Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2084
Haldusasi
B.G kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21. augusti 2023. a ehitusloa nr 12271/06666 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. mai 2024. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – B.G Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – MTÜ Eesti Jalgpalli Liit
Menetluse alus ringkonnakohtus
B.G apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja nr 3-23-2084 materjalide juurde:
1.1.Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.02.2025 kasutusluba nr 2512371/00994;
1.2.Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 07.09.2022 projekteerimistingimused nr 2211802/00218 koos lisaga.
Jätta B.G apellatsioonkaebus rahuldamata.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. mai 2024. a otsus ja lõpetada haldusasja nr 323-2084 menetlus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21. augusti 2023. a ehitusloa nr 12271/06666 tühistamise nõude osas ulatuses, milles Tallinna Linnaplaneerimise Amet on väljastanud Hiiu staadioni rekonstrueerimise 1. etapile 27. veebruaril 2025 kasutusloa nr 2512371/00994. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 16. mai 2024. a otsuse haldusasjas nr 3-232084 resolutsioon muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-23-2084 Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 14. juulil 2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B.G on Tallinnas Nõmme linnaosas asuva Xxx kinnistu (registriosa nr 18307401, katastritunnus 78404:406:0034, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 1641 m 2) omanik. Kinnistu vastas üle Harku tänava (katastritunnus 78401:101:1496) paikneb Tallinna linnale kuuluv Harku tn 62 kinnistu (registriosa nr 14692301, katastritunnus 78404:406:8250, sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste maa, pindala 23 146 m2), millel asub Hiiu staadion (EHR kood 220224078).
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) andis 21.08.2023 ehitusloa nr 12271/06666 Hiiu staadioni kui avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatise (ehitise kasutamise otstarbe kood 24111) ümberehitamiseks. Ehitusloa aluseks olevast ehitusprojektist (EJL Ehitusbüroo OÜ töö nr 3/2020 „Hiiu staadioni rekonstrueerimise 1. etapp“) nähtuvalt on kavas rekonstrueerida Hiiu staadioni peaväljak, mida hakatakse kasutama jalgpalli ja kergejõustiku harrastamiseks.
3.B.G esitas Tallinna Halduskohtule 21.09.2023 kaebuse TLPA 21.08.2023 ehitusloa tühistamiseks. Ehitusloa andmisel rikuti oluliselt haldusmenetluse nõudeid. Kaebajat ja teisi huvitatud isikuid ei kaasatud ehitusloa menetlusse ning nende varasemaid vastuväiteid ei ole arvestatud. Ehitusloa väljastamine eeldas üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringu või projekteerimistingimuste koostamist. Teadmata põhjusel jäi projekteerimistingimuste menetlus lõpule viimata. Kaebajal on õigus sellele, et kehtiva üldplaneeringuga kaitstud elukeskkonda ei muudeta ilma avaliku menetluseta. Hiiu staadioni kui avaliku spordirajatise rekonstrueerimine ja funktsioonide muutmine puudutab laia isikute ringi (sh staadioni kasutajad, ümberkaudsed elanikud). Ehitusluba rikub kaebaja omandiõigust (väheneb omandi väärtus), õigust tervise kaitsele, eraelu puutumatust ning õigust tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale. Arusaamatuks jääb vajadus muuta Hiiu staadion rahvusvaheliseks jalgpalliareeniks, mis ei sobi Nõmme aedlinna miljöösse. Jalgpallimängude toimumise ajal oleks staadioni avalik kasutus välistatud. Kaebaja sooviks tegeleda jooksualadega ja tervisesportimisega ning on huvitatud selle võimaluse säilimisest. Hinnatud ei ole staadioni rekonstrueerimise mõju elukeskkonnale (sh müra ja valgusreostus). Juba praegu on võistluste ajal lärm lähialal väljakannatamatu, kuid rajatav tribüün on praegusest ca 5–8 korda suurem. 2(12)
3-23-2084 Valgustusvõimsust suurendatakse 2 korda. Staadioni rekonstrueerimisega kaasneb tugev surve tänavaliiklusele ja parkimiskorraldusele. Ehitusloast ei nähtu õiguste ja huvide kaalumist, mis olid vastustajale varasemast teada. Hinnata tuleb projekti tervikuna, mitte ainult 1. ehitusetappi eraldi. Meedias avaldatu põhjal finantseerib staadioni ehitamist MTÜ Eesti Jalgpalli Liit (EJL) sisuliselt oma senise võlgnevuse kaudu ja enda huvist lähtudes. Tegemist ei ole praeguse staadioni rekonstrueerimisega, vaid ehitatakse uus staadion, mille funktsioon ja kasutusintensiivsus muutuvad oluliselt (kergejõustikustaadion muudetakse sisuliselt jalgpallistaadioniks).
