M.H kaebus tuvastada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 24.02.2022 ettekirjutuse nr 1716/2022/343, 09.03.2022 ettekirjutuse nr 18-2/2203258-001 ja 15.03.2022 ettekirjutuse nr 18-2/2203536-008 õigusvastasus
Menetlusosalised
Kaebaja M.H Vastustaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, esindaja Martti Kangur
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.07.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
M.H apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada M.H apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.07.2023 otsus osas, milles halduskohus jättis rahuldamata M.H nõude tuvastada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 24.02.2022 ettekirjutuse nr 17-16/2022/343 õigusvastasus, samuti menetluskulude jaotamise osas.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada M.H kaebus osaliselt ning tuvastada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 24.02.2022 ettekirjutuse nr 1716/2022/343 õigusvastasus.
4.Muus osas jätta M.H apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.07.2023 otsus muutmata.
5.Mõista Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt M.H menetluskulude katteks välja 20 eurot. Muus osas jätta menetluskulud esimeses ja teises kohtuastmes poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
30.07.2025
3-22-657 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) kohustas 24.02.2022 ettekirjutusega nr 17-16/2022/343 meediateenuste seaduse (kuni 08.03.2022 kehtinud redaktsioon; MeeTS v.r) §-de 51, 52, 54 ja 56 alusel ettekirjutuse adressaatideks olevaid ettevõtteid lõpetama 12 kuuks teleprogrammide RTR Planeta, NTV Mir ja NTV Mir Baltic, Rossia 24, Belarus 24 ja TV Centre International (TVCI) taasedastamine Eesti Vabariigi territooriumil. TTJA tuvastas, et resolutsioonis nimetatud teleprogrammid edastasid 24.02.2022 Venemaa Föderatsiooni presidendi kõne, mille sisu saab pidada Ukraina vastase sõjalise rünnaku õigustamiseks ja sellele üleskutsumiseks ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete eiramise õigustamiseks. Venemaa presidendi kõne oli esitatud kontekstis, millega õhutatakse vaenu ukrainlaste vastu ja kutsutakse üles õigusrikkumisele. Sellega rikuti MeeTS v.r § 19 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Ettekirjutus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, eeskätt audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi1 art 3 lg-ga 5. Ühikonnale tekkida võiva kahju ärahoidmiseks ja avaliku huvi kaitseks on vaja tegutseda viivitamatult, arvestades Eesti naaberriigi Venemaa sõjalist rünnakut Ukraina vastu 24.02.2022.
2.TTJA kohustas 09.03.2022 ettekirjutusega nr 18-2/22-03258-001 MeeTS (alates 09.03.2022 kehtiv redaktsioon) §-de 51, 54 ja 56 alusel ettekirjutuse adressaatideks olevaid ettevõtteid lõpetama 12 kuuks RBK (tuntud ka kui RBC TV) teleprogrammi ja programmikataloogi taasedastamine Eesti territooriumil. Venemaa on alustanud Ukraina vastase agressiooni süstemaatiliseks toetamiseks ja naaberriikide destabiliseerimiseks paralleelselt sõjategevusega ka propagandategevust, mida saab pidada sõjalise rünnaku õigustamiseks ja sellele üleskutsumiseks ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete eiramise õigustamiseks. TTJA on tuvastanud, et teleprogrammi RBK eetris oli 03.03.2022 erinevatel kellaaegadel saateid, mis rikkusid MeeTS § 19 lg-s 1 sätestatud keeldu kihutada vihkamisele ja vägivallale, alavääristada õiguskuulekat käitumist ja kutsuda üles õigusrikkumisele ning ohustada ühiskonna turvalisust. Propagandat on tehtud selliste meedia- ja veebikanalite kaudu, mis on Venemaa juhtkonna otsese või kaudse kontrolli all. Vabade meediakanalite tegevus on Venemaa territooriumil lõpetatud ning 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10.03.2010 direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), muudetud 14.11.2018 direktiiviga 2018/1808.
2(13)
3-22-657 Venemaa sõjalise tegevuse kohta riigi ametliku versiooniga vastuolus oleva info levitamine on kriminaalkorras karistatav (vabadusekaotus kuni 15 aastat). Ukrainale sõjalise kallaletungi, sh Venemaa sõjajõudude poolt Ukraina tsiviilelanikkonna ja -taristu pommitamise õigustamine teleprogrammides kannab endas eesmärki õhutada vaatajates samasugust (sh vägivalda ja varavastaseid kuritegusid toetavat) meelsust ning see võib toimida ka Eesti elanikkonna suhtes. Seetõttu on proportsionaalne rakendada meedet Venemaa mõjutustegevuse levitamise lõpetamiseks.
3.TTJA kohustas 15.03.2022 ettekirjutusega nr 18-2/22-03536-008 elektroonilise side seaduse (ESS) § 87 lg 1 p 9 ja § 145 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel ettekirjutuse adressaatideks olevaid ettevõtteid blokeerima oma nimeserverites 12 kuuks järgnevad domeeninimed või veebilehe IP-aadressid või muuta veebilehed muul viisil internetiühenduse teenuse lõppkasutajatele Eestis kättesaamatuks: ntv.ru, ren.tv, 5-tv.ru, 78.ru, 1tv.com, lenta.ru ja tass.ru. Nimetatud veebilehed on Eestis kättesaadavad sideettevõtjate pakutava internetiühenduse teenuse kaudu. TTJA vaatles 09.–10.03.2022 kõnealustel veebilehtedel avaldatut ja fikseeris vaatluse tulemused protokollides. TTJA tuvastas, et neil veebilehtedel avaldatakse ja seeläbi levitatakse sõjapropagandat, need õigustavad ja toetavad agressioonikuriteo toimepanemist, õhutavad vaenu ja kujutavad ohtu avalikule korrale Eestis. Eestis on sõjapropaganda keelatud. Keelatud on sõjale või muul viisil relvajõu kasutamisele üleskutsumine, kui sellega eiratakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Riikide ja rahvaste vahelise rahu hoidmine on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiip. Samuti on Eestis keelatud vaenu õhutamine. Kõnealustel veebilehtedel avaldatav, sõjapropagandat sisaldav, vaenu õhutav ja avalikku korda ning riigi julgeolekut ohustav sisu rikub neid keelde.
