B.G kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.08.2023 ehitusloa tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – B.G Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb ja Timo Päit Kolmas isik – MTÜ Eesti Jalgpalli Liit
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.06.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B.G kuulub aadressil Harku tn 67, Tallinn asuv kinnistu (registriosa nr 18307401, kt 78404:406:0034, sihtotstarbega 100% elamumaa, pindalaga 1641,0 m2). Harku tn 67 kinnistu asub vahetus läheduses Harku tn 62 kinnistule (registriosa nr 14692301, kt 78404:406:8250, sihtotstarbega 100% ühiskondlike ehitiste maa, pindalaga 23 146,0 m 2), millel asub Hiiu staadion ja mis kuulub Tallinna linnale. Kinnistute vahel asub transpordimaa (registriosa nr 4000650, kt 78401:101:1496, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindalaga 12 512,0 m2).
Ehitisregistrist (EHR) nähtuvalt on 11.01.2023 esitatud ehitusloa taotlus nr 11271/00336.
3-23-2084
3.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) andis 21.08.2023 ehitusloa nr 12271/06666 Hiiu staadioni kui avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatise (spordiväljak või staadion, ehitise kood 24111) ümberehitamiseks (dtl 188 jj). Ehitusloa kohaselt kavandatakse ehitise kompleksset rekonstrueerimist, elektrisüsteemi muutmist või terviklikku asendamist, nõrkvoolusüsteemis muutmist või terviklikku asendamist ning muu tehnosüsteemi muutmist või terviklikku asendamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.B.G esitas 21.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse 21.08.2023 ehitusloa tühistamiseks (täiendavad seisukohad 02.10.2023 ja 02.05.2024). Kaebuse põhjendused on järgmised. 1) Ehitusluba on väljastatud seadusevastaselt, sh oluliselt haldusmenetluse reegleid rikkudes. Kaebajat ja teisi huvitatud isikuid ei kaasatud ehitusloa menetlusse. Huvitatud isikute, sh kaebaja varasemate märkuste ja vastuväidetega staadioni rekonstrueerimisele ei arvestatud. Ilma nõutava planeeringuta antud ehitusluba on formaalselt õigusvastane. Kuna Hiiu staadion on avalikuks kasutamiseks mõeldud spordirajatis, puudutab selle rekonstrueerimine ja funktsioonide muutmine avalikkust ehk iga isikut, kel võib olla otsene või kaudne huvi staadionit sportimiseks kasutada (eraisikud ja spordiklubid jm seltsid), samuti neid isikuid, kelle õigusi staadioni rekonstrueerimine vahetumalt puudutab (ümbruskonna elanikud, kogukond). Haldusakti väljaandmisele eelnenud haldusmenetlus on läbi viidud sedavõrd oluliste vigadega, et sellist haldusmenetluse puudust ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. 2) Ehitusluba rikub kaebaja subjektiivseid huve. Need huvid võivad kattuda avalike huvidega. Ehitusluba rikub kaebaja omandiõigust, õigust tervise ja eraelu kaitsele ning õigust tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale. Kaebaja subjektiivsete õiguste riive seisneb selles, et staadioni rekonstrueerimisel on kahjustav mõju keskkonnale ja miljööle, misläbi kahjustub kaebaja omandi väärtus. Kaebaja elab Hiiu staadioni vahetus läheduses. Arusaamatuks jääb Hiiu staadioni rahvusvaheliseks jalgpalliareeniks muutmise vajadus, kuivõrd see ei sobi Nõmme aedlinna miljööga ega ole vastuvõetav vahetus naabruses elavatele isikutele, sh kaebajale. Väidetakse, et suurt staadioni on vaja rahvusvaheliste jalgpallimängude korraldamiseks, kuid jäetakse tähelepanuta, et staadioni avalik kasutus on selliste mängude ajal välistatud. Kui staadionil saavad olema ainult jalgpalliväljakud, ei saa muude spordialade harrastajad staadionit enam ei faktiliselt ega formaalselt kasutada, sest staadionil puudub tehniline valmisolek muid spordialasid harrastada. Kaebaja subjektiivne huvi seisneb kergejõustiku traditsiooniliste jooksualadega tegelemises, tervisesportimises ja vastava võimaluse olemasolu jätkumises. 3) Ehitusloa menetluses ei hinnatud staadioni rekonstrueerimise mõju elukeskkonnale, sh müra ja valgusmüra seisukohalt. Juba täna on lärm võistluste ajal lähedalasuvate elanike, sh kaebaja jaoks väljakannatamatu. Haldusorganil tuleb ehitusluba andes arvestada lisaks ehitisest endast lähtuvale mõjule ka selle kasutamisega kaasnevat mõju. Ka Riigikohus on selgitanud, et rajatavast objektist tekkivast mürast sõltub ehitusloa sisuline õiguspärasus. 4) Staadioni rekonstrueerimine toob kaasa surve tänavaliiklusele ja parkimiskorraldusele, kuivõrd Harku tn kolmemeetrise laiusega asfalttee kaasnevat liiklust ei võimalda. Ka praeguses olukorras, kus liikluskoormus on võrreldes projektis planeerituga minimaalne, on liiklemine keeruline, sest tee laius ei võimalda autodel üksteisest mööduda ning tänaval kõnnitee puudumise tõttu kasutavad sama teed liiklemiseks ka jalakäijad. Avalikult kasutatava rajatise tegeliku sihtotstarbe ja kasutusintensiivsuse olulise muutmisega seoses kattuvad 2(11)