4.Tallinna linn palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebusest ei nähtu subjektiivsete õiguste riivet ja kaebus on valdavalt esitatud avalike huvide kaitseks. Olemasoleva ja toimiva, kuid amortiseerunud staadioni rekonstrueerimiseks ei tulnud koostada detailplaneeringut ega anda projekteerimistingimusi. Kuigi projekteerimistingimusi menetleti, ei viidud seda lõpule. Ehitusloa menetlus ei ole avatud menetlus ja sellesse kaasatakse peamiselt piirinaabrid. Kaebaja ei ole Hiiu staadioni vahetu piirinaaber, sest tema kinnistu ja staadioni vahel asub teemaa. Isegi kui kaebaja tulnuks menetlusse kaasata, ei oleks ükski tema väide tinginud ehitusloa andmisest keeldumist või teistsuguse ehitusloa andmist. Vaidlustatud ehitusluba on antud ainult 1. etapi rekonstrueerimiseks. Olemasoleva staadioni rekonstrueerimine selliselt, et selle funktsioonid jäävad samaks, ei saa riivata kaebaja subjektiivseid õigusi. Ehitusprojekti asendiplaani kohaselt järgneb ka vähemalt 2. etapp, mis eeldab eraldi ehitusloa taotlemist. Ehitusprojekti seletuskirja järgi saab kergejõustikku harrastada ka pärast staadioni rekonstrueerimist (staadionile jäävad 3-rajaline jooksusirge ning kaugus- ja kolmikhüppe hoovõturajad). Subjektiivsete õiguste rikkumisena võiksid kõne alla tulla sporditegemisest lähtuv müra ja staadionist lähtuv võimalik valgusreostus. Samas ei ole tegemist uue staadioni ehitamisega ja rajatise funktsioon ei muutu. Ehitusprojekti seletuskirja kohaselt kasutatakse valgustuses kaasaegseid LED-lahendusi ning arvutuste ja valgustite suunamisega tagatakse, et valgustatud oleks väljak, mitte ümbruskond. Kasutamisest tingitud negatiivseid mõjusid tuleb vajaduse korral leevendada teiste meetmetega. Pole selge, kuidas rikub kaebaja subjektiivseid õigusi asjaolu, et rekonstrueeritaval staadionil puuduks võimalus harrastada kõikvõimalikke kergejõustikualasid. Staadion piirneb Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga ja ehitamise ajal rakendatakse meetmeid kaitseala kahjustamise vältimiseks. Keskkonnaamet on staadioni rekonstrueerimise 1. etapi projekti kooskõlastanud ja olemasoleva staadioni rekonstrueerimine ei nõua keskkonnamõju strateegilist hindamist.
MTÜ Eesti Jalgpalli Liit kaebuse suhtes seisukohta ei esitanud.
6.Tallinna Halduskohus jättis 16.05.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Ehitusluba on antud Hiiu staadioni 1. etapi projektile, mille raames on kavas peaväljaku rekonstrueerimine. Kuigi projekti asendiplaanil on märgitud mh perspektiivne 1524-kohaline tribüün ja perspektiivne staadionihoone, on need kavandatud 3. etappi, mille realiseerimine eeldab eraldi haldusmenetluse läbiviimist ja eraldi ehitusloa või ehituslubade taotlemist. Kohus ei saa väljuda vaidluse piiridest ja asuda hindama võimalike järgmiste etappide ehitusprojektide alusel antavate ehituslubade õiguspärasust. Vaidlusalune ehitusluba ei määra kindlaks kogu tulevikus toimuvat ehitustegevust. Seega on asjakohatud ja jäävad kõrvale väited, mis puudutavad suure hulga pealtvaatajate (ca 1500 inimest) lisandumist staadioni kasutajate hulka (sh kaasnev mõju parkimiskorraldusele ja liiklustihedusele), sest need ei seondu 1. etapis kavandatuga. Kaebaja ei saa ehitusluba vaidlustada ka avalike huvide kaitseks. Kaebaja subjektiivsete õiguste riivet ei välista iseenesest asjaolu, et kaebaja ei ole Hiiu staadioni vahetu piirinaaber. Vaidlust ei ole, et tegemist on olemasoleva ja amortiseerunud staadioniga. Staadionit ei rekonstrueerita muu otstarbega ehitiseks, vaid selle funktsioon 3(12)
3-23-2084 spordirajatisena säilib. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et tema elukeskkond tiheasustusalal ja avalikult kasutatava staadioni lähedal püsib muutumatuna. Miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest ei ole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused. Praegusel juhul ei nähtu selliseid muudatustest tulenevaid kahjulikke mõjutusi, mis annaksid alust subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks. Staadionil on juba kasutuses kunstmurukattega jalgpalliväljak ja staadioni funktsioon ei muutu. Tegemist on ehitise ümberehitamisega ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 3 tähenduses, mitte senise staadioni likvideerimise ja uue staadioni rajamisega. 1. etapis kavandatud tegevustega ei kaasne sellist olulist negatiivset mõju, mis saaks kujutada kaebaja omandiõiguse riivet. Seonduvalt kaebaja viidetega müra- ja valgusreostusele ning suurenevale liiklustihedusele tuleb samuti rõhutada, et tegemist ei ole staadioni ehitamisega uude asukohta, vaid olemasoleva ja toimiva staadioni rekonstrueerimisega. Staadionil toimuvad mh jalgpallivõistlused juba praegu ning 1. etapis rekonstrueeritavad objektid ja nende aeg-ajalt võistlusteks kasutamisega kaasnev müra ei saa kaebaja kinnistule praegu kanduvat müra märkimisväärselt suurendada. Vajaduse korral on kasutusloale võimalik seada kõrvaltingimusi. Samuti ei ole ette näha, et praegusega võrreldes tekiks oluliselt tihedam liiklus (sh võistluste puhul). Kavandatud tegevusega kaasneda võiv mürahäiring või liikluskoormus ei ole nii intensiivne, et rikuks kaebaja elukeskkonda või