4.M.H esitas Tallinna Halduskohtule 20.03.2022 kaebuse, mille lõplik nõue oli tuvastada TTJA 24.02.2022, 09.03.2022 ja 15.03.2022 ettekirjutuste õigusvastasus. Ettekirjutused rikuvad kaebaja õigust saada avalikku teavet tema enda valitud kanalitest ja jääda truuks oma veendumustele. Tegemist on tsensuuriga. Ettekirjutuste põhjendused on kallutatud. Kaebaja ei ole leidnud keelatud teleprogrammidest „ukrainlaste vastase vaenu õhutamise ning rahvusvahelise õiguse rikkumise ja sõjalise rünnaku õigustamise“ tunnuseid. Tegemist on TTJA subjektiivse, politiseeritud ja sügavalt eksliku arvamusega. Ühes telesaates osalenud Venemaa president selgitas oma kõnes Ukraina territooriumil toimuva erioperatsiooni motiive ja põhjendas seda vajadusega lõpetada sõjaline vastasseis pärast 2014. a põhiseadusevastast riigipööret Ukrainas, Ukraina vägede ja natsionalistlike pataljonide poolset süsteemset elanikkonna hävitamist ning Donetski ja Luganski vabariikide territooriumidel taristu hävitamist. Ettekirjutuses ei ole selgitatud, mida tähendab õigusrikkumistele kihutamine, ühiskonna turvalisuse õõnestamine ning Eesti riikliku julgeoleku ja kaitsevõime ohustamine. Sellise selgituse alusel ei tohi võtta Eesti elanikelt juurdepääsu Venemaa ja Valgevene meediakanalitele. Tegemist on topeltstandarditega, sest kui USA tungis ilma ÜRO sanktsioonita Iraaki, Afganistani ja Süüriasse, ei kohaldanud vastustaja USA meediaruumi piiravaid meetmeid. Eesti sõjaväelaste osalemist sõltumatute riikide (Süüria, Iraak, Afganistan, Kuveit jt) sõjalistel operatsioonidel ilma ÜRO mandaadita võib samuti käsitada ebaseadusliku sõjalise invasioonina. Ukraina ja Venemaa ei ole Euroopa Liidu ega NATO liikmed. Seetõttu ei ole Eesti riigiasutustel seaduslikku, rahvusvahelist ega moraalset õigust valida poolt ilma rahvusvahelise kohtu otsuseta. Venemaal on Ukraina territooriumil erioperatsiooni korraldamiseks oma põhjus, see toimub Venemaa riikliku julgeoleku huvides. See erioperatsioon on kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Eestil ei ole õigust hakata selles konfliktis kohtunikuks ja piirata oma elanikel selle konflikti kohta teabe saamist. Inimestel on 3(13)
3-22-657 õigus teada konflikti mõlema poole arvamust ja teha selle põhjal ise järeldusi, kelle poolele asuda. Ühe poole meediakanalite sulgemisega surub riik ühiskonnale peale seisukohta, mis ei vasta asjade tegelikule seisule. Tegemist on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-de 41, 44 ja 45 rikkumisega. Olles tutvunud Venemaa presidendi ametlikul veebilehel avaldatud pöördumisega, ei saa nõustuda, et see sisaldab sõjalise invasiooni õigustamist, üleskutseid vägivallale ja etnilise vaenu õhutamist. Vastupidi, president räägib väga lugupidavalt vennalikust Ukraina rahvast, kes sattus raskesse olukorda. 24.02.2022 ettekirjutusest ei selgu, millised väljendid viitavad TTJA arvates ebaseaduslikule tegevusele. Esmalt tuleks teha põhjalik ja sõltumatu sisuanalüüs ning alles selle põhjal saab teha otsuseid, mis puudutavad suure osa Eesti ühiskonna huve. Jääb arusaamatuks, miks laieneb keeld ka Valgevene päritolu telekanalitele. Ettekirjutuste tegemisega on vastustaja ületanud oma volitusi. TTJA ülesannete hulka kuulub ettevõtete majandustegevuse kontrollimine ja tarbijate kaitse, mitte nende õiguste piiramine. On arusaamatu, mille alusel võttis TTJA endale voli määrata, millist sisu on Eestis lubatud vaadata ning mida saab käsitada Eesti julgeoleku ja kaitsevõime ohustamisena. Riik peab kohtlema kõiki teabevahetuse protsessis osalejaid võrdselt. Sõnavabadus on oluline põhiõigus. Kaebaja esitas 30.04.2023 taotlused: 1) tunnistada kaebaja teabe saamise õiguse rikkumine vastustaja poolt rahvusvaheliste ja Eesti seadustega vastuolus olevaks ning vaidlustatud ettekirjutused üksnes vahendiks selliste rikkumiste seadustamiseks ja vastavalt sellele kohustada vastustajat lõpetama põhjendamatud rikkumised; 2) kohustada vastustajat selgitama kohtule, milles seisnevad Eesti seaduste rikkumised 195 veebikanali ja 51 Venemaa telekanali puhul ning esitama neid rikkumisi selgitav dokument, mida on võimalik kohtus vaidlustada; 3) tunnistada vastustaja tegevus inforuumi piiramisel sunniks muuta kaebaja veendumusi. TTJA tegevuse eesmärk ei ole kaitsta Eesti inforuumi, vaid muuta poliitilistel põhjustel kaebaja arvamust ühe rahvusvahelise konflikti osapoole kasuks. Kaebaja palub kohustada vastustajat eemaldama teabe saamise piirangud ning võimaldama kaebajal hankida teavet mis tahes enda valitud allikast.
