3-25-2059 X. X ́i kaebus Tartu linna vastu kohustamisnõudes elukoha aadressi registreerimiseks Kaebaja – X. X Vastustaja (eeldatav) – Tartu linn
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde kinnistusraamatu väljavõte Xxxxxxxxxx tn 22 kohta.
Tagastada kaebus.
Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
5.Kohtumääruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed, isikukoodid ja aadressiandmed tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2, 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.18.05.2025 esitas Tartu Linnavalitsusele e-rahvastikuregistri kaudu avalduse Y. Y (isikukood xxxxxxxxxxx), kes on Tartu linnas, Xxxxxxxxxx tn 22 1 asuva ruumi omanik, X. X ́i (isikukood xxxxxxxxxxx) elukoha andmete muutmiseks ruumi omaniku nõudmisel (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 9).
2.19.05.2025 teavitas Tartu Linnavalitsus kirjaga nr KV-2025/2310 X. Xit esitatud avaldusest, saates selle kohta kirja isiku rahvastikuregistri viibimiskohajärgsele aadressile Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, kus isik viibib alates 06.11.2024 (dtl 11). 1
Kohus märgib, et Tartu linna 25.06.2025 vastuses kohtule on ekslikult märgitud aadressiks Kxxxxxxxxxx tee 22, kuigi tegelikult on silma peetud aadressi Kxxxxxxxxxx tn 22, mida kinnitavad nii avaldus (dtl 9), kaebaja rahvastikuregistri andmed (kande kehtivus 13.11.2002 - 27.05.2020, 15.06.2020 - 24.06.2025) kui ka asja juurde võetud kinnistusraamatu väljavõte.
3-25-2059
3.28.05.2025 helistas X. X kirja saatnud ametnikule soovides vaidlustada elukoha andmete muutmist. Telefonivestluses kinnitas isik, et tal puudub eluruumi kasutamise kohta leping ja kinnistusraamatust ei nähtu tema kasuks ka kinnisasjale isiklikku kasutusõiguse seadmist. Samuti pole X. X Y. Yi pereliige (abikaasa, registreeritud elukaaslane, alaealine laps või töövõimetu vanem, kellel on õigus eluruumi kasutada omaniku nõusolekuta). Telefonivestluses nõustus X. X elukoha aadressi säilitamisega linna täpsusega, võttes menetluse lõpuni (kuni 18.06) mõtlemisaega, kuid soovist mitte säilitada rahvastikuregistris elukoha aadressina linna täpsus X. X Tartu Linnavalitsust ei teavitanud. Samuti ei esitanud X. X Tartu Linnavalitsusele antud eluruumi kasutusõigust tõendavaid dokumente.
4.25.06.2025 rahuldas Tartu Linnavalitsus ruumi omaniku Y. Yi avalduse ja lõpetas X. Xi elukoha aadressil Xxxxxxxxxx tn 22, Tartu linnas rahvastikuregistris kandega nr 387E163-2025/171, säilitades rahvastikuregistris X. Xile elukoha Tartu linna täpsusega rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 91 lõike 1 alusel (dtl 12).
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21). Tegu on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (RKHKm nr 3-18-763/15, p 9; RKHKm nr 3-21980/24, p 11).
7.Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks see, et kaebaja elukohana rahvastikuregistris registreeritaks uuesti tema varasem aadress Tartu linnas, Xxxxxxxxxx tn 22 (dtl 1). Sisuliselt on tegemist kohustamisnõudega HKMS § 37 lõike 2 punkti 2 mõistes.
8.Kohtu hinnangul on asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.1.Isik esitab esitatava elukoha aadressi järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele elukohateate elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse (RRS § 74 lg 1). Elukohateatele lisatakse ruumi kasutamise õigust tõendav dokument, kui elukohateate esitaja ei ole ruumi omanik või elukohateatele ei ole lisatud käesoleva RRS § 75 lõike 2 punktis 3 sätestatud nõusolekut; juhul; muud olulisi asjaolusid tõendavad dokumendid (RRS § 75 lg 4). Kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia või eluruumi omaniku kirjaliku nõusoleku elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Kui ruumi omanik ei anna nõusolekut kanda elukohateates märgitud isiku elukoha aadressina rahvastikuregistrisse temale kuuluva eluruumi aadress, on isikul õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse poole, kes viib läbi RRS 11. peatükis sätestatud menetluse (RRS § 78 lg-d 1-2). Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib elukohateate saamisest arvates kümne tööpäeva jooksul elukohateates esitatud andmete ja elukohateate vastavust kehtestatud nõuetele ning kannab elukoha aadressi rahvastikuregistrisse või keeldub selle tegemisest RRS § 84 lõikes 1 sätestatud alustel (RRS § 81 lg 1).