3-23-2084 kogukonna huvid ja õiguste riive kaebaja subjektiivsete huvide ja õiguste riivega. Riive on kaebaja omandiõigusele staadioni vahetus läheduses paiknemisega suurem. Riigikohus on ehitus- ja kasutuslubade vaidlustamise menetluses asunud seisukohale, et naabrite kaasamine ja ärakuulamine ning nende huvidega arvestamine oleks võinud mõjutada ehitus- ja kasutusloa andmise otsuseid. 5) Kaebaja on staadioni naaber, kuid teda ei ole ehitusloa taotlusest informeeritud ega menetlusse kaasatud. Kaebajale sai juhuslikult 01.09.2023 teatavaks, et Hiiu staadioniga seoses on ehitusluba välja antud. Kaebaja ei kontrolli tavapäraselt EHR-t, vastustaja ei ole kaebajat ehitusloa taotlusest ega menetlusest teavitatud. Ometi on nii kaebaja kui paljud teised Nõmme kogukonna isikud ja staadioni vahetus läheduses kinnistuid omavad isikud varasemalt Hiiu staadioni projekteerimistingimuste eelnõu menetlusse olnud kaasatud. Projekteerimistingimuste 25.05.2022 toimunud avalikul arutelul informeerisid huvitatud isikud vastustajat (Nõmme linnaosa valitsuse kaudu) oma õiguste riivest ja vastuseisust staadioni rekonstrueerimisele. Nõmme linnaosavalitsus vastas 27.06.2022, et soovib staadioni rekonstrueerimist multifunktsionaalsena, et oleks tagatud kergejõustuku harrastamise võimalus ning koolide kasutus, ega toetanud projekteerimistingimusi esitatud kujul. Muud infot Hiiu staadioniga seoses ei ole kaebajale alates 27.06.2022 antud, millest ta järeldas, et projekteerimistingimusi monofunktsionaalse staadioni ehitamiseks ei väljastatud ning staadioni rekonstrueerimist ei teostata. Kuigi kaebaja on isik, kelle õigusi või kohustusi võib haldusakt puudutada, teda menetlusse ei kaasatud. Viidatud käitumine ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega. Puudutatud isikuteks ei loeta üksnes vahetuid krundinaabreid. Kaasamiseks piisab juba mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta (3-3-1-15-16, p 20). Kinnistuid eraldav teemaa ei pisenda ehitusloa mõju kaebaja õigustele. Vastupidi – kui see tänav on mõeldud teenindama 1500 pealtvaatajaga staadioni, mõjutab see kaebajat jt isikuid, kelle kinnistud asuvad vahetult selle tänava ääres. 6) Üldplaneering näeb ette, et avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide alade täpsemad maakasutus- ja ehitustingimused määratakse konkreetse ehitusvajaduse tekkimisel detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. Kaebaja tugineb üldplaneeringu sättele, mis nägid planeeringualal kavandatava ehitustegevuse jaoks ette menetluse, millega pidi olema tagatud puudutatud isikute kaasamine. Seega tuli Hiiu staadioni ehitamise osas läbi viia detailplaneeringu või projekteerimistingimuste menetlus, mida algselt ka tehti, kuid teadmata põhjustel ja ajahetkel on mindud üle suletud ehitusloa menetlusele. Sellega välistas vastustaja teadlikult kaebaja menetlusest. Avaliku menetluse algatamisega möönis vastustaja avalike ja subjektiivsete huvide olemasolu ehitustegevusega seoses. Vastustajal esineb huvide konflikt, kuna ta on nii kõnealuse kinnistu omanik kui ka ehitusloa väljastaja. 7) Üldplaneering näeb ette maastikukaitseala kaitse, see ei näe Hiiu staadionina ette jalgpallistaadioni 1500 pealtvaatajaga, senisel staadionil ei ole ka vastavat infrastruktuuri (parklad, juurdesõidutee). Kaebajal on subjektiivne huvi, et kehtiva üldplaneeringuga kaitstud elukeskkonda ilma avaliku menetluseta ei muudeta. Tegu on kaebaja menetlusliku õigusega. Ärakuulamisõiguse rikkumine on kohtupraktikas haldusmenetluse nõuete jäme rikkumine ja toob kaasa akti kehtetuks tunnistamise. 8) EHR-st nähtub et ehitusluba on antud eskiisile, millele nii kaebaja kui ka paljud teised projekteerimistingimuste menetluses vastu vaidlesid. Projekteerimistingimuste väljaandmise menetluse ja ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekt on olnud sama. Vastustaja ei ole ehitusluba andes põhjendanud, miks on jäetud nii kaebaja kui ka teiste isikute vastuväited arvestamata. Ehitusloast ei nähtu ehitisest ja ehitise kasutamisest mõjutatud isikute, sh kaebaja õiguste arvestamist ja nende õiguste riive kaalumist, samas olid need vastustajale avaliku menetluse käigus teada saanud. Ehitusloa projektist ei nähtu, et rekonstrueerimise ja selle tulemi vastavat 3(11)
