Tallinna Ringkonnakohus Janar Jäätma, Kristjan Siigur ja Veiko Vaske
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-467
Haldusasi
Z.Z-i kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 30. jaanuari 2023. a otsuse tühistamiseks Kaebaja Z.Z Vastustaja Eesti Advokatuur, esindaja Kersti Surva
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. novembri 2023. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Z.Z-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 16. juunil 2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta Z.Z-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. novembri 2023. a otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. juulil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Eesti Advokatuuri aukohtu (aukohus) 30. jaanuari 2023. a otsusega tunnistati vandeadvokaat Z.Z (advokaat) süüdi distsiplinaarsüüteos, mis seisneb Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 9 lg 1 rikkumises. Aukohus määras Z.Z-ile karistuseks advokatuuriseaduse (AdvS) § 19 lg 2 p 1 alusel noomituse. Samuti kohustas aukohus advokaati tasuma aukohtu menetluskulude eest hüvitist 654 eurot. Aukohus põhjendas oma otsust kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) Transpordiameti (TRAM) projektijuht TV (TRAM-i esindaja) esitas 27. septembril 2022 Eesti Advokatuurile kaebuse, milles tegi etteheiteid Z.Z-i käitumisele 6. aprillil 2022 toimunud paikvaatlusel, kus viimane osales maaomanike esindajana. Kaebuses märgiti, et kui paikvaatlusel osalejad hakkasid jõudma paikvaatluse kohta, kuhu plaaniti uus juurdepääsutee, mis maaomanikele ei meeldinud, muutus advokaat oma sõnavõttudes üha agressiivsemaks, hakates järjest kõvema häälega rääkima ega andnud enam võimalust teistel, sh TRAM-i esindajal oma seisukohti esitada. Veel märgiti kaebuses, et ühel momendil astus advokaat TRAM-i esindajale ebameeldivalt lähedale ja hakkas tema peale karjuma, nõudes agressiivsel hääletoonil, et TRAM-i esindaja annaks selliseid vastuseid, nagu advokaat tahab, ja süüdistas TRAM-i esindajat valetamises, kui viimane avaldas teistsugust arvamust. Kaebuse esitaja hinnangul oleks advokaat talle füüsiliselt kallale tulnud, kui kohal poleks olnud ka Tartu linnavalitsuse ja RMK esindajat. Kaebuse kohaselt ei lõpetanud advokaat ebaviisakat ja ründavat käitumist, hoolimata TRAM-i, linnavalitsuse ja RMK esindajate märkustest ning eemaldus alles siis, kui TRAM-i esindaja võttis telefoni ja teatas, et lindistab seda jutuajamist.; 2) Z.Z selgitas aukohtule, et kõnealusel paikvaatlusel ei huvitanud ametnikke ükski asjaolu, mille pärast maaomanikud tegelikkuses paikvaatlust taotlesid ning kohapeal oli praktiliselt kohe selge, et projekteerimist puudutav otsus oli juba tehtud. Advokaat möönis, et paikvaatlusel läks küll intensiivsemaks vaidlemiseks, ent tegemist oli tavalise aruteluga. Enda sõnul üritas advokaat selgitada, et maaomanikud ei nõustu projekti realiseerimisega kaasneva lageraiega, kuna see muudaks drastiliselt nende elukorraldust ning samuti palus ta ametnikel inimesi mitte metsa kutsuda, kui neid isegi ära ei olda nõus kuulama. Advokaadi selgituse kohaselt TRAM-i esindaja käitus ametnikuna äärmiselt vääritult ning tema käitumist võib käsitleda selliselt, et isik on kuude kaupa lihtsalt valetanud maaomanikele. Advokaat tõdes, et ta on RMK-ga pidanud pidevalt pikki ja teravaid vaidlusi ega ole seetõttu RMK silmis armastatud inimene, kuna tema ja tema klientide tegevuse tulemusena on Eestis on jäänud sajad hektarid metsa alles, RMK kasum aga vähenenud; 3) aukohtule esitatud kirjalike materjalide ning aukohtu istungil