5.TTJA palus jätta kaebus rahuldamata. TTJA 24.02.2022 ja 09.03.2022 ettekirjutustes nimetatud teleprogrammide sisu rikkus MeeTS §-s 19 sätestatud nõudeid. Nende nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet TTJA (MeeTS § 54). TTJA tuvastas, et need teleprogrammid õigustavad Venemaa sõda Ukrainas, teevad üleskutseid vihkamisele ja vägivallale, ei tunnusta iseseisvate riikide suveräänsust ja õhutavad vaenu. Sellega kahjustab teleprogrammide sisu Eestis seadusega kaitstud õigushüvesid ning ohustab ühiskonna turvalisust. Audiovisuaalmeedia teenuste osutamisel on selline tegevus keelatud. Kõnealused teleprogrammid olid rikkumise ajal Eestis kättesaadavad sideettevõtjate pakutava teenuse ja videojagamise platvormide kaudu. Venemaa alustas 24.02.2022 sõjalist agressiooni Ukraina vastu, mistõttu oli vaja tegutseda kiiresti, tõrjumaks Eesti avalikus meediaruumis teavet, mis võis kahjustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Eesti avaliku korra ja riigi julgeoleku seisukohast oli ohtlik, kui ajakirjandus- ja sõnavabaduse sildi all tegeletakse teadlikult ja süsteemselt sellise teabe levitamisega, mis võib õigustada, varjata või pisendada süütegusid inimsuse ja rahu vastu, sh selliseid süütegusid nagu inimsuse vastane kuritegu (karistusseadustiku (KarS) § 89), genotsiid (KarS § 90) ja agressioonikuritegu (KarS § 91). TTJA kohustus reageerida tulenes ka Euroopa Liidu õigusest. Ettekirjutuste resolutsioonides nimetatud teleprogrammid on Venemaa riiklikud telekanalid, mille eesmärk on olnud edastada lääne ühiskonda lõhestavat propagandat, külvata vaenu ja vihkamist, luua soodsat pinnast nn Vene maailma (Russki mir) laiendamiseks, millega mh eitatakse teiste rahvaste õigust enesemääramisele. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 4(13)
3-22-657 3 lg-s 1 sätestatud meediateenuste vastuvõtmise vabaduse tagamise kohustus ei ole mõeldud inforelvana loodud ja edastatavate teleprogrammide kaitseks. Järelikult ei kuulu ettekirjutuste resolutsioonis loetletud teleprogrammid selle direktiivi kaitsealasse. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 3 lg 3 kohaselt võib liikmesriik teha ajutiselt erandi audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadusest, kui teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva meediateenuse osutaja osutatav audiovisuaalmeedia teenus kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab endast tõsist ja suurt ohtu kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist. Selle direktiivi art 3 lg-st 5 tulenevalt on liikmesriigil kiireloomulistel juhtudel õigus viivitamatult peatada ajutiselt audiovisuaalmeedia teenuse osutamine juhul, kui selleks esineb direktiivi art 3 lg-s 3 nimetatud alus. Pärast piirangu kohaldamist peab liikmesriik teavitama otsusest komisjoni ja liikmesriiki, mille jurisdiktsiooni alla meediateenuse osutaja kuulub, põhjendades, miks liikmesriik peab juhtumit kiireloomuliseks (Eesti tegi sellise teavituse 26.04.2022). Arvestades et ettekirjutustega hõlmatud teleprogrammide vahendusel on õigustatud Venemaa kui Eesti naaberriigi sõjalist tegevust teise rahumeelse riigi vastu, kujutab teleprogrammides esitatu lisaks Ukrainale ohtu ka Eesti ja teiste riikide julgeolekule ning avalikule korrale. Võimalus, et osa meedia- ja infotarbijaid ei saa teada tegelikkuses toime pandud (sõja)kuritegudest või levib (sõja)kuritegusid eitav valeteave, suurendab sõjapropaganda usutavust ning koos sellega riski, et osa inimesi peavad kuritegelikku käitumist ekslikult sotsiaalselt adekvaatseks tegevuseks. Eestis on suur hulk kahe sõjalises konfliktis oleva riigi rahvuste esindajaid. Paljud inimesed tarbivad venekeelset meediat. Ka Eestis leidub Venemaa sõjalise tegevuse aktiivseid toetajaid, kes täiendava õhutamise tõttu võivad muutuda vahetuks ohuks ühiskonna turvalisusele ja riigi julgeolekule. Viha õhutamine ja vägivalla õigustamine võib ajendada rünnakuid ukrainlaste vastu mh Eestis. Ukraina riiki ja ukrainlasi halvustav sisu kujutab seega ühiskonna turvalisusele ja riigi julgeolekule suurt ohtu, mille ärahoidmiseks tuli tegutseda viivitamatult. 15.03.2022 ettekirjutusega kehtestatud piirangud veebilehtedele on õiguspärased. ESS § 87 lg 1 p-st 9 tulenevalt peab elektroonilise side ettevõtja sideteenuse osutamisel tagama mh avaliku korra ja riigi julgeoleku. Seega oli internetiühendust pakkuv üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja kohustatud TTJA ettekirjutuse alusel blokeerima veebilehe domeeninime talle kuuluvates nimeserverites (domain name server), kui veebileht (sh selle sisu) rikub avalikku korda. Avaliku korra tagamiseks tuleb ennetada, tõrjuda ja muuta avalikus ruumis, sh internetis, kättesaamatuks sõjapropagandat ja vaenu õhutav teave. Samuti kahjustab meedia- ja inforuumis avalikku korda teave, mis võib õigustada, varjata või pisendada süütegusid inimsuse ja rahu vastu. KorS § 28 lg 1 kohaselt on ohu või korrarikkumise korral pädeval korrakaitseorganil (praegusel juhul TTJA) õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. Ettekirjutuse resolutsiooni p-s 1 toodud veebilehtedel avaldatakse sõjapropagandat, toetatakse ja õigustatakse agressioonikuritegu ega järgita ajakirjanike eetikaharta põhimõtteid. Piirangud veebilehtedele on proportsionaalsed. TTJA 24.02.2022, 09.03.2022 ja 15.03.2022 ettekirjutustest tulenevad piirangud ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole vaidlustatud haldusaktide adressaat. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda ligipääsu konkreetsetele meediateenustele või veebilehtedele. TTJA on piiranud ligipääsu seitsmele telekanalile ja seitsmele veebilehele. Kaebajale on endiselt kättesaadavad lugematu hulk veebilehti (sh venekeelseid ja Vene päritolu) ning olenevalt sideoperaatorist, taasedastatakse endiselt mitmeid venekeelseid (sh Vene päritolu) telekanaleid. Seega ei ole kaebaja ligipääs teabele üldiselt muudetud oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebaja on ekslikult lähtunud eeldusest, et PS §-s 44 sätestatud põhiõigus on 5(13)
3-22-657 piiramatu. Informatsioonile, mis samal ajal kahjustab teiste isikute õigusi, võib seada piiranguid. Kui mõni telekanal või veebileht rikub avaliku korra osaks olevaid õigusnorme, võib see olla PS §-s 44 sätestatud põhiõiguse piiramise aluseks. Kaebaja õigust jääda truuks oma arvamusele ja veendumustele ei ole TTJA viidatud ettekirjutustega piiratud. Samuti ei piirata kaebaja väljendusvabadust. TTJA ei tegele ka üldiseks kasutamiseks levitatava teabe avaldamiseelse kontrolliga. Vaidlustatud TTJA ettekirjutustes viidatud mitmete telekanalite ja veebilehtede puhul on Rahapesu Andmebüroo (RAB) tuvastanud seotuse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses sanktsioneeritud isikutega (NTV Mir, NTV Mir Baltic, RBK, ntv.ru, ren.tv, 5tv.ru, 78.ru, 1tv.com). Seetõttu on sideettevõtjatel ja internetiteenuse pakkujatel olenemata TTJA ettekirjutusest keelatud võimaldada juurdepääsu eelnimetatud telekanalitele ja veebilehtedele.
