Sustainable Investments OÜ ja TMV Green OÜ kaebused Vinni Vallavolikogu 28. novembri 2024. a otsuste tühistamiseks ning Vinni valla kohustamiseks vaadata detailplaneeringu algatamise taotlused uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende Kaebaja I – Sustainable Investments OÜ, lepingulised esindajad esindajad vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri ja vandeadvokaadi abi Kaidi Tarros, Kaebaja II - TMV Green OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Vastustaja – Vinni vald, esindajad lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Epp Lumiste, seaduslik esindaja Evelin Poolamets, volitatud esindaja Raido Tetto Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 24. aprillil 2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Sustainable Investments OÜ ja TMV Green OÜ kaebused.
2.Tühistada Vinni Vallavolikogu 28. novembri 2024. a otsus nr 27 „ Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise, TU4 algatamata jätmine“, otsus nr 28 „ Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise, TU7 algatamata jätmine“, otsus nr 29 „ Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise, TU8 algatamata jätmine“ ning otsus nr 30 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise, TU11 algatamata jätmine“.
Sustainable Investments OÜ 26. juuli 2024. a taotlused detailplaneeringu algatamiseks Vinni vallas Tammiku külas tuulealale TU4 ja Vinni vallas Veadla külas tuulealale TU11, 29. juuli 2024. a taotlus detailplaneeringu algatamiseks Vinni vallas Arukülas tuulealale TU8 ning 1. augusti 2024. a taotlus detailplaneeringu algatamiseks Vinni vallas Rahkla külas tuulealale TU7.
3.2.TMV Green OÜ 10. juuli 2024. a taotlused detailplaneeringu algatamiseks Vinni vallas tuulealale TU7 (Rahkla piirkond) ja Vinni vallas tuulealale TU11 (Veadla piirkond).
3-24-3496
4.Mõista Vinni vallalt Sustainable Investments OÜ kasuks välja menetluskulud 7520 (seitse tuhat viissada kakskümmend) eurot.
5.Mõista Vinni vallalt TMV Green OÜ kasuks välja menetluskulud 6259 (kuus tuhat kakssada) eurot 50 senti.
6.Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. juunil 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sustainable Investments OÜ esitas 26. juulil 2024 Vinni vallale taotlused detailplaneeringu algatamiseks Vinni vallas Tammiku külas tuulealale TU4 ja Vinni vallas Veadla külas tuulealale TU11 ning 29. juulil 2024. a taotlused detailplaneeringu algatamiseks Vinni vallas Arukülas tuulealale TU8 ning 1. augustil 2024 taotluse Vinni vallas Rahkla külas detailplaneeringu algatamiseks tuulealale TU7. TMV Green OÜ esitas 10. juulil 2024 Vinni vallale esitatud taotluse detailplaneeringu algatamiseks tuuleenergia aladele TU11 (Veadla piirkond) ja TU7 (Rahkla piirkond) ühe tervikuna käsitletav „Rahkla taastuvenergiapark“ (tuuleenergia, päikesepark ning elektrienergiasalvesti), mis on kaebaja poolt arendatava Väike-Maarja vallas paikneva tuulepargi osa ja mille liitumine jääb Väike-Maarja valda.
