Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-24-1840 12. juuni 2025 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Oliver Kask ja Nele Siitam Rahapesu Andmebüroo taotlus X valduses olnud vara riigi omandisse kandmiseks Taotleja Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Merlin Suurna Puudutatud isik X, esindaja vandeadvokaat Rene Varul Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri ja 18. novembri 2024. a määrused Rahapesu Andmebüroo määruskaebused Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Rahuldada Rahapesu Andmebüroo määruskaebused.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri ja 18. novembri 2024. a määrused. Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 11. augusti 2024. a määrus, kuid muuta selle põhjendusi, lähtudes käesoleva määruse põhjendustest.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada määruse avaldamisel füüsiliste isikute (v.a esindajad, kohtutäitur) ja juriidiliste isikute (v.a pangad) nimed tähemärkidega.
Rahapesu Andmebüroo (RAB) esitas 19. juunil 2024 Tallinna Halduskohtule rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 7 alusel taotluse kohtutäitur Andrei Kreki ametialasele arvelduskontole nr EE041010010217933018 AS-is SEB Pank X (puudutatud isik) täiteasjas nr 066/2023/2038 laekunud vara 74 376,44 eurot riigi omandisse kandmiseks. Varem oli RahaPTS § 57 lg 1, lg 3 p 1 ja lg 6 alusel RAB-i ettekirjutustega kehtestatud samale kontole käsutuspiirang 30 päeva, 60 päeva ja halduskohtu loal üks aasta. Tallinna Halduskohtu
4.septembri 2023. a määrusega asjas nr 3-23-1937 antud loa alusel kehtestatud üheaastane käsutuspiirang pidi lõppema 6. septembril 2024. RAB põhjendas taotlust järgmiselt.
1.1.Taotluse rahuldamise eeldused on täidetud, sest RAB-il on jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesuga, vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud üks aasta, ei ole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku või vara tegelikku kasusaajat ning vara valdaja ei ole teatanud RAB-ile soovist varast loobuda. RAB-il on kahtlus, et vaidlusaluse vara päritolu ei ole legaalne ja puudutatud isik ei ole vara omanik ega tegelik kasusaaja.
1.2.Rahapesu eesmärk on varjata rahapesu eelset seost rahapesu objektiks oleva vara ja seda kuritegelikult kontrolliva isiku vahel, s.o asjaolu, et nimetatud isik käsutas vara ka enne selle näilikku teenimist pealtnäha seaduslikust allikast. Vara omanik ja tegelik kasusaaja saab olla vaid legaalsel teel
3-24-1840 saadud vahenditel. RahaPTS § 57 eesmärk on tõkestada rahapesu objektiks oleva varaga tehingute tegemist. Konto omanikku ei käsitata RahaPTS § 57 lg-te 6 ja 7 rakendamisel kontol oleva vara omaniku, vaid valdajana, st tema omandiõigust ei eeldata (RahaPTS § 57 lg 8).
1.3.RAB ei otsusta selle üle, kas lõppastmes on rahapesu toimunud. RAB-i haldusmenetluse eesmärk ei ole tagada kriminaalmenetluse eesmärke, vaid rahapesu kahtluse kohta teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning vajaduse korral abinõude rakendamine kahtlusaluse vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 54 lg 1 p 1). RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise võimalikkus ei sõltu vahetult kriminaalmenetluse toimingutest, v.a RahaPTS § 57 lg-s 5 sätestatud juhul. Vara kriminaalmenetluses arestimata jätmine või kriminaalmenetluse alustamata jätmine ei välista RahaPTS § 57 lg-te 6 ja 7 kohaldamist. Kuna RAB-i haldusmenetlus ja kriminaalmenetlus ei sõltu vahetult üksteisest, ei pea RahaPTS § 57 lg 7 sisustamisel lähtuma ka samadest eeldustest nagu kriminaalmenetluses laiendatud konfiskeerimise puhul. Kui rahapesu kuriteo puhul tuleb ära näidata kogu kuriteokoosseis, siis halduskonfiskeerimisel toimitakse teisiti.
1.4.Vara riigi omandisse kandmisel kehtib jagatud tõendamiskoormus. Omandiõiguse kindlakstegemine haldusmenetluses ei ole võrdsustatav kriminaalsüüdistuse esitamisega, mistõttu ei ole selle suhtes rakendatav kaitse enesesüüstamise vastu (põhiseaduse (PS) § 22).
1.5.Puudutatud isikult nõutakse täitemenetluses 72 618,44 euro tasumist (koos kohtutäituri tasuga 74 376,44 eurot). Swedbank AS-i nõue seostub Rakveres asuva korteriga, mis on pikka aega olnud puudutatud isiku vanemate elukoht. Nõude tasumiseks laekus 6.-7. juunil 2023 kohtutäituri ametialasele arvelduskontole puudutatud isiku kahelt kontolt kokku 74 376,44 eurot. Esiteks laekus 34 376,44 eurot AS-i SEB Pank kontolt, mis tuleneb valdavalt puudutatud isiku ema Y Hispaanias avatud kontolt, osaliselt isa C Malta kontolt, OÜ-lt Q ja W OÜ-lt. Teiseks laekus Barclay Bank UK PLC kontolt 40 000 eurot, mis on saadud maksevahendaja R kaudu Araabia Ühendemiraatide äriühingult T.
