Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.07.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
3-23-2841 menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Priit Ritslaid (edaspidi ka kaebaja) on Tartus aadressil Tulika tn 7 asuva kinnistu omanik. Kinnistul asuva elamu fassaadi ja tänava vahelisel haljasalal ca 4 m kaugusel hoone seinast ja ca 1 m kaugusel kõnnitee servast kasvavad 3 keskealist mitmeharulist robiiniat.
2.P. Ritslaid esitas 23.10.2023 Tartu linnale taotluse (digitaalse toimiku lehed (dtl) 15–16) ühe tema kinnistul kasvava robiinia raiumiseks raieloa saamiseks. Taotluses on raiet põhjendatud sellega, et suur haru, mis on kaldu maja poole, ohustab maja ja selles maja osas paiknevaid päikeseelektrijaama kalleid akupankasid ja invertereid. Käimasoleva renoveerimise kaevetööde käigus on kahjustatud puu juuri. Renoveerimisprojekti järgi on maja katusele planeeritud lisaks olemasolevale abihoone päikesepargile veel 30 päikesepaneeli (ligikaudu 12 000 Wp võimsusega).
3.Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna haljastus- ja puhastusteenistuse arborist teostas 08.11.2023 Tulika tn 7 aadressil paikvaatluse.
4.Tartu Linnavalitsus keeldus 13.11.2023. a otsusega nr RL-23-0291 (dtl 24–25) Tulika tn 7, Tartu kinnistul kasvavatele robiiniatele raieloa andmisest järgmistel põhjendustel.
4.1.Raielubade väljastamine ja väljastamisest keeldumine toimub looduskaitseseaduse (LKS) ja Tartu Linnavolikogu 01.07.2004. a määruse nr 79 „Puu raiumiseks loa andmise kord“ (määrus nr 79) alusel, kusjuures arvestatakse ka Tartu linna üldplaneeringus sätestatud põhimõtteid. Üldplaneeringuga on seatud eesmärgiks, et krundi pinnast oleks vähemalt 10% kaetud kõrghaljastusega (üle 10 m kõrguste puude võrade pind) ning eelistada tuleb olemasoleva väärtusliku haljastuse säilitamist uue haljastuse rajamisele. Linnavolikogu määruse nr 79 p 3.2.4 kohaselt keeldutakse puu raiumiseks loa andmisest, kui avalduse esitaja põhjendused osutuvad ebapiisavateks. Linnamajanduse osakonna haljastus- ja puhastusteenistuse arboristid teostasid puu ülevaatuse 08.11.2023. Tegemist on mitmeharulise puuga. Puu harude vahel asub õõnsus. Mädanikke või muid puu murdumisohtu suurendavaid kahjustusi ei tuvastatud. Puu juuri on elamupoolselt küljelt läbi lõigatud, kuid arboristide hinnangul on allesjäänud piisavalt juuri, mis tagavad peenetüvelise ja ažuurse võraga puu seisukindluse. Tulika tn 7 robiiniate grupid on liigiliselt, mõõtmetelt ning dekoratiivsuselt äärmiselt tähelepanuväärsed puud. Tegemist on väga väärtuslike puudega tänavaäärse kõrghaljastuse seisukohast, kusjuures otsuse tegemisel on arvestatud vajadusega säilitada kinnistu olemasolevat väärtuslikku kõrghaljastust.
5.Kaebaja esitas 06.12.2023 Tartu Linnavalitsusele kaebuse (dtl 27) raieloast keeldumise otsusele, milles juhtis linna tähelepanu sellele, et linna esindajad möönsid puud vaatamas käies, et maja poole kaldu olev puu haru võib kukkuda küll – harude vahe on tühimikuga, mis kogub sodi ja vett, mis tekitab talvel paisumist ning haru ei saa teiste harude külge turvaliselt kinnituda.