2.Vinni Vallavolikogu jättis eelnimetatud taotlused rahuldamata järgmiste 28. novembri 2024. a otsustega: - 28. novembri 2024. a otsus nr 27 „ Detailplaneeringu koostamise ja strateegilise hindamise algatamise, TU4 algatamata jätmine“;
keskkonnamõju
- 28. novembri 2024. a otsus nr 28 „ Detailplaneeringu koostamise ja strateegilise hindamise algatamise, TU7 algatamata jätmine“;
keskkonnamõju
- 28. novembri 2024. a otsus nr 29 „ Detailplaneeringu koostamise ja strateegilise hindamise algatamise, TU8 algatamata jätmine“;
keskkonnamõju
- 28. novembri 2024. a otsus nr 30 „Detailplaneeringu koostamise ja strateegilise hindamise algatamise, TU11 algatamata jätmine“
keskkonnamõju
3.Sustainable Investments OÜ (Kaebaja I) esitas 30. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Vinni Vallavolikogu 28. novembri 2024. a otsuste nr 27, 28, 29 ja 30 tühistamiseks ning Vinni valla kohustamiseks vaadata uuesti läbi 26. juuli 2024. a taotlused 2(17)
3-24-3496
detailplaneeringu algatamiseks tuulealadele TU4 ja TU11, 29. juuli 2024. a taotlus detailplaneeringu algatamiseks tuulealale TU8 ja 1. augusti 2024. a taotlus detailplaneeringu algatamiseks tuulealale TU7. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-24-3496. Kohus võttis kaebuse 30. detsembri 2024. a määrusega menetlusse. Vinni vald vastustajana vastas kaebusele 28. veebruaril 2025 (dtl 362-375)
4.TMV Green OÜ (Kaebaja II) esitas 30. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Vinni Vallavolikogu 28. novembri 2024. a otsuste nr 28 ja 30 tühistamiseks ning Vinni valla kohustamiseks uuesti otsustama detailplaneeringu algatamine vastavalt TMV Green OÜ poolt 10. juulil 2024 esitatud taotlusele. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-24-3508. Kohus võttis kaebuse 30. detsembri 2024. a määrusega menetlusse. Vinni vald vastustajana vastas kaebusele 28. veebruaril 2025 (dtl 284-293).
5.Kohus liitis 3. märtsi 2025. a määrusega haldusasjad nr 3-24-3496 ja 3-24-3508 ühte menetlusse. Liidetud haldusasja menetletakse haldusasjana nr 3-24-3496.
6.Kohus määras 10. märtsi 2025. a määrusega haldusasja läbivaatamise kohtuistungil 24. aprillil 2025. Kaebaja I esitas täiendavad seisukohad 11. aprillil 2025 ning Kaebaja II 14. aprillil 2025. Vastustaja esitas vastuseks kohtunõudele täiendavad tõendid
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja I taotleb Vinni Vallavolikogu 28. novembri 2024. a otsuste nr 27, 28, 29 ja 30 tühistamist. Kaebaja II taotleb Vinni Vallavolikogu 28. novembri 2024. a otsuste nr 28 ja 30 tühistamist. Mõlemad kaebajad taotlevad vastustaja kohustamist vaidlustatud otsuste aluseks olnud taotlusi uuesti läbi vaatama.
8.Kaebaja I väidab järgmist.
8.1.Vaidlustatud otsuste tegemisel on ärakuulamisõiguse tagamata jätmisega rikutud menetlusnõudeid. Kõigi tuulealade osas oli vallavalitsuse poolt ette valmistatud eelnõudes märgitud, et Vinni valla üldplaneeringuga on tuulealad määratud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivaks ning kõigi nelja ala osas oli ette nähtud detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. Otsused detailplaneeringute algatamata jätmise kohta on kaebaja jaoks üllatuslikud, sest kaebajat ei ole detailplaneeringute algatamata jätmise küsimustes ära kuulatud. HMS § 40 lg 3 p-des 1-7 toodud asjaolusid, mis võimaldanuks kaebaja ära kuulamata jätta, käesoleval juhul ei esinenud. Vaidlustatud vallavolikogu otsused on formaalselt õigusvastased.
8.2.Vastustaja on rikkunud menetlustähtaega. Menetlus detailplaneeringute algatamise otsustamiseks on kestnud kohati kuni 4 kuud, kuigi PlanS § 128 lg 4 sätestab otsustamiseks 30-päevase tähtaja taotluse esitamisest.
8.3.Vastustaja on rikkunud hea halduse tava. Pikalt on ette valmistatud just detailplaneeringute algatamise otsuste põhjendatud eelnõusid (menetlustoimingud), kuid detailplaneeringute algatamata jätmise otsused (keelduvad haldusaktid) on vastu võetud pelgalt vallavolikogu hääletamise tulemusena ilma igasuguste põhjendusteta ja viideteta õiguslikele alustele.