1.6.Puudutatud isik esitas RAB-ile AS-i SEB Pank konto osalise väljavõtte. Selle järgi on täitemenetluses nõude tasumiseks raha kogunenud alates 2023. a märtsi lõpust. Kui 29. märtsi 2023. a seisuga oli konto jääk 0,71 eurot, siis enne kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kande tegemist ehk 5. juunil 2023 oli kontol 37 307,98 eurot. Kontole laekus puudutatud isiku ema Hispaanias avatud kontolt ajavahemikus 12. aprill - 23. mai 2023 kokku 26 510 eurot. Puudutatud isik selgitas esmalt, et Hispaania kontolt laekunud vahendid pärinevad 2018. a-l välismaal müüdud kinnisvara eest laekunud summast, kuid selgitust tõendavaid dokumente korduvatele päringutele vaatamata ei esitanud. Hiljem muutis ta oma esialgseid selgitusi ja tõi välja, et Hispaania kontole on kantud tema säästud, mis osaliselt tekkisid Eestis 2008. a-l müüdud kinnisvarast. Ta selgitas, et elab 2000. aastate algusest alates Inglismaal, mistõttu on Eesti tema jaoks välismaa. RAB esitas puudutatud isikule kinnisvarast saadud vahendite päritolu kohta korduvalt päringuid, mille peale esitas isik Rakveres asuva kinnistu 18. mai 2007. a müügilepingu ja enda AS-i SEB Pank konto väljavõtte ajavahemiku kohta 19. veebruar 2007 - 18. veebruar 2008. Konto väljavõtte järgi laekus 23. mail 2007 kinnistu müügist kontole 2 562 500 Eesti krooni, millest 2 260 000 krooni edastati OÜ F kontole viitega laenulepingule. Kinnistu müügist laekunud vahenditest edastati kõnealusele Hispaania kontole 9000 eurot ehk 141 044 krooni. Puudutatud isik selgitas, et müügitehing näitab, et tal on olnud piisavalt raha, et tasuda täitemenetluse võlg legaalsetest vahenditest. Seejuures ei ole isik RAB-i korduvate päringute peale selgitanud, kuidas on 2007. a-l kontole laekunu seotud täitemenetluses kasutatud rahaga. Eeltoodu viitab sellele, et piiratud varade tegelikku päritolu püütakse varjata.
1.7.18. aprillil 2023 kanti OÜ Q kontolt 8000 eurot puudutatud isiku AS-i SEB Pank kontole selgitusega „vastavalt laenulepingule“. Puudutatud isiku selgituse kohaselt oli makse aluseks suuline laenuleping ja tehingu kohta ei ole võimalik esitada lisadokumente.
1.8.Puudutatud isiku isa Malta kontolt laekus AS-i SEB Pank kontole ajavahemikus 30. märts - 24. aprill 2023 kokku 5100 eurot. Puudutatud isik selgitas, et tema isa suhtes toimub kriminaalmenetlus, mistõttu kasutab ta PS §-s 22 sätestatud õigust mitte anda selgitusi, tunnistusi ega tõendeid asjaolude kohta, mida võidakse kasutada tema lähedaste vastu. 2(10)
3-24-1840
1.9.Puudutatud isiku AS-i SEB Pank kontole laekus 23. mail 2023 W OÜ kontolt 5000 eurot. Selgituse kohaselt oli tegu laenulepinguga. Laenu võtmise vajaduse tingis täitemenetluse algatamine. Laenuga kaasneb kohustus maksta intressi.
1.10.Puudutatud isik esitas RAB-ile Suurbritannias avatud konto osalise väljavõtte, mille järgi on täitemenetluses nõude tasumiseks vajalikud vahendid laekunud maksevahendajalt R. Samuti edastas puudutatud isik RAB-ile kohtutäiturile edastatud füüsilise isiku ankeedi, mille järgi saadi Suurbritannias avatud kontolt laekunud vahendid endiselt abikaasalt kingituseks. Selle kohta esitas puudutatud isik endise abikaasa E konto (First Abu Dhabi Bank) osalise väljavõtte ja seotud maksekorraldused, mille alusel laekusid endise abikaasa kontole vahendid Araabia Ühendemiraatides registreeritud äriühingult T. Äriühingu kohta on kahtlus, et vara päritolu ei ole legaalne. Äriühingult laekunud vahendite sisuks oli komisjoni maksmine. Puudutatud isiku selgituste kohaselt tegutses abikaasa pikka aega Suurbritannias kinnisvaraarendajana, kuid viis oma äritegevuse hiljuti üle Araabia Ühendemiraatidesse, kus tegutseb investeerimisvaldkonnas (eelkõige toorainetesse investeerimisega). Puudutatud isiku selgituse kohaselt ei ole tal volitust rääkida oma endise abikaasa eest.
1.11.Puudutatud isik märkis end ankeedis kui kodune/töötu. Selgituste kohaselt on tal lähedased perekondlikud suhted ning ta on saanud ja võtab vajaduse korral vastu perekonnaliikmete ((endise) abikaasa, ema ja isa) abi, sh raha ilma tagastamise kohustuseta.
1.12.RAB on avanud puudutatud isikule rahapesu kahtluse põhisisu. Enne vara riigi omandisse kandmist on isikul olnud ühe aasta jooksul võimalik põhjendada, miks tuleks vara lugeda talle õiguspäraselt kuuluvaks. Puudutatud isik esitas RAB-ile korduvalt selgitusi ja dokumente, kuid need ei tõenda vara legaalset päritolu. RAB-i korduvatele päringutele on puudutatud isik esitanud eluliselt ebausutavaid ja vastuolulisi selgitusi. Ka RAB ei ole ülesannete täitmise käigus tuvastanud piiratud vara legaalset päritolu ega selle tegelikku omanikku. RAB on puudutatud isikult kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha analüüsimiseks teinud mitmeid toiminguid, sh välispäringuid (14 välispäringut 5 riiki). RAB-i analüüsist nähtub, et puudutatud isik on variisik, kelle kontosid on kasutatud tõenäoliselt ebaseaduslikult saadud vahendite (kuritegelik vara või selle asemel saadud vara) liigutamiseks ja vara omaniku varjamiseks. Vara tegelik omanik ja kasusaaja ei ole puudutatud isik. RAB on teinud rahapesu kuriteo tunnuste ilmnemisel uurimisasutusele infoedastuse ja teavitanud vara piirangust. Uurimisasutus ei ole ilmnenud asjaoludele tuginedes vara praegu arestinud, kuid esineb jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et vaidlusalune vara ei ole legaalse päritoluga ja on saadud vara tegeliku omaniku varjamiseks.