antud advokaadi ja TRAM-i esindaja suuliste seletuste põhjal on leidnud tuvastamist, et advokaat käitus õigusteenuse osutamisel ehk klientide paikvaatlusel esindamisel vääritult ja TRAM-i esindaja suhtes lugupidamatult, kahjustades seeläbi ka advokaadi kutse mainet. Kuigi asjas ei ole esitatud konkreetse juhtumi kohta täpseid tõendeid, saab asjaolusid kogumis hinnates pidada usutavaks TRAM-i esindaja etteheiteid, et advokaat käitus vääritult, takistas TRAM-i esindajal oma seisukoha väljendamist, segades TRAM-i esindaja jutule korduvalt vahele ja nõudes TRAM-i esindajalt advokaadi arvamusega kooskõlas olevate kinnituste andmist. TRAM-i esindaja kaebuses advokaadile ette heidetud käitumise tõendatuks lugemisel tuleb arvesse võtta vaidluse all mitte olevat asjaolu, et advokaat nõudis TRAM-i esindajalt korduvalt kinnitust väitele, et rajatava tee asukoht on juba otsustatud ning läbirääkimiste pidamine on lihtsalt ajakulu. Samuti kinnitavad advokaadi ja tema klientide selgitused, et advokaat süüdistas TRAM-i esindajat valetamises, kui TRAM-i esindaja keeldus eelnimetatud väite kinnitamisest. Advokaadi lugupidamatu käitumine ilmnes ka aukohtu istungil, kus aukohus pidi advokaati korduvalt korrale kutsuma, kui advokaat segas vahele TRAM-i 2(9)
3-23-467 esindaja sõnavõtule ja esitas süüdistusi TRAM-i esindaja aadressil. Advokaat ei nõustunud küll väitega, et ta paikvaatlusel karjus, ent möönis valjuhäälset suhtlemist, mida kinnitas kirjalikus seletuses ka üks advokaadi klientidest. Aukohtumenetluses õigustas advokaat enda tegevust peamiselt TRAM-i esindaja tegevusega, samas ilmneb advokaadi enda esitatud dokumentidest, et asjaomane paikvaatlus toimus advokaadi ja tema klientide initsiatiivil. Advokaadil on kohustus säilitada väärikus ja käituda kooskõlas heade kommete ja tavadega ka keerulistes olukordades, hääle tõstmisest tuleb hoiduda ka vastaspoole provokatiivse käitumise korral. Väärika käitumise kohustus ei piirdu kohtumenetlusega, vaid selline kohustus on advokaadil ka juhul, kui vaidlus on (veel) kohtueelse menetluse või läbirääkimiste faasis. Eetikakoodeksi §-st 23 tuleb advokaadile kohustus arvestada ametiasutuste ja ametiisikutega suhtlemisel samade nõuetega, mis kehtivad suhtlemisel kohtuga. Väärikuse ja väljapeetuse säilitamiseks peab advokaat vältima vihastumist ja hääle kõrgendamist, samuti pole sobilik mittevajaliku ja asjasse mittepuutuva retoorika kasutamine. Advokaadi kohustus on tagada enda klientide huvide kaitse, kuid seda tehes tuleb advokaadil jääda kutse-eetika piiridesse ning säilitada rahulikkus ja kannatlikkus, sõltumata pingelisest õhkkonnast. Kutse-eetikaga ei ole kooskõlas käitumine, kus advokaat asub kliendi huvide kaitseks või esile toomiseks verbaalselt ründama vastaspoole esindaja isikut. Advokaat ei saa endale lubada käitumist, milles vastaspool tunneb ennast advokaadi poolt rünnatuna või ohustatuna, sõltumata sellest, kas vastaspool käitus ka ise mingil viisi advokaadile ja/või tema klientidele vastumeelselt. Seejuures ei ole määrava tähtsusega, kui lähedal või kaugel advokaat konkreetsel juhul TRAM-i esindajast füüsiliselt viibis, vaid just advokaadi üldine närvilisus ja ärritatus vastaspoolega suhtlusel. Aukohtumenetluses on leidnud tõendamist, et advokaat ei suutnud säilitada väärikust ja lugupidamist, vaid oli ärritunud ja TRAM-i esindaja osas lugupidamatu. Seega pani advokaat toime distsiplinaarsüüteo, mis seisneb eetikakoodeksi § 9 lg 1 rikkumises. Kuna advokaadil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on otstarbekaks ja teole vastavaks proportsionaalseks karistuseks noomitus.
