Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 13.01.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks X. X (puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni 4 kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel. Taotlusest, sh PPA viidatud 19.11.2024 taotlusest nähtub järgnev: 1) PPA pidas Afganistani ja Pakistani kodanikust puudutatud isiku kinni 24.05.2023 kl 04.18 pärast ebaseaduslikku Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise ajutise kontrolljoone ületamist kl 01.14. Isik väitis, et on Afganistani kodanik. Isiku asjade hulgast leiti koopia Afganistani Islamivabariigi ID-kaardist. Isikul puudus seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks ning ta peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 alusel 48 h kinni. Isik

3-24-3183 esitas 24.05.2023 kell 10.40 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik peeti VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 alusel kinni. Isik loobus 25.05.2023 rahvusvahelise kaitse taotlusest ning peeti kinni VSS § 15 alusel. Tartu Halduskohus andis 25.05.2023 määrusega nr 3-23-1153 loa tema kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks mitte kauemaks kui 25.07.2023. Puudutatud isik esitas 30.05.2023 avalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Ta peeti 31.05.2023 kinni VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Tallinna Halduskohus andis 02.06.2023 määrusega nr 3-23-1196 loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks mitte kauemaks kui 02.08.2023. Tallinna Halduskohus pikendas 31.07.2023 antud määrusega isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamise tähtaega kuni 30.11.2023. PPA lükkas 31.10.2023 otsusega tagasi isiku rahvusvahelise kaitse taotluse, vormistas ettekirjutuse Eestist koheseks lahkumiseks Pakistani ning kohaldas Schengeni sissesõidukeeldu 5 aastaks. Puudutatud isik esitas PPA otsuse peale kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus jättis 14.03.2024 otsusega asjas nr 3-23-2774 kaebuse rahuldamata. Menetlus on pooleli ringkonnakohtus (istungi ajaks on määratud 07.04.2025). Kuna Tallinna Halduskohus peatas kohtuotsusega esialgse õiguskaitse korras PPA 31.10.2024 otsuse kehtivuse, on isik rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses kuni kohtumenetluse lõpuni asjas nr 3-24-2774. PPA esitas 22.11.2023 taotluse loa saamiseks isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni 4 kuuks. Tallinna Halduskohus ei rahuldanud 28.11.2023 määrusega nr 3-23-1196 taotlust. Puudutatud isik vabastati 29.11.2023. Tema viibimiskohaks sai varjupaigataotlejate Vao keskuse Vägeva üksus. Vao keskuse juht teavitas 12.05.2024, et puudutatud isik puudus õhtuselt loenduselt ning tal puudus luba ööbida keskusest väljas. Leedu Migratsiooniamet saatis 24.05.2024 PPA-le tagasivõtupalve puudutatud isiku tagasivõtmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013 (Dublin III määrus) artikkel 18 lg 1 alusel, mille PPA rahuldas. Isik võeti Ikla piiripunktis vastu 19.11.2024. 2) Taotluse aluseks on VRKS § 361 lg 2 p 5. Puudub vaidlus, et isik oli kinni peetud VSS alusel (haldusasi nr 3-23-1153), et täita talle koostatud lahkumisettekirjutust väljasaatmiseks Afganistani. Isik taotles rahvusvahelist kaitset alles siis, kui talle selgitati kriminaalmenetluse raames uuesti, et tal on kohustus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles 5 päeva pärast ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna kinni pidamist, asudes väitma, et teda rõhutakse poliitiliste vaadete tõttu. Seega esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna sai aru, et tema edasine liikumine on Eesti ametvõimude poolt takistatud ning ta saadetakse tagasi kodumaale või riiki, kust ta Eestisse saabus. Isik väitis, et saabus läbi Tadžikistani, Kasahstani ja Venemaa. Tegelikult lahkus ta Pakistanist seaduslikult, lendas Dubaisse ja sealt edasi Venemaa viisaga Moskvasse. Algul taotles isik varjupaika põhjusel, et kardab Afganistanis Talibani. Kui selgus, et ta võidakse saata ka Pakistani, väitis ta end seal ootavat veritasu või arreteerimist. Isiku näol on tegemist varjupaigasüsteemi kuritarvitajaga. 3) Esineb põgenemisoht VSS § 68 p 2 mõttes. PPA leidis rahvusvahelise kaitse menetluse raames pildi isikule väljastatud Pakistani isikut tõendavast dokumendist (ID kaardi numbriga xxxxxxxxxxxxxx). Pakistani valitsuse koduleheküljelt on võimalik leida sarnase välimusega dokumendi taotlemise võimalus, mille kohaselt on sellist dokumenti võimalik taotleda täisealistel Pakistani kodanikel. Lisaks on telefoni läbivaatusel leitud pilt isikule kuuluvast Araabia Ühendemiraatide kehtivast 2(7)