2.Puudutatud isik palus jätta taotluse rahuldamata, esitades järgmised põhjendused.
2.1.Kahtlused vara legaalses päritolus ei ole leidnud kinnitust. Puudutatud isikule ei ole esitatud rahapesu kahtlustust ja teda ei ole kaasatud kriminaalmenetlusse. Puudutatud isiku isa suhtes käib Saksamaal kriminaalmenetlus, kuid seal ei ole mingeid arenguid toimunud. Isa eitab temale esitatud kahtlustusi ja peab neid põhjendamatuks. Seega on RAB-i tegutsemine ennatlik.
2.2.RAB menetleb kohtutäituri ametialase arvelduskonto kasutamist. Ettekirjutuse adressaadiks on kohtutäitur, kes on ühtlasi vara valdaja. Vara ei kuulu enam puudutatud isikule. Kohtutäitur tuleks kaasata menetlusse.
2.3.Kohtutäitur kontrollis puudutatud isiku ülekantud raha päritolu (RahaPTS § 2 lg 2 ja § 19) ja tuvastas selle legaalse päritolu. Puudutatud isik saatis kohtutäiturile ankeedi, milles on näidatud ülekantava raha päritolu. Samuti edastas ta kohtutäituri nõudmisel oma pangakonto väljavõtted ja endise abikaasa konto väljavõtte, millest nähtub raha kandmine endiselt abikaasalt puudutatud isiku kontole. Kohtutäitur ei tuvastanud õigusvastasust ja andis puudutatud isikule loa raha ülekandmiseks täituri kontole.
2.4.W OÜ kandis puudutatud isiku kontole 5000 eurot. Selle raha päritolu ei ole kordagi kahtluse alla seatud.
3(10)
3-24-1840
2.5.Puudutatud isik on andnud RAB-ile kogu nõutava teabe, mis tal on, ja vastanud jooksvalt kõikidele küsimustele. Muuhulgas edastas ta kinnistu 18. mai 2007. a müügilepingu, mille alusel laekus puudutatud isiku kontole 2 562 500 krooni, s.o ca 170 000 eurot. Seega on isik näidanud, et tal on olnud vähemalt alates 2007. a-st piisavalt kapitali, et seda investeerida ja kasvatada. Puudutatud isikul on olnud vahendeid, et tasuda hilisemat pangalaenu.
2.6.Pea pool summast, mis liikus kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, on tulnud puudutatud isiku endiselt abikaasalt. Ta on araablane, kuid ainult see asjaolu ei saa anda põhjust järeldada rahapesu vms tegevust.
2.7.Puudutatud isik ei näe, milliseid tõendeid on RAB menetluses kogunud ja miks on endiselt üleval kahtlused raha legaalses päritolus. Puudutatud isik soovib teada, milliseid tõendeid on RAB kogunud ja kas haldustoimiku juures on ka puudutatud isikut õigustavaid tõendeid, millele ei ole tuginetud. RAB ei ole võimaldanud puudutatud isikule ligipääsu haldusmenetluses kogutud tõenditele. Seetõttu palub puudutatud isik kohtul nõuda RAB-ilt asja juurde kogu haldusasja toimik.
3.Tallinna Halduskohus piiras 20. juuni 2024. a määrusega puudutatud isiku ja tema esindaja juurdepääsu RAB-i taotluse terviktekstile ja selle lisadele 2, 4 ja 6-9. Samuti kuulutas kohus menetluse vastavas osas kinniseks.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 11. augusti 2024. a määrusega RAB-i taotluse ning andis loa kanda puudutatud isikult täiteasjas nr 066/2023/2038 kohtutäitur Andrei Kreki ametialasele arvelduskontole AS-is SEB Pank kantud 74 376,44 eurot riigi omandisse. Halduskohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt.
4.1.Puudub vajadus kaasata kohtutäiturit menetlusse. Piirang puudutab vara, mis on praegu kohtutäituri ametialasel arvelduskontol, kuid see ei ole kohtutäituri vara (v.a täitekulusid puudutavas osas, kui vara vabastatakse piirangute alt). Kohtutäitur on täitemenetluses vaid võlgniku ja võlausaldaja vahendaja. Kuni vara ei ole kantud üle võlausaldajale, ei ole võlausaldaja nõue võlgniku vastu täidetud. See tähendab, et puudutatud isik on jätkuvalt kohustatud isikuks Swedbank AS-i ees. Kohtutäituril puudub õigus piirangu all olevat vara käsutada (RahaPTS § 57 lg 4). See tähendab, et RAB-i taotlus puudutab kohtutäiturit vaid seeläbi, et kui kohus annab RAB-ile loa kanda vara riigi tuludesse, peab kohtutäitur tegema vastava ülekande. Kohtutäituri enda huve ega varalisi õigusi vaidlus ei puuduta, sest tema täitekulude hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu jääb jätkuvalt alles.