3-23-2084 mõju kaebaja õigustele oleks adekvaatselt hinnatud. Kaebajale ei ole antud võimalust seisukohta avaldada, arvestamata on jäetud vastavasisulised Keskkonnaameti märkused (sh mürauuringu nõue). Kuivõrd kaebaja huve ei ole üldse kaalutud, on tegemist olulise rikkumisega, mis mõjutab haldusakti kehtivust. 9) Ehitusloa õiguspärasust tuleb hinnata kavandatava projekti vaatest tervikuna, mitte üksnes etapina. I ehitusetapp on lahutamatult seotud järgmiste ehitusetappidega ning selle heakskiitmisega määratakse kindlaks kogu tulevikus toimuv ehitustegevus. 10) Kaebajale on saanud teatavaks, et uue staadioni ehitamist ehk ehitusloa järgset tegevust finantseerib Eesti Jalgpalli Liit (EJL) sisuliselt oma senise võlgnevuse kaudu (dtl 88-91). Seda kinnitab peale ehitusloa väljastamist meedias avaldatu. Staadioni muutmine jalgpalliväljakuks on otsustatud vastustaja poolt juba 3 aastat tagasi1 ilma igasuguse aruteluta. Sisuliselt on antud EJL-le võimalus oma võla tasumiseks ehitada spordirajatis, mis teenib valdavalt vaid tema enda huve ega ole enam avalik. Kogu rekonstrueerimise avalik arutelu ulatuses, milles see üldse toimus, viidi läbi üksnes vormi täiteks. 11) Tegu ei ole Hiiu staadioni rekonstrueerimise, vaid ehitusloa kohaselt ehitatakse senise staadioni asemele uus staadion, mille funktsioon ja kasutusintensiivsus muutub oluliselt. Staadioni rekonstrueerimisega soovitakse ehitada senise multifunktsionaalse staadioni asemele kaks jalgpallistaadionit (põhi- ja harjutusväljak) ning likvideerida kergejõustiku harrastamise võimalus. Senine 400m jooksurada likvideeritakse ning formaalselt jäävad 60m ja 100m jooksurajad, luuakse kaugus- ja kolmikhüppe harrastamise võimalus, kuid seda jalgpalliväljaku äärses kitsas ribas, mis reaalselt ei ole teostatav, sest rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks vajaliku istekohtade paigutamiseks rajatakse sinna ajutised tribüünid. Kuna rekonstrueerimise käigus ehitatakse monofunktsionaalne staadion ja likvideeritakse multifunktsionaalne staadion, muudetakse oluliselt avaliku rajatise senist sihtostarvet. Ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti puhul ei ole tegemist staadioni rekonstrueerimisega, vaid tänase staadioni lammutamisega: kergejõustikustaadion likvideeritakse ja kinnistule tekib uus kasutus (jalgpall). Tallinna linna kodulehel on toodud Hiiu staadionil pakutavad sportimisvõimalused, millest enamus ehitusloa realiseerimisel kaovad. Lisaks suureneb valgusvõimsus 2 korda, tegelikku valgusreostust ja selle mõju kaebajale ei ole hinnatud. Senise paarisaja pealtvaatajaga tribüüni asemele rajatakse suurem tribüün. Kuigi tribüüni rajamine on ette nähtud väidetavalt ehituse III etapis, on kogu projekt suunatud juba täna järgmiste etappide elluviimisele, pealegi on kõik etapid ehitusloa saanud projekti joonisel. Kuivõrd ehitusloaga realiseeritakse üks etapp suurest projektist, on lühinägelik hinnata seda eraldi ja iseseisvalt. Ehitusloas on kirjeldatud kogu projekti ja ka vaidlusaluse etapi ehitusloa õiguspärasust tuleks hinnata kogu projekti mõju ja õiguspärasuse vaatest. 12) Tühistamiskaebuse eesmärk on tagada Hiiu staadioni toimimine multifunktsionaalse staadionina ning välistada rekonstrueerimisega kaasnev kaebaja õiguste riive. Staadioni rekonstrueerimisega kaasneb negatiivne mõju keskkonnale, omandile, miljööle, kogukonnale. 13) Arvestades nii staadionikasutajate mahu 1,5 ja pealtvaatajate 5-8 kordset kasvu, toob see kaasa olulise müra- ja liikluskoormuse kasvu. Valgusmahu kahekordne kasv toob valgusreostuse kasvu. Neid aspekte ei käsitletud projektis, ignoreeriti Keskkonnaameti tingimusi ega kaasatud piirinaabreid. Haldusorganil tuleb ehitusluba andes arvestada lisaks ehitisest endast lähtuvale mõjule ka selle kasutamisega kaasnevat mõju, kui müra ei hinnatud piisaval määral juba planeeringu kehtestamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel.
