Phonetex Ltd hagi OÜ Bonell Finance (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani vastu nõudega tuvastada, et pankrotihalduril ei ole õigust maksta OOOle Algoritm välja raha OOO Algoritm välistamistaotluse alusel
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.05.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3 500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Phonetex Ltd apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Phonetex Ltd. (registrinumber 29691, asukoht Trust Company Complex Ajeltake Road, Ajeltake Island, Majuro Marshalli Saarte Vabariik), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver
1(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-4349
(e-post: XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ Bonell Finance (pankrotis, registrikood 11544861, asukoht Astangu tn 21C-166, Tallinn, 13519), pankrotihaldur Andres Tootsman, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Kedli Anvelt (e-post: XXX) Kolmas isik: OOO Algoritm (üldine riiklik registreerimisnumber 1089847379940, maksumaksja identifitseerimiskood/registrikood 7839391421, asukoht Bolshaja Raznochinnaja 14 a, 197110 Sankt Peterburg, Vene Föderatsioon), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman (e-post XXX) Istungi toimumise aeg
1.Jätta Harju Maakohtu 25.05.2016 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi
2.Phonetex Ltd apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta OÜ Bonell Finance (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani ja OOO Algoritm menetluskulud ringkonnakohtus Phonetex Ltd kanda ja Phonetex Ltd menetluskulud tema enda kanda.
4.Mõista välja Phonetex Ltd-lt OÜ Bonell Finance (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani kasuks menetluskulude katteks 2 177,4 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Phonetex Ltd-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Mõista välja Phonetex Ltd-lt OOO Algoritm kasuks menetluskulude katteks 945 eurot.
7.Rahuldada OÜ Bonelli Finance (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsmani taotlus 12.01.2017 istungi protokolli parandamiseks osaliselt. Parandada 12.01.2017 istungi protokollis K.Anvelti öeldut: „Kostja on seisukohal, et kui makseasutus kaotab tegevusloa, siis klientide vara muutub makseasutuse varaks“ selliselt, et õige sõnastus on järgmine: „Hageja on seisukohal, et kui makseasutus kaotab tegevusloa, siis klientide vara muutub makseasutuse varaks“.
8.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-4349 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Marshalli Saarte Vabariigis registrinumbri 29691 all registreeritud äriühing Phonetex Ltd (I tl 42-45, edaspidi hageja) esitas 20.03.2015 Harju Maakohtusse hagi OÜ Bonell Finance (pankrotis, edaspidi ka võlgnik) pankrotihalduri Andres Tootsmani (edaspidi kostja või pankrotihaldur) vastu nõudega tuvastada, et kostjal ei ole õigust maksta Venemaa äriühingule OOO-le Algoritm (edaspidi ka Algoritm või kolmas isik) välja raha viimase poolt esitatud välistamistaotluse alusel. Hagiavalduse kohaselt on hageja võlgniku suurim võlausaldaja. Võlgniku pankrotimenetluses on esitatud 5 nõudeavaldust kogusummas 3 626 827,10 eurot ja hageja nõue moodustab sellest 2 757 740,57 eurot (76%). Võlgniku võlausaldajate üldkoosolek ei tunnustanud pankrotimenetluses hageja nõuet, kuna selle vaidlustas Algoritm (samuti võlgniku võlausaldaja), samas kui pankrotihaldur, võlgnik ega ükski teine võlausaldaja hageja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Võlgniku vara koosneb pangakontol olevast rahast summas 648 869 eurot ja võlgniku nõudest eraisiku vastu summas 2 073 517 eurot, millest viimane on pankrotihalduri hinnangul lootusetu. Pankrotivara koosseisust tulenevalt on ilmne, et võlausaldajate, sh hageja, võimalused saada oma nõuded pankrotimenetluses hüvitatud, sõltuvad sisuliselt üksnes sellest, kuidas toimib pankrotihaldur võlgniku pangakontol paikneva rahasummaga. Kui kõnealust rahasummat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katmiseks kasutada ei saa, muutub võlgnik rahatuks. 