4.2.Puudutatud isik ei ole tõendanud, et vaidlusalune vara kuulub talle ja pärineb legaalsest allikast. See, et vara oli enne kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ülekandmist puudutatud isiku kontol, ei tõenda tema omandiõigust varale (RahaPTS § 57 lg 8). Pelgalt raha kandmine oma erinevate kontode vahel või perekonnaliikmete kontode vahel ei muuda vara legaalseks sissetulekuks. Tõendatuks ei saa lugeda, et puudutatud isiku raha pärineb 17 aasta tagusest korteri müügist. Esiteks, puudutatud isik ei ole tõendanud, et korteri müügist saadud raha on ka 17 aastat hiljem alles ja puudutatud isiku käsutuses. Teiseks kinnitab puudutatud isiku esitatud konto väljavõte, et tema enda käsutusse jäi vaid väike osa sellest rahast. Suurem osa kanti muudele isikutele. Puudutatud isik ei ole näidanud, et ta oleks teistele isikutele üle kantud summad hiljem tagasi saanud, seda enam isikult, kes on hiljem pankrotti läinud (OÜ F). Samuti ei ole ta tõendanud, mille arvel on ta väidetavaid isiklikke sääste kogunud. Puudutatud isik on kinnitanud kohtutäiturile esitatud ankeedis, et ta on kodune/töötu. Ta ei ole esitanud tõendeid töötamise ega (legaalse) töötasu saamise kohta. Tema vanemad on pensionärid, kes elavad pensionist. RAB ei seadnud kahtluse alla, et osa rahast laekus endise abikaasa kontolt, kuid on selgitanud, mis põhjusel ei saa järeldada, et see on tõendatult legaalse päritoluga. Seejuures ei lähtu RAB-i järeldused isiku rahvusest. RAB on ka selgitanud, millised kahtlused tal W OÜ-lt saadud raha kohta esinevad. Need kahtlused on põhjendatud. Kui puudutatud isikul oli piisavalt isiklikke sääste, nagu ta väidab, siis puudus tal vajadus võtta pangast laenu, mida temalt nüüd sisse nõutakse. Samas on mittelegaalse vara segamine legaalsete vahenditega (nt pangalaen) rahapesus üks tavapäraseid võtteid vara päritolu varjamiseks. 4(10)
3-24-1840
4.3.RAB on täitnud temal lasuva uurimiskohustuse. Ta on küsinud puudutatud isikult korduvalt selgitusi ja tõendeid ning hinnanud esitatud selgituste ja tõendite usaldusväärsust. Samuti on ta kogunud iseseisvalt tõendeid, sh välisriikidest, ja selgitanud taotluses neist tehtud järeldusi. RAB-i järeldused ja analüüs näitavad, et puudutatud isik ei ole usutavalt tõendanud vaidlusaluse vara legaalset päritolu. Ta ei ole esitanud vastupidist kinnitavaid tõendeid ka kohtule. Puudutatud isiku viited PS §-le 22 ei ole asjakohased, sest selles sättes toodut saab kohaldada vaid kriminaal-, mitte haldusmenetluses. Haldusmenetluses on isikul kaasaaitamiskohustus ja oma väidete tõendamise kohustus. Seega ei saa puudutatud isikut lugeda vara õiguspäraseks omanikuks. Ilmselt on puudutatud isik variisik, varjamaks vara ja selle tegeliku valdaja vahelist seost. RAB ei ole suutnud tuvastada ka vara omanikku, mistõttu puudub võimalus vara õiguspärasele omanikule tagastada. See, et puudutatud isiku vastu ei ole algatatud kriminaalmenetlust, ei anna alust teha järeldust, et puudutatud isiku kasutuses olev vara on legaalset päritolu.
4.4.Asjakohatu on viide sellele, et kohtutäitur on juba uurinud vara legaalset päritolu. See ei võta RAB-ilt õigust täita talle RahaPTS-iga pandud kohustusi. RAB-i võimalused vara päritolu kohta uurimistoiminguid teha on suuremad. Seetõttu on tema tehtud järeldused ka usaldusväärsemad.
4.5.Puudub vajadus kogu haldusmenetluse toimik välja nõuda. RAB kajastas taotluses piisava põhjalikkusega enda kogutud tõendeid ja puudutatud isiku esitatud tõendeid ning põhjendas, kas ja milliseid järeldusi neist saab teha. Puudub põhjus kahelda RAB-i põhjendustes, miks puudutatud isiku tõendid ei tõenda vara legaalset päritolu. Puudutatud isikul oli võimalik esitada nii RAB-ile kui ka kohtule tõendeid, et tekkinud kahtlusi kummutada ja oma väiteid tõendada. Seda ei ole tehtud.
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31. oktoobri 2024. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse ja tühistas halduskohtu 11. augusti 2024. a määruse (resolutsiooni p-d 3 ja 4). RAB-i taotlus jäi rahuldamata (resolutsiooni p 5). Ühtlasi jättis ringkonnakohus asja materjalide juurde võtmata ja tagastas puudutatud isiku määruskaebuse lisad 1 ja 2 ning jättis rahuldamata tema taotluse võtta asja juurde RAB-i haldusmenetluse toimik (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Ringkonnakohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt.
5.1.Asjas ei vaielda selle üle, et W OÜ kontolt laekus puudutatud isiku kontole 5000 eurot. Seetõttu ei ole määruskaebuse lisad 1 ja 2 (W OÜ AS-i SEB Pank konto väljavõte mai 2023 kohta ja AS-i P e-kiri) selle asja lahendamiseks vajalikud ja tuleb tagastada (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2, § 198 lg 3).
5.2.Puudutatud isiku taotlus nõuda välja haldusmenetluse toimik jääb rahuldamata. Halduskohus piiras 20. juuni 2024. a määrusega puudutatud isiku ja tema esindaja juurdepääsu RAB-i 19. juuni 2024. a taotluse terviktekstile ning selle lisadele nr 2, 4 ja 6–9. Puudutatud isik ei ole määrust vaidlustanud. Haldusmenetluse toimiku väljanõudmine ei ole vajalik ka asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3).
5.3.Puudutatud isik leiab ekslikult, et pärast vaidlusaluse vara ülekandmist kohtutäituri ametialasele arvelduskontole on see kohtutäituri vara. Halduskohus leidis õigesti, et kohtutäitur on täitemenetluses üksnes võlgniku ja võlausaldaja vahendaja ning kohtutäituri ametialasel arvelduskontol olev raha (v.a täitekulusid puudutav osa pärast vara piirangute alt vabastamist) ei ole kohtutäituri vara. Kohtutäitur on 22. oktoobri 2024. a vastuses ringkonnakohtule kinnitanud, et vaidlus ei puuduta tema huve ega varalisi õigusi.