3(17)
3-24-3496
8.4.Detailplaneeringu algatamisest keeldumise kui kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktide puhul on rikutud põhjendamiskohustust. Neist ei nähtu avaliku huvi kaalumist kaebaja põhjendatud huviga. Vallavolikogu teadvustas otsuste vastuvõtmisel, et valla kehtestatud üldplaneering käsitles taotletud alasid tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt ning et vald on sellega väljendanud arendajatele tuuleparkide arendamiseks avatust, kuid asjakohaseid keeldumise aluseid ega kaalukaid argumente ei ole otsustes ega volikogu istungi protokollis esitatud.
8.5.Volikogu istungi sõnavõtus viidatud maaomaniku pöördumine palvega arvestada planeeringu käigus metsloomade liikumise koridoriga (TU7) ning tuuleala TU11 kohta laekunud kogukonna 118 allkirjaga pöördumine ei välistanud detailplaneeringute algatamist, vaid neid sai ja tuli kaaluda detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude hindamise läbiviimise menetluses.
8.6.Vastustaja ei ole detailplaneeringute algatamisest keeldumist põhjendatud ega toonud välja ühtegi viidet PlanS § 128 lg 2 kohastele keeldumise alustele. Selliseid aluseid kaebaja arvates ka ei esine. Detailplaneering ei ole ilmses vastuolus üldplaneeringuga (PlanS § 128 lg 2 p 1). Vinni valla üldplaneeringus on kavandatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad alad, millele on üldplaneeringus sätestatud tingimustel võimalik rajada tuuleenergia tootmisrajatisi.
8.7.Kõikides vallavalitsuse poolt volikogu istungile esitatud detailplaneeringute algatamise eelnõudes oli märgitud, et vallavalitsus sõlmib Sustainable Investments OÜ-ga halduslepingu detailplaneeringu koostamise kulude kandmise ja detailplaneeringu kohaste teede ja muude rajatiste välja ehitamiseks ja väljaehitamisega seotud kulude katmise kohustuse täielikuks ülevõtmiseks. Kaebaja kui detailplaneeringust huvitatud isik on andnud oma nõusoleku selliste kulude kandmiseks. Seega ei esine asjaolusid, mis takistaksid detailplaneeringu elluviimist tulevikus (PlanS § 128 lg 2 p 2).
8.8.Kaebajale ei ole teada, et võiksid esineda muid ülekaalukal avalikul huvil põhinevaid põhjuseid (PlanS § 128 lg 2 p 3). Taastuvenergia tootmise puhul on kohtupraktika kohaselt tegemist olulise avaliku huviga. Ka Lääne-Virumaa arengustrateegia aastateks 2023-2035 (ptk 3.2.8) kinnitab oluliste otsuste tegemise vajadust taastuvate energiaallikate kasutusele võtmiseks.
8.9.Kaebajale ei ole teada, et planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive (PlanS § 128 lg 2 p 4). Kolmandate isikute huvid ja võimalikud riived nende õigustele tuleb välja selgitada ja neid kaaluda detailplaneeringu menetluse käigus.
8.10.Tegemist ei ole PlanS § 125 lg 5 ja 128 lg 2 p 5 olukorraga, sest kaebaja ei ole taotlenud projekteerimistingimuste väljastamist.
8.11.Volikogule otsustamiseks ette valmistatud detailplaneeringute eelnõude kohaselt kohustub sõlmitava halduslepingu alusel detailplaneeringu koostamise tellimise ja koostamisega seotud kulud kandma kaebaja (ei esine PlanS § 128 lg 2 p 6 olukorda).
8.12.Volikogu on sarnases olukorras nõustunud detailplaneeringu algatama tuuleala TU3 suhtes.
8.13.Kaebajal oli õigustatud ootus detailplaneeringu algatamiseks, mis tugines üldplaneeringule, õiguskantsleri ja kohtupraktika seisukohtadele ning olulise avaliku huvi olemasolule taastuvenergia arendamiseks.
9.Kaebaja II väidab järgmist.
4(17)
3-24-3496
9.1.Kaebaja alustas Vinni valda tuulepargi kavandamist mitmed aastad tagasi lähtudes teadmisest, et Vinni vald on huvitatud enda territooriumil tuuleenergeetika arendamisest, mh otsustas Vinni vald viia üldplaneeringu raames läbi taastuvenergia arenduse analüüsi ning määrata tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivad alad. Kaebaja on sõlminud tuulepargi rajamiseks hoonestusõiguse seadmise lepinguid ning võtnud maaomanike ees iga-aastaseid kohustusi. Kaebaja on teinud kulutusi kogu tuulepargi kavandamise protsessile, sh erinevatele uuringutele jne.