2.Tallinna linn palub 02.11.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata (täiendavad seisukohad 09.05.2024), leides järgmist. 1) Kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste riivet või rikkumist, see on esitatud valdavas osas avalikes huvides. Kaebus on perspektiivitu. 2) Detailplaneeringu koostamise kohustuse juhud on sätestatud planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg-s 1 ning projekteerimistingimuste andmise aluseid ja menetlust reguleerivad peaasjalikult ehitusseadustiku (EhS) 3. peatükk ja PlanS § 125 lg-d 5 ja 6. Ühestki sättest ei tulene, et olemasoleva ja toimiva, kuid amortiseerunud staadioni rekonstrueerimiseks tuleks eelnevalt kas koostada detailplaneering või anda projekteerimistingimused. EhS lisast 1 tuleneb, et staadioni rekonstrueerimiseks tuleb taotleda ehitusluba. Seega olemasoleva staadioni rekonstrueerimine ei eelda projekteerimistingimuste andmist, vaid ehitusluba. Nähtuvalt ehitisregistri andmetest on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tõepoolest menetlenud Hiiu staadioni rekonstrueerimise projekteerimistingimusi. Menetlust lõpuni ei viidud. 3) Ehitusloa menetlust reguleerib EhS § 42. Sealjuures ei ole ehitusloa menetlus avatud menetlus. Kaebaja ei ole vahetu piirinaaber, kaebaja kinnistu Harku tn 67 ja Hiiu staadioni vahel asub teemaa. Peaasjalikult kaasatakse ehitusloa menetlusse piirinaabrid. Kuivõrd kaebaja ei ole vahetu piirinaaber, ei kaasatud teda ehitusloa menetlusse. Isegi kui kohus leiaks, et kaebaja tulnuks kaasata, ei oleks ükski kaebaja senine väide andnud alust ehitusloa andmata jätmiseks või teistsuguse ehitusloa andmiseks. 4) Ehitusloa alusel rekonstrueeritakse vaid osa Hiiu staadionist, vaidlustatud ehitusluba on antud 1. etapi rekonstrueerimiseks ehk oluliselt väiksemas mahus kui kogu staadion. Olemasoleva staadioni rekonstrueerimine selliselt, et selle funktsioonid jäävad samaks, ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi riivata. Ehitusprojekti asendiplaanilt on näha, et järgneb ka vähemalt 2. etapp, mis eeldab eraldi ehitusloa taotlemist. Hiiu staadioni 1. etapi ehitusprojekti seletuskirja kohaselt saab rekonstrueerimise järgselt endiselt kergejõustikku harrastada. Jooksualadena saab rekonstrueeritaval staadionil 3-realisel jooksusirgel harrastada 60m ja 100m distantse. Staadioni läänepoolses otsas paiknevad kaugus- ja kolmikhüppe hoovõturajad. 5) Subjektiivsete õiguste rikkumisena võiksid kõne alla tulla sporditegemisest lähtuv müra ja staadionist lähtuv võimalik valgusreostus. Samas ei ole tegemist uue staadioni ehitamisega, vaid olemasoleva ja toimiva staadioni rekonstrueerimisega. Staadion on täna olemas, kuid on amortiseerunud ja seda tuleb rekonstrueerida. Rekonstrueerimise käigus selle funktsioon ei muutu. On paratamatu, et sportimise ja spordivõistlustega kaasneb teatav müra, kuid amortiseerunud staadioni rekonstrueerimine ei saa seda asjaolu muuta. Valgustuse osas on ehitusprojekti seletuskirjas öeldud, et valgustitena kasutatakse kaasaegseid LED-lahendusi ja valgustuse arvutuste ning valgustite suunamisega on tagatud, et valgustatud oleks optimaalselt väljak, mitte ümbruskond. Kavandatav staadionivalgustus on standardikohane. Kasutamisest tingitud negatiivseid mõjusid tuleb vajadusel leevendada teiste meetmetega. 6) Väide staadioni monofunktsionaalseks muutumisest ei põhine ehitusprojektil ja on väär. Ehitusprojekti seletuskirjas selgitatakse, et staadioni rekonstrueerimise käigus tema funktsioon ei muutu ning väljakul mängitakse endiselt jalgpalli ja harrastatakse kergejõustikku. Seletuskirjas selgitatakse, et väljakut hakkavad kasutama JK Nõmme Kalju, ümbruskonna koolide õpilased, kergejõustiklased ja tervisesportlased. Ehitusprojekt käsitleb eraldi jalgpalliväljaku osa ning kergejõustiku osa, sh jooksurada, kaugushüppe ja kolmikhüppe osa. Kaebaja on esitanud Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse liikme Erich Teigamägi kirja, kus leitakse, et Hiiu staadioni rekonstrueeritav lahendus ei arvesta kõikide kergejõustiku 5(11)
3-23-2084 võistlusprogrammis olevate alade harrastamisega treening- ja võistlustasemel, vaid väikese osaga neist. Selline tõdemus ei näita vaidlusaluse ehitusloa õigusvastasust – kuskilt ei tulene, et Hiiu staadion peaks üksi tagama kõikide kergejõustiku võistlusprogrammis olevate alade harrastamise treening- ja võistlustasemel. Kaebaja väidetest ei selgu, kuidas rikub tema subjektiivseid õigusi võimaluse puudus harrastada staadionil kõikvõimalikke kergejõustiku liike. 7) Ehitamise ajal võetakse kasutusele meetmed, et maastikukaitseala ei saaks kahjustada. Ehitusprojekti seletuskirjas on selgitatud, et kuna Hiiu staadion piirneb Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga, korraldatakse ehitustööd selliselt, et maastikukaitseala territooriumil ei kahjustataks puid, ei ladustata ehitusmaterjale ega sõidetaks sõidukite või ehitustehnikaga väljaspool juurdepääsuteid. Vastavalt 10.–11.12.2022 teostatud Harku tn 62 kinnistu haljastusliku hindamise aruandele jäävad peaväljakule ette 4 harilikku mändi, mis tuleks 1. ehitusetapi käigus likvideerida. Olemasoleva staadioni rekonstrueerimisel KeHJS keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust ette ei näe. Fotod väidetud maastikuala kahjustamise kohta kaebaja väidet ei tõenda. On vale väita, et Nõmme linnaosa üldplaneeringu kehtestamise käigus strateegilist keskkonnamõjude hindamist ei tehtud – Nõmme linnaosa üldplaneeringu KSH aruanne on kättesaadav Tallinna linna kodulehelt. Teiseks viiakse keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi KeHJS-s sätestatud juhtudel. Keskkonnaamet kooskõlastas Hiiu staadioni rekonstrueerimise 1.etapi ehitusprojekti (vastustaja 29.09.2023 menetlusdokumendi lisa 5).