tervist. Ehitusluba ei puuduta praegusest mahukama pealtvaatajate tribüüni rajamist ja sellega seonduvaid mõjusid kaebajale tuleb hinnata asjaomases haldusmenetluses ning vastustajal on võimalik kahjulikke mõjusid piirata erinevate avalik-õiguslike vahenditega (nt parkimiskeeld, sõidusuundade või piirkiiruse reguleerimine). Seonduvalt staadioni kasutamisest lähtuva võimaliku valgusreostusega on vastustaja esitanud arvutused nii Hiiu staadioni parklate ja sõiduteede kui ka peaväljaku ja harjutusväljaku kohta. Elektrivarustuse ehitusprojekti (ACDC OÜ töö nr 22025) põhjal ei ole alust arvata, et kaebaja kinnistule kanduks sellise intensiivsuse ja tihedusega valgusreostus, mis riivaks õigust eraelu puutumatusele ja tervise kaitsele. Võimalikke hilisemaid ebamugavusi ja mõjutusi saab vältida teiste avalik-õiguslike vahenditega (nt valgustugevuse reguleerimine). Jalgpalliväljak ei paikne lisaks vahetult kaebaja kinnistuga külgneva teemaa kõrval, vaid sellest veidi eemal. Kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ei riiva see, kui staadionil väheneb või muutub võimalus tegeleda jooksualadega. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et Hiiu staadionil säiliks võimalus jätkata tegelemist konkreetsete spordialadega. Lisaks ei saa kaebaja kaitsta avalikke huve (nt väited Nõmme-Mustamäe maastikuala kahjustamisest) ega teiste isikute õigusi (nt staadioni kasutuse piiramine, kogukonna kaasamine), mistõttu tuleb sellekohased väited jätta tähelepanuta. Nõmme linnaosa üldplaneeringu seletuskirjas (lk 72) on märgitud, et säilitatakse olemasolevate spordihoonete ja -rajatiste asukohad. Õigusaktidest ei tulenenud nõuet, et 1. etapis kavandatud rekonstrueerimistööde tegemiseks pidi olema detailplaneering või projekteerimistingimused, sest tegemist ei olnud uue staadioni rajamisega ega ka staadioni laiendamisega. Ehkki sellises olukorras jääb arusaamatuks, millisel eesmärgil toimus projekteerimistingimuste menetlus, mis jäi lõpule viimata, ei muuda see siiski ehitusluba õigusvastaseks. Üldplaneering ei anna õigust nõuda, et Hiiu staadion tuleb säilitada täpselt samasuguste võimalustega ning olemasolevates proportsioonides. Kuigi kaebaja kinnistu ja Hiiu staadioni vahele jääb üksnes teemaa, ei rikkunud vastustaja siinse vaidluse asjaoludel EhS § 42 lg-tes 6 ja 7 sätestatud kaasamiskohustust. Kaebaja õiguste riive võimalikkust tuli hinnata, lähtudes nendest tegevustest, milleks praegusel juhul 4(12)
3-23-2084 ehitusluba anti. Kuna 1. etapi ehitustööd kaebaja õigustele mõju ei avalda, siis ei olnud nõutav tema kaasamine nimetatud ehitusloa menetlusse ka juhul, kui vastustaja oli ümberkaudsete elanike vastuseisust teadlik. See ei tähenda, et vastustaja ei peaks järgnevate etappide kavandamise puhul hindama kaebaja õiguste riive võimalikkust ja tema asjaomasesse menetlusse kaasamise vajadust uuesti. Kokkuvõttes ei riku TLPA 21.08.2023 ehitusluba nr 12271/06666 kaebaja õigusi ja seda ei ole alust tühistada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.B.G palub 17.06.2024 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud põhjenduste juurde ning palub nendega arvestada. Halduskohus on kohaldanud ebaõigesti nii materiaalõigust (EhS § 12 lg 3, § 42 lg 1) kui ka menetlusõigust (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3, § 40). Halduskohus ei ole arvestanud, et vaidlustatud ehitusluba käsitleb sama ehitusprojekti, millega seotud projekteerimistingimuste nr 2211802/00218 väljastamise menetlus jäi kohalike elanike vastuseisu tõttu lõpule viimata. Kui projekteerimistingimusi olnuks võimalik vaidlustada mh avalikes huvides, siis ehitusluba saab vaidlustada ainult subjektiivsete õiguste kaitseks. Hiiu staadioni 1. etapi ehitusluba on juba ainuüksi sellel põhjusel õigusvastane. Ehitusloa menetlusse ei kaasatud ühtegi kolmandat isikut ning projekteerimistingimuste menetluses olnuks kaebajal oluliselt ulatuslikum kaasarääkimisõigus (sh oleks käsitletud vaidlusalust rajatist tervikuna). Menetlusnormide rikkumine (sh projekteerimistingimuste menetluse käigus väljendatud huvide kõrvalejätmine) oleks pidanud igal juhul tooma kaasa ehitusloa tühistamise, kuid halduskohus ei omistanud sellele mingit tähendust. Tallinna linn tegutses ehitusluba andes huvide konflikti olukorras, mis eeldab haldusmenetluse nõuete eriti ranget järgimist. Kaebajale ei ole arusaadav, miks tal ei ole kohtu arvates subjektiivset õigust nõuda, et säilib senine avalik kergejõustikustaadion ja kaebaja elukoha lähedast maastikukaitseala ei hävitata. Tähtsust ei oma ja kaebeõigust ei välista asjaolu, et kaebaja subjektiivsed huvid kattuvad teatud määral avalike huvidega. Kohtupraktika kohaselt on elukeskkond subjektiivse huvina kaitstav. Olemasolev kergejõustikustaadion likvideeritakse ja selle asemele rajatakse jalgpalliväljakud. Kui staadionilt likvideeritakse 400 m pikkune ovaalne jooksuring ning hüppe- tõuke-, heite- ja viskealade kohad, siis ei ole tegemist enam staadioni, vaid spordiväljakuga. Kergejõustikualade asemele rajatakse üks normaalmõõtmetes ja teine poolmõõtmetes jalgpalliväljak, mistõttu ei saa väita, et rajatise funktsioon ei muutu. Kavandatava jooksusirge pikkus on projekti