6.Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond vastas kaebaja 06.12.2023. a pöördumisele 11.12.2023. a kirjaga (dtl 6–7). Kirja kohaselt teostasid 08.12.2023 linnamajanduse osakonna arborist ja OÜ ROHELINE RUUM arborist robiinia korduva ülevaatuse. OÜ ROHELINE RUUM arboristi kinnitusel on võimalik harude vahele paigaldada toestussüsteem (tugivöö), mille tulemusel on võimalik vähendada puu harude ja okste murdumise riski ning vajadusel saab tagasi lõigata hoone katuse kohale ulatuvaid oksi. Kuna kõnealuse puu puhul on tegemist dendroloogilise harulduse eriti suure ja elujõulise isendiga (I väärtusklassi puu), mille 2
3-23-2841 säilitamine olemasolevate gruppidena on linna huvi, on linn nõus paigaldama kaheharulisele puule toestussüsteemi omal kulul. Juhul, kui puu, millele on keeldutud raieloa andmisest, peaks siiski tekitama kahju, palub linn sellest koheselt teavitada ning iga kahjujuhtum ja kahjunõue vaadatakse eraldi läbi ja põhjendatud juhtudel hüvitab linn kahju. Puu seisukorra olulisel muutumisel (lõhed, suurte okste kuivamine või murdumine, seente viljakehad tüvel vmt) on kaebajal kohustus esitada linnale uuesti raieloa taotlus.
7.P. Ritslaid esitas 12.12.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse 13.11.2023. a otsuse nr RL-23-0291 tühistamiseks ja linna kohustamiseks puu raiumiseks loa andmiseks.
8.Tartu linn esitas 15.02.2024 kaebusele vastuse, milles palub jätta kaebus rahuldamata.
9.Kohus otsustas 20.05.2025. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks.
10.Kaebaja esitas kohtule täiendavad selgitused 29.05.2025 ja 06.06.2025.
11.Vastustaja esitas kohtule täiendavad selgitused ja seisukohad 06.06.2025.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja palub rahuldada tema kaebuse järgmistel põhjendustel.
12.1.Kaebaja kinnistul asuv kõnealune puu on maja poole kaldu ning ohustab majaelanike elu ja tervist, maja ennast ja selles maja osas paiknevaid päikeseelektrijaama akupankasid ja invertereid. Puu võib kukkuda maja peale. Päikesejaama hävimise korral küündib varaline kahju, arvestamata maja taastustöid, 50 000 kuni 60 000 euroni. Linna esindajad möönsid puud vaatamas käies, et maja poole kaldu olev puu haru võib kukkuda, sest harude vahe on tühimikuga, kuhu koguneb sodi ja vesi, mis tekitab talvel paisumist, ning haru ei saa teiste harude külge turvaliselt kinnitada. Vikatimees OÜ töötaja tuvastas 2023. a suvel puule hooldusraiet tehes, et puu tüvel (maapinna lähedal) kasvavad seente viljakehad, mis viitavad lagunemisprotsessidele puu sees. Hoolduslõikuse käigus eemaldati kõnealuselt puult suur kogus kuivanud oksi ja harusid, mille tõttu võis jääda mulje, nagu olnuks puu hea tervise juures. Tegelik olukord oli vastupidine ja see oli üks põhjustest, miks kaebaja taotles raieluba.
13.Vastustaja leiab, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused, ning põhjendab enda seisukohta järgmiselt.
13.1.Raieloa väljaandmisest keeldumise otsus on põhjendatud ja kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 54. Kaebuses toodud väited puu ohtlikkuse osas on paljasõnalised. Kaebaja ei ole ühtegi oma väidet tõendanud. Tegemist on väärtusliku ja haruldase puuga.
13.2.Pärast kaebuse esitamist tellis vastustaja täiendava eksperthinnangu puittaimede spetsialistilt. 14.02.2024. a eksperthinnangu kohaselt on puud murdumis- ja seisukindlad, kuid arvestades juurestike võimaliku kahjustamise mõju ning puude kasvukohta elamu ja õhuliinide vahel, on soovitatav toestada raskemad harud spetsiaalsete tugivöödega ning tuuletakistuse vähendamiseks kärpida võrasid ca 2 m võrra. Lisaks on antud soovitus katuse kohal olevate okste eemaldamiseks. Seega on vastustaja võtnud juurde kahe erineva eksperdi hinnangu puude seisukorra kohta, sh andnud soovitused võimaliku ohu minimaliseerimiseks ning puude hoolduseks. Eksperthinnangu koostaja on jõudnud vastustajaga samale järeldusele ning hinnanud puud elujõuliseks ning väärtuslikeks. Üksnes puu suure haru eemaldamiseks reeglina luba ei anta, kuna puu ei suuda seda haava kinni kasvatada ja tüvelähedastest suurtest haavadest saavad alguse tüvemädanikud, mis võivad muuta puu murdumisohtlikuks. Seetõttu 3
3-23-2841 on eelistatud harude teostamine tugivööga. Kaebaja ei aktsepteerinud linna 11.12.2023. a pakkumist paigaldada puule linna kulul toetussüsteem.