Kolmas isik kaebuse osas seisukohta ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebaja on tühistamisnõudega vaidlustanud TLPA 21.08.2023 ehitusloa, mis anti Hiiu staadioni kui avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatise ümberehitamiseks.
5.Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile (EhS § 38 lg 1). Praegusel juhul on ehitusluba antud Hiiu staadioni 1. etapi projektile, selles kavandatud tegevuseks on ehitise ümberehitamine. Ehitusprojekti seletuskirjas selgitatakse, et 1. etapis koostatakse peaväljaku rekonstrueerimise projekt (põhiprojekti tasemel). Projekti asendiplaanilt nähtub Hiiu staadioni projekti 1. etapi ala piir. Kuigi asendiplaanil on märgitud mh perspektiivne 1524-kohaline tribüün, on perspektiivsed tribüünid, samuti nagu ka nt perspektiivne staadionihoone projekti järgi kavandatud 3. etappi (vt dtl 130). Järgnevate etappide realiseerimine eeldab eraldi haldusmenetluse läbiviimist ja eraldi ehitusloa/ehituslubade taotlemist. Praeguses asjas vaidlustatud ehitusluba vastavat ehitustegevust ei reguleeri.
6.Ehkki kaebaja on leidnud, et ehitusloa õiguspärasust tuleb hinnata kavandatava projekti vaatest tervikuna, kuivõrd sellega realiseeritakse üks etapp suurest projektist, on praeguse vaidluse esemeks siiski konkreetne haldusakt ehk TLPA 21.08.2023 ehitusluba nr 12271/06666. Kohus ei saa selle peale esitatud tühistamiskaebuse lahendamisel väljuda vaidluse piiridest ja asuda hindama võimalike järgmiste etappide ehitusprojektide alusel antavate ehituslubade õiguspärasust, isegi kui need eelduslikult kõnealusele ehitusloale järgnevad ja selle projekti joonisel perspektiivsena märgitud on.
7.Praeguses asjas saab seega kontrollida vastustaja konkreetse tegevuse (21.08.2023 ehitusloa andmise) õiguspärasust, mitte hinnata võimalikke järgnevaid
6(11)
3-23-2084 ehituslube, mille puhul puudub kohtul info nii haldusmenetlus(t)e läbiviimise kohta (sh võib vastustaja anda järgnevates etappides erineva hinnangu nt ehitusloa või lubade mõju osas kaebaja õigustele ja huvidele ning sellest tulenevalt ka tema kaasamise vajadusele) kui ka ehituslubade konkreetsete tingimuste ja sisu osas. Praeguse ehitusloaga ei määrata kindlaks kogu tulevikus toimuvat ehitustegevust.
8.Eelnevast tulenevalt ei ole asjasse puutuvad väited, mis puudutavad suure hulga pealtvaatajate lisandumist staadioni kasutajate hulka (sh kaasnev mõju parkimiskorraldusele ja liiklustihedusele, ca 1500 pealtvaataja lisandumiseks puuduv infrastruktuur), kuivõrd sellega kaasnevad mõjud ei seondu 1. etapis kavandatuga. Seega ei ole vaja neid põhjalikumalt analüüsida.
9.Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive. Kohus saab haldusakti õiguspärasust kontrollida üksnes osas, milles kaebaja väidab enda õiguste rikkumist, sest ehitusluba ei saa vaidlustada avalike huvide kaitseks (vt ka 05.10.2023 määruse p-de 8 ja 9 selgitused). Ehitusloa tühistamiseks esitatud kaebuse rahuldamiseks ei piisa seejuures ainuüksi ehitusloa objektiivsest õigusvastasusest ja kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise võimalikkusest, vaid kaebuse rahuldamise vältimatu eeldusena tuleb tuvastada kaebaja subjektiivsete õiguste tegelik rikkumine ehitusloaga (riigivastutuse seaduse § 3 lg 1).
10.Ehkki kaebuses on esitatud mitmeid argumente ka avaliku huvi kaitseks, ei saa öelda, et kaebaja poleks üldse sisustanud enda õiguste väidetavaid riiveid. Kaebusega kohtusse pöördumise ja kaebuse sisulise menetlemise eelduseks võib piisata ka õiguste riivest (Riigikohtu 12.12.2017 määrus nr 3-17-981, p 11). Kaebaja on välja toonud, et riivatakse tema omandiõigust, õigust tervise ja eraelu kaitsele ning õigust tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale, milliseid väiteid kohus järgnevalt analüüsib.
11.Omandiõiguse riivet põhistab kaebaja ennekõike ehitusloa kahjuliku mõjuga miljööle, mis tema hinnangul kahjustab tema omandi väärtust.
