Majandushaldusõigus › Tehniline järelevalve

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-657 ettekirjutused). Vaidlustatud ettekirjutused olid suunatud Eesti sideettevõtjatele ja kehtisid 12 kuud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-22-657 Sektor i.n.e) poolt plaanipärast elanikkonna hävitamist ning Donetski ja Luganski vabariikide territooriumidel taristu hävitamist (8 aastaga 13 000 hukkunut ja üle 2 miljoni põgeniku). Ettekirjutuses ei ole selgitatud, mida tähendab "õigusrikkumistele kihutamine", aga ka ühiskonna turvalisuse õõnestamine ning Eesti riikliku julgeoleku ja kaitsevõime ohustamine. Sellise selgituse alusel ei tohi osalt Eesti elanikelt ära võtta juurdepääs Venemaa ja Valgevene meediakanalitele. Selles ettekirjutuses on viiteid olukorras „topeltstandardite" rakendamisele, nimelt: USA sissetungil Iraaki, Afganistani, Süüriasse ja teistesse riikidesse ilma ÜRO sanktsioonita ei kohaldatud Eesti poolt USA meediaruumi ja nende liitlaste suhtes piiravaid meetmeid, nagu massimeediakanalite sulgemine, ameeriklaste ja nende liitlaste kaupade müügilt eemaldamine jne. Eesti sõjaväelaste osalemise ÜRO mandaadita sõltumatute riikide (Süüria, Iraak, Afganistan, Kuveit jt) sõjalistel operatsioonidel, võib samuti käsitleda illegaalse sõjalise invasioonina. Ja selle invasioonii positiivses võtmes kajastamine Eesti ametnike poolt meedias näib ka õigustusena Eesti ebaseaduslikule sõjalisele invasiooni suveräänsete riikide territooriumile. 2) Ei Ukraina ega Venemaa ei ole Euroopa Liidu ega NATO liikmed. Seetõttu ei ole Eesti riigiasutustel ilma rahvusvahelise kohtu otsusteta ei seaduslikku, rahvusvahelist ega moraalset õigust valida poolt. Venemaa Föderatsioonil on Ukraina territooriumil erioperatsiooni korraldamiseks oma põhjused ja see toimub ka Venemaa riikliku julgeoleku huvides. Vene Föderatsiooni poolt Ukraina territooriumil läbiviidud erioperatsioon vastab täielikult rahvusvahelistele seadustele, nimelt ÜRO põhikirja artiklile 51, 7. osale. Igal juhul ei ole vastustajal kuni rahvusvahelise kohtu otsuse jõustumiseni õigust viidata rahvusvahelise õiguse rikkumisele ja selle alusel piirata olulise osa Eesti ühiskonna teabe saamist. Vastustajal puudub pädevus rahvusvahelise õiguse rikkumiste väljakuulutamiseks. Eestil ei ole õigust hakata kahe iseseisva riigi vahelises konfliktis kohtunikuks ja veelgi enam piirata elanikkonnale selle konflikti kohta teabe saamist üheltki poolelt. Inimestel on õigus teada mõlema konfliktipoole arvamust ja selle põhjal teha ise järeldusi, kelle poolele asuda. Ning ühe poole meediakanalite sulgemine Eesti territooriumil näeb välja nii, et riik surub ühiskonnale peale seisukohta, mis ei vasta asjade tegelikule seisule. Tegemist on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 41 rikkumisega: "Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma." 3) Vaadates läbi Vene Föderatsiooni presidendi ametlikul veebisaidil (http://kremlin.ru/events/ president/news/67843) avaldatud Vene Föderatsiooni presidendi pöördumise ärakirja, ei saa kaebaja nõustuda sellega, et see pöördumine sisaldab sõjalise invasiooni õigustusi ning üleskutseid vägivallale ja etnilise vaenu õhutamisele. Vastupidi, Venemaa Föderatsiooni president räägib väga lugupidavalt vennalikust Ukraina rahvast, kes sattus raskesse olukorda. Seetõttu ei selgu vaidlustatud ettekirjutuste tekstist, millised väljendid viitavad TTJA seisukohalt ebaseaduslikule tegevusele, mis tõi kaasa Eesti venekeelse elanikkonna meediaruumi olulise vähenemise. Õigusvastaste tegude esinemise tuvastamiseks on vajalik läbi viia põhjalik ja sõltumatu sisuanalüüs ning ainult selle põhjal teha otsuseid, mis puudutavad kaebaja ja suure osa Eesti ühiskonna huve. Vaidlustatud ettekirjutustest jääb ka täiesti arusaamatuks, miks keeld laieneb Valgevene päritolu telekanalitele: Valgevene president ei ole esinenud televisioonis ja Valgevene ei osale Ukraina territooriumil toimuval erioperatsioonil. Seetõttu peab kaebaja Vene ja Valgevene telekanalite edastamise peatamise aluseid kunstlikeks, ekslikeks ja ülimalt politiseerituteks. 4) Suurt osa ühiskonnast otseselt puudutavate ettekirjutuste väljastamisega on vastustaja ületanud oma volitusi, nimelt: TTJA ülesannete hulka kuulub ettevõtete majandustegevuse kontrollimine ja tarbijate kaitse, mitte aga nende õiguste, eelkõige teabe saamise õiguse piiramine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) §-le 65 ei ole TTJA-l õigust piirata ettevõtete tegevust vaidlustatud ettekirjutustes nimetatud alustel. Pealegi on arusaamatu, mille alusel võttis TTJA endale asutuse ülesanded, mis määrab, millist sisu on 3(14)

