3.Mõista Võru linnalt Umbsaare menetluskulude katteks välja 2620 eurot.
Haldus
OÜ
4.Tühistada Tartu Halduskohtu 28.01.2025. a määruse resolutsiooni punktiga 4 asjas kohaldatud esialgne õiguskaitse. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 252 lg 7, § 204 lg 1).
1.Võru Linnavalitsus tegi 27.11.2024 ettekirjutuse nr 24-1191-VLV/9, millega kohustas Umbsaare Haldus OÜ-d (registrikood 11262973) hiljemalt 01.03.2025 lammutama F. R. Kreutzwaldi tn 59c korterelamu (ehitisregistri kood 113019581) katusel asuvad ilma õigusliku aluseta püstitatud varikatused ja terrassi ning sulgema välisseintesse tehtud avaused (aknad). Ettekirjutuse punkti 6 kohaselt võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada ehitusseadustiku § 133 alusel sunniraha juriidilisele isikule kuni 450 000 eurot.
2.Umbsaare Haldus OÜ (edaspidi ka kaebaja) esitas 20.01.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Linnavalitsuse 27.11.2024. a ettekirjutuse nr 24-1191-VLV/9 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks. Kaebaja palus HKMS § 249 lg 1 ning § 251 lg
3-25-164 1 p-de 1 ja 2 alusel esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud ettekirjutuse kehtivuse ning keelata vastustajal kaebajale sunniraha hoiatuse andmine ning sunniraha rakendamine.
3.Tartu Halduskohus võttis 28.01.2025. a määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni punkt 1) ning muu hulgas rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Võru Linnavalitsuse 27.11.2024. a ettekirjutuse nr 24-1191-VVLV/9 kehtivuse (resolutsiooni punkt 4).
4.Vastustaja teatas 13.03.2025 kohtule, et vaidlustatud Võru Linnavalitsuse ettekirjutus on allkirjastatud selleks õigust mitte omava isiku poolt, ning esitas 24.03.2025 kohtule taotluse asjas menetluse lõpetamiseks, kuivõrd Võru Linnavalitsus tunnistas 19.03.2025. a korraldusega nr 159 vaidlustatud 27.11.2024. a ettekirjutuse nr 24-1191-VLV/9 kehtetuks.
5.Vastustaja selgitas 31.03.2025. a seisukohas kohtule, et vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine 19.03.2025. a korraldusega ei olnud põhjustatud kohtule esitatud kaebusest. Ettekirjutus tunnistati kehtetuks põhjusel, et tuvastati selle õigusvastasus. Ettekirjutuses kajastatud etteheited kaebajale on endiselt kohased ning vastustaja on jätkamas menetlust ilma õigusliku aluseta teostatud ehitustegevuse üle ja ei ole välistatud uue ettekirjutuse tegemine.
6.Kaebaja esitas 31.03.2025 kohtule seisukoha, milles märgib, et kui haldusakt pole antud pädeva haldusorgani poolt, on see tühine (haldusmenetluse seaduse § 63 lg 3 p 3) ja tühise haldusakti kehtetuks tunnistamine ei ole vajalik ega võimalik, mistõttu on Võru Linnavalitsuse 19.03.2025. a korralduse nr 159 sisuline õiguspärasus küsitav. Eeltoodu toob aga igal juhul kaasa kaebuse rahuldamise ja/või menetluse lõpetamise HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Menetluskulud jäävad nii kaebuse rahuldamisel (HKMS § 108 lg 1) kui ka menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel (HKMS § 108 lg 6) vastustaja kanda. Kaebaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja palus Võru linnalt kaebaja menetluskuludena välja mõista 2640 eurot, s.o kulud õigusteenusele 2600 eurot ja asjas tasutud riigilõiv 40 eurot. Kuna kaebaja on käibemaksukohustuslane, palub kaebaja menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta.
7.Vastustaja teatas 07.04.2025. a vastuses kohtunõudele, et vastustajal ei ole vastuväiteid kaebaja menetluskulude põhjendatuse osas.
KOHTU SEISUKOHT
8.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Võru Linnavalitsus tunnistas 19.03.2025. a korraldusega nr 159 kehtetuks vaidlustatud Võru Linnavalitsuse 27.11.2024. a ettekirjutuse nr 24-1191-VLV/9 ning kaebaja on eeltooduga oma soovitud eesmärgi saavutanud. Seega esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks. Kaebaja ei ole väljendanud tahet minna vastavalt HKMS § 152 lg-le 2 üle tuvastamisnõudele. Ka kohtule ei nähtu, et tuvastamiskaebusele üleminek võiks olla kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
9.Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
10.Haldusasja menetluse lõpetamisel otsustab kohus menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse (HKMS § 109 lg 2). Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus HKMS § 108 lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse 2
3-25-164 HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuigi vastustaja märkis 31.03.2025. a seisukohas, et vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine ei olnud tema hinnangul tingitud kaebuse esitamisest, tuleb kohtu hinnangul jätta kaebaja menetluskulud siiski vastustaja kanda. Kaebaja on tuginenud kaebuses selgelt ühe argumendina sellele, et vaidlustatud haldusakti allkirjastanud ehitusjärelevalve spetsialistil puudus õigus ettekirjutuse andmiseks. Arvestades, et kaebus ettekirjutusele on esitatud 20.01.2025 ning vastustaja on tunnistanud sama ettekirjutuse kehtetuks 19.03.2025, on kohtu hinnangul usutav, et vastustaja jõudis arusaamale ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise vajadusest tänu kaebusega tutvumisele. Vastupidist ei ole vastustaja millegagi põhistanud ega tõendanud.
11.Kaebaja esitatud menetluskulude nimekirjast ning Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ 31.01.2025. a arvest nr 22501031 ja 31.03.2025. a arvest nr 22503013 nähtub, et kaebajale on käesoleva haldusasjaga seonduvalt osutatud õigusteenust tunnihinnaga 200 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 13 tunni ulatuses.
12.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustaja ei vaidle vastu kaebaja menetluskulude põhjendatusele.
13.Kohtu hinnangul ei ole kaebajale osutatud õigusteenuse tunnihind ega õigusteenuse osutamisele kulunud aeg vaidluse sisu arvestades ülemäärane (vrd nt Riigikohtu 29.01.2024. a määrus asjas nr 2-21-9796, p 18 ja seal viidatud praktika). Seega on kaebaja kantud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja õigusteenuse kulud 2600 eurot.
14.Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kohus tagastab selle kaebajale vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 4.
15.Kohus ei tagasta kaebajale esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot, kuivõrd kohus on selle taotluse sisuliselt läbi vaadanud ning vastavalt kohtupraktikale ei ole sellisel juhul riigilõivu tagastamine põhjendatud. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud 20 eurot mõistab kohus tulenevalt HKMS § 108 lg-st 6 kaebaja kasuks välja vastustajalt.
16.Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis tühistab kohus ühtlasi Tartu Halduskohtu 28.01.2025. a määruse resolutsiooni p-ga 4 asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos menetlust lõpetava määrusega (HKMS § 253 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.