5.4.RAB on seisukohal, et RahaPTS § 57 lg-test 8 ja 10 tulenevalt ei saa RahaPTS § 57 lg-te 6 ja 7 rakendamisel jätkuva rahapesu kahtluse korral pidada puudutatud isikut kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kantud vara (nõudeõiguse) omajaks või tegelikuks kasusaajaks. Konto omaniku omandiõiguse mitte-eeldus kehtib kuni rahapesu kahtluse ümberlükkamiseni ehk vara legaalse päritolu tõendamiseni. See RAB-i seisukoht on õige vaid osaliselt. Kui puudutatud isik jätab rahapesukahtluse käsutuspiirangu tähtaja lõpuni kõrvaldamata, ei piisa RahaPTS § 57 lg 8 järgsest konto omaniku omandiõiguse mitte-eeldusest, et kanda puudutatud isiku kontodelt kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kantud vara RahaPTS § 57 lg 7 alusel riigi omandisse. 5(10)
3-24-1840 RahaPTS § 57 lg-s 8 sätestatud konto omaniku omandiõiguse eelduse välistusest ei saa tuletada järeldust, et kui konto omanik ei lükka rahapesukahtlust ümber, ei olegi kontovara (nõudeõiguse) omaja või tegelik kasusaaja mitte konto omanik, vaid tuvastamata isik. RahaPTS § 57 lg 8 ei muuda tsiviilõiguslikke suhteid, st ei lõpeta ega välista kellegi omandiõigust.
5.5.RahaPTS § 57 lg 7 võimaldab kanda riigi omandisse üksnes omanikuta (n-ö peremehetut) vara, mitte lihtsalt kõrvaldamata rahapesukahtlusega vara. Jätkuv kahtlus on piisav selleks, et seada RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 ja 6 alusel piirangud vara käsutamisele, kuid mitte selleks, et kanda vara RahaPTS § 57 lg 7 alusel riigi omandisse. Kuivõrd vara riigi omandisse kandmiseks ei piisa kõrvaldamata rahapesukahtlusest, ei ole asja lahendamisel määravat tähtsust, kas ja millises ulatuses oli puudutatud isikule teada, mille kohta tal tuleks RAB-ile tõendeid esitada. Üldjuhul on alust eeldada, et kui RAB on seadnud kontole saabunud varale käsutuspiirangu, on konto omanikule ka lisaselgitusteta arusaadav, et vara legaalse päritolu tõendamiseks tuleks tal esitada RAB-ile tõendid selle tehingu või toimingu kohta, mille alusel vara kontole laekus. RahaPTS § 57 lg-d 1, 3 ja 6 ei nõua puudutatud isikult mitte RAB-i kahtluste (või nende aluseks oleva teabe) ümberlükkamist, vaid tõendite esitamist piiratava vara päritolu kohta.
5.6.RahaPTS § 57 lg 7 alusel saab kontol olevat vara, millest konto omanik ei soovi loobuda, riigi omandisse kanda üksnes siis, kui on tõendatud, et vara ei oleks pidanud kõnealusele kontole üldse jõudma. Sellise olukorraga oli tegemist nt haldusasjas nr 3-20-664. RAB ei ole tõendanud, et puudutatud isiku kontodele algsed maksed teinud isikud oleks väitnud tehingute mittetoimumist ja toimunud ülekannete alusetust. Samuti ei saa alusetuks või tahtevastaseks pidada seda, et puudutatud isik kannab vara enda ühelt kontolt teisele.
6.Tallinna Ringkonnakohus mõistis 18. novembri 2024. a määrusega RAB-ilt välja määruskaebuse menetlemisega seotud puudutatud isiku esindaja kulu 1098 eurot. Puudutatud isiku menetluskulude hüvitamise taotluses kajastatud toimingud ja seotud esindajakulu on HKMS § 109 lg 6 tähenduses vajalikud ja põhjendatud. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning asja tähendust puudutatud isiku jaoks, s.o puudutatud isiku jaoks kaalul olnud varaliste hüvede suurust, ei ole esindajakulu 1098 eurot (sh käibemaks 198 eurot) ülepaisutatud. Esindajakulu kandmise kohustus on HKMS § 109 lg 11 kohaselt tõendatud advokaadibüroo arvega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.RAB palub määruskaebustes tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2024. a määruse resolutsiooni p-d 3–5 ning 18. novembri 2024. a määrus. RAB palub teha asjas uue määruse ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 11. augusti 2024. a määrus, millega RAB-i taotlus rahuldati. Sõltuvalt vaidluse tulemustest tuleb nii ringkonnakohtus kui ka Riigikohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda või kui RAB-i määruskaebus jääb rahuldamata, siis vähendada kõnealuseid menetluskulusid kohtu äranägemisel mõistliku summani. RAB põhjendab oma määruskaebusi järgmiselt.
7.1.Vaidlusaluse vara riigi omandisse kandmise RahaPTS § 57 lg 7 järgsed eeldused on täidetud: taotluse on esitanud RAB, vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud üks aasta, ei ole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku ega tegelikku kasusaajat ning esineb jätkuv rahapesukahtlus.