12.Vaidlustatud ehitusluba on antud kaebaja kodu vahetus läheduses asuva Hiiu staadioni ümberehitamiseks, seejuures eraldab kinnistuid teineteisest üksnes Harku tänav (transpordimaa). Kaebaja leiab õigesti, et ainuüksi asjaolu, et kaebaja pole Hiiu staadioni vahetu piirinaaber, ei saa iseenesest välistada haldusakti mõju tema õigustele. Samas puudub vaidlus, et tegemist on olemasoleva staadioniga, mis on amortiseerunud ja vajab heakorrastamist. Ka ehitusprojekti seletuskirjas on kirjeldatud, et Hiiu staadion asub oma ajaloolises kohas, on klassikalise 400 meetrise jooksuovaaliga kergejõustiku staadion, mille jooksuradade vahel paikneb kunstmurukattega jalgpalliväljak (p 1.2). Sealsamas on ka toodud, et staadion on tänaseks amortiseerunud, ei vasta rahvusvahelistele nõuetele ja vajab rekonstrueerimist.
13.Ehitusloaga on kavandatud olemasoleva staadioni ümberehitamine (täpsustuse kohaselt kompleksne rekonstrueerimine). Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt (EhS § 4 lg 3). Staadionit ei rekonstrueerita siiski muu otstarbega ehitiseks, vaid säilib selle funktsioon spordirajatisena: ehitusprojekti seletuskirjast nähtuvalt koostatakse 1. etapis peaväljaku rekonstrueerimisprojekt, rekonstrueerimise käigus staadioni funktsioon ei muutu (seletuskirja p 1.2); väljakul mängitakse endiselt jalgpalli ja harrastatakse kergejõustikku. Seletuskirjast nähtuvalt on rekonstrueeritud staadionile planeeritud kunstmurukattega jalgpalliväljak suurusega 105 x 68 m; väljak on tähistatud joontega; väljakul tähistatakse väravavahiala, karistusala, penaltikoht, keskjoon ja keskring, nurgasektor. Märgitakse, et projekteeritud staadioni kohal asus 7(11)
3-23-2084 ka enne staadion, ent rajatakse täiendav drenaaž ja tekitatakse katetega kalded (p 2.2.1.2).
14.Kohus leiab, et kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et tema elukeskkond tiheasustusalal ja olemasoleva avalikult kasutatava staadioni vahetus läheduses püsib täiesti muutumatuna. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev keskkond võib muutuda (Riigikohtu 19.04.2007 otsus nr 3-3-1-12-07, p 13). Miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest ei ole seega subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused ning muudatustest tulenevad kahjulikud mõjutused peaksid ületama teatud piiri selleks, et oleks alus kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks (Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22-24).
15.Praegusel juhul selliseid kahjulikke mõjutusi ei nähtu. Nagu ülal viidatud, ei ole tegu uue staadioni rajamisega piirkonda. Seejuures asub juba praegu staadionil ja leiab kasutust kunstmurukattega jalgpalliväljak. Kohus ei nõustu kaebaja käsitusega, et tulenevalt staadioni funktsionaalsuse muutumisest tuleks kavandatavat tegevust pidada mitte ümberehitamiseks, vaid olemasoleva staadioni likvideerimiseks. Kavandatav tegevus 1. etapis ei ületa EhS § 4 lg 3 definitsiooni. Arvestades 1. etapi ehitusprojektiga kavandatud tegevusi, ei kaasne nendega ka eelnevast olenemata igal juhul sellist olulist negatiivset mõju, mis saaks endast kujutada kaebaja omandiõiguse riivet.
16.Kaebaja tugineb kaebeõiguse sisustamisel ka eraelu ja tervise kaitsele ning õigusele heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, tuues välja kavandatud tegevusega kaasneva müra- ja valgusreostuse, aga ka suureneva liiklustiheduse.
17.Vastustaja on kaebusele vastates möönnud, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisena võiksid sporditegemisest lähtuv müra ja staadionist lähtuv võimalik valgusreostus kõne alla tulla. Samas on ka selles aspektis õigesti rõhutatud, et tegemist ei ole uude asukohta staadioni ehitamisega, vaid olemasoleva ja toimiva staadioni rekonstrueerimisega. Pooled ei ole välja toonud, et staadionit juba praegu jalgpallivõistluste korraldamiseks ei kasutataks. Kaebaja seisukoht kinnitab, et staadionil toimuvad jalgpallivõistlused ja ka praegu kostub võistluste toimumise ajal staadioni lähiümbruses lärmi. Ehitusprojekti 1. etapi käigus rekonstrueeritavad objektid ja vastavas mahus nende aeg-ajalt võistlusteks kasutamisega kaasnev müra ei saa märkimisväärselt suurendada kaebaja kinnistule praeguses seisukorras staadionilt jalgpallivõistluste ajal kanduvat müra. Ehitusloaga ei otsustata samas ka lõplikult kõiki ehitise kasutamise tingimusi ning hiljem saab vajadusel kasutusloale kõrvaltingimusi seada. Samuti ei ole ette näha, et spordivõistluste korraldamise tõttu rekonstrueeritud jalgpallistaadionil tekiks oluliselt tihedam liiklus, võrreldes olemasoleva olukorraga, sh võistluste toimumisega. Seega ei ole kavandatud tegevusega kaasneda saav mürahäiring või liikluskoormus sellise intensiivsusega, et rikkuda kaebaja elukeskkonda või tervist.
