Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

3-24-3183 25.05.2023. Tartu Halduskohus andis 25.05.2023 määrusega nr 3-23-1153 PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse (KPK) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel. Isik esitas 31.05.2023 uue rahvusvahelise kaitse taotluse, mille menetlemisel selgus, et isik on nii Afganistani kui ka Pakistani kodanik. Tallinna Halduskohus andis 02.06.2023 määrusega nr 3-23-1196 PPA-le loa paigutada isik KPK-sse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel ning haldusasjas nr 3-23-1196 tehtud määruste alusel peeti isikut KPK-s kinni kuni 29.11.2023, mil ta paigutati varjupaigataotlejate majutuskeskusesse. Puudutatud isik lahkus 12.05.2024 loata majutuskeskusest ning esitas Leedus 20.05.2024 uue rahvusvahelise kaitse taotluse, mis jäeti läbi vaatamata. Leedu Migratsiooniamet esitas PPA-le 24.05.2024 palve isiku tagasivõtmiseks. Isik saabus nn Dublini III määruse1 art 18 lg 1 alusel Eestisse tagasi 19.11.2024. Haldusasjas nr 3-23-2774 esitatud 27.11.2024 teate kohaselt on puudutatud isiku andmed rahvastikuregistris muutunud ning puudutatud isiku õige nimekuju on X. X ja õige sünniaeg XX.XX.XXXX.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)

2(6)

3-24-3183 Kolmandaks põhjusel, et ta lahkus loata Eestist, püüdes jõuda Leedu kaudu Saksamaale (VSS § 68 p 9, ringkonnakohtu määruse p 18). Ringkonnakohus selgitas, miks ei ole usutav X. X väide, et ta läks Leetu dokumente tooma. Seejuures hindas ringkonnakohus X. X väite kinnitamiseks esitatud dokumente (dtl 338–352). Ringkonnakohus leidis, et tõenäoliselt soovis X. X jõuda Leedu kaudu Saksamaale, kus elavad tema sõbrad ja sugulased. Seega on kohus varem selgitanud ka seda, kuhu puudutatud isik ilmselt edasi liiguks, kui tal oleks see võimalus. Ilmnenud pole uusi asjaolusid, mis annaks aluse varasemaid järeldusi ümber vaadata. Ringkonnakohus selgitas ka seda, miks X. X varasem ebaõnnestunud põgenemiskatse ei anna alust järeldada, et uuesti põgenemise oht on väike (määruse p 19). Pigem võib eeldada, et varasemast kogemusest õppinuna valiks ta põgenemiseks teise viisi (näiteks vältides liinibusse). See, et X. X on varjupaigataotluse kohta tehtud kohtuotsused vaidlustanud, tema põgenemise ohtu ei vähenda. See kinnitab üksnes, et ta on jätkuvalt huvitatud varjupaiga saamisest ega soovi oma koduriiki naasta. Seda, et praeguseks on ka ringkonnakohus tema kaebuse rahuldamata jätnud, tuleb pidada põgenemisohtu pigem suurendavaks asjaoluks. Puudutatud isikut on VRKS alusel kinni peetud 31.05.2023–28.11.2023 ja alates 19.11.2024. Seega ei ületa kinnipidamise aeg ka selle nelja kuu võrra pikendamise korral lubatud 18 kuud. Lisaks peeti isikut kinni Leedus. Ringkonnakohus leidis, et seda aega ei tule maksimaalse 18kuulise kinnipidamistähtaja hulka arvestada, kuna Leedus kinnipidamine ei olnud seotud 31.05.2023 Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlusega. Kinnipidamisaega Leedus tuleb siiski arvestada tema jätkuva kinnipidamise proportsionaalsust hinnates. Pika vabadusekaotuse mõju leevendab see, et X. X oli vahepeal 29.11.2023 kuni 11.05.2024 vabaduses. Vabaduse uue kaotuse põhjustas ta suuresti ise, kui lahkus PPA-d teavitamata Eestist. Oht, et X. X põgeneb, on varasemaid sündmusi ning tema varjupaigataotluse kohta PPA ja kohtute tehtud otsuseid arvestades suur. Sellises olukorras ei pea kinnipidamise pikendamiseks esinema uusi, varasemast mõjuvamaid asjaolusid. KPK-s viibimine ei ohusta X. X turvalisust ja tervist. X. X kurtis unehäireid, kuid märkis ka, et on saanud unerohtu. Meditsiiniline abi on KPK-s tagatud. Leebemad järelevalvemeetmed (VRKS § 29) ei oleks tõhusad. Seda kinnitab samuti X. X varasem käitumine. Oht, et ta uuesti põgeneda proovib, on märkimisväärselt suur. Leebemad meetmed põgenemist ei takistaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-24-3183 soovimatusega täita lahkumiskohustust. Puudutatud isik kinnitas halduskohtu istungil, et lahkumiskohustuse täitmiseks on ta potentsiaalselt nõus lahkuma Afganistani. Puudutatud isik ei ole valetanud oma päritolu ja kodakondsuse kohta. Ta on andnud selgitusi selle kohta, et tema Pakistani pass on fiktiivne, mis sai tehtud üksnes koduriigist lahkumise eesmärgil. Puudutatud isik ei rääkinud esialgu sellest PPA-le inimliku hirmu tõttu. Isegi kui ta oli avaldanud soovi liikuda Saksamaale ja mitte jääda Eestisse, võib tema seisukoht olla muutunud. See juhtum leidis aset rohkem kui aasta tagasi, mistõttu ei ole sellele nii suure kaalu andmine põhjendatud ega proportsionaalne. Praegusel ajal puudub isikul mistahes huvi ja soov Eestist omavoliliselt lahkuda. Kinnipidamise proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et puudutatud isikut peeti pikalt kinni ka Leedus. Puudutatud isiku põhiõiguste riive on äärmiselt intensiivne. Kohus tõi välja, et vabaduse uue kaotuse põhjustas ta suuresti ise, kui lahkus PPA-d teavitamata Eestist. See seisukoht ei ole asjakohane, kuivõrd kinnipidamine ei ole karistuslik meede. Pikemaajalist kinnipidamist peavad igal juhul õigustama kaalukamad asjaolud, võrreldes varasemate lubade andmisega. Kinnipidamine on äärmuslik abinõu, mitte automaatselt kohalduv järelevalvemeede mistahes põgenemisohu tuvastamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 direktiiv 2008/115/EÜ, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel.