7.2.Ringkonnakohus mõistab RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise eeldusi liiga kitsalt. Esiteks, RAB-i hinnangul ei saa RahaPTS § 57 lg 7 sisustamisel lähtuda kitsalt sätte grammatilisest tõlgendusest, vaid arvestada tuleks laiemalt kogu RahaPTS §-s 57 toodud regulatsiooni ja selle eesmärki – tõkestada rahapesu objektiks oleva varaga toimingute tegemine. Teiseks, ringkonnakohus järeldas, et praeguses asjas ei ole tõendatud, et vara ei oleks pidanud puudutatud isiku kontodele üldse jõudma. Sellega ei saa nõustuda. RAB-i ettekirjutustest ja faktilistest asjaoludest nähtuvad asjaolud, miks esineb rahapesukahtlus ja veendumus, et kõnealune vara ei oleks pidanud üldse puudutatud isiku kontole jõudma. RAB-i korduvatele päringutele on puudutatud isik esitanud vara päritolu kohta eluliselt 6(10)
3-24-1840 ebausutavaid ning vastuolulisi selgitusi. Süvenenud on kahtlus, et ta ei ole kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kantud vara omanik ega tegelik kasusaaja, vaid variisik. RAB tõi kohtule esitatud taotluses kokkuvõtlikult välja, et puudutatud isik esitas RAB-ile kaheksal korral selgitusi ja dokumente. RAB-i hinnangul ei tõenda need vara legaalset päritolu. Isiku esitatud tõendid ei lükka ümber kahtlusi ega kinnita, et ta sai kohtutäituri kontole kantud vara legaalsel teel ja on tegelikult selle omanik.
7.3.Ringkonnakohtu tõlgendus RahaPTS § 57 lg 8 kohta on väär. RAB-i hinnangul ei ole tsiviilõiguse omandit puudutavad sätted asjakohased, vaid lähtuda tuleb viidatud RahaPTS-i erinormist omandiõiguse eelduse kohta. Seejuures ei ole RahaPTS § 57 lg 8 vastuolus PS § 22 lg-st 3 tuleneva enese mittesüüstamise privileegiga ega ka omandi puutumatusega. RahaPTS § 57 lg 8 näeb ette jagatud tõendamiskoormise, kuna puudutatud isik teab ise kõige paremini, millised tõendid võiksid tõendada vara õiguspärast kuuluvust. Isik, kelle nimel on pangakonto avatud, peab tõendama, et tema ning raha tema pangakontole kandnud isiku vahel oli tegelik ja õiguspärase sisuga majandustehing. RAB on oma analüüsi käigus jõudnud järelduseni, et praegusel juhul ei olnud tegu õiguspäraste majandustehingutega, vaid tehingutega, mille lõppeesmärk on olnud vara tegelikku päritolu varjata. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et vaidlusalune vara kuulub õiguspäraselt temale. Asjaolu, et vara oli enne kohtutäiturile kandmist puudutatud isiku kontol, ei tõenda tema omandiõigust (RahaPTS § 57 lg 8).
7.4.Puudutatud isiku kontole jõudnud vara pärineb tõenäoliselt kuritegelikust tegevusest või on selle eest saadud vara. Selle varaga on tehtud vara varjamise toiminguid. Puudutatud isik on variisik, kelle kontosid on kasutatud tõenäoliselt ebaseaduslikult saadud vahendite liigutamiseks ja vara tegeliku omaniku varjamiseks. Seega piiratud vara tegelik omanik ega kasusaaja ei ole puudutatud isik. RAB ei pea tõendama, et vara on saadud kuritegevuse tulemusena, vaid piisab põhjendatud kahtluse olemasolust. Praegusel juhul on RAB taotluses ära näidanud ka vara võimaliku kuritegeliku päritolu.
7.5.Ringkonnakohtu RahaPTS § 57 tõlgendus ei arvesta seda, et süüdimõistva kohtuotsuseta kuriteokahtlusega vara konfiskeerimine on rahvusvaheline kohustus. RAB tegutses oma pädevuse piirides ega korralda süüteomenetlust. Kui kriminaalmenetlust ei algatata, aga esineb rahapesukahtlus, ei ole õiguspärane lubada legaalsesse majanduskäibesse rahapesukahtlusega vara. Halduskonfiskeerimise puhul ei ole küsimuse all isiku (karistusõiguslik) süü ega isiku karistamine ning täidetud ei pea olema kõik samad kohustuslikud (koosseisu) elemendid, mis kehtivad rahapesule.
7.6.Käsutuspiirangu loa saamisest kuni RAB-i taotluse esitamiseni ei ole menetluslik olukord muutunud. RAB-il ei ole õnnestunud vara omanikku või tegelikku kasusaajat kindlaks teha.
7.7.Haldusasi nr 3-23-1937 puudutas sarnaseid küsimusi. Puudutatud isiku põhiseisukohad kattuvad läbi kohtuastmete praeguses ja viidatud haldusasjas. Asja keerukus ja maht ning dubleerivate (osaliselt ka õiguslikult valede) seisukohtade esitamine räägivad samuti vastu menetluskulude hüvitamise taotluse tervikuna rahuldamisele. Seetõttu tuleb puudutatud isiku kulusid nende väljamõistmise korral vähendada.
8.1.Puudutatud isiku konto kaudu liigutati tõenäoliselt ebaseaduslikult saadud vara ja varjatakse tegelikku kasusaajat RahaPTS § 4 mõttes. Puudutatud isik ei ole piiratud vara tegelik kasusaaja RahaPTS § 9 tähenduses, vaid variisik. RAB-il ei ole õnnestunud kindlaks teha vara tegelikku kasusaajat ehk majanduslikus mõttes omanikku. Puudutatud isik ei ole RAB-i ülekaalukal tõenäosusel põhinevat jätkuvat rahapesukahtlust kummutanud. Ta on esitanud eluliselt ebausutavaid ja vastuolulisi selgitusi. Kahtlus, et vara päritolu ei ole legaalne, on süvenenud. RAB-i korraldatud menetluse alusel saab pidada ülekaalukalt tõenäoliseks käsitlust, et tegelik kasusaaja on kindlaks tegemata ning puudutatud isiku kontot kasutati üksnes kuritegelike vahendite liigutamiseks.