plaanil vaid 90 m, mistõttu ei saa sellel joosta 100 m jooksudistantse (koos stardi- ja pidurdusaladega on 100 m jooksuradade pikkuseks alati vähemalt 130 m). Kolm alamõõdulist jooksurada ja üks hüppekast (senise 4 hüppekasti asemel) ei tee jalgpalliväljakust staadioni. Sellisel staadionil ei oleks nt võimalik korraldada koolide spordipäevasid. Kohus ei oleks tohtinud tugineda üksnes ehitusprojekti seletuskirjale, vaid pidanuks arvestama rekonstrueerimise sisulist ulatust ja mõju. Müra ja liikluskoormuse kasvu osas on kohus jätnud tähelepanuta, et kui seni asus staadioni keskel üks jalgpalliväljak, siis nüüd rajatakse kaks jalgpalliväljakut, mis suurendab nii müra kui ka liikluskoormust, sest korraga on väljakutel rohkem inimesi. Kaebaja õiguste rikkumist ei saa välistada asjaolu, et juba olemasolev müra on tema hinnangul talumatu. Analüüsitud ei ole ka valgusreostuse mõju. Staadion asub kaebaja kinnistust 25 m kaugusel ja lähim prožektor 44 m kaugusel. Seniste 16 m kõrguste prožektori mastide asemele tulevad 24 m kõrgused mastid ning valgustihedus tõuseb 500 luksilt 800 luksini (joonistel kohati fikseeritud 1000 luksi). Kui seniste mastide kõrgus oli võrreldav puulatvade kõrgusega, siis uued mastid ületavad neid oluliselt ja seetõttu ei ole valguse levikule mingeid takistusi. Kuigi väidetavalt 5(12)
3-23-2084 plaanitakse valgust maksimaalselt suunata jalgpalliplatsile, siis valguskuma kasvab ikkagi kordades ning see mõjutab kaebaja eraelu ja tervist. Halduskohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Tallinna linn ei ole taganud, et ehitustööd ei kahjustaks Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala. Ehituse ajaks paigaldati piirdeaed kaitsealale, mitte krundi piirile. Samuti ladustati kaitsealale liiva, lõigati läbi kasvavate mändide juuri ja oksi, kaitsealal sõideti korduvalt rasketehnikaga. Kaitseala valitseja nõusoleku puudumisest olenemata paigaldas ehitaja maastikukaitsealale osaliselt prožektori mastid ja sadu meetreid maakaableid. See kinnitab vastustaja hoolimatut suhtumist vaidlusalusesse ehitusobjekti. Kaebajal on õigus kaitsta oma elukeskkonda. Kohus on põhjendamatult jätnud hindamata kavandatava ehitustegevuse mõju tervikuna. Arusaadav ei ole, kuidas oleks kaebajal võimalik hiljem tõhusalt vaidlustada eraldi nt tribüüni ehitamist, kui jalgpalliväljak on juba valmis ehitatud ning selle kasutamine eeldab nii kõrvalhooneid kui ka pealtvaatajaid. Isegi kui ehitusprojekti osade mõju üksikult on väiksem, siis projekti tervikmõju on suur. Kogumõju oleks tulnud hinnata projekteerimistingimuste menetluses. Asjakohane ei ole argument, et negatiivset mõju on võimalik reguleerida ka hiljem (nt rajatise kasutamisel), sest negatiivse mõju ulatusest sõltub ehitusloa sisuline õiguspärasus (nt Riigikohtu 20.06.2023 otsus nr 3-20-19, p 26). See lahend toetab mh seisukohta, et kehtiva üldplaneeringuga kaitstud elukeskkonda ei tohi ilma detailplaneeringu või projekteerimistingimuste menetluseta muuta.
8.Tallinna linn palub 24.07.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Ehitusluba ei eeldanud projekteerimistingimuste andmist ja lisaks hõlmas ehitusluba üksnes Hiiu staadioni 1. etapi rekonstrueerimist. Kaebaja käsitab staadioni justkui täiesti uue rajatisena, mis ei ole põhjendatud. Tegemist on olemasoleva staadioni ümber ehitamisega selliselt, et spordirajatise funktsioonid jäävad samaks. Selline ehitustegevus ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ja ükski kaebaja väide ei oleks saanud tingida ehitusloa andmisest keeldumist EhS § 44 alusel. Kaebaja väited seonduvad valdavas osas avalike huvide kaitsega, kuid ehitusluba ei saa vaidlustada avalikes huvides ega teiste isikute õiguste kaitseks. Apellatsioonkaebusest ei selgu jätkuvalt, kuidas vaidlusalune ehitusluba rikub kaebaja õigusi. Kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ei riiva see, kui staadionil kergejõustikuga tegelemise võimalus väheneb või muutub. Kaebaja ilmselt ei soovi staadionit üldse enda kinnistu lähedale, kuid tegemist on pikka aega eksisteerinud ja aktiivselt kasutatud spordirajatisega, mis valmis 1936. a-l ning on sellest ajast olnud kasutuses nii jalgpalli- kui ka kergejõustikustaadionina. Kaebaja ei ole tõendanud väidet, et Hiiu staadioni rekonstrueerimise käigus on kahjustatud NõmmeMustamäe maastikukaitseala, ning see ei oleks saanud tingida ka ehitusloa andmisest keeldumist, vaid üksnes ehitusjärelevalve meetmete rakendamist. Asjas vaidlustatud ehitusluba ei puuduta senisest mahukama pealtvaatajate tribüüni rajamist. Kohus on valgustusega seonduvat piisavalt analüüsinud ning tuleb arvestada, et projekti on koostanud spetsialistid. Valgustugevust on võimalik laialdaselt reguleerida ja seetõttu on vajaduse korral võimalik isikute õiguste kaitseks rakendada ka muid avalik-õiguslikke meetmeid.
MTÜ Eesti Jalgpalli Liit ei ole apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta esitanud.
10.TLPA väljastas 27.02.2025 kasutusloa nr 12371/00994 Hiiu staadioni rekonstrueerimise
1.etapile, v.a selles mahus projekteeritud valgusmastid. Valgustuse teostusdokumentatsioon tuleb esitada järgmise osakasutusloa taotluse dokumentatsiooni koosseisus.