2.Z.Z esitas halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 30. jaanuari 2023. a otsuse tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) otsuses esitatud väited pole tõendatud. Paikvaatlusel aset leidnud vestlus toimus nelja kuni viie kõrvalseisja juuresolekul. Seega oli piisavalt palju võimalusi kasvõi tunnistajate kutsumiseks. TRAM-i esindaja lindistas vestlust. NN selgitas, et agressiivset käitumist ja kraavi viskamise ohtu ei esinenud. Esitatud olid ka PK selgitused; 2) TRAM-i esindaja viidatud kraavi viskamise oht on ebaveenev, kuna kraav asus vähemalt 20 meetri kaugusel. TRAM-i esindaja märkis, et füüsiline kontakt puudus. TRAM-i ja RMK esindajad olid eriti üleoleva käitumisega ning sisuliselt ähvardasid maaomanikke teenustest ilmajäämisega; 3) kaebajal ei olnud aukohtu istungil võimalik ennast õiglaselt kaitsta. Aukohtu liikmed korduvalt katkestasid kaebaja esinemise ega andnud võimalust selgitusi esitada. Selle asemel, et kaebaja argumente arvesse võtta ning kaebajat TRAM-i esindajaga võrdselt kohelda, jättis aukohus kaebaja argumendid ja tõendid tähelepanuta. Arusaamatuks jääb, kas kaebaja sai karistada TRAM-i esindaja väidete tõttu või aukohtu istungil sõnavõtmise eest.
3.Eesti Advokatuur taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) aukohtumenetlus on oma olemuselt haldusmenetlus, mitte kohtumenetlus; 2) haldusmenetluses on tõendiks ka menetluseosalise seletus. Aukohtul on õigus ja kohustus selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud, kogudes selleks vajadusel tõendeid omal algatusel. Advokatuuri kodukorra § 54 lg 5 kohaselt ei ole aukohus distsiplinaarsüüteoasja läbivaatamisel seotud aukohtumenetluse algatamisel teadaolevate 3(9)
3-23-467 andmetega ega algatamise taotluse piiridega. Aukohus lähtub kaebuse läbivaatamisel kaebuse etteheidetest ning võtab advokaadi tegevuse suhtes hinnangu andmisel arvesse kõiki kogutud materjale kogumis; 3) aukohus võttis otsuse tegemisel arvesse aukohtu poole pöördunud isiku kui ka advokaadi selgitusi ja esitatud materjale. Aukohus luges TRAM-i esindaja etteheited tõendatuks tuginedes advokaadi enda antud selgitustele ja kinnitustele ning võtnud arvesse advokaadi klientide selgitusi, mis on advokaadi selgituse lisad. Samuti arvestas aukohus istungil suuliselt antud selgitusi. Eelneva alusel leidis aukohus, et advokaat ei suutnud säilitada väärikust ja lugupidamist, vaid oli ärritunud ja TRAM-i esindaja suhtes lugupidamatu. Aukohtu hinnangul on see eetikakoodeksi § 9 lg 1 rikkumine ja seetõttu määrati advokaadile karistus; 4) aukohus pidi kasutama asjaolude välja selgitamisel ja tõendite kogumisel lahendusi, mis tagavad kiire, efektiivse ja ökonoomse aukohtumenetluse. Kuna etteheited olid seotud advokaadi verbaalse käitumisega, oli parim lahendus kuulata suuliselt ära nii TRAM-i esindaja (aukohtu poole pöördunud isik) kui ka advokaat. See vahend täitis eesmärki tuvastada advokaadi tegevuse kohta esitatud kaebuse aluseks olnud juhtumi olulise tähtsusega asjaolud; 5) TRAM-i esindaja selgitas, et ta ei filminud tervet kohtumist. Alusetu on kaebaja väide, justkui oleks aukohus jätnud helisalvestise välja nõudmata. Aukohus ei pidanud otsuses kõiki tõendeid ükshaaval analüüsima. Aukohus on otsuses märkinud, et hindab tõendeid kogumis. Samas on aukohtu otsusest näha, et arvesse on võetud ka advokaadi