3-22-657 Eesti Vabariigi territooriumil lubatud vaadata ja milline on keelatud. Ning sedagi, mis alusel ja kes andis TTJA-le volitused määratleda Eesti riigi julgeoleku ja kaitsevõime ohustamise kriteeriumid. Kaitse- ja sisejulgeolek on Kaitseministeeriumi, mitte TTJA tegevusvaldkond. Nagu nimigi ütleb, vastutab TTJA tarbijakaitse ning ettevõtete majandustegevuse tehnilise järelevalve eest. Tehniline järelevalve ei tähenda kontrolli teabe sisu üle. 5) Kui rääkida kodanike, juriidiliste isikute ja riigi õigusest teavet vabalt saada, levitada ja kasutada, siis peab riik lähtuma kõigi teabevahetusprotsessis osalejate tingimusteta õigusliku võrdsuse põhimõttest, olenemata nende poliitilisest, sotsiaalsest ja majanduslikust staatusest. Teabevabadus väljendub igaühe õiguses saada teavet. ÜRO Peaassamblee 1946. aasta resolutsiooni 59(1) kohaselt "tähendab teabevabadus õigust koguda, edastada ja avaldada teavet kõikjal ja takistusteta". Teabega seotud õigused on põhiliste inimeste põhiõiguste lahutamatu osa. Need on sätestatud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948 välja kuulutatud inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19: "Igaühel on arvamuse- ja sõnavabadus; see õigus kätkeb vabadust sekkumiseta oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiiridest sõltumata." Samad sätted sisalduvad 4. novembril 1950 Roomas vastu võetud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklis 10, mis tagab igaühe õiguse sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Sellest tulenevalt on inimestel vaieldamatu õigus saada Eesti ratifitseeritud rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud teavet. See tähendab, et inimestele on õigus teada toimuvast. Kuid vaidlustatud ettekirjutuses rikutakse kaebaja hinnangul seda õigust. 6) PS § 45 järgi tsensuuri ei ole, samuti puudub seadus Venemaalt saabuva teabe piiramise kohta. Ometi on TTJA tegevus, millega määratakse, millist teavet võib ühiskond saada ja millist mitte, just tsensuur. PS § 44 kaitseala hõlmab kõiki teabeallikaid, mille kaudu on igal isikul võimalik teavet saada, nagu raadio, televisioon, meediaväljaanded, internet jne. PS § 130 kohaselt võib selle §-s 44 sätestatud õigusi riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata ainult erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Kuna praegu ei ole Eestis kehtestatud ei erakorralist ega sõjaseisukorda, ei ole alust seada elanikkonnale teabe hankimisel piiranguid. Õigus saada teavet puudutab riigiasutuste kohustust mitte sekkuda ega segada teabele juurdepääsu. PS §-s 44 nimetatud põhiõiguse rikkumine seisneb tõkete loomises avalikuks kasutamiseks mõeldud teabele juurdepääsuks. Kaebaja peab vastuvõetamatuks PS § 44 kaitsealasse sekkumist, nimelt raadio- või teleprogrammidesse sekkumist, välisriigist tuleva teabe juurdepääsu takistamist, interneti või muu teabekandja ja analoogi kasutamise takistamist.