11.Ringkonnakohus uuendas 06.05.2025 määrusega asja arutamise ning andis kaebajale võimaluse taotleda kaebuse täiendamist nõudega tühistada TLPA 27.02.2025 kasutusluba või 6(12)
3-23-2084 jätkata kasutusloaga hõlmatud ulatuses menetlust TLPA 21.08.2023 ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Ringkonnakohus selgitas, et kohtupraktika järgi ei ole TLPA 27.02.2025 kasutusloa andmise tõttu enam võimalik TLPA 21.08.2023 ehitusluba tühistada osas, mis on kasutusloaga hõlmatud. Selles osas tuleks menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada, kui kaebaja ei taotle menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2 alusel. Samuti on võimalik HKMS § 49 lg 2 alusel taotleda kaebuse muutmist selliselt, et osakasutusloaga hõlmatud rajatiste osas asendada ehitusloa tühistamise nõue kasutusloa tühistamise nõudega. Ringkonnakohus hoiatas ühtlasi, et kui kaebaja ei taotle kaebuse muutmist ega üleminekut nn jätkutuvastuskaebusele, lõpetab kohus staadioni valgustusega mitteseotud ulatuses haldusasja menetluse.
12.B.G sai ringkonnakohtu 06.05.2025 määruse kätte 13.05.2025, kuid ei ole sellele vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Menetluse osaline lõpetamine
13.Kaebuses on palutud tühistada TLPA 21.08.2023 ehitusluba nr 12271/06666 (dtl 17– 24), mis käsitleb Hiiu staadioni rekonstrueerimise 1. etappi. Ehitisregistrist nähtuvalt on TLPA väljastanud 27.02.2025 kasutusloa nr 12371/00994 Hiiu staadioni rekonstrueerimise 1. etapile, v.a selles mahus projekteeritud valgusmastid. Valgustuse teostusdokumentatsioon tuleb esitada järgmise osakasutusloa taotluse dokumentatsiooni koosseisus. Ringkonnakohus võtab viidatud osakasutusloa praeguse haldusasja materjalide juurde, kuivõrd see tõendab asjaolu, mida kohtul tuleb vaidluse lahendamisel arvestada.
14.Pikaajalise kohtupraktika järgi ammendub ehitusloa kujundav mõju ehitise valmimisega ning ehitusloa kehtivus lõpeb valminud ehitisele kasutusloa väljastamisega. Pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole ehitusluba enam võimalik tühistada (nt Riigikohtu 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10, p-d 18–19). Seega ei ole pärast TLPA 27.02.2025 kasutusloa väljastamist enam võimalik TLPA 21.08.2023 ehitusluba tühistada osas, mis on kasutusloaga hõlmatud. Sellises olukorras, kus haldusakt on täielikult ammendunud, tuleb HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetlus lõpetada, kui kaebaja ei taotle HKMS § 152 lg 2 alusel õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi (nt Riigikohtu 23.12.2024 määrus nr 3-211862, p 9; 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 12). Vaidlustatud ehitusloa tühistamine on jätkuvalt võimalik osas, millele ei ole kasutusluba väljastatud (s.o Hiiu staadioni valgustuse lahendus).
15.Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt pidanud enda subjektiivseid õigusi rikkuvaks mh senise kergejõustikustaadioni rekonstrueerimist jalgpallistaadioniks ning sellega arvatavasti kaasnevat kahjulike mõjutuste (müra, liikluskoormus) suurenemist, samuti Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kahjustamist. Ringkonnakohus on 06.05.2025 määruses selgitanud kaebajale võimalust taotleda kaebuse täiendamist nõudega tühistada TLPA 27.02.2025 kasutusluba või jätkata kasutusloaga hõlmatud ulatuses menetlust TLPA 21.08.2023 ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna kaebaja ei ole ringkonnakohtu määrusele vastanud ega taotlenud kaebuse muutmist või kasutusloaga hõlmatud ulatuses üleminekut nn jätkutuvastuskaebusele, siis tuleb haldusasja menetlus kasutusloaga hõlmatud ulatuses HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Sellise tagajärje eest oli kaebajat ka 06.05.2025 määruses hoiatatud.
7(12)
3-23-2084
16.Eeltoodust tulenevalt lõpetab ringkonnakohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse TLPA 21.08.2023 ehitusloa nr 12271/06666 tühistamise nõude osas ulatuses, milles Hiiu staadioni rekonstrueerimise 1. etapile on väljastatud TLPA 27.02.2025 kasutusluba nr 2512371/00994. HKMS § 155 lg-st 3 tulenevalt tuleb menetluse lõpetamise tõttu vastavas osas halduskohtu 16.05.2024 otsus tühistada. Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebaja ei saa sama nõudega samal alusel enam uuesti halduskohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2, § 155 lg 6). Kuna ehitusloa ammendumine ning sellest tulenevalt menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, siis ei pea menetluse lõpetatud osaga seotud menetluskulusid HKMS § 108 lg 6 alusel kandma vastustaja, vaid need jäävad HKMS § 108 lg 4 alusel kaebaja kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Apellatsioonkaebuse lahendamine
17.Nagu juba 06.05.2025 määruses selgitatud, on TLPA 21.08.2023 ehitusloa tühistamine jätkuvalt võimalik Hiiu staadioni valgustuse lahendust puudutavas osas. Menetluse osalisest lõpetamisest tulenevalt jäävad asja lahendamisel samas kõrvale apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad kaebaja õiguste väidetavat rikkumist seoses asjaoludega, et kergejõustikustaadion rekonstrueeritakse jalgpallistaadioniks ning seetõttu võivad suureneda staadioni kasutamisega seotud kahjulikud mõjutused (müra, liikluskoormus), samuti võiks ehitustegevus kahjustada Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala. Kohus hindab üksnes kaebaja menetluslikke etteheiteid ja staadioni valgustusega seonduvaid väiteid. Seoses väidetega müra ja liikluskoormuse kasvust tuleb lisaks märkida, et vaidlusalune 21.08.2023 ehitusluba ei käsitle Harku tn 62 kinnistule teise jalgpalliväljaku (s.o kunstmurukattega harjutusväljaku – EHR kood 221443241) rajamist, vaid see on lahendatud Hiiu staadioni rekonstrueerimise 2. etapis, millele TLPA on väljastanud 06.03.2024 ehitusloa nr 2412271/01224 ja 24.03.2025 kasutusloa nr 2512371/06159 (v.a selle mahus projekteeritud valgusmastid). Kaebaja ei ole neid haldusakte vaidlustanud.