klientide selgitusi; 6) kaebaja etteheited, et aukohtumenetluse käigus ei ole tõendatud TRAM-i esindaja poolt viidatud kraavi viskamise oht, ei ole asjakohane. Aukohus ei ole otsuses seda analüüsinud; 7) kaebajale määrati kergeim karistus ehk noomitus; 8) kaebaja sai ennast kaitsta. Ta esitas enda kirjalikud selgitused ja tõendid. Lisaks kuulati kaebaja suuliselt ära istungil. Aukohtu liikmed ei takistanud selgituste esitamist. Aukohtu istungi helisalvestiselt on küll kuulda, et aukohus katkestas teatud juhtudel advokaadi (kaebaja) sõnavõttu, kuid sellega ei takistatud advokaadil enda kaitseõiguse kasutamist, vaid suunati teda andma asjakohaseid selgitusi. Aukohus pidi korduvalt juhtima advokaadi tähelepanu, et aukohtumenetluses arutatakse advokaadi käitumist, mitte aukohtu poole pöördunud isiku käitumist. Suunamistega ei rikutud advokaadi kaitseõigust. Helisalvestisest kuuldub, et advokaat ei olnud ka aukohtu istungi ajal lugupidav vastaspoole suhtes – advokaat süüdistas TRAM-i esindajat jätkuvalt valetamises ning tegi tema isiku suhtes lugupidamatuid märkuseid, mida aukohtu liikmed proovisid takistada.
4.Tallinna Halduskohus jättis 27. novembri 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebajat karistati eetikakoodeksi § 9 lg 1 rikkumise eest. Nimetatud sätte kohaselt peab advokaat suhtlemisel klientide, kohtu, kolleegide ja avalikkusega käituma ausalt ja väärikalt ning kooskõlas heade kommetega ja tavadega ning kutse-eetika nõuetega. Advokaat peab hoiduma advokaadi kutset ja advokatuuri mainet kahjustavast käitumisest. Advokaat hoidub menetlusosaliste isikuid halvustamast. Aukohtu poolt advokaadi noomitusega karistamise õigus tuleneb AdvS § 19 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1; 2) Z.Z möönis nii aukohtu istungil kui kohtuistungil, et küsis TRAM-i esindajalt kolm korda järjest, miks oli vaja maaomanikud metsa tuua, nõudes ühtlasi kinnitust, et kõik on juba otsustatud ja TRAM-i esindaja valetab. Vaidlus puudub seejuures selles, et paikvaatlus toimus maaomanike / Z.Z-i initsiatiivil. Z.Z möönis, et õhkkond oli paikvaatlusel intensiivne ja sõbralikult ta TRAM-i esindajaga ei suhelnud. Sellele viitab ka Z.Z-i küsimuste sõnastus TRAM-i esindajale, nt: „Kas me tulime täna metsa sellepärast, et üksteisele sõna otseses mõttes tühja juttu rääkida? [---] Milleks paikvaatlus ja kogu see nn aja raiskamine, kui otsus 4(9)
3-23-467 on teie poolt juba tegelikkuses ammu tehtud?“ Z.Z selgitas, et räägib tavapärasest kõvema häälega ning ka paikvaatlusel osalenud maaomaniku selgituse kohaselt nõudis Z.Z TRAM-i esindajalt vastuseid kõvahäälselt. Eelnevast saab järeldada Z.Z-i ärritunud ja ründavat suhtlust TRAM-i esindajaga 6. aprilli 2022. a paikvaatlusel ning mittevajaliku retoorika kasutamist. Eeltoodu kontekstis saab pidada usutavaks TRAM-i esindaja selgitust, et Z.Z takistas tal oma seisukohtade väljendamist, segades jutule korduvalt vahele. Z.Z-i ei ole karistatud selle eest, et ta segas aukohtu istungil TRAM-i esindaja jutule vahele, küll aga lisab see usutavust TRAM-i esindaja väitele, et sarnaselt toimis advokaat ka kõnealusel paikvaatlusel. Z.Z on möönnud aukohtu istungil TRAM-i esindaja süüdistamist valetamises. Samuti on paikvaatlusel osalenud maaomanikud kinnitanud, et Z.Z palus TRAM-i esindajal lõpetada valetamine. Z.Z süüdistas TRAM-i esindajat