X-i kaebus Tartu Vangla vastu seoses erakorralise helistamise võimaldamata jätmisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
X (kaebaja) esitas 10. märtsil 2025 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis 11. märtsil 2025 kell 17.00 erakorraliselt helistada. Kaebajale ei piisa ühetunnisest helistamisest kaks korda nädalas, kuna kaebaja korraldab koos oma elukaaslasega abielu. Kaebaja ei saa arendada peresuhteid, kuna tema helistamisvõimalused on piiratud. Tartu Vangla inspektor-kontaktisik tegi 11. märtsil 2025 taotlusele märke, mille kohaselt helistamist ei lubata.
2.Tartu Vangla tagastas 10. aprilli 2025. a vastusega nr 6-7/2-25/1012-2 kaebaja 10. märtsi 2025. a avalduse. Kaebajale on tagatud õigusaktidega ette nähtud viisil ning mahus telefoni kasutamine ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda eraldatud lukustatud kambris viibides täiendavalt graafikuväliselt helistamise võimaldamist, v.a vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-s 3 välja toodud isikutele või asutustele. Kaebaja ei helistanud 10. märtsil 2025, mil tal oli võimalik telefoni kasutada, oma väidetavale elukaaslasele. Peaasjalikult suhtles kaebaja erinevate kriminaalkorras karistatud isikutega.
3-25-1461
3.Kaebaja esitas 18. aprillil 2025 Tartu vanglale eelnimetatud vastuse peale hiljem täiendatud vaide, milles taotles Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks ja põhiseadusvastaseks tunnistamist. Vanglal on piisavalt andmeid, et tagada kaebajale graafikuväline helistamine, kuid helistamise taotlemine toimub meelevaldselt ning regulatsioonid ei võimalda kaebajale graafikuvälist helistamist lubada.
4.Tartu Vangla tagastas 15. mai 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/80-2 kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja väljub vaides toimingu raamidest, mille ta oma 10. märtsi 2025. a taotlusega seadis. Kaebaja taotles konkreetsel ajal, konkreetse isikuga ning konkreetsetel põhjustel graafikuvälise helistamise võimaldamist ning mitte helistamiskorralduse üle vaatamist või selle muutmist viisil, mis sobiks paremini tema elukorralduse ja käitumuslike valikutega vanglas. Vaidemenetluses ei saa nõuda vangla tegevuse põhiseadusevastaseks tunnistamist või õigusvastasuse tuvastamist. Edaspidist mõju vaidlustatav otsus kaebajale ei oma.
5.Kaebaja esitas 16. mail 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu seoses erakorralise helistamise võimaldamata jätmisega. Tartu Vangla 15. mai 2025. a otsus nr 1-8/2-25/80-2 on õigusvastane, otsus tuleb tühistada ning kaebaja vaiet sisuliselt menetleda. Menetluse käigus tuleb tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus ning kohustada vanglat muutma graafikuvälist helistamise korda selliselt, et kaebajale oleks tagatud piisav võimalus hoida lähedastega kontakti. Vangla tegevus riivab tugevalt kaebaja era- ja perekonnaelu puutumatust. Vangla ei ole andnud kaebajale kordagi luba täiendavaks helistamiseks. Kaebaja on viibinud lukustatud kambris alates 24. septembrist 2024 ja selle aja sees on tema suhtlus välismaailmaga olnud piiratud. Kaebaja taotles graafikuvälist helistamist 11. märtsil 2025 kell 17.00, sest sellel ajal on kõik kolm eluosakonna telefoni vabad. Vangla jättis kaebaja taotluse õigusvastaselt rahuldamata. Vangla on muutnud peresuhete arendamise ja säilitamise võimatuks. Kaebajal ei ole võimalik telefoni teel suhelda helistamiseks ette nähtud päevadel oma lapsega ning kaebaja peab helistama lapse vanaemale, et teada saada, kuidas lapsel läheb. Kaebajal on purunenud mitu abielu ning tal on praegu uued suhted, mida on vaja säilitada. Teised suhtlusviisid pole piisavad kaebaja õiguste tagamiseks. Teised kinnipeetavad saavad kaebajast oluliselt rohkem helistada. Vangla tegevus ja asjakohased sätted on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi. Kaebaja ei suuda ennast ise esindada, kuna tema kaebuste hulk on suur ning tal on raske materjalides orienteeruda. Samuti on piiratud kaebaja avaliku e-toimiku (AET) kasutamine.