9.2.Kaebaja esindaja selgitas volikogu istungil , et taotlustes on esitatud esialgsed maaalad, mille osas asutakse põhjalikke uuringuid teostama detailplaneeringu raames ning alad võivad väheneda. Samuti seda, et taotletakse küll kuni 280 m kõrgusi tuulikuid, kuid see on maksimaalne kõrgus ja praktikas võivad tuulikud olla oluliselt madalamad.
9.3.Otsused nr 28 ja 30 on ilmselgelt õigusvastased juba üksnes ärakuulamiskohustuse rikkumise tõttu. Kaebaja oli teadlik vallavalitsuse koostatud eelnõudest, mille kohaselt vastavalt kaebaja taotlusele algatatakse detailplaneeringud üldplaneeringus määratud tuulealadele nr 7 ja 11. Kuna asi otsustati kaebaja kahjuks, oleks haldusorgan pidanud andma kaebajale võimaluse oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kaebajale ei esitatud haldusakti eelnõud ega ka muul kujul õiguslikke ega faktilisi põhjendusi, millest lähtuvalt saaks vald enda poolt kehtestatud üldplaneeringu jätta meelevaldselt ellu viimata. Asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja viibis volikogu istungil, ei ole isiku ärakuulamine tema kahjuks tehtava otsuse osas lähtuvalt HMS §-st 40. Istungi protokollist nähtuvalt ei esitatud ühtegi õiguslikku ega faktilist argumenti, mis volikogu seiskohti toetaks.
9.4.Otsustes puuduvad mistahes õiguslikud kui ka faktilised põhjendused. Otsused sisaldavad üksnes eelneva menetluse refereeringuid ning tsiteeritakse eelnõusid, milles nähti ette kaebaja taotluse alusel detailplaneeringud algatada. Volikogu enda seisukohad on esitatud otsuste resolutsioonides (punktides 1.6) ilma mistahes õigusliku ja faktilise põhjenduseta. Otsustes kaalutluste puudumine on oluline põhjendamispuudus, mis muudab haldusaktid formaalselt õigusvastaseks.
9.5.Vastustaja ei ole välja toonud ühtegi PlanS § 128 lg-s 2 sätestatud alust ning praegusel juhul ühtegi neist ka ei esine.
9.6.PlanS § 124 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Seega kui üldplaneering on kehtestatud, siis ei saa kohalik omavalitsus üldplaneeringu elluviimisest loobuda. Vinni valla üldplaneeringu raames viidud läbi analüüsid ning erinevate huvide kaalumised, mille tulemusel on tasakaalustatud lahendusena määratud perspektiivsed tuuleenergeetika arendusalad. Üldplaneeringu kehtestamisega on Vinni vald võtnud selge seisukoha elektrituulikute arendusalade osas ning näinud ette, et järgnevates planeerimisetappides läbiviidavate uuringute raames selguvad täpsed tuulikute asukohad ning püstitamise tingimused. Kehtiv üldplaneering on täitmiseks kohustuslik kõigile, sh kohalikule omavalitsusele endale. Riigikohtu praktika rõhutab, et kui planeering on kehtestatud, siis tuleb teha kõik mõistlikult võimalik, et viia planeeringud tuulepargi rajamise osas ellu maakonna- ja üldplaneeringute tavapärase kehtivusaja jooksul.
9.7.Vinni Vallavolikogu oma varasema halduspraktikaga ise selgelt kinnitanud, et üldplaneering on asjakohaseks aluseks tuuleparkide kavandamisel ning on 26. septembri 2024 otsusega nr 20 (lisa 8) algatanud mõned nädalad varem detailplaneeringu üldplaneeringus määratud tuuleala TU3 osas.