3-24-3183 elamisloast numbriga xxx-xxxx-xxxxxxx-x, kus on märgitud tema rahvuseks Pakistani kodanik. PPA on tuvastanud, et isik omab Afganistani ja Pakistani topeltkodakondsust. Isik tunnistas 11.10.2023 läbi viidud vestlusel, et varjas teadlikult enda Pakistani kodakondsust. 4) Isiku suhtes esineb põgenemisoht ka VSS § 68 p 6 mõttes. Ta ületas ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone ja varjas end politseinike eest. Isik on korduvalt PPA-le teada andnud, et soovib minna Saksamaale, tal ei olnud plaani Eestisse jääda. 11.05.2024 põgenemisoht realiseerus. Isik on tagasipöördumisnõustajale nii novembris 2024 kui ka 13.01.2025 väitnud, et ei kavatse tagasi pöörduda. Lähtuvalt isiku varasemast tegevusest ja soovist liikuda edasi teise liikmeriiki, ei ole eluliselt usutav, et välismaalane jääb kohtumenetluse lõpuni Eestisse ja on valmis võimalikuks väljasaatmiseks Pakistani. Varasemalt pole dokumentide puudumine takistanud tal ületada riigipiire, mille vahel on piirikontroll. Schengeni alal saab isik märkamatult edasi liikuda, kuna puudub piirikontroll ja on ilmne, et isik võib ka tulevikus liikuda temale sobivasse liikmeriiki. 5) Põgenemisoht tuleneb ka VSS § 68 p-st 9. Puudutatud isik lahkus 12.05.2024 Vao keskusest ning Leedu ametnikud pidasid ta kinni Tallinn-Berliin bussis. 20.05.2024 esitas isik Leedus rahvusvahelise kaitse taotluse. 6) Isikust lähtuvat põgenemiseohtu ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisega. Vabastamise korral võib ta järjekordselt ebaseaduslikult lahkuda. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et PPA on teinud isiku rahvusvahelise kaitse osas tagasilükkava otsuse ja esimese astme kohus nõustus PPA seisukohaga. Isik on teadlik ka tema suhtes tehtud sissesõidukeelust, mis võib motiveerida teda menetlusest kõrvale hoidma. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähendanud temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Ta ei ole varem Eestis käinud. Isiku jätkuv soov on minna Saksamaale, kus tal on sugulased ja pereliikmed. Puudutatud isik ületas teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult Venemaa ja EL liikmesriigi vahelise piiri. Ta lahkus loata temale määratud viibimiskohast. Seega ei järgi isik talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning ta võib taaskord omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda, et jätkata teekonda endale sobivasse Euroopa riiki. Põgenemisohtu jaatas ka Tallinna Ringkonnakohus 04.07.2023 määruses 3-23-1196 (p 10). 7) Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ega töökohta ning perekonnaliikmeid. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi, psühholoogiline nõustamine ja on võimalus viibida värske õhu käes. Kuigi isiku kinnipidamise riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega.

Puudutatud isik leiab 15.01.2025 seisukohas, et taotlus on põhjendamatu.

1) VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Mistahes kinnipidamist kuni 48 tunniks, mis on toimunud VSS § 15 lg 1 alusel, ei saa pidada kinnipidamiseks lahkumiskohustuse menetluse raames. Määrav pole kinnipidamise algne ajend, vaid selle seos lahkumiskohustuse menetlusega ning oluline on tuvastada hetk, mil PPA sai teada, et isik viibib riigis ebaseaduslikult. Praegusel juhul peeti isik füüsiliselt kinni kell 04.18 ja tehti erinevaid menetlustoiminguid, et selgitada välja tema riigis viibimise alus. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse kell 10.40. Isikut ei saanud kell 04.18 kinni pidada väljasaatmise eesmärgil, vaid üksnes andmete kontrollimiseks. 3(7)

3-24-3183 Seega ei peetud isikut kinni väljasaatmise eesmärgil direktiivi 2008/115 IV peatüki mõttes. Ajal, mil isik oli rahvusvahelise kaitse taotlusest loobunud, oli ta taotleja staatuses. Isiku kinni pidamise eesmärk on vaid väljasaatmise ellu viimine. 2) Põgenemisohtu VSS § 68 p 2 mõttes ei ole. Säte eeldab, et välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse taotlemisel. Käesoleval juhul tuvastati puudutatud isiku kodakondsus ajal, mil isiku staatus ja viibimisalus ei olnud teada ehk sh ka enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. Kui isik esitab valeandmeid või võltsitud dokumendi selleks, et tõendada enda Eestis viibimise seadusliku aluse olemasolu, ei ole VSS § 6 8 p 2 kohaldamise eeldused täidetud. 3) Isik lahkus Leetu ainult selleks, et hankida täiendavaid tõendeid kodakondsuse kohta, mis olid Leedus viibiva sõbra käes. Tal oli ostetud tagasisõidupilet, kuid seda pole alles. Pileti ostmist kinnitab kirjalikult isiku sõber Q. Q, kes piletid ostis. Sõbral ei ole alles ostu kinnitavat väljavõtet, kuna ta kaotas oma pangakaardi ja konto andmed. 4) Kinnipidamine ei ole proportsionaalne. Pole teada, millal isik saab jõustunud kohtuotsuse seoses rahvusvahelise kaitse taotlusega (võimalus on esitada ka kassatsioonkaebus) ja isiku kinnipidamise pikkuseks kujuneb tõenäoliselt rohkem kui veel 4 kuud. Põgenemisohu suurenemist ei saa järeldada sellest, et rahvusvahelise kaitse taotlus lükati tagasi, kuivõrd see otsus on vaidlustatud. Puudutatud isik rõhutab, et tema suhtes ei ole sellist põgenemisohtu, mis õigustaks tema kinni pidamist. 5) PPA on kergekäeliselt jätnud kõrvale leebemad meetmed. Isikul on Eestis sõbrad, sh elukoht sõbra juures. Tal on onu, kes on valmis teda rahaliselt toetama (andes 1000 eurot kuus) ja kellel on selleks rahalised võimalused olemas. Seega oleks isikul raha, et broneerida endale majutus hostelis. 6) Isikul on kogemus põgenemise tagajärgedest. Lisaks ei realiseerunud põgenemisprognoos, kuivõrd isik ei ole tundnud huvi Saksamaale lahkumise vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-24-3183 rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 36 2 lg 5 järgi pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 36 1 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

3-24-3183

Need asjaolud kinnitavad, et põgenemisoht on praegusel juhul reaalne.

3-24-3183

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.