13.3.Ei linnal raieloa taotluse lahendamise ajal ega linna palgatud eksperdil polnud võimalik hinnata puu lehestiku seisundit (lehtede suurust ja värvi) ja selle põhjal täpsemalt puu elujõulisust. Linn sai hinnata puu väärtust ja elujõulisust vaid visuaalselt paikvaatlusel ja fotode põhjal ning anda soovitused hooldustöödeks ja ohu minimaliseerimiseks. Linn tugines ka 2023. a juulis ja augustis jäädvustatud Google Maps ja StreetU tänavavaadetele, millest nähtuvalt oli puu siis elujõus. Võimalikke kuivanud oksi, mille osas on 2023. aastal teostatud hooldusraie, esineb igal vanemal puul, see ei tähenda, et puu oleks kuivamas või hääbumas. On eluliselt ebausutav, et ilmselgelt elujõus puu kuivaks ca 2 kuuga (raieloa taotlus esitati 23.10.2023). Seega ei ole tõene ka kaebaja väide, et puu oli kuivanud juba enne ehitustöödega alustamist (ehitamise alustamise teatis on esitatud 18.08.2023).
13.4.Vastustaja on haldusaktis ekslikult viidanud väiksema kõrghaljastuse osakaalu protsendile, kui kehtiv üldplaneering ette näeb. Üldplaneeringu punktist 1.4.18 tulenevalt peab väikeelamute maal haljastatud ala olema reeglina 40% krundi pinnast. Kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast peab reeglina olema vähemalt 25%.
13.5.Vikatimees OÜ poolt 2024. a oktoobris tehtud fotodelt ning StreetU 26.07.2024. a tänavavaate fotolt nähtub puu märkimisväärne hääbumine. 2025. a kevadel ei ole kõnealune puu lehtinud ning 2023. aastal veel elujõuline olnud puu on täielikult ära kuivanud. Seega on asjaolud kaebuse esitamise aja seisuga võrreldes muutunud ning kaebaja saab esitada linnale uue raieloa taotluse ja vastustajal tuleb asjaolusid arvestades raieluba nüüd välja anda. Puu ajas muutunud seisukord ei saa olla aluseks tagantjärele haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, kuivõrd esmase ülevaatuse ajal oli puu haldusaktis ja paikvaatluse aktis kirjeldatud seisundis.
KOHTU SEISUKOHT
14.Kaebaja palub tühistada Tartu Linnavalitsuse 13.11.2023. a otsuse nr RL-23-0291, millega jäeti rahuldamata tema 23.10.2023. a taotlus tema kinnistul kasvava ühe mitmeharulise robiinia raiumiseks. Samuti palub kaebaja kohustada Tartu linna puu raiumiseks loa andmiseks.
15.LKS § 45 sätestab, et tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus. Tartu linnas reguleerib puu raiumiseks loa andmist LKS § 45 alusel antud Tartu Linnavolikogu määrus nr 79. Kasvava puu raiumiseks tuleb esitada linnavalitsusele avaldus, mis peab muu hulgas sisaldama põhjendust puu raiumiseks (määruse nr 79 p 2). Seejuures tuleb linnavalitsusel puu raiumiseks loa andmise menetluses muu hulgas kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust ja puu raiumise otstarbekust ning vajadusel nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente ja selgitusi (määruse nr 79 p-d 3.1.1 ja 3.1.2). Määruse nr 79 p 3.2 kohaselt võib puu raiumiseks loa andmisest keelduda eelkõige juhtudel, kui avalduse esitaja ei ole saanud selleks vajalikke nõusolekuid ja/või lube (p 3.2.1); puu raiumiseks on esitanud avalduse selleks õigust mitteomav isik (p 3.2.2); avalduse esitaja ei ole tähtajaks esitanud täiendavaid dokumente ja selgitusi (p 3.2.3); avalduse esitaja ei ole puu raiumise vajadust põhjendanud või põhjendused osutuvad ebapiisavateks või muul moel väärateks (p 3.2.4); puu raiumine on vastuolus avaliku huviga (p 3.2.5); keeldumine on vajalik teiste isikute õiguste või huvide kaitseks või see tuleneb seadustest (p 3.2.6).