9.8.Kaalutluste puudumise tõttu saab väita, et kaebaja huvide kaalumine kaebaja huvidega on teostamata. Kaebaja on kulutanud oluliselt ajalist ja rahalist ressurssi tuuleparkide kavandamisele. Detailplaneeringute mittealgatamine välistab hoonestusõiguste alusel 5(17)
3-24-3496
omandiõiguse teostamise tuulepargi rajamise eesmärgil. Tähelepanu pole pööratud avalikule huvile taastuvenergeetika laialdase kasutuselevõtu näol. Asjaolu, et teatud isikud on tuuleparkide rajamise vastu, ei ole detailplaneeringute algatamata jätmise aluseks.
9.9.Vald on varem väljendanud seisukohta, et tuuleparkide arendamine on oluline avalik huvi, millesse vald panustab üldplaneeringus ette nähtud tuuleparkide alade kavandamisega ka Vinni Vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsuses nr 24, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus eriplaneeringu algatamiseks. Volikogu märkis seal ka, et sobilikke alasid tuuleparkide kavandamiseks on 9.
10.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades vastuseks kaebustele järgmised väited. 10.1.Kaebajatele oli tagatud võimalus olla ara kuulatud ning vaidlustatud otsused ei ole õigusvastased seoses ärakuulamisõiguse väidetava rikkumisega. ärakuulamine ei eelda alati, et isikule esitatakse enne haldusakti eelnõu tutvumiseks. Vastustajal ei olnud kohustust esitada eelnevalt tutvumiseks eelnõud, mille kohaselt detailplaneering jääb algatamata. Vastustaja oli valmistanud ette eelnõud detailplaneeringu algatamiseks ning kaebaja oli teadlik, et nende üle otsustab vallavolikogu. Kaebajale oli tagatud ärakuulamisõiguse teostamine suulises vormis volikogu istungil, kus kaebaja esindajad ka viibisid ja arutelul osalesid. Kaebajatele tagati võimalus olla ära kuulatud ka majanduskomisjoni koosolekul.
10.2.Kuigi kaebajatel on õigus esitada taotlus detailplaneeringu algatamiseks, ei tähenda see veel kindla sisuga planeeringu algatamist. Volikogu otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel. Seega ei saanud kaebajate jaoks tegelikkuses olla üllatuslik, et volikogu liikmete häälteenamusega otsustati detailplaneeringut mitte algatada. Vallavolikogu liikmetele olid teada kõik menetluse materjalid, sh eelnõu projekt, kuid volikogu liikmete häälte jagunemine ning hääletustulemus ei ole ette teada.
10.3.Arvestades vastuseks kaebustele esitatud põhjendusi, ei tooks isegi põhjendamiskohustuse rikkumine kaasa vaidlustatud otsuste tühistamist, sest kaebajate vastuväited ei oleks muutnud volikogu liikmete seisukohti. Põhjenduste esitamata jätmine haldusaktides ei ole mõjutanud sisulist otsustamist.
10.4.PlanS § 128 lg 2 annab avatud loetelu olukordadest, millal detailplaneeringut ei algatata. Sellele viitab samas lõikes sõna „eelkõige“. See tähendab, et detailplaneeringu algatamisest keeldumine on võimalik ka seaduses selgesõnaliselt nimetamata alustel. Käesoleval juhul on detailplaneeringu algatamisest keeldumise aluseks seaduses loetletud olukorrad, kus planeering on vastuolus üldplaneeringuga (PlanS § 128 lg 2 p 1), selleks on muu ülekaalukas avalikul huvil põhinev põhjus (PlanS § 128 lg 2 p 3) või detailplaneeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive (vt PlanS § 128 lg 2 p 4). Kõigi vaidlustatud haldusaktide puhul esinevad eelnimetatud seadusest tulenevad alused detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks. 10.5 Vastustaja nõustub, et planeeringute ülesanne on erinevate huvide tasakaalustamine ja tervikliku ruumilise lahenduse loomine, kuid kohalikul omavalitsusel on planeerimismenetluses ulatuslik kaalumisruum. Vastustaja ei nõustu, et üldplaneeringu raames on leitud tasakaalustatud lahendusena võimalikud tuuleenergeetika arendusalad. Vinni valla üldplaneering on Tartu Halduskohtus vaidlustatud. Seega ei ole käesoleva vaidluse ajal selge, millises määras või ulatuses üldplaneering kehtima jääb. Üldplaneering ei kohusta tuuleenergiat valla territooriumil arendama, vaid määras võimalikud alad, kus täiendavate uuringute läbiviimisel võiks olla võimalik tuuleenergia arendamine. Üldplaneeringu põhijooniste kohaselt asuvad kõik tuulealad osaliselt rohevõrgustiku koridori aladel, väärtuslike põllumajandusmaade alal või puistu (st metsade) aladel 6(17)
3-24-3496
10.5.1.Lisaks sihtotstarbe piirangutele ei asu Kaebaja I taotluses 1 (TU4) märgitud kinnistud tervikuna tuuleala, vaid kattuvad tuulealaga üksnes osaliselt (vt kaebuse lisa 1 joonis). Mõnel kinnistul on kattuvus tuulealaga suurem, kuid mõnel vaid marginaalne kattuvus ning vaid Ürmi, Viu ja Kaarli kinnistutel on täielik kattuvus tuulealaga nr 4.