12.12.2014.a. esitas Algoritm kostjale taotluse välistada võlgniku pangakontol olev rahasumma 648 817 eurot pankrotivarast. Üheaegselt välistamistaotlusega esitas Algoritm võlausaldajana ka nõude võlgniku pankrotimenetluses kogusummas 852 008,65 eurot, milline summa sisaldab ka 648 817 eurot, st summat, mille osas on Algoritm esitanud kostjale välistamistaotluse. Hageja arvates ei saa ühte ja sama nõuet käsitleda samaaegselt võlausaldaja nõude ja välistamistaotluse esemena ning on seisukohal, et võlgniku pangakontol olev raha summas 648 869 eurot on pankrotiseaduse (PankrS) § 108 lg 1, 2 ja 3 tähenduses pankrotivaraks ning ei kuulu pankrotivarast välistamisele. Algoritmi nõue summas 852 008,65 eurot on kantud 04.03.2015.a. nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuete nimekirja, mistõttu Algoritmil puudub alus taotleda vara välistamist (pankrotimenetluses tunnustatud nõuet ei saa ei täielikult ega osaliselt rahuldada pankrotivara välistamise teel). Sellegipoolest on pankrotihaldur (kostja) teatanud oma 13.03.2015.a. e-kirjaga Algoritm esindajale, et on otsustanud Algoritmi välistamistaotluse rahuldada ja tagastada pankrotivarast taotletud rahasumma 646 687 eurot. Hageja leiab, et kostja selline samm kahjustaks kõigi võlgniku võlausaldajate, sh hageja kui suurima võlausaldaja, õigusi ja huve, sest sellise kava kohaselt kantakse praktiliselt kogu pankrotivara üle ainult ühele võlausaldajale ning pankrotivarasse allesjääv summa ei kata ligilähedaseltki pankrotimenetluse kulusid, rääkimata võlausaldajate nõuetest. Kostja selline otsus tähendab sisuliselt võlgniku pankrotipesa muutmist varatuks, mille tagajärjel ükski teine võlausaldaja peale Algoritmi ei saa minimaalselgi määral oma nõuet rahuldatud ning võlgniku pankrotimenetlus raugeb.
2.Pankrotimenetluse raugemist kinnitab hageja arvates ka 16.03.2015.a. kohtumäärus, millega on otsustatud võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu lõpetada, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 15 000 eurot. Hageja hinnangul on ilmselge, et olukorras, kus pärast
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-4349 pankrotihalduri kavandatavat vara välistamist puudub pankrotipesas vara ning seal olnud raha on kantud Algoritmile kui Venemaal asuvale äriühingule (kust selle tagasisaamine on lootusetu), ei saa üheltki võlausaldajalt ega kolmandalt isikult mõistuslikult eeldada 15 000 euro suuruse deposiidi tasumist pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Seega tooks kostja kavandatud välistamistaotluse rahuldamine kaasa olukorra, kus võlgniku pankrotimenetlus raugeb ja kostja vabaneb pankrotihalduri kohustustest, ilma et ta oleks teinud midagi võlausaldajate huvide kaitseks ja võlausaldajate nõuded jäävad täies ulatuses rahuldamata. Hageja leiab, et Algoritmi taotluse alusel 646 687 euro välistamisega pankrotivarast rikuks kostja PankrS § 55 lg 1 ja 2 sätestatud pankrotihalduri kohustusi (sh kohustus kaitsta kõigi võlausaldajate huve ning tagada seaduslik ja majanduslikult otstarbekas pankrotimenetlus, samuti kohustus täita oma ülesandeid korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve arvestaval viisil) ning kahjustaks oluliselt hageja kui võlausaldaja õigusi ja huve. Pankrotihalduri otsus 646 687 eurot pankrotivarast välistada teeniks üksnes Algoritmi huve ning tekitaks suure majandusliku kahju kõigile teistele võlgniku pankrotivõlausaldajatele (kahju seisneb pankrotivara arvel oma nõude vähemalt osalise rahuldamise võimaluse kaotuses). Eeltoodu alusel hageja leiab, et tal on õiguslik huvi taotleda kohtult tuvastamist, et kostjal kui võlgniku pankrotihalduril ei ole õigust maksta Algoritmile viimase välistamistaotluse alusel välja raha 646 687 eurot võlgniku pangakontolt.