16.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta 4
3-23-2841 ning vastab vorminõuetele. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg-d 2 ja 3). Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud (vt HKMS § 158 lg 3). Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga (Riigikohtu 14.10.2003. a otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 38). HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Juhul, kui haldusorgan on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (vt Riigikohtu 16.01.2008. a otsus asjas nr 3-3-1-81-07, p 16 ja seal viidatud praktika).
17.Kaebaja 23.10.2023. a raieloa avalduse (dtl 15–20) kohaselt on tema kinnistul kasvava ühe robiinia raie vajalik, kuna puu suur haru, mis on maja poole kaldu, ohustab maja ja selles maja osas paiknevaid päikeseelektrijaama kalleid akupankasid ja invertereid, samuti maja katusele rajatavaid päikesepaneele. Veel märkis kaebaja, et renoveerimise kaevetööde käigus on kahjustatud puu juuri. Seega tugines kaebaja raieloa taotlemisel ennekõike puust tulenevale kukkumis- ja sellega seonduvale kahju tekkimise ohule, aga ka puu kahjustustele. Vastustaja jättis 13.11.2023. a otsusega (dtl 24–25) kaebajale raieloa väljastamata, viidates esmajoones krundil kõrghaljastuse osakaalu tagamise vajadusele ja puu väärtuslikkusele tänavaäärse kõrghaljastuse seisukohast, sh selle tähelepanuväärsusele liigiliselt, mõõtmetelt ja dekoratiivsuselt. Vastustaja märkis, et puu ülevaatuse (08.11.2023. a paikvaatluse protokoll dtl 21, fotod dtl 84–94) käigus selgus, et puu juuri on elamupoolselt küljelt läbi lõigatud, kuid arboristide hinnangul on jäänud alles piisavalt juuri, mis tagavad puu seisukindluse. Samuti tõi vastustaja välja, et tegemist on mitmeharulise puuga ja puu harude vahel on õõnsus, kuid mädanikke või muid puu murdumisohtu suurendavaid kahjustusi ülevaatusel ei tuvastatud. Kaebaja esitas 06.12.2023 linnale pöördumise pealkirjaga „Kaebus raieloast keeldumise otsuse nr. RL-23-0291“ (dtl 27). Pärast selle pöördumise saamist otsustas linn teostada puu korduva ülevaatuse, kaasates lisaks linna arboristile puittaimede hindaja puude hoolduse ja raiega tegelevast äriühingust OÜ ROHELINE RUUM. Linn selgitas 11.12.2023. a vastuses (dtl 6–7) kaebaja 06.12.2023. a pöördumisele, et arboristid hindavad puu raieloa andmisel kõiki võimalikke riske, sealhulgas seda, millist kahju võiks puu murdumise korral tekitada. Veel märgiti vastuses, et kuigi vaidlusalusel puul puudusid kahjustused, mis viitaksid suurenenud murdumisohule, loetakse mitmeharulisi puid nõrgema võra struktuuriga puudeks, võrreldes ühetüveliste puudega, ning harude vahel olev õõnsus võib aidata kaasa harude vahele lõhe tekkimisel. Korduval ülevaatusel leitule tuginedes märkis linn vastuses, et harude vahele on võimalik paigaldada toestussüsteem (tugivöö), mille tulemusel on võimalik vähendada puu harude ja okste murdumise riski, ning vajadusel saab tagasi lõigata hoone katuse kohale ulatuvaid oksi.
