Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.mail 2025 Tallinnas
Haldusasja number
3-23-1622
Haldusasi
K.K kaebus Kaitseressursside Ameti 21.04.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/3140 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks Kaebaja (apellant) – K.K Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Elis Lõiv
Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.10.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
K.K apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta K.K apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.10.2023 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel katta kinni kaebaja kontaktandmed otsuse punktides 3, 6 ja 12.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30.06.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaitseressursside Ameti (KRA) 21.04.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/3140 (dtl 46) kohustati K.K (kaebaja) ilmuma ja läbima terviseseisundi hindamine 07.07.2023 kell 09.15 aadressil Ida-Viru keskhaigla polikliinik, kabinet D5039, Ravi 10d, Kohtla-Järve. Ettekirjutus tehti kaebajale kättesaadavaks Eesti teabeväravas 21.04.2023 (dtl 38). Kaebaja terviseseisundi hindamisele ei ilmunud ega esitanud põhjendusi ilmumata jätmise kohta. 13.07.2023 koostati kaebajale sunniraha rakendamise teatis nr 11-18/2023/175 (dtl 7), mis toimetati talle kätte kaitseväeteenistuse veebis 14.07.2023 (dtl 40).
2.Kaebaja esitas 19.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse KRA 21.04.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/3140 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks. Kaebuse kohaselt sai kaebaja 13.07.2023 infosüsteemist teada, et KRA on otsustanud nõuda temalt sunniraha tasumist summas 600 eurot. Sunniraha määramise aluseks olnud 21.04.2023 ettekirjutust ei olnud aga kaebajale kätte toimetatud, mistõttu ei saanud kaebaja KRA määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamist läbida, seega ei ole sunniraha rakendamine õiguspärane.
3.KRA palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja õigusi ei ole rikutud, sest 21.04.2023 ettekirjutus-hoiatus nr 11-12.1/2023/3140 on kaebajale kätte toimetatud kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 3 alusel, otsus on jõustunud ja täitmiseks kohustuslik ning tõendatud on ka see, et kaebaja jättis ettekirjutuse täitmata ning tal puudus selleks mõjuv põhjendus. Kaebaja ei ole esitanud kontaktandmeid ja motiveeritud põhjendust dokumentide kättesaamiseks muul viisil kui Eesti teabevärava teenus, mistõttu teavitas KRA kaebajat 21.04.2023 koostatud ettekirjutus-hoiatusest, lisaks eesti.ee teabeväravas kättesaadavaks tegemisele, üksnes tol ajal KRA-le teadaoleval e-posti aadressil XXX ning edastas ka teavituse SMS-iga tänaseni kasutusel olevale telefoninumbrile XXXXXXXXXX. Sunniraha rakendamise vajaduse on tinginud kaebaja enda hooletu käitumine.
4.Tallinna Halduskohus jättis 06.10.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. KVTS § 15 lg-s 1 on sätestatud, et KVTS alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. Sama paragrahvi lg-s 3 on sätestatud, et sel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Vastustaja on selgitanud, et kaebajale toimetati vaidlustatud ettekirjutus kätte KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud korras. Puudub vaidlus, et KRA 21.04.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/3140 avalikustati Eesti teabevärava (www.eesti.ee) kaudu 21.04.2023. Vastustaja on esitanud andmed oma dokumendihaldussüsteemist, kust nähtub, et vaidlustatud ettekirjutus on väljastatud 21.04.2023 kell 11.39 (vt dtl 38 ja 48). Puudub mõistlik põhjus kahelda, et vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuse kaebajale KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud viisil edastanud. KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Vastustaja ei pea ka enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud. KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud eriline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17–27aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab põhimõtteliselt kohustust teha 2(5)