18.Vaidlustatud ehitusluba ei puuduta praegusest mahukama pealtvaatajate tribüüni rajamist. Kui selline olemasolevast oluliselt mahukam tribüün tulevikus rajatakse, võib see kaebaja kinnistule kanduvaid mürahäiringuid, aga ka liikluskoormust spordivõistluste toimumise ajal tõepoolest suurendada, kuid neid mõjusid kaebajale saab ja tuleb hinnata vastavas haldusmenetluses ehk tribüüni ehitamise käigus. Kaebaja märgib õigesti, et ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase
8(11)
3-23-2084 kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Kuna aga 1. etapiga ei seondu staadioni suure hulga pealtvaatajate lisandumisest tingitud kasutusintensiivsuse olulist tõusu, ei analüüsi kohus praeguses vaidluses eraldi väiteid, mis puudutavad surve suurenemist tänavaliiklusele ja mõjusid parkimiskorraldusele kaebaja kinnistuga piirneval tänaval. Pole alust arvata, et sellised mõjud kaasneksid juba 1. etapis kavandatud töödega ja vastavalt staadioni kasutamisega. Samas on linnal võimalik hilisemaid ebamugavusi või kahjulikke mõjusid vältida erinevate avalik-õiguslike vahenditega (nt parkimise keelamine, sõidusuundade või piirkiiruse reguleerimine jm).
19.Pooled on eri meelt selles, kas kaebaja kinnistule võib kahjulik mõju tuleneda staadioni kasutamisest lähtuvast valgusreostusest. Kaebaja toob välja, et valgusvõimsus suureneb kaks korda ja tegeliku valgusreostuse mõju talle ei ole hinnatud. Vastustaja on selgitanud, et kavandatav staadionivalgustus on standardikohane.
20.Hiiu staadioni rekonstrueerimise 1. etapi projekti seletuskirjas on välja toodud, et jalgpalli peaväljaku puhul on valgustite projekteeritud valgustihedus 800 luksi, valgustitena kasutatakse kaasaegseid LED-lahendusi ja valgustuse arvutuste ning valgustite suunamisega on tagatud, et valgustatud oleks optimaalselt väljak, mitte ümbruskond. Vastustaja on esitanud ka valgusarvutused nii Hiiu staadioni parklate ja sõiduteede kui ka peaväljaku ja harjutusväljaku kohta (dtl 199 jj). ACDC koostatud elektrivarustuse ehitusprojekti kohaselt (dtl 283 jj) on nii peaväljaku kui ka harjutusväljaku ala planeeritud valgustada väljaku külgedele paigaldatavatele mastidele ette nähtud prožektoritega (vt p 2.1.2.3.1, dtl 286). Kummagi väljaku valgustamiseks on planeeritud 4 masti, neist peaväljaku puhul planeeritakse kahele mastile paigaldada 16 ja kahele 14 prožektorit, harjutusväljaku puhul mastile 6 prožektorit (joonis dtl 290). Projektis on selgitatud, et keskmised valgustustugevused on vastavalt tellija soovidele ette nähtud peaväljaku osas maksimaalse dimmimise väärtuse juures keskmiselt 800 luksi ja harjutusväljaku osas maksimaalse dimmimise väärtuse juures keskmiselt 200 luksi. Samuti on märgitud, et projekteeritud lahendus võimaldab staadioni valguspaigaldise lülitada erinevatel valgustugevustel: projektis kasutatud valgustid on juhitavad (prožektorite juhtimiseks planeeritakse automaatikaseadmed, mille kaudu saab valgustuspaigaldist nii sisse ja välja lülitada kui ka dimmida ehk reguleerida) ning seetõttu on võimalik valgustite valgustugevuse reguleerimine mis tahes tellija poolt soovitud väärtuseni (p 2.1.2.3.2). Seega pole alust arvata, et kaebaja kinnistule kanduks sellise intensiivsuse ja tihedusega valgusreostus, mis tooks kaasa tema eraelu ja tervisekaitse riive. Vastustaja saab ka valgusvõimsuse suurenemisel võimalikke hilisemaid ebamugavusi ja mõjutusi vältida teiste avalikõiguslike vahenditega (nt valgustugevuse reguleerimine). Seejuures ei asu kunstmurukattega jalgpalliväljak otse kõnealust ala kaebaja kinnistust eraldava teemaa kõrval, vaid paikneb sellest veidi eemal.
21.Kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus, ei riiva see, kui staadionil võib väheneda või muutuda võimalus tegeleda kergejõustiku traditsiooniliste jooksualadega. Kõnealuse õigusega on hõlmatud üksnes subjektiivne õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, kuid muid keskkonda iseloomustavaid näitajaid ja omadusi see õigus ei hõlma. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda konkreetsete spordialadega ning senistes tingimustes tegelemise võimaluse jätkumist staadionil. Kavandatav tegevus ei kahjusta kaebaja elukeskkonda.
9(11)
3-23-2084
22.Kaebaja ei saa kaebusega kaitsta avalikke huve (väide maastikukaitsealal ehitamise kohta või selle mõjutamise kohta) ega ka teiste isikute huve (väide, et tulevikus ei saa kõiki spordialasid staadionil harrastada; et staadioni avalik kasutus on võistluste ajal piiratud; et staadioni kasutusvõimalused koolide jaoks tulevikus muutuvad; väited seoses Nõmme kogukonna kaasamine). Kohus ei saa kontrollida ehitusloa õiguspärasust osas, milles see ei seondu kaebaja õiguste, vaid avalike ja teiste naabruskonna isikute huvide riivega (HKMS § 44 lg-d 1 ja 2). Kohus jätab seega need väited käsitlemata.