valetamises ka kohtuistungil. Valetamiseks peab kaebaja seda, et TRAM-i esindaja selgituse kohaselt paikvaatlusel ei olnud selleks hetkeks midagi veel lõplikult otsustatud seonduvalt vaidlusaluste projekteerimistingimustega. Samas ei saa asuda seisukohale, et TRAM-i esindaja seisukohad paikvaatlusel oleks sisaldanud valeväiteid. Seda enam, et TRAM-i esindaja pädevuses ei ole teadaolevalt kõnealuse tee asukoha otsustamine (ka kaebaja on selgitanud, et see on poliitiline otsus). Seega ei olnud tegemist kaebaja poolt õigustatud etteheitega TRAM-i esindaja aadressil. Eelnev on kokkuvõttes sisustatav Z.Z-i poolt 6. aprilli 2022. a paikvaatlusel TRAMi esindaja verbaalse ründamisena ja lugupidamatu käitumisena viimase suhtes, mis ei ole advokaadile kohane; 2) Z.Z-ile ei esitatud füüsilise vägivalla etteheidet ning seda ei ole aukohus analüüsinud; 3) advokatuur ei sisustanud eetikakoodeksi § 9 lg-t 1 meelevaldselt. Kaebaja poolt nii aukohtumenetluses kui kohtumenetluses esile toodud asjaolud, mis tema pahameele tingisid, ei saa õigustada haldusorgani esindajaga lugupidamatut suhtlemisest, sh verbaalset ründamist ja valetamises süüdistamist. Advokaadilt saab oodata väärikaks jäämist ka keerulises olukorras. Advokaadi rolliks saab vastava kutse olemust arvestades pidada eelkõige õiguslike argumentide esitamist; 4) kaebaja seisukohti ja tõendeid ei jäetud tähelepanuta. Aukohus hindas neid. TRAM-i esindaja ei salvestanud paikvaatlust algusest peale, vaid osaliselt ja see ei hõlma seda suhtlust, mida kaebajale ette heidetakse; 5) tegemist oli proportsionaalse karistusega, sest talle määrati leebeim karistus; 6) kaebaja sai ennast aukohtumenetluses kaitsta. Ta esitas kirjalikud selgitused ja suulised seletused. Aukohtu liikmed katkestasid istungil kaebajat mitmel korral, kuid see toimus eesmärgiga suunata kaebajat rääkima olulistest asjadest. Kaebaja sai ka kohtumenetluses nii kirjalikult kui suuliselt kõik soovitud seisukohad esitada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja asja halduskohtule uuesti läbivaatamiseks saatmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus tugines otsuse tegemisel tõendamata väidetele ja ainult ühe isiku emotsionaalselt esitatud väidetele; 2) halduskohus jättis arvesse võtmata kaebaja esitatud tõendid ja tunnistaja ütlused. Paikvaatlusel viibis neli kuni viis isikut. TRAM-i esindaja lindistas vestlust. Tõendid on välja nõudmata. NN seletas juhtunut, seletused kinnitavad kaebaja seisukohti. Ka PK seletused kinnitavad kaebaja seisukohti; 3) aukohtumenetluses ja halduskohtumenetluses leidis tõendamist, et kaebaja ei käitunud eetikakoodeksit rikkudes; 4) TRAM-i esindaja korraldas paikvaatluse asjatundmatult ja hooletult ning see oli osalejatele solvav. TRAM-i ja RMK esindajad olid üleoleva suhtumisega ja ähvardasid kaebaja kliente teenusest ilma jätta. Absurdsus ei lõppenud sellega, vaid esindajad, kes seisid 5(9)
3-23-467 kruusateel, väitsid, et asuvad metsas. TRAM-i esindaja polnud erapooletu ja ta rikkus ametnikueetikat. Halduskohus jättis TRAM-i esindaja tegevuse tähelepanuta; 5) halduskohus ei võtnud arvesse paikvaatlust saatnud asjaolusid. Seal viibis suur hulk inimesi, kes kõik kõva häälega vestlesid ja üksteist katkestasid, võttes jutujärje üle. Sündmust saatis taustamüra. Sellistes olukordades peabki advokaat püüdma probleemi lahendada.