4(6)

3-24-3183 Pärast rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumist koostas PPA puudutatud isikule 25.05.2023 lahkumisettekirjutuse nr 1052268234 (kohe sundtäidetav) ning Tartu Halduskohus andis 25.05.2023 määrusega PPA-le loa paigutada puudutatud isik KPK-sse. Seega peeti puudutatud isikut enne 31.05.2023 uue rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist juba kinni lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks. Ringkonnakohus ei pea veenvaks määruskaebuses esitatud versiooni, et kaebaja oli seoses tema suhtes toimunud erinevate menetlustega (sh kriminaalmenetlusega) segaduses. Inimene, kes võtab väidetavalt tema elu ohustava tagakiusamise eest pakku minekuks ette pika ja ohtliku teekonna Afganistanist põgenemiseks ning läbi erinevate riikide, sh Venemaa Euroopasse pääsemiseks, üldjuhul ei loobu rahvusvahelise kaitse taotlemisest esimese takistuse ilmnemisel. Rahvusvahelise kaitse vajajatel on üldjuhul hästi teada, et nad peavad turvalisse riiki jõudmisel kohe asüüli paluma ja saavutada varjupaigataotleja staatus, et vältida enda tagasisaatmist riiki, kus neid ähvardab tagakiusamine. Seetõttu jääb ringkonnakohus varasemalt tuvastatud asjaolu juurde, et esineb põhjendatud kahtlus, et uus rahvusvahelise kaitse taotlus oli esitatud eeskätt lahkumiskohustuse täitmise vältimiseks. Eelnevast tulenevalt on täidetud VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud eeldused rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks.

määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

5(6)

3-24-3183

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.