja rikkus vaatamata eelnevatele kirjalikele hoiatustele 3 päeva peale viimast hoiatust taas ohutusnõudeid, töötades 15.01.2016 ilma kaitseprillideta töötsoonis, mistõttu ei pidanud kostja töösuhte jätkamist enam võimalikuks.
31.Hageja 15.01.2016 rikkumine on tõendatud tunnistaja XXXX ütlustega, millest nähtub, et ta nägi hageja viimast rikkumist, et hagejal olid kaitseprillid provokatiivselt üleval kiivri peal ning teised prillid rippusid hagejal pluusi küljes. Tunnistaja XXXX ütlustega on tõendatud ka see, et kõik hageja rikkumised toimusid tööajal töötsoonis valulaual, kahel viimasel korral valulaual nr 35. Tunnistaja XXXX ütluste kohaselt konsulteeris ta enne hagejaga töölepingu lõpetamist tootmisjuhi XXXX, kontrollis üle kirjalikud hoiatused ning siis võtsid vastu otsuse töölepingu ülesütlemise kohta. Töölepingu ülesütlemise avaldust tutvustas hagejale koos XXXX XXXX. Seega on kirjalikus hoiatuses toodud asjaolude õigsus tunnistaja XXXX ütlustega tõendatud. XXXX08.01.2016 e-kirjaga ohutusjuhile XXX (I kd lk 89) ja tunnistajana antud ütlustega on tõendatud, töö tehases on ohtlik (oht silmadele ja peale), et ta oli hagejale teinud märkusi isikukaitsevahendite kandmise kohta 5-10 korda, kuid hageja ei allunud tema korraldustele ning, et ta oli hageja poolsest reeglitele mitteallumisest meeleheitel ja hagejaga töölepingu lõpetamine oli viimane abinõu.
32.Eelnevate tõenditega on tõendatud, et hagejal oli riskiohtlik töö, millest tulenevalt oli tal kohustus täita tööohutusnõudeid, sh kasutada isikukaitsevahendeid, et hagejat on enne töölepingu erakorralist ülesütlemist töölepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest korduvalt nii suuliselt kui ka kirjalikult hoiatatud ning, et hageja ei ole vaatamata korduvatele hoiatustele ja kostja juhtkonna poolt isikukaitsevahendite kandmise vajaduse pidevale selgitamisele oma käitumist muutnud. Kuna kõik hagejale tehtud hoiatused olid tehtud enne töölepingu ülesütlemist vähem kui poole aasta jooksul, siis on kohus seisukohal, et hageja ei eksinud ettevaatamatusest või hooletusest tööohutusnõuete järgimise kohustuse vastu, vaid eiras isikukaitsevahendite kasutamise kohustust tahtlikult ja järjepidevalt. Sellise käitumisega seadis hageja ohtu enda tervise, näitas teistele töötajatele ebakohast eeskuju ning rikkus oluliselt oma kohustusi ja kostja mõistlikke ja õiguspäraseid korraldusi.
33.Kostja oli tööandjana TLS § 28 lg 2 p 6 järgi kohustatud tagama töötajate turvalisuse ning igakülgselt panustama töökeskkonna ohutusse ja tööõnnetuste ärahoidmisesse, mida kostja ka tegi. Arvestades, et kostja oli hagejale seoses ohutusnõuete rikkumisega teinud eelnevalt korduvaid hoiatusi, kuid hageja ei pidanud vajalikuks oma käitumist muuta ega ohutusnõuetega kooskõlla viia, oli töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 tähenduses mõjuv põhjus, mille tõttu ei saanud hagejaga töösuhte jätkamist eeldada. Kohus on seisukohal, et kostjal ei olnud hageja rikkumiste järjepidevust arvestades alust eeldada hageja poolsete rikkumiste lõpetamist, mistõttu oli töölepingu kohene, etteteatamise tähtaega järgimata ülesütlemine TLS § 97 lg 3 järgi õigustatud. Kostja ei pidanud võtma riski, et hageja seab töölepingu lõpetamisest etteteatamise aja jooksul oma elu ja tervise ohtu ega ootama, millal hagejaga tööõnnetus aset leiab.
34.Väljavõttega kostja tööaja programmist (I kd lk 168-169) on tõendatud, et tunnistajad XXXX, XXXX ja XXXX ei töötanud koos hagejaga rikkumiste kuupäevadel samal valulaual 35 kolmandas hallis ja valulaual 7 esimeses hallis ega puutunud vahetult kokku hageja rikkumisjuhtumitega. Üksnes tunnistaja XXXX töötas hagejaga samal valulaual 7 esimeses hallis 12.08.2015.