6.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) apellatsioonkaebus on alusetu. Sellest ei selgu, milliseid tõendeid pole halduskohus otsuse tegemisel arvestanud, vaid teeb üldsõnalise viite kaebuse lisadele 1–5; 2) halduskohus hindas tõendeid ja tegi tuvastatud asjaolude pinnalt järeldused. Halduskohus on korduvalt tuginenud NN ja PK selgitustele, mis kinnitab, et ta on nendega arvestanud. Samuti arvestas kohus menetlusosaliste esitatud tõenditega. Kohus pole tuginenud ainult TRAM-i esindaja väidetele; 3) halduskohus ei pidanud hindama TRAM-i esindaja käitumist. Aukohtumenetluses hinnati kaebaja tegevuse vastavust eetikakoodeksile. Advokaat peab suutma säilitada väljapeetuse ka keerulises olukorras, sh vastaspoole provokatiivse käitumise korral; 4) telefonilindistuse väljanõudmine polnud vajalik. Telefoniga ei lindistatud kogu sündmust, vaid see võeti filmimiseks välja pärast seda, kui advokaat TRAM-i esindajale lähenes ja ta ennast ebamugavalt tundis. Filmimise tõttu lõpetas kaebaja varasema käitumise. See lindistus ei kajastanud neid asjaolusid, mida oli tarvis tõendada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega ja ei korda kõiki põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).
Advokatuur on advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse korraldamiseks (AdvS § 2 lg 1). Advokatuur teostab järelevalvet advokatuuri liikmete kutsetegvuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle (AdvS § 3 p 2). Kui advokaat eirab oma tegevuses õigusaktide või kutse-eetika nõudeid, on aukohtul õigus määrata advokatuuri liikmele distsiplinaarkaristus (AdvS § 19 lg 1).
Vastustaja heidab kaebajale ette eetikakoodeksi § 9 lg 1 rikkumist. Viidatud normi kohaselt peab advokaat suhtlemisel klientide, kohtu, kolleegide ja avalikkusega käituma ausalt ja väärikalt ning kooskõlas heade kommetega ja tavadega ning kutse-eetika nõuetega. Advokaat peab hoiduma advokaadi kutset ja advokatuuri mainet kahjustavast käitumisest.
10.Aukohtu hinnangul käitus kaebaja 6. aprillil 2022 toimunud paikvaatlusel vääritult ja TRAM-i esindaja suhtes lugupidamatult, kahjustades seeläbi advokaadikutse mainet. Vääritut käitumist sisustas aukohus selle kaudu, et kaebaja takistas TRAM-i esindajal väljendada oma seisukohta, kaebaja segas korduvalt TRAM-i esindaja jutule vahele ning kaebaja nõudis TRAM-i esindajalt advokaadi arvamusega kooskõlas olevate kinnituste andmist (s.o, et TRAMi esindaja on otsustanud tee asukoha ja läbirääkimiste pidamine on ajakulu). Samuti oli kaebaja ärritunud ja TRAM-i esindaja suhtes lugupidamatu. Vääritu käitumine väljendus aukohtu hinnangul lisaks ka selles, et kaebaja süüdistas TRAM-i esindajat valetamises, kui viimane kaebaja väidet ei kinnitanud. 6(9)
3-23-467
11.Aukohus ja halduskohus on õigesti kvalifitseerinud eetikakoodeksi § 9 g 1 mõttes rikkumisena ehk mitteväärika käitumisena selle, kui advokaat vastaspoole esindajaga suheldes vihastub, kõrgendab häält, kasutab mittevajalikku ja asjasse mittepuutuvat retoorikat. Samuti on võimalik kvalifitseerida mitteväärika käitumisena vastaspoolega närviliselt ja ärritatult suhtlemist. Advokaaditöös nõutavaks isikuomaduseks on üritada säilitada rahulikkus ja tasakaalukus ka emotsionaalselt keerulises ja pingelises olukorras (vrd AdvS § 23 lg 1 p 5). Vastustaja toob põhjendatult esile, et advokaat peab kutsetöös suutma lahendada pingelises olukorras piirsituatsioonid teiste inimestega konfliktideta, sh selliselt, et seda ei tajutaks konfliktsena. See on üks osa advokaadi professioonist. Aukohtu otsuse aluseks võetud asjaolude tõendatust eeldades sai aukohus oma pädevuse piire arvestades lugeda advokaadi käitumise eetikakoodeksi § 9 lg 1 rikkumiseks.