8.2.Halduskonfiskeerimist kohaldatakse subsidiaarselt kriminaalmenetlusest jäävate lünkade täitmiseks (nii 34 376,44 kui ka 40 000 euro osas). Muuhulgas on RAB pädevaid organeid kuriteo tunnuste esinemisest teavitanud (RahaPTS § 54 lg-s 3 sätestatud teavitamiskohustus). 7(10)
3-24-1840
9.Puudutatud isik palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Loa andmise eeldused ei ole täidetud. Puudutatud isiku suhtes ei ole algatatud kriminaalmenetlust rahapesu kahtlusel. Sama kehtib puudutatud isiku ema, endise abikaasa, T ja OÜ W kohta. Kas puudutatud isiku isa suhtes menetleti Saksamaal just rahapesu kriminaalasja, selle kohta puudub teave. RAB ei ole mõistlikult ega eluliselt usutavalt põhjendanud rahapesukahtlust ega ka seda, kas esineb mõjuv põhjus, miks vara ei saa konfiskeerida kriminaalmenetluses. RAB on teinud kindlaks nii konto omaniku (puudutatud isik) kui ka isikud, kelle kontodelt on raha pärinenud. Ei ole alust arvata, et kusagil on veel vara tegelik kasusaaja (omanik), kelle isikut ei ole õnnestunud kindlaks teha.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.RAB-i määruskaebused tuleb rahuldada ning Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri ja
18.novembri 2024. a määrused tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Jõusse jääb Tallinna Halduskohtu 11. augusti 2024. a määrus, kuid kolleegium muudab selle põhjendusi, lähtudes käesoleva määruse põhjendustest.
11.Riigikohtu halduskolleegium selgitas 31. märtsi 2025. a määruses nr 3-23-2858/48, millised on eeldused, et anda RAB-ile halduskohtu luba kanda füüsilise isiku kontovara riigi omandisse (ehk halduskonfiskeerida). Need on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Halduskohtul tuleb halduskonfiskeerimiseks loa andmisel kehtiva seaduse järgi esmalt selgitada, kas esineb mõjuv põhjus, miks vara ei saa konfiskeerida kriminaalmenetluses (p 17). Selliseks mõjuvaks põhjuseks võib olla kuriteo aegumine, kahtlustatava või süüdistatava parandamatu haigus, surm, kõrvalehoidmine kriminaalmenetlusest või immuniteet, tõendamisraskuste (eelkõige rahvusvahelise koostöö võimatus) tõttu kriminaalmenetluse lõpetamine, teises riigis toimetatav kriminaalmenetlus ning sellest tulenev vajadus vältida ne bis in idem-põhimõtte rikkumist vms (p 17.4). 2) Muude halduskonfiskeerimiseks vajalike eelduste osas saab halduskohus piirduda küsimusega, kas vara riigi omandisse kandmine ei ole ilmselgelt välistatud (p 19). Kõnealused muud eeldused on kumulatiivselt järgmised (p 22): 2.1) taotluse on esitanud RAB või prokuratuur; 2.2) vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud üks aasta (üheaastast tähtaega tuleb arvestada esmase piirangu kehtestamisest RahaPTS § 57 lg 1 alusel, mitte 60 päeva möödumisest); 2.3) vaidlusalune vara on jätkuvalt seotud rahapesu kahtlusega (RahaPTS § 57 lg 1) ja vara legaalne päritolu ei ole tõendatud (RahaPTS § 57 lg 3 p 1, lg 10). Kõnealune tingimus eeldab järgmiste asjaolude analüüsi: a) rahapesu kahtluse olemasolu, b) rahapesu kahtlus on jätkuv, c) kahtlus on vaidlusaluse vara suhtes, d) vara legaalne päritolu ei ole tõendatud ehk ümber ei ole lükatud vara seotust rahapesu kahtlusega (p 24). RAB peab tõendama, et rahapesu toimus ülekaaluka tõenäosusega (p 24.2). Isikul on võimalus esitada põhjendused selle kohta, et vara (või osa sellest) on legaalne ehk RAB-i ülekaalukal tõenäosusel põhinev kahtlus vara kuritegelikust päritolust kummutada vähemalt määral, et kahtlus vara legaalsuses pole enam ülekaalukas (p 24.5); 2.4) ei ole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku või kontol oleva vara (omanikku või) tegelikku kasusaajat või vara valdaja teatab varast loobumise soovist. See eeldus võimaldab füüsilise isiku kontovara riigi omandisse kanda järgmistel juhtudel (vt p 31). Esiteks, konto omanik on teatanud soovist varast loobuda. Teiseks, kontovara tegelik kasusaaja (ehk majanduslikus mõttes omanik) ei ole teada. See hõlmab ka juhtumeid, kus isik on kinnitanud enda variisikuks olemist, kuid ei anna nõusolekut 8(10)
3-24-1840 vara halduskonfiskeerida, ei tee koostööd, kaob või muutub muul põhjusel kättesaamatuks. Kontovara omaniku kindlakstegemine ei välista kontovara halduskonfiskeerimist, kui kohus on veendunud, et tegelik kasusaaja on kindlaks tegemata (p 30.3).
12.Eelduste täidetuse kontrolli järjekord ei ole oluline. Võib alustada nii vara riigi omandisse kandmise subsidiaarsuse küsimusest (eeltoodud p 11 alap 1) kui ka sellest, kas halduskonfiskeerimine ei ole RahaPTS § 57 lg-s 7 sätestatud eeldusi silmas pidades ilmselgelt välistatud (eeltoodud p 11 alap 2). Ka RahaPTS § 57 lg 7 eelduste juures (eeltoodud p 11 alap-d 2.1–2.4) ei ole kontrolli järjekord oluline. (Vt RKHKo 3-23-2858/48, p-d 19.1 ja 23.)