18.Ringkonnakohus leiab, et B.G apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on lõppjäreldustes õige ja põhjendatud ning ringkonnakohus ei korda kõiki halduskohtu põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb siiski täiendada seoses kaebaja viidatud projekteerimistingimustega nr 2211802/00218. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Kaebaja on seisukohal, et ehitusloa andmisele pidanuks eelnema detailplaneeringu või projekteerimistingimuste koostamine avatud menetlusena, mille raames olnuks kaebajal ja ka teistel huvitatud isikutel võimalik esitada oma vastuväited (sh lähtuvalt avalikest huvidest) kogu rekonstrueerimisprojektile tervikuna (st mitte üksikute etappide kaupa). Vaidlust ei ole selles, et Hiiu staadioni rekonstrueerimist puudutavaid projekteerimistingimusi nr 2211802/00218 on 2022. a-l menetletud vähemasti osaliselt avatud menetlusena, kuid nii kaebaja kui ka vastustaja väitel jäi projekteerimistingimuste menetlus lõpule viimata. Ehitisregistri andmed on eeltoodu osas vastuolulised. Ehitamist puudutavate dokumentide otsingu tulemuste kohaselt on TLPA väljastanud 07.09.2022 projekteerimistingimused nr 2211802/00218 Harku tn 62 kinnistule kunstmurukattega jalgpalliväljakute projekteerimiseks (haldusakti andjaks on märgitud TLPA, kuid tingimusi sisaldava dokumendi on koostanud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet). Projekteerimistingimustega seostatud EHR koodile 221382952 vastavat ehitist ehitisregistri andmetel ei eksisteeri. TLPA 07.09.2022 projekteerimistingimusi ei ole märgitud Hiiu staadioni (EHR kood 220224078) ega ka 2. etapis rajatud kunstmurukattega harjutusväljaku (EHR kood 221443241) andmete all. Ehitisregistrist nähtuvad harjutusväljaku rajamiseks (2. etapp) antud TLPA 06.03.2024 8(12)
3-23-2084 ehitusloa saanud ehitusprojekti ühe lisana samuti projekteerimistingimused nr 2211802/00218. Sisu poolest on need aga mõnevõrra erinevad dokumendist, mis on leitavad kõnealuse numbriga menetluse alt. Igal juhul ei kinnita ehitisregistri andmed siiski väidet, et projekteerimistingimuste nr 2211802/00218 väljastamise menetlus oleks jäänud lõpule viimata. Omaette küsimus on, kas ja millises ulatuses tuli projekteerimistingimusi vaidlustatud ehitusloa andmisel järgida ning kas seda on tehtud. Ringkonnakohus võtab projekteerimistingimused nr 2211802/00218 koos lisaga (fail „PT 2211802-00218 Harku tn 62 jalgpalliväljakud.asice“) praeguse haldusasja materjalide juurde.
20.Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 p-st 3 tulenevalt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise, sealhulgas nt staadioni püstitamiseks. Kuna praegusel juhul on tegemist olemasoleva staadioni rekonstrueerimisega, siis ei olnud detailplaneeringu koostamine PlanS § 125 lg 1 p 3 järgi nõutav. Ümberehitamise ehk rekonstrueerimisega on EhS § 4 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegemist mh juhul, kui olemasoleva ehitise omadused muutuvad küll oluliselt, kuid mitte olemuslikult. Ringkonnakohtu hinnangul ei kujuta olemasoleva staadioni ümberehitamise tulemusel tekkiv peamiselt jalgpallistaadionina kasutatav rajatis endast olemuslikult erinevat ehitist, kuivõrd mõlemal juhul on jätkuvalt tegu staadioniga. Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringu (YP000080) põhijoonise järgi on Harku tn 62 kinnistu tähistatud kui avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide ala. Selliste alade täpsemad maakasutus- ja ehitustingimused määratakse üldplaneeringu seletuskirja p-st 4.8 (lk 37–38) tulenevalt konkreetse ehitusvajaduse tekkimisel detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. Samas on Nõmme üldplaneeringu seletuskirja 8. peatükis eraldi käsitletud sotsiaalse taristuga seonduvat ning seletuskirja p 8.7 (lk 72) järgi säilitatakse Nõmme linnaosas olemasolevate spordihoonete ja -rajatiste asukohad ning vastavad alad tuleb ka tulevikus säilitada põhiliselt spordi- vm vaba aja veetmise võimalusi pakkuvate ehitiste tarbeks. Järelikult ei ole ka Nõmme linnaosa üldplaneeringust võimalik välja lugeda, et sellest tuleneks kohustus koostada detailplaneering või projekteerimistingimused mh olemasoleva spordirajatise rekonstrueerimiseks.