12.Praegusel juhul on vaidluse all küsimus, kas kaebajale etteheidetava tegevuse (TRAM-i esindaja seisukohtade esitamise takistamine, tema jutule vahele segamine, kinnituste andmise nõudmine, TRAM-i esindaja valetamises süüdistamine, esindajaga valjuhäälselt, närviliselt ja ärritatult suhtlemine ja mittevajaliku retoorika kasutamine) sai vastustaja lugeda tõendatuks TRAM-i esindaja kaebuses esitatud väidete alusel, sh pidades neid usutavaks koostoimes teiste asjaoludega.
13.Halduskohus hindas tõendeid kogumis ja leidis, et vastustaja on TRAM-i esindaja antud seletusi aset leidnud asjaolude kohta õiguspäraselt usutavaks pidanud.
13.1.Z.Z on möönnud nii aukohtu istungil kui kohtuistungil (aukohtu helisalvestis 14.0014.15 ja 15.33–15.42; kohtuistungi helisalvestis 12.40–13.13, 28.16–28.22 ja 53.22-53.25), et küsis TRAM-i esindajalt kolm korda järjest, miks oli vaja maaomanikud metsa tuua, nõudes ühtlasi kinnitust, et kõik on juba otsustatud ja TRAM-i esindaja valetab. Paikvaatlus toimus maaomanike ja kaebaja algatusel (NNa
3.oktoobri 2022. a kirjalik selgitus aukohtule, lk 1; kohtuistungi helisalvestis 49.04– 50.04). Kaebaja möönis, et õhkkond oli paikvaatlusel intensiivne ja sõbralikult ta TRAM-i esindajaga ei suhelnud (kaebaja 11. oktoobri 2022. a kirjalik selgitus aukohtule, lk 2; kohtuistungi helisalvestis 4.15–4.40, 38.25–39.05). Viimati märgitule viitas kaebaja küsimuste sõnastus TRAM-i esindajale: „Kas me tulime täna metsa sellepärast, et üksteisele sõna otseses mõttes tühja juttu rääkida? [---] Milleks paikvaatlus ja kogu see nn aja raiskamine, kui otsus on teie poolt juba tegelikkuses ammu tehtud?“ (kohtuistungi helisalvestis 15.33–15.41; kaebaja 11. oktoobri 2022. a kirjalik selgitus aukohtule, lk 2). Kaebaja selgitas, et rääkis tavapärasest kõvema häälega, samuti selgitas maaomanik, et kaebaja nõudis TRAM-i esindajalt vastuseid kõvahäälselt (aukohtu istungi helisalvestis 28.00–28.20; NNa 3. oktoobri 2022. a kirjalik selgitus aukohtule, lk 2).