35.Tunnistajad XXXX ja XXXX ei osanud anda ütlusi 15.01.2016 hagejaga töölepingu lõpetamise aluseks oleva rikkumise kohta, kuna neil ei olnud antud juhtumiga kokkupuudet. Samal põhjusel ei osanud tunnistajad anda ütlusi hagejale eelnevalt tehtud kirjalike hoiatuste
ja nende aluseks olevate rikkumiste kohta. Tunnistaja XXXX ütlustest nähtub, et ta töötas kolme kuu jooksul hagejaga samal valulaual, kuid ta ei töötanud hagejaga koos enam viimase kahe kuu jooksul, mistõttu ta ei teadnud kirjalike hoiatuste aluseks olevate rikkumiste ega töölepingu lõpetamise aluseks oleva rikkumise kohta ütlusi anda. Tunnistaja XXXX töötas hagejaga koos 12.08.2015. Tema ütlustest nähtuvalt oli ta ühel korral koos hagejaga, kui hagejat karistati ning, et hageja tuli sööklast ja ütles talle, et teda tabati söökla juures ilma kaitseprillideta, seal kus kaitseprillide kandmine ei ole kohustuslik. Samuti oli hageja tunnistajale maininud, et teda tahetakse vahele tõmmata mingisuguses rikkumises. Samas ei näinud tunnistaja ise hageja rikkumist ega tema karistamist, vaid tema ütlused karistamise asjaolude kohta pärinevad hagejalt.
36.Tunnistaja XXXX ütlustest nähtuvalt tuli ta koos hagejaga sööklast tsehhi poole, kui tootmisjuht Jaanus tuli neile vastu, tegi hagejale märkuse ja viis hageja endaga kaasa. Tunnistaja ei mäleta kuupäeva, millal see juhtus ja kas kohas, kus hagejale tehti märkus, oli kaitsevahendite kandmine kohustuslik või mitte. Sööklas ei olnud kaitsevahendite kandmine kohustuslik, tunnistajal olid sellel hetkel juba kiiver ja prillid peas.
37.Kohus on seisukohal, et tunnistajate XXXX ja XXXX ütlustega ei saa lugeda tõendatuks hageja väidet, et hagejat karistati kohas, kus ei olnud kaitseprillide kandmine kohustuslik, kuna kumbki tunnistajatest ei näinud sööklast tsehhi juurde viivas koridoris kaitseprillide ja kiivri mittekandmise eest hagejale kirjaliku karistuse vormistamist ega mäletanud ka täpset aega, millal antud vahejuhtum toimus. Samuti ei teadnud XXXX, kas kohas, kus tootmisjuht hagejale vastu tuli oli isikukaitsevahendite kandmise kohustus. Ka on tunnistajate XXXX ja XXXX ütlused vastuolus tunnistajate XXXX , XXXX ja XXXX ütlustega, mille kohaselt hagejat karistati kirjalike hoiatustega ainult töökohal isikukaitsevahenditeta töötamise eest ning XXXX ütlustega selle kohta, et 12.08.2015 tehti hagejale kirjalik hoiatus selle eest, et ta töötades esimeses hallis valulaual 7 ei kandnud kinnitatud kiivririhma.
38.Tunnistaja XXXX ütlused hageja tagakiusamise osas on vastuolus tunnistajate XXXX ütlustega selle kohta, et XXXX suhtus igasse töötajasse võrdselt ja hästi ning XXXX ütlustega selle kohta, et tema suhted hagejaga olid normaalsed, tal ei olnud muid aluseid hagejaga töölepingu lõpetamiseks ning et ta hindas hagejat väga heaks spetsialistiks. Tunnistaja XXXX ütlused võivad olla erapoolikud, kuna nad on hagejaga sõbrad ja töötanud koos OÜ-s XXXX. Tunnistajate XXXX ja XXXX ütluste üldsõnalisuse, ebamäärasuse ja vastuolu tõttu teiste tõenditega, ei lükka need ümber hageja õiguspärase karistamise kohta kohtule esitatud tõendeid.