3-22-1622 endale selgeks, kuidas KRA oma dokumente edastab ning jälgida Eesti teabevärava kaudu talle saadetud dokumente ja/või suunata aadressile [email protected] saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile. Kuivõrd vaidlusalune ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 22.05.2023, on tegemist kehtiva ettekirjutusega. Ettekirjutus sisaldab sunniraha hoiatust. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ettekirjutust ei täitnud ning seega võis vastustaja asuda sunniraha rakendama. On küll tõsi, et konkreetselt vaidlustatud ettekirjutuse täitmine ei olnud pärast seal märgitud arstliku komisjoni toimumisaega enam võimalik, ent arstlikku komisjoni ilmumise kohustus kui selline ei lõppenud. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on sunniraha rakendamine lubatav ka selleks, et motiveerida kutsealust ilmuma arstlikku komisjoni järgmise kutse peale. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.Kaebaja esitas halduskohtu otsusele 11.10.2023 apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu otsuse tühistada, kaebuse rahuldada ja menetluskulud vastustaja kanda jätta. Ettekirjutust ei olnud kaebajale KRA infosüsteemis teatavaks tehtud. Vaatamata sellele, et KRA-l olid kõik kaebaja teised kontaktandmed, ei pidanud KRA vajalikuks ettekirjutust vähemalt e-posti või tavapostiga saata. KRA ei lükanud oma vastuses kaebaja seisukohti ümber ega tõendanud, et vähemalt tehti katseid ettekirjutuse edastamiseks või et ettekirjutus oli infosüsteemis kättesaadav. Ühelt poolt on õige halduskohtu seisukoht, et KRA ei pea enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud, kuid kaebaja leiab, et KRA peaks tõendama, et ettekirjutus oli saadetud või vähemalt infosüsteemis teatavaks tehtud. KVTS § 15 ei vabasta KRA-d kohustusest teha kõik endast sõltuv dokumentide kättetoimetamiseks. Järgida tuleb haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 25 ja 26 sätestatud reegleid. HMS § 61 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile kättetoimetamisest, kui ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kaebaja ei hoia kõrvale oma kohustuste täitmisest, ta on KRA arstliku komisjoni läbinud ja kutsutud ajateenistusse.
6.KRA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja nõustub täielikult halduskohtu otsuse põhjendustega. Puuduvad tõendid selle kohta, et K.K oleks esitanud KRA-le avalduse saamaks dokumente kätte muul viisil kui Eesti teabeväravas. Seetõttu polnud KRA-l kohustust saata koostatud ettekirjutuse kohta teavitust või dokumenti ise kaebajale tema muudel kontaktandmetel. Teavitus koostatud dokumendist saadeti ametile teadaolevale telefoninumbrile XXXXXXXXXX. Ettekirjutus nr 1112.1/2023/3140 on kehtiv ning oli täitmiseks kohustuslik. KRA koostas kaebajale sunniraha rakendamise teatise, kuna kaebaja ei ilmunud 07.07.2023 terviseseisundi hindamisele ega esitanud vabandavaid asjaolusid. Kaebaja ei ole sunniraha tasunud, kuid kuna KRA ei jõudnud täitemenetluse algatamise avaldust veel kohtutäiturile esitada ja 08.09.2023 läbis apellant ameti terviseseisundi hindamise ning tunnistati ajateenistuse läbimiseks kõlbulikuks, siis sai ettekirjutusega pandud kohustus täidetud ning langes ära alus sunniraha sissenõudmiseks. KRA-l pole seaduslikku alust selle sissenõudmiseks tulevikus täitemenetlust algatada, sest sunniraha eesmärgiks ei ole isiku karistamine, vaid mõjutamine kohustuse täitmisele. Sunniraha rakendamise teatise koostamine 13.07.2023 ei olnud siiski õigusvastane ning võib eeldada, et tänu sellele kaebaja 08.09.2023 oma kohustuse täitis.