2
3-25-2059
8.2.Kohaliku omavalitsuse üksus keeldub elukohateates märgitud elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest, kui isik ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja tal puudub eluruumi kasutamiseks ruumi omaniku nõusolek või ruumi kasutamise õigust tõendav dokument (RRS § 84 lg 1 p 1).
8.3.Ruumi omanikul on õigus taotleda kohaliku omavalitsuse üksuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum; 2) isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana; 3) isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana (RRS § 88 lg 1).
8.4.Tartu linna poolt esitatud vastusest ja materjalidest nähtub, et kaebajat teavitati ruumi omaniku taotlusest andmete muutmiseks (dtl 11). Samuti nähtub, et kaebaja ei ole ruumi omanik, samuti puudub muu õiguslik alus (üürileping, pereliige) nõuda vaidlusaluse aadressi registreerimist kaebaja elukohana. Kaebaja ei ole välja toonud ja toimikust ei nähtu tõendeid, mis sellist õigust kinnitaks. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub Xxxxxxxxxx tn 22 vaidlusalune ruum Y. Yile. Kaebaja viibib hetkel kinnipidamisasutuses. Seega oli Tartu linnal õigus kaebaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmiseks, sest RRS § 88 lõike 1 tingimused on täidetud. Tartu linnal on ka õigus keelduda kaebaja märgitud elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest RRS § 84 lõike 1 punkti 1 alusel.
9.Praegusel juhul saab kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks. Kinnipeetava elukoha registreerimisega seotud õiguste riiveid (Põhiseaduse (PS) § 19, 26 ja 33) ei ole üldjuhul alust pidada väheintensiivseks, kuna elukoha registreerimine võib mõjutada nii (ennetähtaegse) vabanemisega seonduvat, kui ka hilisemalt seda, milline kohalik omavalitsus kaebajale sotsiaalteenuseid pakkuda saab, samuti kodu puutumatust. Praegusel juhul on aga tegemist olukorraga, kus kaebajal puudub õiguslik alus konkreetses koha elukoha registreerimist nõuda, puuduvad ruumi kasutamise õigust tõendavad dokumendd, mistõttu on võimalik riive vähene. Tartu linn on säilitanud rahvastikuregistris X. Xile elukoha Tartu linna täpsusega RRS § 91 lõike 1 alusel (dtl 12), mis vähendab riive intensiivsust veelgi.
10.Kokkuvõttes tuleb kaebus kaebajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada, kuna kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11.HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Riigi õigusabi ja menetlusabi taotluse lahendamine
12.Kohus mõistab kaebaja ühelauselist taotlust (dtl 1) selliselt, et kaebaja taotleb riigi õigusabi korras advokaadi määramist käesolevas haldusasjas esindamiseks.
13.HKMS § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.
14.Kaebaja majanduslik seis ei ole riigi õigusabi andmise aluseks, kui esinevad riigi õigusabi andmist välistavad asjaolud. Riigi õigusabi välistavaks asjaoluks on aga see, et taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 punkt 1).
15.Kohus leiab, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu jääb taotlus rahuldamata.
16.Halduskohtusse pöördumine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu. Kaebaja ei 3
3-25-2059 pea õiguslikult täpselt piiritlema halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lõikes 2 toodud nõudeid ega esitama õiguslikke põhjendusi selle kohta, millistele õigusnormidele tema kaebus tugineb. Kaebuses võib oma sõnadega selgitada, millise haldusorgani millist tegevust ja millistel argumentidel kaebaja vaidlustada soovib. Kaebaja seda praegusel juhul teinud on ning kaebuse eesmärk ja põhjendused on kohtule arusaadavad.
17.Kohtu jaoks ei ole äratuntav, et kaebaja ei suudaks oma õigusi kohtumenetluses kaitsta ja vajadusel ka kohtumenetluses menetlusdokumente koostada ning ise menetluses osaleda. Seejuures arvestab kohus, et halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes tõendeid vajaduse korral ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (HKMS § 2 lõiked 2, 5 ja 6).
18.Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest protsessis. Kaebajal on kohtu infosüsteemist nähtuvalt ulatuslik varasem halduskohtumenetluses osalemise kogemus (viimati nt 3-25-1419, 3-25-1539, 3-24-3353), kus kaebaja seisukohad on samuti olnud arusaadavad. Käesolevat haldusasja ei ole alust pidada keeruliseks – lahendada tuleb küsimus sellest, kas kaebajal on õigus nõuda konkreetse aadressi kandmist enda elukohana uuesti rahvastikuregistrisse.
19.Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et arvestades kaebuse sisu, kaebaja kogemust kohtumenetlustes, tuleb riigi õigusabi taotlus rahuldamata jätta.
20.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.