39.Tunnistajate XXXX, XXXX , XXXX ja XXXX ütlustega on tõendatud, et töötajatele oli teada, kus ja milliseid isikukaitsevahendeid tehase töötajatel tuleb kasutada, et isikukaitsevahenditena tuleb kanda mh kaitseprille ja kinnitatud rihmaga kiivrit, et kostja selgitas isikukaitsevahendite kasutamise vajalikkuse põhjuseid, et kostja varustab lühinägelikke töötajaid dioptriliste kaitseprillidega, et tehases on ette nähtud kohad, kus võib mustaks läinud prillid maha võtta ja neid puhastada. Kohtus üle kuulatud tunnistajate XXXX , XXXX ja XXXX ütluste kohaselt, ei ole nad näinud hagejat tavaprille kandmas, vastupidist ei väitnud ükski tunnistaja. Hageja ei ole ka konkreetselt hagiavalduses esile toonud, milliseid tavaprille ta vajab või kannab, vaid on üldsõnaliselt viidanud mõnede töötajate ja enda lühinägelikkuse kohta.
40.Tervisekontrolli otsusega 17.09.2013 (I kd lk 90) on tõendatud, et hageja oli viimase tervisekontrolli otsuse kohaselt terve ja olemasolevatel andmetel lubab tervislik seisund töötada antud ametikohal. Otsuses puuduvad märkused, et hageja oleks lühinägelik või vajaks dioptrilisi prille. XXXX AS arvega ja tervisekontrolli suunatud töötajate nimekirjaga (I kd lk 91, 92-96) on tõendatud, et kostja oli tellinud 2015. a töötajate tervise kontrollimiseks bussipaketi (tervisebussi). Tervisekontrolli suunatud töötajate nimekirjaga on tõendatud veel see, et hagejale oli tervisebussi aeg broneeritud 17.12.2015 kell 11:40, kuid hageja arsti vastuvõtule ei ilmunud, mistõttu ei saanud arst kontrollida ka hageja silmanägemist. Väljavõttega XXXX OÜ-le tasutud arvetest (I kd lk 97) on tõendatud, et kostja on varustanud lühinägelikud töötajad optiliste kaitseprillidega.
41.Ärrituste nimekirjaga (I kd lk 98) on tõendatud, et kostja oli huvitatud töötajate tagasisidest ja probleemide avaldamisest ning probleemide lahendamiseks oli nähtud ette kindel lahendamise kord ning, et hageja ei ole ärrituste nimekirja märkinud, et ta vajaks dioptrilisi prille. Et hagejat ei ole nähtud kandmas tavalisi prille ning, et ta ei ole pöördunud kostja poole dioptriliste prillide saamiseks, tõendavad ka tunnistajate XXXX ja XXXX ütlused. Järelikult on hageja hagiavalduses toodud väited selle kohta, et ta on lühinägelik ja vajas dioptrilisi prille, kuid kostja jättis ta dioptriliste prillidega varustamata, täielikult tõendamata. Kostja on tõendanud, et tagas lühinägelikele töötajatele dioptriliste kaitseprillide olemasolu ning on muretsenud dioptrilised prillid kokku 81 töötajale. Seega ei saa hageja isikukaitsevahendite kandmise kohustuse rikkumist kostja poolse tegevusega õigustada. Tõendamata ja vastuolus kohtule esitatud tõenditega (tunnistajate ütlused töö ohtlikkuse kohta tehases, riskianalüüsi maatriks ja kokkuvõte) on ka hageja väited selle kohta, justkui oleks isikukaitsevahendite töökohal järjepidev kandmine tervist kahjustav ja õnnetusjuhtumite riski tõstev.
42.Kostja juhtimise reglemendiga ja väljavõttega kostja juhtimisstruktuurist (I kd lk 65, 66) on tõendatud kostja väited selle kohta, et XXXX kuulub XXXX tehase juhatajana kostja juhtimisstruktuuri kohaselt kostja juhtkonna hulka, et XXXX oli kostja juhtkonna liikmena volitatud sõlmima, muutma ja lõpetama struktuuriüksuse töötajate töölepingud ning määrama nende töötasu ja muud hüved. XXXX ametijuhendi punkti „Tööülesanded ja vastutus“ viimase alapunktiga (I kd lk 124) on tõendatud, et XXXX oli volitus hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamiseks, sest ta oli volitatud võtma tööle ning vabastama töölt tootmistöölisi. Lisaks eeltoodule tõendab kostja seadusliku esindaja kinnituskiri selgesõnaliselt, et XXXX tehase juhatajal XXXX oli esindusõigus hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks (I kd lk 67).