3(5)
3-22-1622
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtu otsus on õiguspärane ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
8.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kohtumenetluse ajal kujunenud olukorras, kus kaebaja on läbinud KRA terviseseisundi hindamise ja seega täitnud sisuliselt talle tehtud ettekirjutuse enne, kui KRA jõudis sunniraha täitmisele pöörata, on kohtul põhimõtteliselt alus jätta kaebus HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 ning apellatsioonkaebus HKMS § 190 ja § 187 lg 3 p 6 alusel läbi vaatamata. HKMS § 45 lg-s 1 on sätestatud kaebeõiguse piirangud keelamiskaebuse esitamiseks, mille kohaselt võib kaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kaebeõigust kontrollitakse üldjuhul kaebuse esitamise aja seisuga, kuid kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud võivad tingida vaidluse ammendumise, kui on kahtlusteta selge, et kaebuse rahuldamine ei saa aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Sellises olukorras on põhjendatud jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2; vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-8-14, p-d 11–12; otsus nr 3-14-52077, p 11; otsus nr 3-211360, p 12.1).
9.Käesolevaks ajaks kujunenud asjaoludel puudub igasugune alus arvata, et KRA rakendaks kaebajale 21.04.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha. Sunniraha võib asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 3 lõigetest 2 ja 3 ning HMS § 107 lõikest 2 tulenevalt rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks, pärast ettekirjutuse täielikku täitmist ei ole sunnirahaga enam võimalik isiku käitumist suunata ja haldusorganil on keelatud sunnivahendit kohaldada, kui temani jõuab teave ettekirjutuse täitmisest. Seda kinnitab pikaaegne Riigikohtu halduskolleegiumi praktika (22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 14; 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 17; 16.06.2021 määrus nr 3-20-1245, p 18.3). Ka KRA on apellatsioonkaebuse vastuses sõnaselgelt kinnitanud, et kaebaja on ettekirjutusega pandud kohustuse täitnud ning KRA-l puudub seaduslik alus ja kavatsus kaebajalt sunniraha nõuda. Järelikult ei saa 21.04.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sõltumata kohtulahendist kaebajale sunniraha määrata, oht kaebaja õiguste riiveks, mida kaebaja soovis kaebusega ära hoida, puudub, ning kaebuse rahuldamine ei saa kaebaja õiguste kaitsele kaasa aidata. Sunniraha kohaldamine või mittekohaldamine ei saa puudutada ka teadaolevaid kolmandate isikute õigusi. Vaidlus kaebuse esemeks oleva sunniraha rakendamise lubatavuse osas on ammendunud ja kohtul on alus jätta kaebus läbi vaatamata.
10.Ringkonnakohus ei pea siiski menetluslikult otstarbekaks jätta praeguses menetlusstaadiumis kaebust läbi vaatamata. Vaidlus oli eeltoodud asjaoludel sisuliselt ammendunud juba enne halduskohtu otsuse tegemist – kaebaja läbis terviseseisundi hindamise 08.09.2023, halduskohus tegi otsuse 06.10.2023 –, pooled sellele aga kohtu tähelepanu ei juhtinud ja halduskohus vaatas kaebuse sisuliselt läbi. Samuti ei ole pooled taotlenud apellatsioonimenetluses kaebuse läbi vaatamata jätmist ega menetluse lõpetamist. Seetõttu ei pea ringkonnakohus menetluslikult otstarbekaks ka apellatsioonkaebust läbi vaatamata jätta ja halduskohtu otsust seetõttu tühistada. Apellatsioonkaebus tuleb küll jätta rahuldamata juba ainuüksi kaebaja subjektiivsete õiguste riive puudumise tõttu, kuid kohus annab sisulise hinnangu ka apellatsioonkaebuse väidetele.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse sisuliste põhistustega ega korda neid rohkem, kui on vajalik apellatsioonkaebuse väidetele vastamiseks (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebus põhineb kokkuvõtlikult kahel väitel: vastustaja ei ole tõendanud, et ettekirjutus oleks olnud kaebajale Eesti teabevärava kaudu kättesaadavaks tehtud ja tulenevalt HMS põhimõtetest peab KRA tegema kõik endast oleneva, et dokument faktiliselt kätte toimetada. Kaebaja väited ei ole põhjendatud. 4(5)
3-22-1622
12.Vastustaja on esitanud halduskohtu menetluses tõendid, mis ringkonnakohtu hinnangul tõendavad ilma mõistliku kahtluseta, et 21.04.2023 ettekirjutus tehti kaebajale Eesti teabevärava kaudu kättesaadavaks. Seda tõendavad infosüsteemi väljavõtted kaebuse vastuse lisades 2 (dtl 38) ja 3 (dtl 48). Mõlemast nähtub, et dokument nr 11-12.1/2023/3140 on eesti.ee portaali kaudu väljastatud 21.04.2023 kell 11.38. Lisast 3 nähtub, et samal päeval kl 11.39 on saadetud dokumendi kohta ka lühisõnum mobiiltelefonile nr XXXXXXXXXX, mis oli KRA-le teadaolev kaebaja telefoninumber. Lisast 4 nähtub, et antud telefoninumber on kaebaja kontaktiks Eesti teabevärava iseteeninduskeskkonnas. Samast nähtub ka dokumendi kohta e-kirja saatmine kaebaja kontaktiks olnud e-posti aadressile.