6.Tallinna Halduskohus jättis 27.07.2023 otsusega kaebaja 30.04.2023 taotlused ja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kaebaja 30.04.2023 taotlused on ajendatud TTJA 05.04.2023 pressiteatest, mille kohaselt on TTJA inforuumi kaitseks ja sanktsioonide täitmise tagamiseks Eestis 05.04.2023 seisuga piiranud 195 veebilehe ja 51 telekanali kättesaadavust. Taotlustest võib välja lugeda kaebaja soovi kaebust muuta. Kaebuse muutmise eeldused ei ole täidetud. Kohus ei hinda abstraktselt haldusorgani tegevuse motiive või „tegelikke eesmärke“, vaid konkreetse, kaebaja õigusi riivava haldusakti või toimingu õiguspärasust. Kaebaja ei ole täpsustanud, milliste veebilehtede või veebikanalite kättesaadavuse piiramist ta soovib vaidlustada ja milles seisneb kaebaja õiguste rikkumine. Selline nõue väljub oluliselt menetluses oleva kaebuse esemest. Nii mahuka uue nõude lisamine venitaks asja menetlust. Teavet kättesaadavuse piiramise põhjuste kohta saab anda esmajoones TTJA ja selle vastuse põhjal saab kaebaja otsustada, kas on vajalik pöörduda kohtu poole. Neil põhjustel jäävad kaebaja 30.04.2023 taotlused rahuldamata. Kaebajal on kaebeõigus. Vaidlustatud ettekirjutused riivavad kaebaja PS § 44 lg-st 1 tulenevat õigust vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat teavet. Pole määrav, et kaebaja ei ole ettekirjutuste adressaat. Vaidlustatud haldusaktid ei riiva kaebaja õigusi, mis tulenevad PS § 41 lg-st 1 ja § 45 lg-st 2. TTJA on välja toonud, et enne 24.02.2022 oli kanalite RTR Planeta ja TVCI eetris saateid, milles eitati iseseisvate riikide (sh Ukraina ja Balti riikide) suveräänsust ning halvustati teiste riikide kodanikke. Enne Venemaa sõjalist rünnakut kutsuti nende kanalite eetris olnud saadetes üles alustama sõjategevust. 24.02.2022 oli ettekirjutuses nimetatud teleprogrammide eetris Venemaa presidendi kõne esitatud kontekstis, mida saab TTJA hinnangul pidada sõjalise rünnaku õigustamiseks, sellele üleskutsumiseks ja rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete eiramise õigustamiseks. TTJA seisukoha järgi oli Venemaa presidendi kõne või selle osa esitatud kontekstis, millega õhutatakse vaenu ukrainlaste vastu ja õigustatakse Ukraina sõjalist ründamist ning halvustatakse lääneriikide kodanikke. Ühtlasi esitati üleskutseid selliste seisukohtade toetamiseks ja koostööks sõjalise agressiooni elluviimisel. Samasuguse järelduse saab TTJA hinnangul teha 09.03.2022 ettekirjutuse objektiks olevate telekanali ning 15.03.2022 ettekirjutuses nimetatud veebilehtede kohta. Kohus nõustub TTJA järeldustega. Neid järeldusi kinnitavad tõendid: Venemaa presidendi kõne üleskirjutus, RBK eetris olnud saadete salvestused ja vaatluste protokollid. Vaatlusprotokollides toodu kinnitab, et 15.03.2022 ettekirjutuses nimetatud veebilehtedel edastatav teave kahjustas Eestis seadusega kaitstud õigushüvesid. 24.02.2022 ja 09.03.2022 ettekirjutuses nimetatud teleprogrammides esitatud ühepoolsed ja tasakaalustamata seisukohad kujutasid endast ohtu ühiskonna turvalisusele, sh riigi julgeolekule ja riigikaitse 6(13)
3-22-657 tagamisele. Eesti avaliku korra ja riigi julgeoleku seisukohast on ohtlik, kui ajakirjandus- ja sõnavabaduse sildi all tegeletakse teadlikult ja süsteemselt teabe levitamisega, mis võib õigustada, varjata või pisendada süütegusid inimsuse ja rahu vastu. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et Eestil pole õigust valida selles konfliktis poolt ning Venemaa tegevus vastab ÜRO põhikirja artiklile 51. Rahvusvaheline kogukond on pidanud Venemaa tegevust agressiooniaktiks (nt ÜRO Peaassamblee 02.03.2022 resolutsioon A/ES11/L.1 „Agressioon Ukraina vastu“). Venemaa tegevust on peetud agressiooniks ka Euroopa Liidu tasandil (nt Euroopa Ülemkogu 24.02.2022 järeldused ja Euroopa Parlamendi 01.03.2022 resolutsioon 2022/2564(RSP)). Euroopa Liidus on piiratud selliste meediateenuste kättesaadavust, mille eesmärk on destabiliseerida olukorda Ukrainas (nt määrused 833/2014 ja 2022/350). Euroopa Liidu tasandil ei ole vaadeldud kõnealuseid telekanaleid kui sõltumatuid ajakirjandusväljaandeid, vaid osana Venemaa mõjutustegevusest (vrd ka Euroopa Liidu Üldkohtu 27.07.2022 otsus: RT France vs Nõukogu, p-d 136 ja 191). See kinnitab samuti, et TTJA pole eksinud ettekirjutuses toodud hinnangute andmisel. TTJA on välja toonud, et vaidlusalused teleprogrammid on käsitatavad Venemaa riiklike telekanalitena. Lisaks on mitmeid vaidlustatud ettekirjutuste objektiks olevaid meediaväljaandeid sanktsioneeritud Euroopa Liidu õiguse alusel, mistõttu oleks tulnud nendele juurdepääsu piirata ainuüksi kehtestatud sanktsioonidest tulenevalt. Piirangud on proportsionaalsed. Puuduvad samaväärsed, kuid vähem koormavad alternatiivid, nt teabe teatud kujul edastamist piirav keeld, teatava sisu esitamisega piirduv keeld või kohustus lisada teabele teatav tähistus või hoiatus. Muude meetmetega pole võimalik saavutada sama tulemust, sest mõnda neist, nt teatava sisu levitamise keeldu, oleks olnud praktiliselt võimatu rakendada, kuna telekanalid edastavad infot katkematult. Praktikas oleks raskesti teostatav ja ilmselt ka ebatõhus programmidesse teatud tähistuse või hoiatuse lisamine. Üheaastast keeldu ei saa pidada ebamõistlikult pikaks. Ukraina sõja kulg on näidanud, et vajadus piirata juurdepääsu teatud meediaväljaannetele ei ole seni ära langenud. Vaidlustatud ettekirjutused tuginevad korrektsele õiguslikule alusele ja on piisaval määral põhjendatud. Küsimus, kas USA osalemine Iraagi, Afganistani või Süüria