3.Hageja ei nõustu kostja ja kolmanda isiku poolt hagile esitatud vastuväidetega. Hageja leiab, et kolmas isik Algoritm ei olnud vaidlustatud rahasumma kandmisel võlgniku pangakontole makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) tähenduses võlgniku klient, kuna raha kanti võlgniku pangakontole mitte Algoritmi, vaid USA äriühingu Discount Provider of USA, Inc (edaspidi Discount Provider) korraldusel ning võlgnik pidi Discount Provideri korraldusel selle summa sularahas edasi toimetama Discount Provider esindajale. Seega oli MERAS tähenduses võlgniku kliendiks Discount Provider, mitte Algoritm. Hageja leiab samuti, et Algoritmi poolt raha kandmine võlgniku pangakontole ei ole käsitletav ka käsundiandja poolt käsundisaajale käsundi täitmiseks üleantud nõude või vallasasjana võlaõigusseaduse (VÕS) § 626 lg 3 tähenduses, kuna käsunduslepingu olemasolu Algoritmi ja võlgniku vahel ei ole tõendatud. Hageja väidab, et Algoritm ei andnud võlgnikule vaidlusaluse rahasumma suhtes maksekäsundit VÕS § 703 tähenduses ega ole sõlminud võlgnikuga makseteenuse lepingut VÕS § 709 tähenduses (II tl 55-56, 108-111). Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei nõustu, et Algoritmi taotluse puhul puuduvad vaidlusaluse raha võlgniku pankrotivarast välistamise alused. Kostja arvates kuulub vaidlusalune raha välistamisele MERAS § 79 lg 2 või alternatiivselt VÕS § 626 lg 3 teise alternatiivi alusel. Kostja leiab, et võlgniku arvelduskontol oleva raha võlgniku pankrotivarast välistamist ei välista asjaolu, et Algoritm on esitanud sama nõude ka võlgniku pankrotimenetluses pankrotivõlausaldajana. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et Algoritm ei olnud võlgniku klient ning seetõttu ei olnud tegemist makseasutusele usaldatud kliendi varaga, kuna võlgniku ja Algoritmi vaheline lepinguline suhe on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga (II tl 50-51, 122-126, 122-127). Kolmanda isiku seisukoht
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-4349
5.Kolmas isik OOO Algoritm vaidleb hagiavaldusele vastu ja toetab kostja seisukohti (II tl 61-62, 113-114). Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 7 835,60 eurot ja kolmanda isiku kasuks 2 790 eurot ning viivise menetluskuludelt.
7.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et võlgniku pankrotivara suhtes ei ole võimalik kohaldada MERAS § 79 lg 2, kuna võlgnik ei olnud pankroti väljakuulutamise ajal 27.11.2014 enam MERAS tähenduses makseasutus, sest sel ajal puudus tal finatsvaldkonnas tegutsemiseks tegevusluba. Kohus on seisukohal, et võlgniku suhtes MERAS sätete kohaldamise eelduseks on see, et pankroti väljakuulutamise ajal oleks tegemist tegutseva makseasutusega.
8.Samas on kohus seisukohal, et vaidlusaluse raha suhtes on kohaldatav VÕS § 626 lg 3 tulenev erand PankrS § 108 lg 1 suhtes. Tõendamist on leidnud, et vaidlusaluse rahasumma on võlgniku pangakontole kandnud käsunduslepingu alusel Algoritm, omades raha omanikuna nõudeõigust selle rahasumma tagastamiseks. Hageja väited, et võlgniku kliendiks oli tegelikult Discount Povider, on kohtu hinnangul paljasõnalised. Kohus on seisukohal, et Algoritmi poolt võlgniku pangakontole ülekantud ja Discount Povideri esindajale väljamaksmiseks kuuluvat raha võib lugeda Algoritmi kui käsundiandja poolt võlgniku kui käsundisaajale käsundi täitmiseks üleantud nõudeks VÕS § 626 lg 3 mõttes, seega ei kuulu nimetatud summa võlgniku pankrotivarasse ja kuulub välistamise alusel Algoritmile tagastamisele.
9.Kuigi pole võimalik samaaegselt tagastada Algoritmile välistamise alusel 648 869 eurot ja rahuldada sama nõuet Algoritmile kui võlausaldajale, ei ole Algoritmi poolt vaidlusaluse summa osas samaaegselt nii nõudeavalduse kui välistamistaotluse esitamine iseenesest välistamist takistavaks asjaoluks.