43.Eeltooduga on tõendatud, et hageja hagiavalduses esitatud väited, mille kohaselt on ülesütlemisavaldusele alla kirjutanud esindusõiguseta isik, on ebaõiged. XXXX tehase juhataja XXXX oli hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks õigustatud isik. Töölepingu seadusest ei tulene, et töölepingu ülesütlemisavalduse peaks alla kirjutama tööandja seadusejärgne esindaja juhatuse liige, esindusõigus võib tuleneda ka tehingust (volitusest). Seega ei ole töölepingu ülesütlemine XXXX esindusõiguse puudumise tõttu tühine. Asjaolu, et töölepingu ülesütlemise avalduses ei ole viidatud esindusõiguse alusele, ei mõjuta esindusõiguse olemasolu ega ülesütlemisavalduse kehtivust.
44.18.07.2012 töötajate üldkoosoleku protokollist (I kd lk 12) nähtuvalt valiti hageja töötajate
usaldusisikuks. Töötajate usaldusisiku seaduse (TUS) § 8 lg 1 kohaselt kehtivad töötajate usaldusisiku volitused kolm aastat, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti. XXXX tehase töötajate üldkoosoleku protokolli kohaselt üldkoosolek teisiti ei otsustanud. Seega lõppesid hageja volitused töötajate usaldusisikuna hiljemalt 18.07.2015 ja järelikult ei olnud hageja töölepingu lõpetamisel töötajate usaldusisikuks ning tema suhtes ei kehtinud TLS § 94 lg 1 erikord. Kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja pidas kostjaga tööalastes küsimustes kirjavahetust ja tegutses töötajate huvides, kuid töötajate esindajana (usaldusisikuna) TUS ja TLS tähenduses ei ole käsitletav isik, kes faktiliselt töötajate huvides tegutseb ning keda tööandja töötajatega suhtluses aktsepteerib, vaid üksnes töötajate üldkoosoleku poolt töötajate usaldusisikuks valitud isik. Hageja pöördumiste ja kostja vastustega (I kd lk 17-27) on tõendatud, et kostja on kõigile hageja pöördumistele vastanud ning tõstatatud probleemid võimaluse korral lahendanud. Pöördumistest nähtub, et hageja ei ole isikukaitsevahendite kasutamise nõuete osas viimase kuue kuu jooksul enne töölepingu lõpetamist kostja poole pöördunud. Viimased pöördumised on seotud muude probleemide, tööruumide valgustuse ja töötajatele informatsiooni andmisega. Poolte vahelise kokkuleppega (I kd lk 22) on tõendatud, et kostja tasustas hagejat töötajate huvides tegutsemise eest.
45.Kuna hageja ei olnud töölepingu ülesütlemise ajal enam töötajate usaldusisikuks, ei pidanud kostja hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemisel järgima TLS § 94 lg-s 1 sätestatud erikorda, so küsima enne töölepingu ülesütlemist töötajat esindama valinud töötajate arvamust. Samuti ei kehti TLS § 94 lg-s 1 toodud erikord peale usaldusisiku volituste kehtivuse lõppu. Seega ei pidanud kostja hagejaga töölepingu ülesütlemisel töötajate arvamust küsima. Kostja on siiski küsinud XXXX tehase töötajate arvamust hagejaga töölepingu ülesütlemise kohta (I kd lk 99), millest nähtub, et allakirjutanud töötajatel ei olnud hagejaga töölepingu lõpetamise osas vastuväiteid. Kohus on seisukohal, et eelpool uuritud tõenditega on kostja tõendanud, et hagejaga töölepingu ülesütlemine tulenes hageja poolt ohutusnõuete korduvast ja jämedast rikkumisest ega olnud seotud hageja poolse töötajate huvides tegutsemisega. Hageja hagiavalduses toodud väited selle kohta, et töölepingu ülesütlemise põhjustas tema tegevus töötajate huvides tegutsemisega on põhjendamatud ja tõendamata. Järelikult on hagejaga sõlmitud tööleping kehtivalt üles öeldud ning hagejal puudub õigus kõikidele hagiavalduses esile toodud hüvitistele, sh saamata jäänud tulule, ja viivistele, kuna nende väljamõistmise eelduseks oleks töölepingu ülesütlemise tühisus. Seega tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata täies ulatuses. Menetluskulude jaotus
46.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud hageja.
47.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
48.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks asja läbivaatamise kulu ning TsMS § 143 kohaselt
on asja läbivaatamise kuluks tunnistajakulu. TsMS § 159 lg 1 järgi määrab tunnistajale makstava tasu ja hüvitatavad kulud kohus. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist, kuna kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks ei ole möödunud TsMS § 160 lg 2 sätestatud tunnistajatele kulude hüvitamise nõue, mistõttu ei ole teada menetlusosaliste kohtukulude täpne suurus. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.