konfliktis oli õiguspärane, ei oma siinses kohtuasjas tähtsust. TTJA ei pidanud ootama enne ettekirjutuste tegemist kuni rahvusvahelise kohtu otsuse jõustumiseni. Venemaa agressioon on rahvusvahelises kogukonnas erinevates vormides hukka mõistetud. TTJA tegevus ei olnud õigusvastane. Vaidlustatud ettekirjutustest tuleneb piisavalt selgelt, milles väljendus vaidlusalustes meediakanalites vaenu õhutamine, rahvusvahelise õiguse rikkumine ja sõjalise rünnaku õigustamine. TTJA on oma seisukohti kohtumenetluses täiendanud ja täpsustanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.M.H palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. TTJA piirab kaebaja õigust saada välismaalt pärinevat avalikku teavet (PS § 44 lg 1). Kokku on keelatud juurdepääs 237 veebilehele ja 51 telekanalile. Nõustuda ei saa seisukohaga, et Venemaa meedia õhutab rahvuslikku vaenu ja ohustab Ukraina riiklust või Eesti julgeolekut ja avalikku korda. TTJA esitatud tõenditest seda ei nähtu. Diskrimineeritakse hoopis Venemaa kodanikke – neil ei võimaldata külastada Eestit, Venemaalt ei tohi importida Eestisse kaupu ja teenuseid, Eesti meedias halvustatakse Venemaad jne. Just selliseid juhtumeid peaks vastustaja jälgima ja ennetama. Pelgalt TTJA arvamuse alusel ei tohi piirata kaebaja põhiõigusi. Kõnealustes meediakanalites esitatud teave ei olnud „sõjalise agressiooni õigustus“, vaid selgitus maailmale sõjalise erioperatsiooni põhjuste kohta. Neis meediakanalites ei 7(13)
3-22-657 halvustatud kõiki lääneriikide ja Ukraina kodanikke, vaid üksnes neid, kes väljendasid natsionalismi ja fašismi pooldavaid seisukohti. Sõjalist erioperatsiooni alustatigi Venemaad ohustava Ukraina neofašismi hävitamiseks, mitte agressioonina kogu Ukraina rahva vastu, nagu vastustaja seda nimetab. Meediakanalites esitatav teave ei ole „tasakaalustamata ja ühekülgne“, vaid Venemaa juhtkonna ametlik seisukoht. Kaebajal on õigus saada igasugust teavet ja otsustada ise, millised seisukohad on tasakaalustatud ja millised mitte. Ühekülgne ja poliitiliselt kallutatud on hoopis Eesti meedias levitatav teave, milles ei selgitata erioperatsiooni põhjuseid, vaid võetakse Ameerika-meelne ja sellest sõltuv Euroopa-meelne ning Venemaa-vastane seisukoht. Kohus ei ole pädev otsustama, kas mõne riigi presidendi avaldused on ekslikud või mitte. Halduskohtu lähenemine on valikuline ja eelarvamuslik. Piirangud on ebaproportsionaalsed, kuna keelatud meediakanalid ei edastanud üksnes poliitilist sisu, vaid ka filme, muusikat, teadus-, haridus- ja lastesaateid jne. Kuigi võib olla ka muid meediakanaleid, on kaebajal endal õigus valida, kust ta soovib infot hankida.
8.TTJA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.
jääb varasemate
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Alustuseks märgib ringkonnakohus, et vaidluse eseme piiritlevad kaebuse nõue ja kaebuse alus ehk põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg-d 1 ja 2). Siinses asjas menetles halduskohus nõudeid tuvastada TTJA 24.02.2022, 09.03.2022 ja 15.03.2022 ettekirjutuste õigusvastasus. Kaebaja 30.04.2023 menetlusdokumendis esitatud üldsõnaliste väidete alusel ei olnud alust laiendada kaebust abstraktselt kõigile telekanalitele ja veebilehtedele, millele juurdepääsu Eesti territooriumil oli TTJA 30.04.2023 seisuga piiranud. Kaebaja ei saa esitada kaebust avalikes huvides või kolmandate isikute huvides (HKMS § 44 lg 2). Seetõttu ei pidanud halduskohus asja lahendamisel hindama üldiselt TTJA tegevuse seaduslikkust, vaid kontrollima konkreetsete, kaebuse esemeks olevate haldusaktide õiguspärasust ulatuses, milles need väidetavalt rikuvad kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi (HKMS § 44 lg 1). Seetõttu ei hinda ka ringkonnakohus, kas TTJA on õiguspäraselt piiranud juurdepääsu apellatsioonkaebuses märgitud 237 veebilehele ja 51 telekanalile, mida kaebaja ei ole isegi nimeliselt välja toonud (vt ka HKMS § 182 lg 3).
10.TTJA piiras 24.02.2022 ja 09.03.2022 ettekirjutustega neis loetletud teleprogrammide taasedastamist ning 15.03.2022 ettekirjutusega juurdepääsu selles nimetatud veebilehtedele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebuses toodud asjaoludel riivavad vaidlustatud ettekirjutused kaebaja PS § 44 lg-st 1 tulenevat õigust saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni, kuid ei riiva kaebaja õigusi, mis tulenevad PS §-dest 41 ja 45. Selles osas puudub vajadus korrata halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu lõppjäreldusega, et TTJA 09.03.2022 ja 15.03.2022 ettekirjutused olid õiguspärased. Apellatsioonkaebus on aga põhjendatud ja tuleb rahuldada ning halduskohtu otsus tühistada osas, mis puudutab TTJA 24.02.2022 ettekirjutust.
11.Ringkonnakohus hindab vaidlustatud ettekirjutuste õiguspärasust nende andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse § 54). 24.02.2022 ettekirjutus
12.TTJA kohustas 24.02.2022 ettekirjutusega selle adressaate lõpetama 12 kuuks teleprogrammide RTR Planeta, NTV Mir ja NTV Mir Baltic, Rossia 24, Belarus 24 ja TVCI
8(13)
3-22-657 taasesitamine Eesti territooriumil. Selle ettekirjutuse õiguslike alustena on viidatud MeeTS v.r §-dele 51, 52, 54 ja 56 ning audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 3 lg-le 5.
13.TTJA-l oli kuni 08.03.2022 kehtinud MeeTS v.r § 54 alusel pädevus teha riiklikku järelevalvet MeeTS-i nõuete täitmise üle, sh piirata teisest riigist pärit televisiooniteenuse taasedastamist MeeTS v.r §-s 51 sätestatud tingimustel. Kaebaja vastupidine väide on alusetu.