10.Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kohus leiab, et kostja ja kolmanda isiku menetluskulude nimekirjad on esitatud kooskõlas tsiviilasja käiguga. Võttes arvesse tsiviilasja keerukust ja mahukust peab kohus kostja lepinguliste esindajate ja kolmanda isiku lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks so kostja osas summas 7 780, 80 eurot ja kolmandal isikul 2 790 eurot. Põhjendatud on ka kostja kulud määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osas ja äriregistri väljavõtte esitamiseks. Apellatsioonkaebus
11.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle täies ulatuses tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta vastustaja kanda.
12.Hageja hinnangul leidis maakohus otsuses põhjendatult, et võlgniku pankrotivara suhtes ei saa kohaldada MERAS § 79 lg 2. Seda järeldust hageja ei vaidlusta.
13.Maakohus leidis otsuses, et hageja väide, mille kohaselt oli Bonelli kliendiks Discount Povider of USA, Inc on paljasõnaline. Hageja väide tugines käesolevas tsiviilasjas kogutud ja uuritud neljale kohtulahendile. Maakohtu otsusest ei selgu, miks ei ole kohus arvestanud hageja viidatud tõenditega.
14.Maakohus leidis otsuses, et kolmas isik OOO Algoritm kandis vaidlusaluse rahasumma võlgniku pangakontole üle käsunduslepingu alusel. Hageja on väitnud ja tõendanud, et OOO Algoritm kandis raha Bonelli pangakontole mitte viimasega sõlmitud käsunduslepingu täitmiseks, vaid USA äriühingu Discount Povider of
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-4349 USA, Inc korralduse täitmiseks ning see toiming iseenesest ei tekitanud käsunduslepingu suhet OOO Algoritm ja Bonelli vahel. Need põhistused on maakohus alusetult tähelepanuta jätnud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 626 lg 3, sest kuna käsunduslepingut ei eksisteerinud. Maakohus on täielikult tähelepanuta jätnud hageja seisukohad VÕS § 703 mittekohaldamise küsimuses.
15.Hageja ei pea põhjendatuks maakohtu otsuse p-s 21 esitatud käsitlust PankrS § 123 lg 1 ja § 98 kohaldamisest. Bonelli ei ole pankrotimenetluses esitanud kunagi tingimuslikku nõuet ega väitnud, et tema nõue tuleneb tingimuslikust tehingust. Hageja on seisukohal, et PankrS § 123 lg 1 toodud põhimõte välistab apellandi hinnanul üheselt ja selgelt selle, et üks isik saab sama nõuet esitada ühtaegu nii võlausaldaja nõude, kui ka välistamistaotluse vormis. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Vastustaja ja kolmas isik vaidlesid apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Maakohus leidis, et asjas leidis tõendamist OOO Algoritm poolt OÜ Bonell Finance (pankrotis) pangakontole käsunduslepingu alusel summa 646 687 euro kandmine ning seetõttu on OOO-l Algoritm õigus nõuda vara välistamist võlgniku pankrotivarast VÕS § 626 lg 3 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu nimetatud seisukohaga. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Hageja väidab, et maakohus on Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2011 määrust nr 111-5678 p 5 ja Tallinna Ringkonnakohtu otsust nr 1-11-14132 valesti hinnanud, sest nimetatud kohtulahenditest ei nähtu seisukoht selle kohta, et OÜ Bonell Finance (pankrotis) ja OOO Algoritm vahel sõlmiti käsundusleping.