21.TLPA 07.09.2022 projekteerimistingimustes nr 2211802/00218 on õiguslike alustena välja toodud PlanS § 125 lg-d 5 ja 6 ning EhS § 26 lg 4. Need sätted käsitlevad olukorda, kus olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavate rajatiste püstitamine või laiendamine on teatud tingimustel ka detailplaneeringu koostamise kohustuse korral lubatav projekteerimistingimuste alusel (vt ka Riigikohtu 20.06.2023 otsus nr 3-20-19; 28.12.2021 otsus nr 3-17-2023). Selliste projekteerimistingimuste andmine tuleb EhS § 31 lg 1 kohaselt korraldada avatud menetlusena. Kuivõrd TLPA 07.09.2022 projekteerimistingimuste põhjendustes on leitud, et puuduvad nii detailplaneeringu koostamise kui ka avatud menetluse korraldamise kohustus, võib järeldada, et vastustaja jõudis pärast avatud menetluse alustamist seisukohale, et see ei olnud tegelikult nõutav ja ei pidanud sellises vormis jätkamist vajalikuks. Kuna ringkonnakohus nõustus eelnevalt, et siinsel juhul ei olnud detailplaneeringu koostamine kohustuslik, siis ei ole PlanS § 125 lg 5 asjakohane ning projekteerimistingimuste andmiseks ei tulnud EhS § 31 lg 1 kohaselt korraldada avatud menetlust. PlanS § 125 lg 5 kohaldamise tingimused ei ole ka sisuliselt täidetud, kuivõrd Hiiu staadion ei paikne olemasoleva hoonestuse vahel ning staadionit ei ole lisaks alust pidada staadionihoonet teenindavaks rajatiseks, vaid pigem vastupidi. Kuigi vastustaja võib EhS § 31 lg 1 esimese lause kohaselt kaalutlusõiguse alusel otsustada projekteerimistingimuste andmise korraldamise avatud menetlusena ka muudel juhtudel, et tulene kõnealusest sättest kaebajale subjektiivset õigust nõuda avatud menetluse korraldamist. Seetõttu ei saa kaebaja õigusi iseenesest rikkuda, et vastustaja ei viinud menetlust lõpule avatud menetlusena. Seejuures ei ole projekteerimistingimuste eelnõule avalikustamise käigus 9(12)
3-23-2084 esitatud vastuväiteid jäetud tähelepanuta, vaid mittearvestatud või osaliselt arvestatud ettepanekutele on vastatud projekteerimistingimuste lisaks olevas tabelis. Ekslik on kaebaja seisukoht, et erinevalt ehitusloast olnuks tal projekteerimistingimusi võimalik vaidlustada ka avalike huvide kaitseks, sest selline erisus peaks tulenema seadusest (HKMS § 44 lg 2), kuid seadus ei näe ette mh PlanS § 125 lg 5 alusel antud projekteerimistingimuste vaidlustamist avalikes huvides (nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2020 otsus nr 3-20-50, p 14).
22.Ringkonnakohus nõustub iseenesest, et vaidlustatud ehitusloa alusel staadioni peaväljaku rekonstrueerimiseks ei olnud nõutav ka projekteerimistingimuste väljastamine. Staadion on küll olulise avaliku huviga rajatis, ent tegemist ei ole Hiiu staadioni peaväljaku püstitamisega ega laiendamisega üle 33% esialgsest mahust, mistõttu ei nõua EhS § 26 lg-d 1 ja 2 ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste olemasolu. Eeltoodule vaatamata tuleb võtta arvesse, et TLPA 07.09.2022 projekteerimistingimused siiski väljastas. Kui projekteerimistingimustest tulenes ehitusprojekti koostamisele mõni selline nõue, mida ei ole ehitusloa andmise aluseks olevas ehitusprojektis arvestatud, siis on ehitusluba EhS § 42 lg-st 1 ja § 44 p-st 1 tulenevalt õigusvastane ja tuleb tühistada, kui kõrvalekalle rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Oluline on samas arvestada, et praeguses asjas on vaidluse all üksnes staadioni rekonstrueerimise 1. etapp, mis puudutab eeskätt peaväljakut, kuid mitte harjutusväljakut (2. etapp) ega staadionihoonet, tribüüne, juurdepääsuteid ja parklaid (3. etapp). Tähelepanuta ei saa jätta, et TLPA 21.08.2023 ehitusloa tühistamine on võimalik veel üksnes staadioni valgustuslahendust puudutavas osas. Vastuolu projekteerimistingimustega siiski ei esine, kuivõrd valgustusega seonduvalt on p-s 14 nähtud üksnes ette kohustus tagada nõuetele vastav valgustus.
23.Kogu rekonstrueeritava Hiiu staadioni väliala elektrivarustus (sh valgustuslahendus) on terviklikult lahendatud staadioni spordirajatiste ehitusprojektidest eraldi ACDC OÜ 21.12.2022 projektiga nr 22025 (dtl 197–309). Kuna siinses asjas on vaidlustatud üksnes rekonstrueerimise 1. etapile (peaväljakule) antud ehitusluba, siis tuleb ka valgustuslahendust hinnata üksnes seda puudutavas osas, jättes kõrvale 2. etapis ehitatud harjutusväljaku valgustuse ja 3. etapiga seotud parklate ja korvpalliväljaku valgustuse. EJL Ehitusbüroo OÜ koostatud ehitusprojekti (töö nr 3/2020) p 2.1.1 (dtl 145) kohaselt on seatud eesmärgiks, et projekteeritud jalgpalliväljak vastab nii Eesti Jalgpalli Liidu kui ka Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) 2. kategooria nõuetele. Mõlemal juhul on nõutav valgustatus minimaalselt 800 luksi. 1 Elektriprojekti seletuskirja p 2.1.2.3.1 (dtl 286) ning asendiplaani (dtl 290) järgi paigaldatakse peaväljaku nõuetekohase valgustatuse (s.o keskmiselt 800 luksi) tagamiseks väljaku külgedele neli prožektoritega (kokku 60 × 1500 W) valgusmasti kõrgusega 25 meetrit, millest kaks (PM1 ja PM2, mõlemad 16 prožektoriga) jäävad kaebaja kinnistu suhtes n-ö seljaga ning kaks masti (PM3 ja PM4, mõlemad 14 prožektoriga) paiknevad n-ö näoga kaebaja kinnistu suunas. Kaebaja on viidanud, et lähim valgusmast jääks tema kinnistust 44 m kaugusele, kuid sellele paigaldatavad prožektorid ei ole suunatud kaebaja kinnistu poole, vaid sellest eemale. Kaebaja kinnistu poole on suunatud prožektorid peaväljaku teisel küljel, mis jäävad kaebaja kinnistust ca 130 m kaugusele. Elektriprojektist nähtuvalt on prožektorid kavas paigaldada selliselt, et need valgustaksid maksimaalselt jalgpalliväljakut (dtl 246, 248) ning juba väljaku servades on valgustustihedus vähenenud pisut enam kui 500 luksini.