14.TTJA 24.02.2022 ettekirjutusest jääb aga ebaselgeks selle andmise täpne õiguslik alus. MeeTS v.r § 51 lg 1 nägi ette, et teisest riigist pärit televisiooniteenuse vastuvõtmist ja taasedastamist ei piirata, välja arvatud MeeTS v.r §-s 51 sätestatud juhul. MeeTS v.r § 51 lgtes 2–4 olid loetletud tingimused, mille täidetuse korral võis TTJA teha teleprogrammi taasedastamise piiramise ettekirjutuse. Seejuures kehtisid erinevad tingimused ühelt poolt Euroopa Liidu liikmesriigist ja piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigist (kelle hulka Venemaa ega Valgevene ei kuulu 2) ning teiselt poolt kolmandast riigist pärit teleprogrammide taasedastamise piiramisele (vrd MeeTS v.r § 51 lg-d 2 ja 4). Ettekirjutustest ei selgu, millistest riikidest pärit televisiooniteenusega on tegemist, s.o milline MeeTS v.r § 51 lõige saanuks olla piirangute aluseks. Sarnase järelduse saab teha ka 24.02.2022 ettekirjutuses viidatud MeeTS v.r §-s 52 reguleeritud tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kohta (vrd lg-d 2, 4 ja 6). Samas ei nähtu ettekirjutuse sisust, et see puudutaks üldse programmikataloogi edastamise keeldu (vrd TTJA 09.03.2022 ettekirjutuse resolutsioon, mis puudutab RBK-d).
15.TTJA on 24.02.2022 ettekirjutuse õigusliku alusena viidanud ka audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art-le 3 (direktiiviga nr 2018/18083 muudetud sõnastuses), kuid 24.02.2022 seisuga oli direktiiv nr 2018/1808 Eesti õigusesse üle võtmata. MeeTS-i muudatused selle direktiivi ülevõtmiseks4 avaldati Riigi Teatajas alles 27.02.2022 ja jõustusid 09.03.2022. Seega ei saanud TTJA tugineda sellele direktiivile 24.02.2022 ettekirjutuse kui isikute õigusi piirava haldusakti andmisel (vrd Riigikohtu 09.02.2011 otsus nr 3-3-1-90-10, p 12; 15.10.2009 otsus nr 3-3-1-57-09, p 22).
16.Vastustaja ei ole selgitanud 24.02.2022 ettekirjutuse õigusliku alusega seonduvat ammendavalt ka kohtumenetluses. Vastustaja menetlusdokumentide põhjal jääb endiselt arusaamatuks, millise MeeTS-i 24.02.2022 kehtinud sätte alusel on 24.02.2022 ettekirjutus antud. Kuna otse direktiivile tuginemine ei olnud 24.02.2022 ettekirjutuse tegemisel lubatav, ei ole asjassepuutuvad TTJA põhjendused, et tegemist oli kiireloomulist sekkumist nõudva olukorraga, mille puhul näeb meetmed ette audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 3 lg 5. Kui aga tegemist ei olnudki olukorraga, millele oleks laienenud kõnealune direktiiv (nagu vastustaja argumenteeris 05.05.2023 menetlusdokumendi p-des 19–21), jääb 24.02.2022 ettekirjutuses tehtud viide direktiivile üldse arusaamatuks.
17.TTJA on põhjendanud 24.02.2022 ettekirjutust MeeTS v.r § 19 lg 1 rikkumisega, kuid selle puhul tuleb nii MeeTS v.r § 51 lg 2 p 1 kui ka lg 4 kohaselt tuvastada, et rikkumine on oluline ja korduv. Kõnealuses ettekirjutuses on viidatud üksnes sellele, et 24.02.2022 oli resolutsioonis nimetatud telekanalite eetris Venemaa presidendi kõne, mis TTJA hinnangul õigustas Ukraina sõjalist ründamist, kutsus sellele üles ja õigustas rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete eiramist. Isegi kui seda rikkumist saaks pidada oluliseks, ei ole TTJA ettekirjutuses tuvastanud, et tegemist oli korduva rikkumisega. Alles kohtumenetluses on vastustaja RTR Planeta ja TVCI kohta väitnud, et tegemist on Venemaa riiklike telekanalitega, mis on osa Venemaa riiklikust propagandast, ning juba enne 24.02.2022 oli 2
Vt Full list - Treaty Office Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.11.2018 direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda 4 Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 327 SE 3
9(13)
3-22-657 seal eetris saateid, milles eitati Ukraina ja Balti riikide suveräänsust ning halvustati teiste riikide kodanikke. Tõendeid selle kohta ei ole vastustaja aga esitanud, mistõttu ei ole see väide kontrollitav. Teiste telekanalite puhul ei ole vastustaja rikkumise korduvust isegi põhistanud.
18.Ainuüksi eespool toodud põhjustel on TTJA 24.02.2022 ettekirjutus õigusvastane, sest TTJA ei ole ära näidanud, et esines õiguslik alus piirata selles nimetatud teleprogrammide taasedastamist Eestis. Sellega rikkus ettekirjutus ühtlasi kaebaja PS § 44 lg-st 1 tulenevat põhiõigust. Neil asjaoludel puudub vajadus hinnata apellatsioonkaebuse muid väiteid, mis puudutavad MeeTS v.r § 19 lg-s 1 sätestatud nõuete sisulist rikkumist ja ettekirjutuse proportsionaalsust. 9.3.2022
ettekirjutus
19.TTJA kohustas 09.03.2022 ettekirjutusega MeeTS §-de 51, 54 ja 56 alusel ettekirjutuse adressaatideks olevaid ettevõtteid lõpetama 12 kuuks RBK teleprogrammi ja programmikataloogi taasedastamine Eesti territooriumil.
20.TTJA on selles ettekirjutuses Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse andmebaasi MAVISE5 põhjal tuvastanud, et telekanal RBK ei pärine Euroopa Liidu liikmesriigist, vaid selle päritoluriik on Venemaa. Kaebaja ei ole sellele kohtumenetluses vastu vaielnud.
21.Alates 09.03.2022 kehtiva MeeTS § 51 lg 1 kohaselt ei piirata teisest riigist pärit meediateenuse vastuvõtmist ja taasedastamist, välja arvatud MeeTS §-s 51 sätestatud juhtudel. MeeTS § 51 lg 6 näeb ette, et kui väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenus rikub oluliselt MeeTS §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib TTJA teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. MeeTS § 19 lg 1 kohaselt ei tohi meediateenuses: 1) kihutada vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele ükskõik millise grupitunnuse, sealhulgas kodakondsuse, soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu, kui sellega põhjustatakse oht isiku elule, tervisele või varale; 2) alavääristada õiguskuulekat käitumist; 3) kutsuda üles õigusrikkumisele.