6.Vangla esitas 21. mail 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
7.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme.
8.Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Esiteks nõuab kaebaja HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist muuta erakorralise helistamise korda. Teiseks nõuab kaebaja HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Kohus mõistab, et kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks talle 11. märtsil 2025 erakorralise helistamise võimaldamata jätmine. Kuigi kaebaja põhjendab kaebuses laiemalt, kuidas vangla on tema graafikuvälist helistamist pikaajaliselt piiranud, siis saab kohus aru, et kaebaja üksnes
2
3-25-1461 kirjeldab kohtule informatiivselt vangla üleüldist tegevust erakorralise helistamise võimaldamata jätmisel. Kaebaja ei ole peale 11. märtsi 2025 välja toonud muid konkreetseid kordi, mil vangla oleks tema taotluse erakorraliseks helistamiseks rahuldamata jätnud ning tema õigusi sellega rikkunud. Kolmandaks soovib kaebaja vaidlustada Tartu Vangla 15. mai 2025. a otsust nr 1-8/2-25/80-2. Kuna vangla ei vaadanud kaebaja 18. aprilli 2025. a vaiet sisuliselt läbi, vaid tagastas selle, siis on eelnimetatud otsus haldustoiming ning mitte haldusakt, mida oleks võimalik halduskohtumenetluses tühistada. Seega mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel Tartu Vangla 15. mai 2025. a otsuse nr 1-8/225/80-2 õigusvastasuse kindlakstegemist ning HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel vangla kohustamist vaadata kaebaja vaie sisuliselt läbi. Seega on kaebaja esitanud kaks kohustamisnõuet ning kaks tuvastamisnõuet.
9.Kaebaja nõue Tartu Vangla kohustamiseks muuta erakorralise helistamise korda kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
9.1.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud VangS § 11 lg-s 5. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja ei ole vanglale esitanud taotlust, milles nõuaks helistamise korra muutmist. Kuigi kaebaja viitab hiljem täiendatud 18. aprilli 2025. a vaides ebakohasele helistamise regulatsioonile, siis ei esitanud ta ka vaides konkreetselt vastavat kohustamisnõuet, vaid nõudis vangla tegevuse õigusvastaseks ja põhiseadusvastaseks tunnistamist. Seega ei ole kaebaja kohustamisnõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud.
9.2.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse eelkirjeldatud kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
9.3.Kohus märgib täiendavalt, et sellise abstraktse kohustamisnõude esitamist ei saa pidada ka lubatavaks. Halduskohtumenetluses on isikul võimalik vaidlustada haldusorgani konkreetset haldusakti või toimingut, mis tema õigusi riivab, ning esitada ka nõuded vastava haldusakti või toiminguga seoses (HKMS § 44 lg 1). Näiteks on kaebajal võimalik nõuda konkreetsete helistamist puudutavate vangla kodukorra punktide tühistamist või muutmist.
10.Osas, milles kaebaja nõuab 11. märtsil 2025 erakorralise helistamise võimaldamata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemist, tagastab kohus X-i kaebuse vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 21, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3
3-25-1461
10.1.Kaebajale 11. märtsil 2025, s.o ühel päeval, oma väidetavale elukaaslasele erakorralise helistamise võimaldamata jätmist ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et vangla võimaldab kaebajal oma lähedastele vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le 12.8.2 helistada kaks korda nädalas. Seega ei saa asuda seisukohale, et vangla ei võimalda kaebajal oma lähedastega suhelda või piirab suhtlust oluliselt. Kuigi kaebajal ei võimaldatud oma lähedasele helistada 11. märtsil 2025, siis oli tal vangla kinnitusel vastav võimalus eelmisel päeval. Siis aga ei pidanud kaebaja vajalikuks oma väidetavale elukaaslasele helistada ning otsustas suhelda telefoni teel teiste isikutega. Tartu Vangla märgib 10. aprilli 2025. a vastuses nr 6-7/2-25/1012-2, et kaebaja suhtles helistamiseks ette nähtud päeval 10. märtsil 2025 peaasjalikult erinevate kriminaalkorras karistatud isikutega (dtl 18). Samuti ei ilmne kohtule, et kaebaja 10. märtsi 2025. a taotluses ilmneks midagi, mis tinginuks vajaduse oma lähedasega kiireloomuliselt suhelda. Abielu korraldamine ning sotsiaalsete sidemete hoidmine on võimalik selleks ette nähtud aegadel helistamisega. Samuti on kaebajal võimalik oma lähedastega pidada kirjavahetust ning nendega kokku saada (VangS §-d 24, 25 ja 28).