3-22-657 tasakaalustamata seisukohad ohtu ühiskonna turvalisusele, sealhulgas riigi julgeolekule ja riigikaitse tagamisele. Audiovisuaalmeedia teenustes on keelatud ühiskonna turvalisuse, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamise kahjustamine. TTJA 24.02.2022 ja 09.03.2022 ettekirjutuste resolutsioonides nimetatud teleprogrammid olid rikkumise ajal kättesaadavad Eesti Vabariigi territooriumil sideettevõtjate pakutava teenuse ja videojagamise platvormide kaudu. 2) Vene Föderatsioon alustas 24.02.2022 sõjalist agressiooni Ukraina vastu, mistõttu oli vaja kiireloomuliselt Eesti avalikus meediaruumis astuda samme tõrjumaks teavet, mis võib kahjustada avalikku korda ja riigi julgeolekut, mh teavet, mis võib õhutada vaenu või levitada sõjapropagandat ning õigustada, varjata või pisendada süütegusid inimsuse ja rahu vastu. TTJA tegi kiireloomuliselt selgeks, et 24.02.2022 ja 09.03.2022 ettekirjutuste resolutsioonidega hõlmatud teleprogrammides avaldatakse ja seeläbi levitatakse sõjapropagandat, need õigustavad ja toetavad agressioonikuriteo toimepanemist ning õhutavad vaenu ja kujutavad ohtu avalikule korrale Eestis. 3) Teleprogrammide edastamine tuli piirata avaliku korra tagamiseks, samuti, et ennetada, tõrjuda ja muuta avalikust ruumist, sh internetist, kättesaamatuks sõjapropagandat ja vaenu õhutav teave. Muuhulgas oli Eesti avaliku korra ja riigi julgeoleku seisukohast ohtlik, kui n.-ö ajakirjandus- ja sõnavabaduse sildi all tegeletakse teadlikult ja süsteemselt teabe levitamisega, mis võib õigustada, varjata või pisendada süütegusid inimsuse ja rahu vastu, sh selliseid süütegusid nagu inimsuse vastane kuritegu (karistusseadustiku ‒ KarS ‒ § 89), genotsiid (KarS § 90), agressioonikuritegu (KarS § 91) jt. 4) TTJA kohustus reageerida tuleneb ka EL õigusest ‒ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/1808, 14. november 2018, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedi teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus ja haldusnormide koordineerimise kohta, (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, edaspidi ka AVMS direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda. Euroopa Liidu Nõukogu andis 01.03.2022 määruse 2022/350, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib Olukorda Ukrainas (edaspidi: Nõokogu määrus nr 833/2014). Nõukogu määrusega nr 833/2014 piirati Russia Today eri versioonide levikut EL-s. Nõukogu määruses nr 833/2014 p-des 7 ja 8 tõdetakse, et Ukraina vastase agressiooni õigustamiseks ja toetamiseks on Venemaa Föderatsioon osalenud pidevas ja kooskõlastatud propagandategevuses, mis on suunatud EL kodanikuühiskonnale ja selle naaberriikidele, moonutades ja manipuleerides tõsiselt fakte. Kõnealuseid propagandameetmeid on rakendatud eri meediakanalite kaudu Venemaa Föderatsiooni juhtkonna pideva otsese või kaudse kontrolli all. Selline tegevus kujutab endast märkimisväärset ja otsest ohtu EL avalikule korrale ja julgeolekule. Teleprogrammid, mis on riigi kontrolli all ning mida kasutatakse inforelvana, ei saa omada meediateenuse osutaja toimetusvastutust AVMS direktiivi mõistes. Ühtlasi ei ole äärmiselt kõrgel tasemel konstrueeritud propaganda edastamisel tegu teavituslike, meelelahutuslike või hariduslike saadetega AVMS direktiivi mõttes. AVMS direktiivi eesmärk on kaitsta selliseid meediateenuseid, mille sisu eest otsustavad ja vastutavad meediateenuse osutaja toimetus ning mis pakub üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid. Ka infosõda ja infomõjutustegevusi uurivad teadlased on seisukohal, et Kremli juhtnööride järgi tehtud teleprogrammide puhul on tegu olnud relvadega infosõjas ja täna, kui Ukrainas käib Venemaa algatatud füüsiline sõda, on infosõda Venemaa agressiooni oluline komponent ‒ tegu ei ole kuidagi ajakirjandusega. Ettekirjutuse resolutsioonis nimetatud teleprogrammid on Vene riiklikeks telekanaliteks – Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse andmebaasi MAVISE andmetel kuulub telekanal RTR Planeta riigiasutusele Föderaalne Kommunikatsiooni- ja Massimeedia 5(14)