24.Kuigi on iseenesest usutav, et kaebaja kinnistule ulatuv valguskuma võib pärast staadioni peaväljaku rekonstrueerimist (st projekteeritud valgustuslahenduse elluviimist) olla senisest märkimisväärselt suurem, ei ole alust eeldada, et see riivaks ülemääraselt kaebaja 1
Vt EJL staadionite standard, 2017 – https://www.jalgpall.ee/docs/Staadionite%20standard%202017.pdf; UEFA Stadium Infrastructure Regulations, 2018, artikkel 16.02 – https://www.jalgpall.ee/docs/Stadium%20regulations %202018.pdf
10(12)
3-23-2084 eraelu või kahjustaks tema tervist. Igasugune ebamugavus ei kujuta endast veel kaebaja õiguste rikkumist. Kaebaja õiguste tõenäolist rikkumist ei saa järeldada viitest ERR-i 14.03.2024 uudisele,2 milles on kajastatud Kadrioru staadioni uue valgustusega seonduvat, sest artiklis puuduvad täpsemad andmed valguskuma leviku kohta ja Kadrioru staadioni valgusmastid on ka oluliselt kõrgemad (50 m). Kaebaja õiguste riive intensiivsuse seisukohalt on oluline silmas pidada, et Harku tn 62 kinnistul on valgustatud staadion olnud aastakümneid ja staadioni valgustust oleks tõenäoliselt tulnud oluliselt parendada mh juhul, kui tegemist olnuks peamiselt või vähemasti kavandatust rohkem kergejõustikule orienteeritud spordirajatisega (vrd Kadrioru staadion). Paigaldatavad prožektorid ei põle pidevalt (sh mitte ööpäevaringselt), vaid vaidlusaluse TLPA 21.08.2023 ehitusloaga hõlmatud osas lülitatakse valgustus sisse üksnes peaväljaku tegeliku kasutamise (nt ürituste toimumise) ajaks. Keskkonnaameti 27.01.2023 kirjas nr 7-9/23/772-2 (dtl 65–66) on küll heidetud ette, et ehitusprojektis ei olnud algselt käsitletud staadioni kasutamisega seotud valgusreostust (p 11), kuid nimetatud märkus ei puudutanud ümbruskonna hoonestust, vaid üksnes NõmmeMustamäe maastikukaitseala. Projekteerija on 05.04.2023 vastuses (dtl 67–68) selgitanud, et valgustite suunamisega tagatakse, et optimaalselt on valgustatud väljak, mitte ümbruskond. Keskkonnaamet pidas 18.05.2023 kirjas nr 7-9/23/8947-2 (dtl 344–345) neid selgitusi piisavateks ning on ehitusloa kooskõlastanud.
25.Kaebaja on õigesti märkinud, et ehitusloa õiguspärasust ei saa põhjendada üksnes viitega, et valgustust on võimalik staadioni kasutamise käigus reguleerida. Kui ehitise otstarbekohase kasutamisega kaasneks ilmselgelt oluline negatiivne mõju (sh lähipiirkonna elanikele), tuleks sellega arvestada juba ehitusloa andmisel ning hinnata vajadust ja võimalust rakendada isikute õiguste ülemäärase kahjustamise kaitseks leevendavaid meetmeid (nt Riigikohtu 20.06.2023 otsus nr 3-20-19, p 26). Elektrivarustuse projekti seletuskirja p-st 2.1.2.3.2 (dtl 287) nähtuvalt võimaldab projekteeritud lahendus nn dimmimist ehk staadioni valguspaigaldise kasutamist erinevatel valgustugevustel. Samas on selge, et valgustuslahendus on optimeeritud selleks, et saavutada rahvusvahelistele standarditele vastav väljaku valgustatus (sh teleülekannete tarbeks) ja väiksema valgustugevuse kasutamine saab olla võimalik üksnes osaliselt (nt treeningute ajal), kuid mitte alati. Kuna valgustus on siiski suunatud staadionile, mitte sellest väljapoole, ning projekti järgi kasutatavad LED-valgustid on küllaltki kitsa valgusvihuga (54 prožektori puhul 15° ja 6 prožektori puhul 30° – dtl 226), siis ei ole ega olnud ehitusloa andmisel põhjust arvata, et staadioni põhjustatav valguskuma võiks kahjustada kaebaja tervist või oluliselt riivata tema eraelu puutumatust. Kaebaja elamu paikneb staadioni suunas otsaseinaga, milles on küll aknad, kuid suurem osa hoone akendest ei avane siiski staadioni poole. Staadionilt kumavat valgust on võimalik tõhusalt leevendada nt aknakatete kasutamisega (nt pimendavad kardinad või rulood).
26.Kokkuvõttes ei pidanud kaebaja õiguste väidetavalt ülemäärane riive olema vastustajale ehitusloa taotlust menetledes selge, mistõttu ei ole põhjust heita vastustajale ette, et kaebajat ei ole kolmanda isikuna (EhS § 42 lg 6; HMS § 11 lg 1 p 3) kaasatud ehitusloa andmise menetlusse ja teda ei ole selle menetluse raames ära kuulatud (EhS § 42 lg 7 p 2; HMS § 40 lg 1). TLPA 21.08.2023 ehitusluba ei riku kaebaja õigusi ja halduskohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata.
27.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 4 alusel jääb B.G apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.05.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi seonduvalt väljastatud projekteerimistingimustega. 2
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. B.G on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, kuid ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Tallinna linn ega MTÜ Eesti Jalgpalli Liit ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel samuti nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.