10.2.Tartu Vangla tegevust ei saa pidada ka õigusvastaseks. Vangla on taganud kaebajale vastavalt VangS § 28 lg-le 1 võimaluse oma lähedastele helistada ja selle kaudu nendega sotsiaalseid sidemeid hoida. Vangla on juhindunud oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest. Tartu Vangla kodukorra p 12.8.2 kohaselt toimub kõnede teostamine suletud osakondades ning ajal, mil kinnipeetav viibib kartserirežiimil või tema suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid, üldjuhul kella 09:00-st kuni 20:00-ni esmaspäeviti ja neljapäeviti. Kui kinnipeetav viibib kartserirežiimil või eraldatud lukustatud kambris avatud osakonnas, siis võimaldatakse talle helistamist ajal, kui eluosakond on päevakava järgselt suletud. Kaebaja ei eita, et vangla on talle kodukorras reguleeritud viisil helistamist võimaldanud. Õigustatud ei ole kaebaja seisukoht, et vangla peaks talle täiendavalt lubama lähedastele erakorralist helistamist väljaspool kodukorras reguleeritud korralist helistamise aega. Erakorralised helistamised on üldjuhul ettenähtud helistamiseks vajadusel riigiasutusse, kohalikku omavalitsusse ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale või advokaadist esindajale (VangS § 28 lg 3, Tartu Vangla kodukorra p 12.8.4). Kohus ei välista, et teatud erandjuhtudel võib olla põhjendatud ka kinnipeetava soov oma lähedasele erakorraliselt helistada, nt olulise terviserikke puhul, kuid praegu ei olnud tegemist sellise olukorraga. Kohtu hinnangul ei saa helistamist reguleerivaid õigusnorme pidada põhiseadusvastaseks, kuivõrd need võimaldavad kinnipeetaval sotsiaalsete sidemete hoidmiseks oma lähedastele piisava sagedusega helistada, arvestades, et kinnipeetaval on võimalik oma lähedastega suhelda ka teistel viisidel. Vangla peab vastavalt VangS § 23 lg-le 1 soodustama kinnipeetava vanglavälist suhtlemist, et vältida tema sotsiaalsete sidemete katkemist, kuid see ei tähenda, et kinnipeetavale peaks võimaldama oma lähedastega piiramatut suhtlemist kinnipeetava eelistatud aegadel ja viisil. On kaebaja enda valida, kellele ta selleks ettenähtud ajal helistab ja kellega suhtleb, kuid asjaolust, et ta eelistab konkreetsel päeval lähedastega mitte suhelda, ei teki tal õigust nõuda nendega suhtlemise võimaldamist erakorraliselt muul päeval. Seega on kaebaja tuvastamisnõude rahuldamine ebatõenäoline.
10.3.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel X-i kaebuse osas, milles ta nõuab 11. märtsil 2025 erakorralise helistamise võimaldamata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemist.