10.5.2.Üldplaneeringu põhijoonise kohaselt asub TU7 planeeritud rohevõrgustiku koridori ja tugialadel. Kaebaja II kaebuse lisa 2.3 tõendab, et TU7 vahetus läheduses asub rohelise triibutusega ruut ehk looduskaitseliste piirangutega ala. Järelikult, kui TU7 alasse ei planeerita tuulikuid, ei muudeta üldplaneeringut, jääb see maa-ala kui rohevõrgustiku koridor, tugiala ja looduskaitseliste piirangutega ala. 10.5.3.TU8 puhul on taotluses märgitud hoonestusõigusega maad osaliselt väljaspool tuuleala.
10.5.4.TU11 ala on osaliselt määratud kui väärtuslik põllumajanduslik maa, osaliselt rohevõrgustiku koridor ja osaliselt puittaimestik. Kui nimetatud alale ei planeerita tuulikuid, saab kohalik omavalitsus planeerida nimetatud maa-ala kasutamist kooskõlas üldplaneeringus määratud funktsioonidega (väärtuslik põllumajandusmaa ja rohevõrgustiku koridor). Kaebaja taotluste alusel detailplaneeringute algatamata jätmine ei tähenda vastuolu üldplaneeringuga, vaid võimaldab kasutada maa-alasid üldplaneeringus määratletud eesmärkidel.
10.5.5.Kaebajatel ei saanud olla õiguspärast ootust detailplaneeringu algatamise osas.
10.5.6.Planeeringuga tuleb tagada optimaalne tasakaal kõigi puudutatud isikute huvide vahel ning püüda säilitada ja võimaluse korral parandada olemasoleva elukeskkonna väärtust. Kui kaebaja on võtnud teadlikult majandusliku riski, et ta võib tuulepargi püstitamiseks luba mitte saada, tuleb sellise riski realiseerumisel tal endal tekkivad kahjud kanda. Hoonestusõiguse lepingute sõlmimine maaomanikega on üks Kaebaja II majanduslikest riskidest, kui lepingud on sõlmitud maa-ala kohta, mille katastriüksuse sihtotstarve ei võimaldakski tuuleenergiat toota. Vald ei ole arvestanud ainult ühe huvigrupiga, vaid erinevate huvidega laiemalt. Detailplaneeringute algatamata jätmine on tegelikkuses kooskõlas valla ruumilise planeerimise eesmärkidega ja põllumajandus- ning metsamaade säilitamise ja sihtotstarbelise kasutamise eesmärgiga. Kohtupraktika järgi on elektrituulikute negatiivne mõju loodusliku keskkonna ilmele kaheldamatult üldteada ja üldtunnustatud kui üks kaasaegseid suure kõrgusega tuulikuid kasutavate tuuleparkidega kaasas käivatest olulistest negatiivsetest mõjudest. Vastustajal ei ole kohustust teostada ruumilist planeerimist viisil, et tuulik jääks küll tuuleala sisse, kuid killustatakse metsamaad või haritavat maad. Neid huvisid saab pidada kaalukamaks kaebajate huvist tulevikus kasumit teenida.