22.TTJA 09.03.2022 ettekirjutus ei põhine TTJA meelevaldsel arvamusel, nagu leiab kaebaja. Nagu eespool märgitud, oli TTJA-l MeeTS §-s 51 sätestatud ettekirjutuse tegemise pädevus. Vastustaja on 09.03.2022 ettekirjutuses sisustanud MeeTS § 51 lg-s 6 ja § 19 lg-s 1 sätestatud määratlemata õigusmõisted, võttes aluseks 03.03.2022 kell 10.10–11.50, kell 11.50–12.00 ja kell 22.50–23.40 RBK eetris olnud saated. Ettekirjutuses on välja toodud, et kell 10.10–11.50 kandis RBK üle Venemaa välisministri pressikonverentsi ning selles saates nimetati ukrainlasi korduvalt natsideks ja fašistideks, Ukraina riigiasutusi natsistlikeks, Ukraina riigi territooriumil Ukraina riigi eest sõdijaid mõrvariteks, marodöörideks ja röövliteks, seati kahtluse alla Ukraina riigi iseseisvus. Kell 11.50–12.00 eetris olnud saates õigustati Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas, sh nimetati seda denatsifitseerimise eesmärgil toimuvaks erioperatsiooniks. Ka kell 22.50–23.40 eetris olnud Venemaa presidendi kõnes nimetati ukrainlasi korduvalt neonatsideks ja võrreldi nende tegevust oma riigi kaitsmisel fašistide tegevusega (vt ka salvestised vastustaja 24.01.2023 vastuse lisades 2–5). TTJA hinnangul rikuti nende RBK eetris olnud saadetega MeeTS § 19 lg-t 1, sest neis kihutati Ukraina riigi ja inimeste vastasele vihkamisele ja vägivallale, samuti tehti üleskutseid Ukraina vastu suunatud sõjalise rünnaku jätkamiseks ja õigustati sellist rünnakut. Ühtlasi ohustati nendes saadetes avaldatud seisukohtadega Ukraina riigi julgeolekut ja ühiskonna turvalisust 5
Leitav: https://mavise.obs.coe.int/
10(13)
3-22-657 ning seeläbi ka Eesti kui Venemaa naaberriigi turvalisust. TTJA prognoosis, et RBK võib jätkata MeeTS-i nõudeid rikkuvate saadete näitamisega ka tulevikus.
23.Ringkonnakohus leiab, et ettekirjutuse tegemine oli MeeTS § 51 lg 6 alusel lubatav ja põhjendatud ega korda kõiki 09.03.2022 ettekirjutuse põhjendusi (HKMS § 165 lg 2). 03.03.2022 RBK eetris olnud saadetes esitatud seisukohad ja TTJA hinnang neile 09.03.2022 seisuga tuleb paigutada laiemasse konteksti. Venemaa oli alustanud 24.02.2022 täiemahulist sõda Ukraina vastu. TTJA on ettekirjutuses välja toonud, et RBK-s kajastati enne 24.02.2022 peamiselt äriuudiseid, kuid pärast 24.02.2022 saadete sisu muutus. Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud. Vaidlusaluses ettekirjutuses välja toodud saadetes kõnelesid mh Venemaa president ja välisminister, kelle seisukohad võisid mõjuda vaatajatele autoriteetsetena. Venemaa juhid õigustasid oma sõnavõttudes sõjalist kallaletungi Ukrainale ning õhutasid vähemalt kaudselt vihkamisele Ukraina ja ukrainlaste vastu, kes kaitsesid oma riiki. Samas puudus neis saadetes igasugune kriitiline vaade näiteks Venemaa rünnakutele Ukraina tsiviilisikutele.
24.Selliste tasakaalustamata, ühepoolsete ning vihkamist ja vägivalda õhutavate vaadete edastamist, mida esitleti Venemaa ametlike seisukohtadena ja mida saab pidada sisuliselt Venemaa propagandaks, mitte vabaks ajakirjanduseks, sai 2022. a märtsi alguses käsitada üksiti Eesti kui Venemaa naaberriigi turvalisust kahjustavana. Eestis oli üsna palju vene keelt kõnelevaid inimesi (ettekirjutuse kohaselt 01.02.2021 seisuga 322 700 inimest), kelle hulgas oli arvukalt Venemaa meedia tarbijaid. Nende hulgas omakorda leidus eeldatavasti toetajaid ka Venemaa sõjategevusele Ukrainas. Samal ajal elas Eestis küllalt palju ukrainlasi (ettekirjutuse kohaselt 01.01.2021 seisuga 27 254 inimest) ning pärast 24.02.2022 oli siia oodata veel suurt hulka Ukraina sõjapõgenikke. Neil asjaoludel ei saa pidada alusetuks 09.03.2022 ettekirjutuses kirjeldatud ohtu, et Venemaa juhtide poolne Ukraina ja ukrainlaste vastu suunatud vihkamisele ja vägivallale õhutamine varem neutraalsemat laadi äriuudiseid edastanud telekanalis võib toimida ka Eesti elanike suhtes. Oli oht, et osa Eesti elanikke võtab selliseid seisukohti tõena ning see võib tuua ka neis esile vihkamist või koguni vägivalda Eestis elavate ukrainlaste vastu. Täiemahuline sõda Ukrainas oli alles alanud ja selle kulg ei olnud 09.03.2022 seisuga teada. Kuigi seni olid Eestis kõnealuse sõjalise konflikti tõttu toimunud rahvakogunemised rahumeelsed, puudus kindlus, et see nii ka jääb. Oli piisav põhjus arvata, et 03.03.2022 RBK eetris olnud saated ei olnud pärast 24.02.2022 oma sisult ja suunitluselt erandlikud, samuti ei saanud välistada, et tulevikus võivad RBK saadetes esitatud üleskutsed ja vihkamine laieneda ka konkreetselt Eestile kui Venemaa naaberriigile, kes selles konfliktis oli selgelt ja avalikult Ukraina poolel. TTJA on asjakohaselt selgitanud, et TTJA-l (või laiemalt Eesti riigil) puudus mõistlik võimalus tõrjuda sellist ohtu mingil mõõdukamal viisil, mis oleks olnud sama efektiivne.
25.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et RBK taasedastamise piiramist 09.03.2022 ettekirjutusega õigustas oluline oht Eesti ühiskonna turvalisusele. Puudub vajadus kontrollida, kas ettekirjutuse tegemine oli õigustatud veel mõnel MeeTS § 51 lg-s 6 nimetatud alusel, kuna tegemist on alternatiivse loeteluga. TTJA 09.03.2022 ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimisel ei puutu asjasse kaebaja arutlus selle üle, kas hoopis Eesti meedia oli sõja teemast rääkides kallutatud, kas Venemaa ja selle kodanike vastu kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid olid põhjendatud ning kas TTJA oleks pidanud varem piirama ka mõne teise välisriigi telekanali taasedastamist.