11.Osas, milles kaebaja vaidlustab Tartu Vangla 15. mai 2025. a otsust nr 1-8/2-25/80-2 ning nõuab eelnimetatud otsuse õigusvastasuse kindlakstegemist ja oma vaide sisulist läbivaatamist, tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mis sätestab, et kohus
4
3-25-1461 võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
11.1.Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 4). Üldjuhul peab isik pöörduma kohtusse põhivaidluse esemega ning kohus seejärel hindab, kas isik pidi läbima kohtueelse menetluse, kas isik läbis selle nõuetekohaselt, kas kohtueelne menetlus on toimunud õiguspäraselt, sh kas isiku vaie on õiguspäraselt tagastatud jne. Vaidemenetluses tehtud menetlustoimingu õigusvastasus ei mõjuta vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu kohtus vaidlustamise võimalusi. Seetõttu on vaidemenetluses tehtud otsustuste eraldiseisev kohtus vaidlustamine lubatav vaid erandlikel juhtudel (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 6. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-1152, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli 2022. a määrus asjas nr 3-22-83, p-d 15-16). Kaebaja etteheited Tartu Vangla 15. mai 2025. a otsusele nr 1-8/2-25/80-2 seonduvad kaebaja hiljem täiendatud 18. aprilli 2025. a vaide esemega, s.o Tartu Vangla 10. aprilli 2025. a vastuse nr 6-7/2-25/1012-2, erakorralise helistamise võimaldamata jätmise ning sellega kaebaja era- ja perekonnaelu puutumatuse riivamisega. Tegemist ei ole sellise erandliku juhuga, mil peaks lubama kohtus eraldiseisvalt kohtueelset menetlust lõpetavat otsust vaidlustada. Kaebaja peamiseks eesmärgiks on kohtus vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ning Tartu Vangla 15. mai 2025. a otsus nr 1-8/225/80-2 kaebaja vaide tagastamise kohta ei ole kohtule eelkirjeldatud nõude esitamist takistanud. Vaidlusalune kohtueelset menetlust lõpetav lahend ei ole ka põhjuseks, miks kohtu hinnangul ei ole lubatav kaebaja nõue vangla kohustamiseks muuta erakorralise helistamise korda (vt käesoleva määruse p 7.1). Tartu Vangla 15. mai 2025. a otsuse nr 1-8/2-25/80-2 vaidlustamine ei ole lubatud üksnes otsuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks. Kaebuse selles osas rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist.
11.2.Seega tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel X-i kaebuse osas, milles ta nõuab Tartu Vangla 15. mai 2025. a otsuse nr 1-8/2-25/80-2 õigusvastasuse tuvastamist ning vangla kohustamist vaadata kaebaja vaie sisuliselt läbi.
12.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
13.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
13.1.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajal olemas arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning halduskohus on tema enda koostatud ja esitatud kaebusi ka korduvalt sisuliselt läbi vaadanud. Üksnes 2024. a esitas kaebaja Tartu Halduskohtule 90 kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse haldusmenetluseks. 2025. a on kaebaja algatanud Tartu Halduskohtus juba 48 kohtuasja, esitades erinevaid kaebusi, taotlusi kohtulahendi
5
3-25-1461 täitmata jätmise eest rahatrahvi määramiseks jne. Lisaks on kaebaja esitanud kohtule kaebusi teiste kinnipeetavate nimel (vt nt haldusasjad nr 3-25-1490, 3-25-1375, 3-25-144 ja 3-25149). Esitatud avaldused on mahukad ja detailselt põhjendatud, seega on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. Kohus on varasemalt korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et on tema enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda, kuid haldusasjade suur hulk ning sellest tulenev suurem vajadus kohtule erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt õigust riigi õigusabile (vt nt Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2025. a määrus asjas nr 3-24-3441 (p 12.1), 20. jaanuari 2025. a määrus asjas nr 3-25-77 (p 14.1), 30. jaanuari 2025. a määrus asjas 3-25-188 (p 11.1), 11. aprilli 2025. a määrus asjas nr 3-25-872 (p 10.1)). Kohus peab lisaks vajalikuks märkida, et arvestades 2024. ja 2025. a haldus- ja kohtumenetluses esitatud äärmiselt suurt hulka pöördumisi, on kaebaja tegevuses pahatahtlikkuse ilminguid oma menetlusõiguste kasutamisel, mis võib tingida tulevikus kaebuste tagastamise ka HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu eeltoodule ka 31. märtsi 2025. a määruses asjas nr 3-25-714 (p 11.1) ja 11. aprilli 2025. a määruses asjas nr 3-25-872 (p 10.1).
13.2.Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta kaebaja väide, et tal puudub AET-ile piiramatu ligipääs. Kaebajal on võimalik menetlusdokumentidega tutvuda, kui talle ligipääs AET-ile võimaldatakse. Kaebaja ligipääs ei ole niivõrd piiratud, et seda võiks pidada kaebaja õiguste kaitset takistavaks. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et 11. juunil 2025 esitas kaebaja elektrooniliselt haldusasjas nr 3-25-1892 kaebuse 15 leheküljel ja haldusasjas nr 3-25-1893 kaebuse 14 leheküljel, 6. juunil 2025 haldusasjas nr 3-25-1851 kaebuse 14 leheküljel jne. Samuti on kaebajal võimalik kohtule avaldusi esitada paberkandjal. Lisaks ei pea kohtule esitatav avaldus sisaldama mahukat õiguslikku argumentatsiooni, vaid see tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
13.3.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
14.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.