18.Kohus leiab esmalt, et vastustajal tulnuks käsitada kaebaja 06.12.2023. a pöördumist puudustega vaidena raieloast keeldumise otsusele. Pöördumise sisust pidi olema vastustajale selge, et kaebaja soovis raieloast keeldumise otsust vaidlustada. Kui vaie ei vasta HMS §-s 76 sätestatud nõuetele, sh ei ole selles märgitud vaide esitaja selgelt väljendatud nõuet (HMS § 76 lg 2 p 5), nagu see oli antud juhul, tuleb haldusorganil anda isikule tähtaeg puuduste 5
3-23-2841 kõrvaldamiseks (vt HMS § 78). Kuigi vastustaja ei käsitanud kaebaja 06.12.2023. a pöördumist vaidena, möönis ta selle pöördumise alusel läbi viidud menetluse tulemusel koostatud vastuses kaebajale selgelt, et vaidlusaluse puu kui nõrgema võra struktuuriga ja harudevahelise õõnsusega puu puhul esineb harude ja okste murdumise risk. Selle riski vähendamiseks oli vastustaja valmis paigaldama enda tellimusel ja kuludega puule toestussüsteemi. Kohtu hinnangul möönis vastustaja puu murdumisohtu kaudselt ka juba 13.11.2023. a raieloast keeldumise otsuses, kuivõrd viitas ka selles otsuses puu mitmeharulisusele ja harude vahel asuvale õõnsusele, märkides lisaks vaid, et mädanikke või muid puu murdumisohtu suurendavaid kahjustusi ei tuvastatud. Kaebaja kinnitusel ei peetud aga esimesel ülevaatusel haru teiste harude külge turvaliselt kinnitamist võimalikuks. Ka vastustaja 11.12.2023. a vastusest nähtub, et toestussüsteemi paigaldamist pidas võimalikuks just korduvale ülevaatusele kaasatud puittaimede hindaja, kes esimesel ülevaatusel ei osalenud.
19.Vastustaja on vaidlustatud otsuses raieloast keeldumise formaalse alusena viidanud määruse nr 79 p-le 3.2.4. Vastustaja väitel osutusid kaebaja esitatud puu raiumise vajaduse põhjendused ebapiisavateks. Otsusest ei nähtu aga kohtule, et linn oleks kaebaja avalduses toodud põhjendusi lähemalt analüüsinud või ka olukorrast selgema ülevaate saamiseks kaebajalt täiendavaid selgitusi või dokumente palunud (s.o näiteks ohustatud vara hinnangulise väärtuse kohta). Üksnes otsuses toodud väitest, et puu alles jäänud juured tagavad selle seisukindluse, ei piisa kohtu hinnangul selleks, et lükata veenvalt ümber kaebaja väited maja poole kaldu olevast harust tulenevast ohust majale ja katusel olevatele päikeseelektrijaama akupankadele, inverteritele ja päikesepaneelidele, seda iseäranis olukorras, kus linn sisuliselt möönis juba pärast esimest ülevaatust mitmeharulise ja harudevahelise õõnsusega puu murdumisohtu. Puu harude vaheline õõnsus on selgelt jäädvustatud 08.11.2023. a paikvaatluse protokolli lisaks oleval pildil nr 8 (dtl 91).
20.Vastustaja ei ole otsuses sõnaselgelt viidanud määruse nr 79 p-s 3.2.5 sätestatud keeldumise alusele, s.o puu raiumise vastuolule avaliku huviga, kuid otsuse põhjendustest nähtuvalt on sellele siiski tuginetud. Ennekõike on peetud vajalikuks järgida üldplaneeringust tulenevaid nõudeid kõrghaljastuse osakaalule (vt ka planeerimisseaduse § 74) ning säilitada vaidlusalust puud kui väga väärtuslikku puud. Kuigi pelgalt õiguslikule alusele viitamata jätmine ei pruugi tuua kaasa otsuse tühistamist (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1), on otsusel kohtu hinnangul olulisemad puudused kaalutlusõiguse teostamisse puutuvalt. Nimelt ei nähtu kohtule otsusest, et kaebaja esitatud põhjendusi, s.o viidet puu majale kukkumise ohule koos juurte kahjustamise väitega, oleks nõuetekohaselt kaalutud linna poolt välja toodud vajadusega säilitada krundil ja tänava ääres väärtuslikku kõrghaljastust ehk vastuoluga avaliku huviga. Mööndes mitmeharulise ja harudevahelise õõnsusega puu kukkumisohtu, tulnuks vastustajal kaaluda, kas selline oht on enda olemuselt ja