3-22-657 Agentuur (Federal Agency for Press and Mass Media) ning TVCI Moskva linna linnavarade osakonnale (department of urban property of the city of Moscow). Nende eesmärk on olnud edastada lääne ühiskonda lõhestavat propagandat, külvata vaenu ja vihkamist, luua soodsat pinnast nn Русский мир’i laiendamiseks, millega mh eitatakse teiste rahvaste õigust enesemääramisele. 5) AVMS direktiivi artikli 3 lõikes 1 sätestatud meediateenuste vastuvõtmise vabaduse tagamise kohustus ei ole mõeldud inforelvana loodud ja edastatavate teleprogrammide kaitseks. Järelikult ei kuulu ettekirjutuse resolutsioonis loetletud teleprogrammid AVMS direktiivi kaitsealasse. AVMS direktiivi artikli 3 lõike 3 kohaselt võib liikmesriik teha ajutiselt erandi audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadusest, kui teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva meediateenuse osutaja osutatav audiovisuaalmeedia teenus kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab endast tõsist ja suurt ohtu kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist. AVMS artikkel 3 lg-st 5 tulenevalt on liikmesriigil kiireloomulistel juhtudel õigus viivitamatult peatada ajutiselt audiovisuaalmeedia teenuse osutamine juhul, kui selleks esineb direktiivi artikli 3 lõikes 3 nimetatud alus. Pärast piirangu kohaldamist peab liikmesriik teavitama otsusest komisjoni ja liikmesriiki, mille jurisdiktsiooni alla meediateenuse osutaja kuulub, põhjendades, miks liikmesriik peab juhtumit kiireloomuliseks (vastava teavituse tegi Eesti TTJA kaudu 26.04.2022). 5) Arvestades asjaolu, et ettekirjutuse resolutsiooniga hõlmatud teleprogrammide vahendusel on õigustatud Eesti naaberriigi sõjalist tegevust teise, rahumeelse naaberriigi vastu, siis teleprogrammides esitatu kujutab lisaks Ukrainale ohtu ka Eesti ja teiste riikide julgeolekule ning avalikule korrale. Muuhulgas on avaliku korra ja riigi julgeoleku seisukohast ohtlik, kui ajakirjandus- ja sõnavabaduse sildi all tegeletakse teadlikult ja süsteemselt teabe levitamisega, millega õigustatakse, varjatakse või pisendatakse süütegusid inimsuse ja rahu vastu, sh selliseid süütegusid nagu inimsuse vastane kuritegu (KarS § 89), genotsiid (KarS § 90), agressioonikuritegu (KarS § 91) jt. Võimalus, et osa meedia- ja infotarbijaid ei saa teada tegelikkuses toime pandud (sõja)kuritegudest või levib (sõja)kuritegusid eitav valeteave, suurendab sõjapropaganda usutavust ning koos sellega riski, et osa inimesi peavad kuritegelikku käitumist ekslikult sotsiaalselt adekvaatseks tegevuseks. Eestis on märkimisväärne hulk kahe sõjalises konfliktis oleva riigi rahvuste esindajaid. Samuti esineb suur osa inimesi, kes tarbivad venekeelset meediat. Ka Eestis leidub Venemaa sõjalise tegevuse aktiivseid toetajaid, kes täiendava õhutamise tõttu võivad üha enam muutuda vahetuks ohuks ühiskonna turvalisusele, riigi julgeolekule ja riigikaitse tagamisele. Viha õhutamine ja vägivalla õigustamine võib ajendada üksikuid rünnakuid ukrainlaste vastu ka väljasool Ukrainat, s.h Eestis. Ukraina riiki ja ukrainlasi halvustav sisu kujutab seega ühiskonna turvalisusele ja riigi julgeolekule suurt ohtu, mille ärahoidmiseks tuleb tegutseda viivitamatult. 6) Enne sõja algust 24.02.2022 oli kanalite RTR Planeta ja TVCI eetris saateid, milles eitati iseseisvate riikide (sh Ukraina Vabariigi ja Balti riikide) suveräänsust ning milles halvustati teiste riikide kodanikke. Enne Venemaa Föderatsiooni sõjalist rünnakut kutsuti kanalite eetris olnud saadetes üles sõjategevust alustama. Sõjategevusele järgnevalt (24.02.2022) esitati kõigis vaidlustatud ettekirjutuste resolutsioonis viidatud kanalites õigustusi sõjalise agressiooni läbiviimiseks. Samuti halvustati kõigis ettekirjutuse resolutsioonis viidatud kanalites pärast sõjategevuse algust lääneriikide ja eriti Ukraina kodanikke. Ühtlasi esitati üleskutseid selliste seisukohtade toetamiseks ja koostööks sõjalise agressiooni läbiviimisel. Agressioonile eelnevates RTR Planeta saadetes tunnustati korduvalt Ukraina Vabariigi territooriumil asuvaid Donetski ja Luganski „rahvavabariike“ ning nende isehakanud liidreid. 6(14)