13.KVTS § 15 lg 1, mille kohaselt toimetatakse sama seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected], on eriregulatsioon HMS 7. ptk-s sätestatud dokumendi kättetoimetamise üldnormide suhtes. KVTS § 15 lg 3, mille kohaselt loetakse lg-s 1 sätestatud viisil saadetud dokumendid kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine, on aga dokumendi õiguslike tagajärgede tekkimise osas erinorm HMS § 61 lg 1 suhtes, mis näeb üldnormina ette haldusakti kehtimahakkamise adressaadile teatavaks tegemisest või (faktilisest) kättetoimetamisest arvates.
14.Sellele, et tegu on eriregulatsiooniga, viitab KVTS muutmise seaduse eelnõu 324 SE esimese lugemise seletuskiri, kus on KVTS § 15 muutmise eesmärgina välja toodud mh vajadus vältida olukordi, kus isikud, kes kohustava sisuga dokumente kätte saada ei soovi, saavad elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamisest kõrvale hoida, jättes dokumendi kättesaamise kinnitamata või dokumendi infosüsteemis avamata või vastu võtmata (lk 4). Eesmärgiks oli muuta riigiportaal peamiseks suhtluskanaliks riigi ja kaitseväekohustuslase vahel (lk 5), muu teabeedastusviisi eelistuse korral panna isikule kohustus sellest ise KRA-d teavitada (lk 6) ning luua riigiportaalis edastatud dokumendi kättetoimetatuse eeldus 30 päeva möödumisel ja siduda sellega ka dokumentide vaidlustamise tähtajad (lk 9). Seega on tegemist seadusandja teadliku valikuga kehtestada kutsealustele kohustus jälgida riigiportaalis neile saadetavaid teateid ja sätestada sel viisil edastatud teadete kättetoimetatuse õiguslik eeldus sõltumata sellest, kas isik on elektroonilise dokumendi kättesaamist kinnitanud või kas dokumendi faktiline kättesaamine on muul HMS § 27 lg-s 2 sätestatud viisil tõendatud. KVTS § 40 lg 1 p 1 kohaselt on kutsealune kohustatud teavitama KRA-d viivitamata oma kontaktandmete muutumisest.
15.Kaebajale 21.04.2023 tehtud ettekirjutus tuli seega lugeda KVTS § 15 lg 3 kohaselt kättetoimetatuks 30 päeva möödudes selle riigiportaalis avaldamisest ja õiguslikku tähtsust ei oma see, et infosüsteemi väljavõtte kohaselt avas kaebaja dokumendi iseteeninduskeskkonnas alles 10.07.2023 (dtl 48). Ehkki KVTS § 15 lg 2 näeb ette võimaluse lisaks lg-s 1 sätestatule toimetada dokumente kätte ka muu viisil, ei tule sellest KRA-le kohustust muid viise kasutada, kui kutsealune ei ole sellisest soovist KRA-d lg 4 alusel teavitanud. Halduskohtu sellekohane järeldus on õige ja põhjendatud.
16.Kokkuvõttes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata nii kaebaja subjektiivsete õiguste riive lakkamise ja vaidluse sisulise ammendumise kui ka apellatsioonkaebuse väidete õigusliku põhjendamatuse tõttu.
17.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.