13.Ei vaielda selle üle, et taotluse on esitanud RAB ning vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud üks aasta (eeltoodud p 11 alap-d 2.1 ja 2.2).
14.Kolleegiumi hinnangul on RAB mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud, miks esineb kogu vaidlusaluse vara suhtes jätkuv ülekaalukal tõenäosusel põhinev rahapesukahtlus. Puudutatud isik ei ole suutnud RAB-i kahtlust vara legaalsuses kummutada. Puudub vajadus korrata halduskohtu põhjendusi (HKMS § 231 lg 6).
15.Puudutatud isik kandis vaidlusaluse vara enda kontodelt kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Nagu mistahes muu konto, nii ka kohtutäituri ametialase arvelduskonto puhul kuulub nõudeõigus panga vastu kontol oleva vara ulatuses täiturile. Siiski on sellisel arvelduskontol olulised eripärad. Avalik-õiguslikku rahalist kohustust täites (vt RKTKo 3-2-1-157-15, p-d 17 ja 18) peab kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 43 sätestatud tähtaegu järgides kandma võlgnikult laekunu edasi sissenõudjale. Kohtutäitur võib enda ettevõtluskontole kanda vaid täitekulude hüvitise, sh kohtutäituri tasu (TMS § 43 lg 1 teine lause, justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ § 57 lg 2). Erandjuhtudel on võlgnikul võimalik kohtutäiturile ülekantu ka tagasi nõuda, näiteks kui kohtutäitur on arestinud võlgniku pangakonto ulatuses, mida seadus ei võimalda (vt TMS § 43 lg 11, § 131). Kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekuv ei kuulu kohtutäituri pärandvara hulka, laekunud raha ei või kohtutäitur kasutada büroo ülalpidamise kulude katmiseks ning arvelduskonto üldjuhul suletakse kohtutäituri ametist lahkumise päeval (vt justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ § 56 lg 2 p 1 ja lg 4, § 57 lg 3). Eeltoodud normides sisalduvast avalik-õiguslikust regulatsioonist ja piirangutest nähtub, et kuigi ka kohtutäituri ametialase arvelduskonto puhul kuulub nõudeõigus panga vastu kontol oleva summa ulatuses kohtutäiturile, on viimane vahendaja rollis ja üksnes formaalselt konto omanik (vrd ka võlaõigusseaduse § 626 lg 3 ja RKTKo 2-15-9288/60, p 25.1, samuti RKKKm 1-24-4647/17, p 33).
16.Nagu öeldud, kontovara omaniku kindlakstegemine ei välista kontovara halduskonfiskeerimist, kui kohus on veendunud, et tegelik kasusaaja on kindlaks tegemata. Praegusel juhul on tegu just sellise olukorraga. Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kellel on omandi või muul viisil kontrollimise kaudu lõplik valitsev mõju füüsilise või juriidilise isiku üle või kelle huvides, kasuks või nimel tehing või toiming tehakse (RahaPTS § 9 lg 1). RAB on selgitanud, milliseid toimingud ta on teinud, et täita endal lasuvat uurimiskohustust (vt nt eest määruse p-d 1.11, 4.3 ja 8.1). Halduskohus asus menetlusnorme järgides tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et puudutatud isik on tõenäoliselt variisik. Vaatamata kogutud teabele on vara tegelik kasusaaja senini kindlaks tegemata.
17.Eeltoodust tulenevalt ei ole muid eeldusi silmas pidades vara riigi omandisse kandmine praegusel juhul ilmselgelt välistatud. Kohtud ei ole siiski analüüsinud, kas halduskonfiskeerimise subsidiaarse
9(10)
3-24-1840 kohaldamise nõue on täidetud, st kas esineb mõjuv põhjus, miks vara ei saa konfiskeerida kriminaalmenetluses.
18.Riigikohus saab lihtmenetluses erandina arvestada asjaolusid, mida pole tuvastatud alama astme kohtu otsusega (HKMS § 134 lg 1, lg 2 p 4 ja lg 3; vt RKHKo 3-18-306/41, p 7). RAB selgitas taotluses halduskohtule, et on RahaPTS § 54 lg-st 3 tuleneva uurimisasutuste teavitamiskohustuse täitnud (vt ülal määruse p 1.12). Ka selgitati taotluses seoseid kriminaalmenetlusega (puudutatud isiku eest varjatud osad). Arvestades eeltoodut koostoimes RAB-i lisaselgitustega, on ka halduskonfiskeerimise kohaldamise subsidiaarsuse eeldus täidetud.
19.Kolleegium lisab, et kohtutäituri ametialasel arvelduskontol oleva vara halduskonfiskeerimiseks loa andmisel ja vastava ettekirjutuse tegemisel puudub üldjuhul vajadus kaasata menetlusse sissenõudjat, kelle nõue jääb halduskonfiskeerimise tõttu täitmata. Kuni täitur ei ole vara sissenõudjale üle kandnud, ei ole tal tekkinud omandiõigust ja tal säilib nõudeõigus võlgniku vastu. Küll tuleks menetlusse kaasata kohtutäitur ametialasele arvelduskontole kantud täitekulusid puudutavas osas. Tallinna Ringkonnakohus esitas 10. oktoobril 2024 kohtutäiturile kohtunõude, paludes esitada asja kohta oma seisukoht. Kohtutäitur vastas, et kohtuasi ei puuduta tema huve ega varalisi õigusi ning et nõue puudutatud isiku vastu täitekulude näol jääb alles ka pärast halduskonfiskeerimist. Seega on kohtutäitur saanud loa andmise menetluses oma seisukoha esitada (vt ka HKMS § 264 ja § 134 lg 1).
20.Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu 31. oktoobri 2024. a määruse, mis lahendas põhivaidluse, tuleb tühistada ka menetluskulusid välja mõistev ringkonnakohtu 18. novembri 2024. a määrus. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.