26.Nagu eespool selgitatud, kontrollib kohus siinses haldusasjas üksnes seda, kas 09.03.2022 ettekirjutus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. PS § 44 lg-s 1 sätestatud õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ei ole piiramatu. Kuna PS § 44 lg-s 1 sätestatud põhiõigus on reservatsioonita põhiõigus, peavad selle põhiõiguse piirangud siiski olema õigustatavad teiste põhiseaduslike väärtustega või teiste põhiõigustega. Ringkonnakohus leiab, et MeeTS § 51 lg 6 kaudu kaitstakse mh põhiseaduslikku järku 11(13)
3-22-657 väärtusi nagu ühiskonna turvalisus ja sisemine rahu (vrd nt Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 318-477, p 65). Kaebaja väited oma õiguste rikkumise kohta on väga üldsõnalised. Ta ei ole väitnud, et oli sage RBK kanali vaataja, sh et ta tarbis sageli sellel kanalil näidatavaid filme, hariduslikke saateid vms sisu, millele TTJA-l iseenesest etteheiteid ei olnud. Nagu vastustaja on asjakohaselt märkinud, oli kaebajale 09.03.2022 seisuga kättesaadav terve hulk muid, sh venekeelseid ja Venemaa päritolu telekanaleid. TTJA on selles ettekirjutuses asjakohaselt põhjendanud, et RBK-s edastatava, MeeTS-s sätestatud nõudeid rikkuva teabe kättesaadavuse piiramiseks Eestis ei olnud teisi meetmeid, mis oleksid olnud sama efektiivsed, kuid oleksid koormanud isikuid vähem kui RBK saadete taasedastamise piiramine. Sellistele võimalikele meetmetele ei ole kohtumenetluses viidanud ka kaebaja. Piirang RBK kanali taasedastamisele Eestis oli tähtajaline, kehtides ühe aasta.
27.Neil asjaoludel ei nähtu ringkonnakohtule, et 09.03.2022 ettekirjutusega oleks rikutud kaebaja PS § 44 lg-s 1 sätestatud õigusi. 15.03.2022 ettekirjutus
28.TTJA kohustas 15.03.2022 ettekirjutusega ESS § 87 lg 1 p 9 ja § 145 ning KorS § 28 lg 1 alusel ettekirjutuse adressaatideks olevaid ettevõtteid muutma oma nimeserverites 12 kuuks internetiühenduse teenuse lõppkasutajatele Eestis kättesaamatuks veebilehed ntv.ru, ren.tv, 5tv.ru, 78.ru, 1tv.com, lenta.ru ja tass.ru.
29.ESS § 87 lg 1 p 9 kohaselt peavad sideettevõtjad sideteenuse osutamisel juhinduma eesmärgist ja põhimõttest tagada avalik kord ja riigi julgeolek. ESS § 133 lg 1 ja § 145 ning KorS § 28 alusel oli TTJA-l pädevus teha riiklikku järelevalvet ESS-s sätestatud nõuete täitmise üle, sh teha sideettevõtjale ettekirjutusi ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt tuvastas TTJA 09.–10.03.2022 vaatluste põhjal (vt protokollid ja kuvatõmmised dtl 150 jj), et kõnealustel veebilehtedel õhutatakse vaenu, levitatakse sõjapropagandat ja õigustatakse agressioonikuritegu, kujutades selliselt ohtu Eesti avalikule korrale. Ringkonnakohus nõustub 15.03.2022 ettekirjutuses toodud põhjendustega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2).
30.15.03.2022 ettekirjutus ei riku kaebaja PS § 44 lg-st 1 tulenevaid õigusi sarnastel põhjustel, millele ringkonnakohus viitas eespool 09.03.2022 ettekirjutuse õiguspärasust hinnates. Kaebaja ei ole väitnud, et nimetatud veebilehed oleksid olnud tema jaoks peamised või eriti olulised allikad teda huvitava informatsiooni hankimiseks. Vaidlustatud ettekirjutuses on piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud, et kõnealused veebilehed presenteerivad end tavapärase ajakirjandusena, mille puhul võib avalikkus eeldada tasakaalustatud lähenemist, kus kajastatakse erinevate poolte arusaamu ja seisukohti. Sisuliselt aga edastatakse seal Ukraina sõja ja ukrainlaste kohta üksnes Venemaa ametlikku poliitikat kajastavaid seisukohti, milles toetatakse ja õigustatakse Ukraina ja ukrainlaste vastu suunatud agressiooni ja vaenu. Selliste lugude (artiklite) juures puuduvad seisukohad ja kommentaarid, milles oleks kajastatud Venemaa kallaletungi ohvri seisukohti. Kaebajal on õigus jääda truuks oma veendumusele, et kõnealustel veebilehtedel avaldatud, Venemaa ametlikku poliitikat toetavad seisukohad on õiged, kuid vaidlustatud ettekirjutus ei sunni kaebajat neid veendumusi muutma.
31.TTJA ei ole 15.03.2022 ettekirjutuses tuvastanud ega pidanudki tuvastama, et veebilehtedel arvamust avaldanud inimesed on toime pannud KarS §-des 91, 92 või 151 toodud süüteo, sest selline pädevus TTJA-l puudub. TTJA on aga ära näidanud, et sõjapropaganda levitamine, agressioonikuriteod ja vaenu õhutamine on Eesti õiguskorras põhimõtteliselt keelatud ja kriminaalkorras karistatav. Oht, et 15.03.2022 ettekirjutuses nimetatud veebilehtedel juba avaldatud ja võimalikud tulevikus avaldatavad seisukohad lähevad selle keeluga vastuollu, ohustab ühtlasi Eesti avalikku korda. Selliste vaadete leviku 12(13)
3-22-657 ajutine tõkestamine oli siinse vaidluse asjaoludel proportsionaalne ega rikkunud kaebaja õigusi. Kokkuvõte
32.Kokkuvõttes tuleb M.H apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 27.07.2023 otsuse osas, milles halduskohus jättis tuvastamata TTJA 24.02.2022 ettekirjutuse õigusvastasuse, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ja tuvastab nimetatud ettekirjutuse õigusvastase. Samuti tuleb halduskohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jääb kaebus ja apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu 27.07.2023 otsus muutmata.
33.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 1 1). Välja mõistetakse üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
34.Kaebaja on tasunud halduskohtus riigilõivu kokku 40 eurot ja apellatsioonimenetluses 20 eurot, kuid ei ole esitanud andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Lõivukulu oli mõlemas kohtuastmes vajalik. Kuna apellatsioonkaebus ja kaebus rahuldatakse 1/3 ulatuses, tuleb vastustajalt kaebaja esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks seega välja mõista 20 eurot. Muud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.