3-22-657 Donetski ja Luganski piirkonnad asuvad suveräänse ja iseseisva Ukraina Vabariigi territooriumil. Seetõttu on selle osaks olevates piirkondades ise hakanud territooriumide rahvusvabariikidena tunnustamisel tegu Ukraina riigi suveräänsuse eiramisega. Saadetes esitatud seisukohtadele ei ole välja toodud vastuargumente ega muud seisukohti tasakaalustavat teavet. Piirangud teleprogrammidele on proportsionaalsed. 7) Piirangud veebilehtedele on õiguspärased. Kehtivast elektroonilise side seaduse (ESS) § 87 lõike 1 punktist 9 sätestatud kohustusest tuleneb elektroonilise side ettevõtja vastutus sideteenuse osutamisel muuhulgas ka avaliku korra ja riigi julgeoleku eest, mistõttu oli internetiühendust pakkuv üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja vastava TTJA ettekirjutuse alusel kohustatud blokeerima veebilehe domeeninime talle kuuluvates nimeserverites (Domain name server), kui veebileht (sh selle sisu) rikub avalikku korda. Avaliku korra tagamiseks tuleb ennetada, tõrjuda ja muuta avalikust ruumis, sh internetist, kättesaamatuks sõjapropagandat ja vaenu õhutav teave. Samuti kahjustab meedia- ja inforuumis avalikku korda teave, mis võib õigustada, varjata või pisendada süütegusid inimsuse ja rahu vastu, sh selliseid süütegusid nagu inimsuse vastane kuritegu (KarS § 89), genotsiid (KarS § 90), agressioonikuritegu (KarS § 91) jt. KorS § 28 lg 1 kohaselt on ohu või korrarikkumise korral pädeval korrakaitseorganil (praegusel juhul TTJA) õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. EL liikmesriik võib avaliku korra huvides, sh sõjapropaganda ning vaenu õhutamise vastu võitlemisel, kehtestada piirangud mõnest teisest liikmesriigist pärit telekanali edastamisele (vt Euroopa Liidu 04.07.2019 Kohtu otsus nr C-622/17). Ettekirjutuse resolutsiooni punktis 1 toodud veebilehtedel avaldatakse sõjapropagandat, toetatakse ja õigustatakse agressioonikuritegu ega järgita ajakirjanike eetikaharta põhimõtteid. Näiteks veebilehel tass.ru on avaldatud Vene Föderatsiooni presidendi kõne, milles president selgitas, et sõjalise erioperatsiooni eesmärk on kaitsta inimesi, kes on kaheksa aastat Kiievi režiimi poolt kiusamise ja genotsiidi all kannatanud. President sõnas, et puuduvad muud võimalused Venemaa ja oma rahva kaitsmiseks peale sõjalise erioperatsiooni. President õigustas kõnes sõda ja kutsus üles sõjaliselt ründama suveräänset riiki Ukrainat. Veebilehel lenta.ru on avaldatud Tšetšeenia juht Ramzan Kadõrovi kommentaar, milles ta kirjeldab, et ei jõua ära oodata banderalaste ja natsionalistidega (ukrainlastega) lahingusse astumist ning neile kurjategijatele (ukrainlastele) lõpu tegemist. Piirangud veebilehtedele on proportsionaalsed. 8) TTJA 24.02.2022, 09.03.2022 ja 15.03.2022 ettekirjutustest tulenevad teleprogrammide ja veebilehtede ligipääsu piirangud ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole vaidlustatud haldusaktide adressaat. Isikutel, kes pole vahetult riikliku järelevalve meetme adressaadid, puudub sellisest meetmest automaatselt tulenev õiguste rikkumise võimalus. Kuna kaebaja ei ole vaidlustatud haldusakti adressaat, siis ei saa vastavad TTJA meetmed automaatselt rikkuda kaebaja õigusi. Pigem peab selleks olema selgelt sätestatud õigusnorm, millest tulenevat avalik-õiguslikku subjektiivset õigust vastavad TTJA meetmed rikuvad. Taolist subjektiivset õigust kaebajal kehtivas õiguses ette nähtud ei ole. Kaebajal ei ole subjektiivset nõudeõigust kindlate meediateenuste saamiseks või konkreetsetele veebilehtedele ligipääsu saamiseks. Esiteks puudub avalik-õiguslik norm, mis annaks igaühele aluse nõuda meediateenuse osutamist või selle taasedastamist. Samuti puudub avalik-õiguslik norm, mis annaks igaühele aluse nõuda ligipääsu teatud kindlatele veebilehtedele. Olukord, kus haldusorgan kohustab ettekirjutusega sideettevõtjaid avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks piirama ligipääsu teatud veebilehtedele, ei kahjusta kuidagi sideettevõtjate konkurentsi. Seetõttu ei kahjusta see ka kuidagi ESS § 1 lg 1 tähenduses kasutajate õigusi ega huve sideteenuseid kasutada. TTJA on piiranud vaidlusaluste ettekirjutustega ligipääsu seitsmele telekanalile ja seitsmele veebilehele. Endiselt on kaebajale 7(14)