13.2.Kaebaja möönis aukohtu istungil TRAM-i esindaja süüdistamist valetamises (aukohtu istungi helisalvestis 15.00–15.10). Maaomanikud kinnitasid, et kaebaja palus TRAM-i esindajal lõpetada valetamine (NN 3. oktoobri 2022. a kirjalik selgitus aukohtule, lk 2; PK 3. oktoobri 2022. a kirjalik selgitus aukohtule, lk 4). Kaebaja süüdistas TRAM-i esindajat valetamises ka kohtuistungil (kohtuistungi helisalvestis 33.40–33.48). Valetamisena käsitas kaebaja seda, et TRAM-i esindaja selgituse kohaselt paikvaatlusel ei olnud selleks hetkeks midagi veel lõplikult otsustatud seonduvalt vaidlusaluste projekteerimistingimustega (kohtuistungi helisalvestis 53.27– 59.16). 7(9)
3-23-467
13.3.TRAM-i esindaja väidete usutavust suurendas asjaolu, et aukohtu istungil asus kaebaja TRAM-i esindaja sõnavõttudele vahele segama (aukohtu istungi helisalvestis 3.30–3.46 ja 23.40–24.02).
14.Apellatsioonkaebuse alusel pole võimalik järeldada, et halduskohus oleks tõendite hindamisel eksinud. Haldusmenetluses läbiviidud paikvaatluse eesmärk oli teha kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud (HMS § 38 lg-d 1 ja 2). NN selgitustest nähtub, et olukord avaliku võimu esindajate ja kohal viibinud inimeste vahel oli läinud pingeliseks. NN kirjeldas järgnevaid sündmusi järgmiselt: „Seepeale palus Z.Z, et TV lõpetaks valetamise, seejuures Z.Z ei seisnud TVle lähedal, vaid nõudis kõvahäälselt vastuseid. [---] Seejärel võttis TV oma telefoni ja teatas, et hakkan filmima.“ (NN 3. oktoobri 2022. a kirjalik selgitus aukohtule, lk 2).
15.Advokaadi käitumisest ajendatud filmimise fakt kui selline, mille üle ei vaielda, lubab järeldada, et olukord 6. aprilli 2022. a paikvaatlusel pidi olema eskaleerunud sellele tasemele, et muud moodi olukorda ei olnud võimalik rahustada. Usutav pole, et antud olukorras hakkaks üks osapool ilma vajaduseta keset vestlust filmima. Seejuures ei luba NN antud selgitused järeldada seda, et filmimine oleks toimunud kogu paikvaatluse ajal, vaid filmima asuti just pärast sündmuste eskaleerumist.
16.Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu seisukohta, et TRAM-i esindaja salvestuse väljanõudmine ei omanud asja lahendamisel tähendust. Salvestis ei kajastanud advokaadile ette heidetud käitumist, mis toimus enne filmimist ja mis oli filmimise ajendiks. Pärast filmima asumist toimus olustikus muutus ja eelnev pingeline olukord hakkas rahunema: „Z.Z palus korduvalt enda filmimine lõpetada, kuid TV ei kuulanud teda, vaid filmis edasi. Z.Z hakkas tuldud teed tagasi minema [---].“ (Selle kohta vt NN 3. oktoobri 2022. a kirjalik selgitus aukohtule, lk 2). Sellest tulenevalt ei saa vaidlusalune salvestis sisaldada teavet selle kohta, mis toimus enne filmima asumist. Vastustaja ei heitnud kaebajale ette sündmusi, mis järgnesid pärast filmima asumist.
17.Kaebaja tehtud etteheide halduskohtule tunnistajate üle kuulamata jätmise kohta pole põhjendatud. Kaebaja ei too konkreetselt esile seda, milline tunnistaja peab millist asjaolu tõendama. Lisaks on võimalik olemasolevate tõendite pinnalt teha kindlaks vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud.
18.Asjaolu, et halduskohus ei andnud hinnangut TRAM-i esindaja tegevusele, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Aukohtumenetluse subjektiks oli kaebaja ja selle menetluse raames hinnati kaebaja tegevuse vastavust eetikakoodeksile.
19.Ähvardavat ja ohustavat käitumist pole kaebajale ette heidetud, mistõttu sellekohased väited ei oma siinse asja lahendamisel tähendust.
20.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
21.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6).
8(9)
3-23-467
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.