20.Asja materjalidele lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2011 määruses nr 1-1154935 (kohtuotsuse lk 5 teine ja kolmas lõik) tuvastati, et OOO Algoritm kandis 647 158 eurot üle OÜ Bonell Finance (pankrotis) arvele ning viimane ei ole vaatamata korduvatele nõudmistele neid kannatanule (OOO Algoritm) tagastanud. Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2012 otsuses nr 1-11-14132 tuvastas kohus, et 22.09.2010 ja 23.09.2010 OOO Algoritm poolt OÜ-le Bonell Finance (pankrotis) ülekantud raha kokku summas 646 687 eurot tegelikuks omanikuks on OOO Algoritm (I kd, tlk 211-213). Seega on õige hageja väide, et nimetatud lahendites ei tuvastatud otseselt OÜ Bonell Finance (pankrotis) ja OOO Algoritm vahel käsunduslepingu olemasolu, kuid samas nähtub nimetatud lahenditest kohtu järeldus, et vaidlusalune raha kuulub OOO-le Algoritm. Kuna käsunduslepingu olemasolu ja selle sisu tuvastati OÜ Bonell Finance (pankrotis) ja OOO Algoritm vahelises vaidluses tsiviilasjas nr 2-12-54935 ning Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2011 määruse nr 111-5678 p-s 5 ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 1-11-14132 tuvastati, et 22.09.2010 ja 23.09.2010 OOO Algoritm poolt OÜ-le Bonelli Finance (pankrotis) ülekantud raha kokku summas 646 687 eurot tegelikuks omanikuks on OOO Algoritm, mistõttu sai OOO Algoritm raha üle kandes määrata, kellele raha üle kanda ehk nimetatud tõendid viitavad samuti käsunduslepingu olemasolule OOO Algoritm ja OÜ Bonelli Finance (pankrotis) vahel, siis leidis maakohus õigesti, et OOO Algoritm poolt võlgnikule raha ülekandmine toimus käsunduslepingu alusel.
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-4349
21.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Hageja väidete kohaselt nähtub asja materjalidele lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2012 määrusest nr 1-11-5678, Harju Maakohtu 30.04.2013 otsusest 2-12-54935 ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2014 otsusest nr 2-12-54935 ja Tallinna Halduskohtu 04.05.2012 otsusest nr 3-11-794, et OOO Algoritm kandis vaidlusaluse raha OÜ Bonell Finance (pankrotis) arvelduskontole Discount Povider of USA, Inc käsundi täitmiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellist kohtu tuvastatud asjaolu nimetatud lahenditest ei nähtu, sest hageja poolt esiletoodu sisaldub vaid kohtulahendi kirjeldavas osas. Seetõttu on õige maakohtu seisukoht, et hageja väited, mille kohaselt oli võlgniku kliendiks tegelikult Discount Povider, on paljasõnalised.
22.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et OOO Algoritm poolt vaidlusaluse summa osas samaaegselt nii nõudeavalduse kui välistamistaotluse esitamine ei takista vara välistamist. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu esitatud seisukohtadega ning ei korda neid. PankrS § 123 lg 1 ei ole vara välistamist nõudev isik välistamisnõude osas pankrotivõlausaldaja. Viidatud PankrS sätte eesmärgiks ei ole vara välistamist nõudev isik panna olukorda, kus ta peab enne võimalikku vaidluse lahendamist vara kuulumise kohta sisuliselt tegema valiku, kas ta esitab võlausaldajana tähtaegselt nõude võlausaldajate üldkoosolekule kaitsmiseks või jääb selle juurde, et tal on vara välistamise nõue. Kuigi PankrS § 98 sõnastuse kohaselt reguleerib see säte olukorda, kui pankrotimenetluses esitatakse võlgniku vastu nõue, mis tuleneb tingimuslikust tehingust, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud, on põhjendatud kostja seisukoht, et tingimuslikel nõuetel nimetatud sätte mõtte kohaselt on pankrotimenetluses oluliselt laiem tähendus kui vaid tingimuslikest tehingutest tulenevatel nõuetel. Sellest tulenevalt on õige ka maakohtu järeldus, et välistamistaotluse rahuldamisel ei ole OOOAlgoritm sama summa osas enam võlausaldaja võlgniku pankrotimenetluses.
23.Maakohus leidis, et võlgniku pankrotivara suhtes ei ole võimalik kohaldada MERAS § 79 lg 2 kuna võlgnik ei olnud pankroti väljakuulutamise ajal 27.11.2014 enam MERAS tähenduses makseasutus. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu ning leiab, et OOO Algoritmi nõue vara välistamiseks võlgniku varast on ka MERAS § 79 lg 2 järgi põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et MERAS § 79 lg 2 järgi vara välistamise taotluse rahuldamise eelduseks ei ole mitte see, et võlgnik on pankroti väljakuulutamise ajal MERAS tähenduses makseasutus, vaid määrav on rahasumma kandmise hetk makseasutuse kontole. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et OOO Algoritm poolt OÜ Bonelli Finance kontole raha kandmise ajal oli viimane makseasutus MERAS tähenduses. Seega on põhjendatud hagi rahuldamata jätmine ka tulenevalt MERAS § 79 lg-s 2 sätestatust.