3-22-657 kättesaadavad lugematu hulk veebilehti (sh venekeelseid ja ka Vene päritolu) ning olenevalt sideoperaatorist, taasedastatakse endiselt mitmeid venekeelseid (sh ka Vene päritolu) telekanaleid. Seega ei ole kaebaja ligipääs teabele üldiselt muudetud oluliselt raskendatuks või veel vähem võimatuks. Kaebaja on ekslikult lähtunud eeldusest, et PS §-s 44 sätestatud põhiõigus on piiramatu. Informatsioonile, mis samal ajal kahjustab teiste isikute õigusi, võib seada piiranguid. Ka KorS §-s 4 sätesatud avalik kord võib olla piiriks PS §-s 44 sätestatud põhiõigusele. Seega, kui mõni telekanal või veebileht rikub avaliku korra osaks olevaid õigusnorme, võib ka see olla PS-s 44 sätestatud põhiõiguse piiramise aluseks. Kaebaja viidatud PS §-s 41 kätkevat õigust jääda truuks oma arvamusele ja veendumustele ei ole TTJA viidatud ettekirjutustega mingil viisil piiratud. TTJA ei ole kaebajale ette kirjutanud arvamusi ja veendumusi, millele ta truuks jääda võiks või millistest taganema peaks. Samuti ei piira TTJA ettekirjutusega kuidagi isiku väljendusvabadust. Alusetu on kaebaja väide, et vaidlusalused TTJA ettekirjutused on vastuolus PS § 44 lg-ga 2, mille kohaselt puudub tsensuur. Praegusel juhul ei ole TTJA vähimalgi määral asunud tegelema üldiseks kasutamiseks levitatava teabe avaldamiseelse kontrolliga. 9) Vaidlustatud TTJA ettekirjutustes viidatud mitmete telekanalite ja veebilehtede puhul on Rahapesu Andmebüroo (RAB) tuvastanud seotuse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) tähenduses sanktsioneeritud isikutega. Seotus sanktsioneeritud isikutega on tuvastatud järgmiste telekanalite ja veebilehtede puhul: NTV Mir, NTV Mir Baltic, RBK, ntv.ru, ren.tv, 5-tv.ru, 78.ru, 1tv.com. Seetõttu on sideettevõtjatel ja internetiteenuse pakkujatel olenemata TTJA ettekirjutusest keelatud eelnimetatud telekanalitele ja veebilehtedele juurdepääsu võimaldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vt https://www.ttja.ee/uudised/ttja-teavitas-52-veebilehest-millele-tuleb-ligipaasu-sanktsioonide-tottu-piirata

8(14)