23.Lisaks eelnevale tugineb kaebaja ka Nõmme linnaosa üldplaneeringule, leides, et tema menetluslikke õigusi rikub üldplaneeringuga kaitstud elukeskkonna muutmine ilma avaliku menetluseta. Samas puudub vaidlus, et Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Hiiu staadion kui üks linnaosa suuremaid spordirajatisi selle praeguses asukohas. Ka üldplaneering käsitab staadionit olemasoleva spordirajatisena. Üldplaneeringu seletuskirja lk-l 72 on märgitud, et Nõmme linnaosas olemasolevate spordihoonete ja -rajatiste asukohad säilitatakse. Vastustaja on õigesti leidnud, et planeerimisseadusest ega ehitusseadustikust ei tulene nõuet koostada 1. etapis kavandatud rekonstrueerimistööde tegemiseks detailplaneering või anda projekteerimistingimused. Tegu ei ole uue staadioni rajamisega ning 1. etapiga hõlmatud ala arvestades ka mitte staadioni laiendamisega. Kohus nõustub kaebajaga, et antud olukorras jääb küll arusaamatuks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt algsete Hiiu staadioni rekonstrueerimise projekteerimistingimuste menetlemise eesmärk, mis vastustaja selgitusest nähtuvalt jäi lõpule viimata, kuid ainuüksi see ei muuda ehitusloa andmist praegusel juhul õigusvastaseks. Siiski võinuks asjakohane selgitustöö selles osas tekkinud küsitavusi ennetada.
24.Kaebaja selgitusel on tema eesmärgiks tagada Hiiu staadioni toimimine multifunktsionaalse staadionina, ent üldplaneering ei anna kaebajale õigust nõuda, et staadion säiliks täpselt selle praeguste võimalustega ja olemasolevates proportsioonides. Ehitusprojekti seletuskirjast nähtuvalt saab ka rekonstrueeritaval staadionil 3-realisel jooksusirgel harrastada 60m ja 100m distantse; staadioni läänepoolses otsas paiknevad kaugus- ja kolmikhüppe hoovõturajad) ning endiselt on väljak õhtusel ajal valgustatud (p 2.1.2). Seega ei ole põhjendatud väide, et kavandatud tööde tulemusel säilib staadion ainult ühes funktsioonis.
25.EhS § 42 lg 6 kohaselt kaasab pädev asutus menetlusse vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku ning EhS § 42 lg 7 kohaselt esitatakse ehitusloa eelnõu vajadusel arvamuse avaldamiseks isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Vastustajal ei ole seega kohustust selliseid isikuid igal juhul kaasata, vaid ta peab tegema seda üksnes vajadusel. Riigikohus on selgitanud, et haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et tulevane haldusakt võib piirata tema õigusi. Kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema tõendatud. Samas peab selleks siiski esinema mõistlik kahtlus.
26.Ehkki kaebaja kinnistu Harku tn 67 ja Hiiu staadioni vahel asub üksnes teemaa, ei rikkunud vastustaja praegustel asjaoludel kaasamiskohustust. Kaebaja õiguste piiramise võimalust tuli vastustajal hinnata sellest vaatest, milleks ehitusluba konkreetsel juhul anti. Kuna 1. etapi ehitustööd kaebaja õigustele mõju ei avalda, ei olnud tema kaasamine ehitusloa menetlusse kohustuslik, isegi kui vastustaja oli eelnenud menetluse tõttu ümberkaudsete elanike vastuseisust teadlik. Lisaks on vastustaja põhjendanud, et ka kaebaja kaasamise korral ei oleks tema väiteid ehitusloa 10(11)
3-23-2084 aluseks oleva projekti kohta võinud kaasa tuua ehitusloa andmata jätmist või teistsuguse ehitusloa andmist. Samas ei tähenda eelnev siiski, et arvestades mh praeguses kaebuses väljatoodud asjaolusid, ei peaks vastustaja järgnevate kavandatud etappide puhul uuesti hindama kaebaja õiguste riive võimalikkust, mis võib tingida vajaduse kaebaja vastava(te)sse haldusmenetlus(tes)se kaasata.
27.Eelnevast tulenevalt ei nähtu, et vastustaja oleks teinud ilmse kaalutlusvea. Muuhulgas ei oma ka kavandatav raie (staadioni rekonstrueerimise käigus likvideeritakse vastustaja sõnul ja projekti kohaselt 4 mändi) mõju kaebaja õigustele. Projektis on käsitletud ehitustööde korraldamist selliselt, et Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ei saaks kahjustada ning ehitusloale on kooskõlastuse andnud ka Keskkonnaamet, kelle hinnangul on tegevuse mõjuga maastikukaitsealale arvestatud ja seda võimalikult vähendatud.
28.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et 21.08.2023 ehitusluba ei riku kaebaja õigusi, mistõttu puudub selle tühistamiseks alus.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb 20 euro ulatuses kohtukulude (riigilõiv) ja 5166 euro ulatuses kohtuväliste menetluskulude (õigusabi) väljamõistmist. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 13. JUUNI 2025
KOHTUOTSUSEGA.
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.