tõenäosuselt kaalukam kui vajadus säilitada väärtuslik puu kui krundi ja tänavaäärse haljastuse üks elemente. Pelgalt puu väärtuslikkuse ja haljastuse säilitamise vajaduse rõhutamine sellist kaalumist ei kujuta. Vastustaja ei ole seejuures otsuses käsitlenud ka seda, kuidas vaidlusaluse puu raiumine täpsemalt kaebaja krundil paikneva haljastuse osakaalu mõjutaks, arvestades seejuures, et kaebaja ei taotlenud luba teise kahe tänava ääres kasvava robiinia raiumiseks. Seega ei ole vastustaja selles osas kaalumist läbi viinud, jättes sellega kaebaja põhjendatud huvid piisava tähelepanuta. Eeltoodu tõttu ei ole kohus vaidlustatud otsuses esitatud põhjenduste pinnalt veendunud, et vastustaja poolt kaalutlusõiguse nõuetekohase teostamise korral ei oleks jõutud teistsugusele lõppjäreldusele ja peetud asjaolusid arvestades puu raiumist siiski põhjendatuks. Tegemist on kohtu hinnangul olulise kaalutlusveaga, mis võis mõjutada asja lahendamist (vrd RVastS § 3 lg 3 p 1) ja toob seetõttu kaasa haldusakti 6
3-23-2841 õigusvastasuse.
21.Eelnevalt esitatud põhjendustest lähtuvalt on kohus seisukohal, et Tartu Linnavalitsuse 13.11.2023. a otsus nr RL-23-0291 ei ole õiguspärane ja tuleb tühistada.
22.Taotletud haldusakti väljastamisest keeldumise õigusvastasus on üks kohustamisnõude rahuldamise eelduseid. Veel tuleb kohtul kohustamisnõude rahuldamiseks hinnata haldusakti andmise võimalikkust ja õiguslikku lubatavust kohtuotsuse tegemise ajal, arvestades muutunud õigust ja faktilisi asjaolusid (vt Riigikohtu 20.03.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-64-12, p-d 33 ja 36). HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. RVastS § 6 lg-te 4 ja 5 kohaselt võib kohus nõude rahuldamise korral teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Kohus leiab, et arvestades muutunud asjaolusid ning vastustaja kinnitust vaidlusaluse puu hääbumisest ja raieloa andmise vajadusest, on vastustaja kaalutlusõigus kaebajale vaidlusaluse puu raiumiseks loa andmise otsustamisel sisuliselt taandunud nullini. Seega on põhjendatud kohustada vastustajat kaebaja 23.10.2023. a raieloa taotluses nimetatud puu raiumiseks loa andmiseks.
23.Kohus rahuldab seega kaebuse terves ulatuses.
24.Kohus ei pea vajalikuks käsitleda eraldi kaebaja 06.06.2025. a avalduses esitatud palvet võtta seisukoht vastustaja poolt kaebaja mustamise osas seoses puu kuivamise põhjustega. Kaebaja ei ole esitanud käesolevas asjas ühtegi sellist nõuet, mille lahendamisel omaksid tähtsust puu kuivamise põhjused või vastustaja vastavate väidete tõelevastavus. Seejuures viitab kohus sellele, et asja materjalide hulgas on mitmeid erinevaid viiteid puu kuivamise põhjustele, millest kõige enam tuginetakse siiski juurte vigastamisele renoveerimise käigus, millele on kaebaja viidanud ka ise linnale esitatud raieloa taotluses.
25.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Need menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamise tõttu mõista kaebaja kasuks välja vastustajalt. Kohus ei pea võimalikuks jätta menetluskulusid kaebaja kanda üksnes vastustaja viidatud põhjustel, et käesolevaks ajaks on puu raiumine põhjendatud ja vastustaja pakkus kaebajale kompromissi sõlmimist. Praegusel juhul ei kohaldu menetluskulude jaotusele HKMS § 108 lg-s 3 toodud erikord seoses ühe poole poolt kompromissiga mittenõustumisega, kuivõrd kohus ei rahuldanud kaebust osaliselt, nagu HKMS § 108 lg 3 ette näeb (vt ka Riigikohtu 06.11.2013. a otsus asjas nr 3-2-1-89-13, p 18). Samuti ei ole kulude vastustajalt väljamõistmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (HKMS § 108 lg 11). (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.