3-22-657 vastustaja tegevuse eesmärk on mitte Eesti inforuumi kaitsmine, vaid püüd poliitilistel põhjustel muuta kaebaja arvamust ühe rahvusvahelise konflikti osapoole kasuks. Kohus kordab juba taotluse esimese nõude kohta öeldud, et kohus ei anna hinnanguid haldusorgani „motiivide“ või n.-ö tegelike eesmärkide kohta, vaid kohus saab menetleda õigusrikkumisi, mis lähtuvad haldusaktidest või -toimingutest ja need õigusrikkumised peavad olema objektiivselt hinnatavad ning tõendatavad. Seega pole võimalik kaebaja 30.04.2023 taotluses toodud nõudeid menetleda ning kohus jätab kaebaja 30.04.2023 kaebuse muutmise taotluse rahuldamata.

Vt O. N. Parrest ja E. Vene. § 44 kommentaar p 9. Teoses: Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5. vlj., Tallinn 2020.

Sealsamas, p 13.

9(14)

3-22-657 kedagi oma veendumusi muutma. Seega PS § 41 lg 1 riive kohtu hinnangul puudub. Ka puudub vaidlustatud ettekirjutuste näol kohtu hinnangul PS § 45 lg 2 riive. Kaebaja ei ole PS § 45 lg 2 alusel õigustatud subjektiks. Selleks saaksid olla isikud, kelle tegevusvabadust enda ideid, arvamusi, veendumusi vms informatsiooni levitada piiratakse. Ka ei kujuta osade meediakanalite kättesaadavuse piiiramine tsensuuri sisulises mõttes, arvestades, et isikute käsutusse jääb endiselt hulk alternatiivseid vaateid kajastavaid teabekanaleid, kust infot ammutada. PS § 44 lg-s 1 sätestatud põhiõigus on reservatsioonita põhiõigus. See aga ei tähenda, et seda põhiõigust piirata ei tohi. PS § 44 lg-s 1 nimetatud põhiõiguse piirangud peavad olema õigustatavad teiste põhiseaduslike väärtustega või teiste põhiõigustega. Eelkõige tuleb küsimuse alla PS § 12 lg 2, mille kohaselt rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. PS § 12 lg 2 kohustab Riigikogu kehtestama keelde ja karistusi vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamise korral, andes kinnise loetelu alustest, millal see on nõutav. Riigikohus on öelnud: „Põhiseaduse § 12 keelustab rahvusliku diskrimineerimise ja rahvusliku vihkamise õhutamise ning sellega kooskõlas lubab põhiseaduse § 45 kehtestada seadusega ideede, arvamuste ja veendumuste levitamisele piiranguid avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.“ (RKKKo 14.12.1999, 3-1-1-113-99, p 2). PS § 12 lg 2 kaugem eesmärk on ära hoida ühiskonna lõhestamist ning vältida ühiskondlikke pingeid, mis võivad oluliselt takistada põhiseadusliku korra funktsioneerimist ja viia isegi põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele4. Seega näeb PS ette õiguslikud alused piirata juurdepääsu nii teleprogrammidele kui ka veebiväljaannetele, kui see on vajalik teiste isikute õiguste kaitseks ja põhiseadusliku korra funktsioneerimiseks. Kas piirangud on ka sisulises mõttes PS-ga lubatu piires, tuleb otsustada iga üksikjuhu asjaolude valguses.

A. Kivioja jt. § 12 kommentaar p 28. Teoses: Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5. vlj., Tallinn 2020.

10(14)

3-22-657 rahvatervise kaitset; 3) avalikku julgeolekut, sealhulgas riigi julgeoleku ja kaitse tagamist; 4) tarbijate, sealhulgas investorite kaitset. ESS § 87 lg 1 p 9 kohaselt peavad sideettevõtjad sideteenuse osutamisel järgima avaliku korra ja julgeoleku tagamise põhimõtet.