24.Hageja ja kostja esitasid taotluse 12.01.2017 toimunud istungi protokolli parandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et taotlus 12.01.2017 istungi protokolli parandamiseks tuleb rahuldada vaid osaliselt, osas, millega protokollis on kajastatud K.Anvelti öeldut: „Kostja on seisukohal, et kui makseasutus kaotab tegevusloa, siis klientide vara muutub makseasutuse varaks“ ning õigeks tuleb lugeda: „Hageja on seeisukohal, et kui makseasutus kaotab tegevusloa, siis klientide vara muutub makseasutuse varaks“. Ülejäänud osas ei ole taotlused põhjendatud. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus istungil avaldavad. Protokoll ei ole stenogramm. Protokolli parandamiste taotlustest
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-4349 ei nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad hageja, kostja või kolmanda isiku seisukohad, mida kirjalikes ja suuliselt väljendatud seisukohtades ei ole ning mis omaksid olulist tähtsust asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt. Menetluskulude jaotus
25.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad kostja ja kolmanda isiku menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja 167 lg 1 järgi hageja kanda. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja vaidlustanud maakohtu otsust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta, mistõttu ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuses kindlaksmääratud lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust.
26.Kostjal oli menetluses kaks lepingulist esindajat ning tema menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulistel esindajatel kulunud esindamiseks 25 töötundi, keskmine tunnitasu apellatsioonimenetluses oli 173,28 eurot, millele lisandub käibemaks, so 207,94 eurot koos käibemaksuga. Nimetatule lisandub istungi aeg 1 tund, 7 minutit, kusjuures kostja lepingulise esindaja K.Anvelti tunnihind on 140 eurot ja P.Varuli tunnihind 270 eurot, tunnihindadele lisandub käibemaks.
27.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad esindajate kulud järgmiselt: vandeadvokaat Kedli Anveltil 0,5 tundi maakohtu otsuse analüüs; 0,5 tundi apellatsioonkaebuse analüüs; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, suhtlus kliendiga, vastuse kohtule esitamine kokku 10,3 tundi; büroosisesed nõupidamised 1,4 tundi; kolmanda isiku seisukoha analüüs 0,20 eurot; suhtlus kliendiga ja analüüs 0,3 tundi; taotluse analüüs ja suhtlus kliendiga 0,20 tundi; kohtutoimiku ja istungi ettevalmistamine 1,4 tundi; kohtuistungi ettevalmistamine 3,80 tundi; lisaks istungi aeg 1,07 tundi. Vandeadvokaat Paul Varuli ajakulu erinevatele toimingutele on järgmine: vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 1 tund; büroosisesed nõupidamised 1,4 tundi; kohtuistungi ettevalmistamine 4 tundi; lisandub istungi aeg 1,07 tundi.
28.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus ning kohtutele on antud kaalutlusruum hindamaks, milliseid lepingulise esindaja kulusid peaks menetluskulusid kandma kohustatud isik vastaspoolele hüvitama. Kuna kostjat esindas apellatsioonimenetluses kaks lepingulist esindajat, siis lepinguliste esindajate kulude põhjendatuse ja valikkuse hindamisel tuleb arvestada ka TsMS § 175 lg-ga 3, mille kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest. Nimetatud lõikes on pandud kohtutele kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Arvestada tuleb asjaoluga, et tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur.
29.Käesolevas asjas ei ole tõendite maht sellise suurusega, mis ringkonnakohtu arvates õigustaks mitme lepingulise esindaja vajalikkust. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka sisuliselt ei ole tsiviilasi niivõrd keerukas, mis õigustaks mitme esindaja vajalikkust. Samas saab ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas vaidluse spetsiifikat arvestades siiski mõlema esindaja panust lepingulise esindajana osalemisel arvestada selliselt, et ei arvestata toimingutele kulunud kattuvat aega.
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-4349 Eelkõige on selleks kahekordses mahus istungi ettevalmistamiseks kulunud aeg ja istungi aeg. Kuivõrd menetluskulude nimekirjast nähtuvalt koostas apellatsioonkaebusele vastuse ja lahendas muid jooksvaid küsimusi vandeadvokaat Kedli Anvelt on põhjendatud siiski mõlema esindaja kulud büroosisesteks nõupidamisteks.
30.Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja Paul Varuli ajakulu järgmiselt: vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 1 tund; büroosisesed nõupidamised 1,4 tundi; kohtuistungi ettevalmistamine 2 tundi; istungi aeg 1,07 tundi. Vandeadvokaat Kedli Anveltil 0,5 tundi maakohtu otsuse analüüs; 0,5 tundi apellatsioonkaebuse analüüs; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, suhtlus kliendiga 4 tundi; büroosisesed nõupidamised 1,4 tundi; kolmanda isiku seisukoha ja taotluse analüüs ja suhtlus kliendiga 0,70 tundi.
31.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kulunud aeg on ilmselgelt ülepaisutatud, arvestades, et sisuliselt korratakse juba maakohtus avaldatut. Seetõttu on vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks koos kliendisuhtlusega kokku 5 tundi. Kuna mõlemad esindajad osalesid apellatsioonkaebuse koostamisel ning jooksvalt toimusid ka arutelud büroosiseselt, siis arvestades asja mahtu on istungi ettevalmistamise põhjendatud kuluks 2 tundi.
32.Kokku moodustub kostja esindajate põhjendatud ajakulu järgmiselt: vandeadvokaat Kedli Anvelt 7,1 tundi ja vandeadvokaat Paul Varul 5,47 tundi.
33.Kolmanda isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on moodustavad menetluskulud esindaja 8 tunni tööst, tunnihinnaga 150 eurot ilma käibemaksuta. Erinevate kulude lõikes on nimekiri järgmine: Harju Maakohtu otsusega tutvumine ja kliendiga arutamine 0,8 tundi; apellatsioonkaebusega tutvumine, kliendile teatamine ja arutamine 0,8 tundi; tutvumine kostja vastusega apellatsioonkaebusele, Skype konverents kliendiga 1,0 tundi; apellatsioonkaebusele seisukoha koostamine ja kliendiga kooskõlastamine 2,8 tundi; istungiks valmistumine 0,8 tundi; istungiks valmistumine 0,8 tundi ja kohtuistung 1 tund.
34.Arvestades asja mahtu, keskmist keerukust, apellatsioonimenetluses esitatud menetlusdokumentide mahtu, peab kohus 3 isiku lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks: Harju Maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumine, kliendile teatamine ja arutamine 1,5 tundi; tutvumine kostja vastusega apellatsioonkaebusele, suhtlus kliendiga ja apellatsioonkaebusele seisukoha koostamine 3 tundi; istungiks valmistumine 0,8 tundi ja kohtuistung 1 tund. Kokku 6,3 tundi.
35.Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb analüüsida sarnaselt õigusabikulude põhjendatusele ja vajalikkusele (TsMS § 175 lg 1) ning seda olenemata sellest, kas tunnitasu suurusele on esitatud vastuväiteid. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9313). (p 25). Samas on Riigikohus näiteks pidanud põhjendatud tunnitasuks nii 147,49 eurot (RKTKm 3-2-1-98-13, p-d 5, 9, 13) kui ka 153 eurot (RKTKm 3-2-1115-14, p 14).
36.Kohtupraktikast saab järeldada, et käesolevas tsiviilasjas nõutava kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat Kedli Anvelt tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks ja kolmanda isiku lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot, millele käibemaksu ei lisandu on mõistliku suurusega, samas kui kostja lepingulise esindaja Palul Varuli tunnitasu 270 eurot, millele lisandub käibemaks, saab pidada keskmisest märkimisväärselt kõrgemaks tunnitasuks, millisel juhul peaks olema
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-4349 tunnitasu põhjendatud asja keerukuse ja mahuga. Käesolevas asjas nimetatu põhjendatud ei ole ja seetõttu leiab ringkonnakohus, et põhjendatud tunnitasu suuruseks tuleb pidada 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus lisab, et menetlusosalisel ei ole esindaja valikul, samuti kokkuleppel esindaja ja esindatava vahel mistahes tunnihinna osas teenuse osutamisel piiranguid. Samas ei saa menetlusosaline eeldada, et hiljem taolises suuruses teenuse tasu kogu ulatuses vastaspoolelt ka välja mõistetakse.
37.Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja mõista (1192,8+984,6)= 2 177,4 eurot ja kolmanda isiku kasuks 945 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Hendriksen Krista Kirspuu Iko Nõmm kohtunik kohtunik kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.