3-22-657 agressiooni Ukraina vastu, leides, et oma ebaseadusliku sõjategevusega rikub Venemaa rängalt rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhikirja põhimõtteid ning õõnestab Euroopa ja ülemaailmset julgeolekut ja stabiilsust. Euroopa Parlament võttis 1. märtsil 2022 vastu resolutsiooni Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni kohta (2022/2564(RSP)), milles ta mõistis kõige karmimalt hukka Venemaa Föderatsiooni „ebaseadusliku, provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressiooni“ Ukraina vastu ja sissetungi Ukrainasse; nõudis, et Venemaa lõpetaks viivitamata igasuguse sõjalise tegevuse Ukrainas, viiks tingimusteta välja kõik sõjalised ja poolsõjaväelised jõud ning sõjalise varustuse kogu Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt ja austaks täiel määral Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.

https://www.consilium.europa.eu/en/policies/sanctions/restrictive-measures-against-russia-over-ukraine/ sanctions-against-russia-explained/

12(14)

3-22-657 kuulub National State TV and Radio Company’le (Belteleradiocompany). Belteleradiocompany juhataja on Ivan Eismont, kes on Nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2021/339, 25. veebruar 2021, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006 (milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes) kantud sanktsioneeritud isikute nimekirja seoses riikliku propaganda levitamise ja Lukašenka režiimi toetamisega Valgevene riikliku tele- ja raadioettevõtte esimehena. RBK puhul on TTJA tuvastanud, et teleprogramm kuulub ettevõttele АО „РОСБИЗНЕСКОНСАЛТИНГ“ (registrikood nr 1027700316159). Selle ettevõtte ainuosanik on ПУБЛИЧНОЕ АКЦИОНЕРНОЕ ОБЩЕСТВО "ГРУППА КОМПАНИЙ РБК" (registrikood: 1057746899572), mille aktsiate registri pidaja on „АКЦИОНЕРНОЕ ОБЩЕСТВО ВТБ РЕГИСТРАТОР“ (registrikood: 1045605469744), mille ainuaktsionär on omakorda БАНК ВТБ (registrikood: 1027739609391). VTB Bank (registrikood: 1027739609391) on Nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2022/581, 8. aprill 2022, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega) kantud sanktsioneeritud üksuste nimekirja seoses olulise tulu andmisega Krimmi annekteerimise ja Ukraina destabiliseerimise eest vastutavale Venemaa Föderatsiooni valitsusele. TTJA viitab Läti Vabariigi 28.01.2022 kohtu otsusele kohtuasjas nr 11840002219. Nimetatud kohtuotsuse kohaselt omandas Baltic Media Alliance Ltd telekanalis NTV Mir Baltic edastatavat sisu Vene Föderatsiooni ettevõtjalt AO „Первый канал. Всемирная сеть“ (registrikood: 1027739549221, vt lisa 5), mille üheks omanikuks oli toona Vene Föderatsiooni meediakontsern ЗАО „Национальная Медиа Группа” (registrikood: 1087746152207). Teleprogrammi NTV Mir Baltic tegevusluba on väljastatud ettevõttele Reveno Media Ltd (ettevõtte number 05442684). Suurbritannia äriregistri kohaselt oli perioodil 04.05.2005- 15.06.2020 Reveno Media Ltd ärinimeks Baltic Media Alliance Ltd. Vene Föderatsiooni maksuteenistuse registrist nähtub, et alates 06.09.2019 on ettevõtte AO „Первый канал. Всемирная сеть“ (registrikood: 1027739549221) ainuaktsionäriks БАНК ВТБ (registrikood: 1027739609391). VTB Bank on alates 08.04.2022 kantud Euroopa Liidu Nõukogu sanktsioneeritud isikute ja üksuste nimekirja (Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2022/581). Rahapesu Andmebüroo on 28.02.2022 raadio- ja televisiooniorganisatsioone teavitanud, et National Media Group ja Pervõi Kanal on Bank Rossiya kontrolli all ning sellest tulenevalt on teatavate telekanalite edastamine kui kaudne vahendite ja ressursi kättesaadavaks tegemine EL sanktsioonide järgi keelatud6. National Media Groupi poolt toodetud sisu edastavad nt 5TV (Petersburg – Channel 5), Kanal 78 ja REN TV. Seega tulnuks vaidlustatud ettekirjutuste objektiks olevatele meediaväljaanetele juurdepääsu piirata juba EL tasandil kehtivatest sanktsioonidest tulenevalt.

https://fiu.ee/uudised/margukirjad-raadio-ja-televisiooniorganisatsioonidele-ning-abioperaatoritele.

13(14)

3-22-657 meediaväljaannetele juurdepääsu piirata ei ole senini ära langenud. Piirangut ei saa lugeda ka intensiivseks, kuna jätkuvalt on olemas erinevaid meediakanaleid, mille vahendusel saab teavet mh Venemaal toimuva kohta.

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.