10.5.7.Vastustaja on kaalunud ka elanike kinnistute väärtuse vähenemisega kaasnevat omandiõiguse riivet ning tuulikute mõju elanike tervisele ja eraelu puutumatusele. Tammiku, Rahkla ja Veadla on rahvastiku tüübi järgi kahanevad ja laste või väheste lastega külad. Tuulikute rajamine võib mõjutada rahvaarvu kahanemist vallas.
10.5.8.Avalik huvi, mis seisneb taastuvenergia laialdases kasutuselevõtus, ei kohusta vastustajat detailplaneeringuid algatama. Vinni vald on panustanud taastuvenergia eesmärkide saavutamisse päikesepargi rajamise kaudu.
10.6.Menetlustähtaja järgimata jätmine ei ole kaasa toonud ebaõiget otsust
10.7.Kõik potentsiaalsed tuulealad erinevad ning iga taotlust tuleb vaadelda eraldiseisvalt. See, et vald on TU3 alal otsustanud detailplaneeringu ja KSH algatada, ei anna alust järelduseks, et kõikide teiste võimalike tuulealade puhul otsustaks vald samamoodi.
KOHTU PÕHJENDUSED
7(17)
3-24-3496
11.Vinni Vallavolikogu on teinud 28. novembri 2024. a istungil kõik praeguses haldusasjas vaidlustatud otsused, millega jättis rahuldamata kaebajate taotlused tuulealade TU4, TU7, TU8, TU11 detailplaneeringu koostamise algatamiseks.
12.Kaebaja I soovis detailplaneeringute koostamise algatamist järgmiselt: 1) Vinni vallas Tammiku külas kogu Vinni valla üldplaneeringus määratletud tuulealale nr 4 (TU4) detailplaneeringut, millega planeeringualale planeerida elektrituulikutest koosnev tuulepark, määrata hoonestusala ja ehitusõigus ning vajalike rajatiste ja nende juurde kuuluva taristu asukoht. Detailplaneeringu koostamise käigus selgitatakse välja planeeritaval alal ruumiline terviklahendus sh tuulikute parameetrid (kõrgus, võimsus, paigutus); 2) Vinni vallas Veadla külas kogu Vinni valla üldplaneeringus määratletud tuulealale nr 11 (TU11) detailplaneeringut, millega planeeringualale planeerida elektrituulikutest koosnev tuulepark, määrata hoonestusala ja ehitusõigus ning vajalike rajatiste ja nende juurde kuuluva taristu asukoht; 3) Vinni vallas Arukülas kogu Vinni valla üldplaneeringus määratletud tuulealale nr 8 (TU8) detailplaneeringut, millega planeeringualale planeerida elektrituulikutest koosnev tuulepark, määrata hoonestusala ja ehitusõigus ning vajalike rajatiste ja nende juurde kuuluva taristu asukoht; 4) Vinni vallas Rahkla külas kogu Vinni valla üldplaneeringus määratletud tuulealale nr 7 (TU7), detailplaneeringut, millega planeerida elektrituulikutest koosnev tuulepark, määrata hoonestusala ja ehitusõigus ning vajalike rajatiste ja nende juurde kuuluva taristu asukoht.
13.Kaebaja II soovis detailplaneeringute koostamise algatamist eesmärgiga rajada Vinni valla üldplaneeringuga ettenähtud perspektiivsetele tuuleenergia aladele TU11 (Veadla piirkond) ja TU7 (Rahkla piirkond) ühe tervikuna käsitletav „Rahkla taastuvenergiapark“ (tuuleenergia, päikesepark ning elektrienergiasalvesti), mis on kaebaja poolt arendatava Väike-Maarja vallas paikneva tuulepargi osa ja mille liitumine jääb Väike-Maarja valda. Planeeringuga täpsustatakse maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise alaks, sh vajadusel moodustatakse eraldi krundid ning määratakse ehitusõigus tuulikute, päikesepargi ja energiasalvesti rajamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud, teed, tehnovõrkude paigutus ning heakorra küsimused.
14.Vaidlus puudub selles, et eelnevalt arutas Vinni Vallavalitsus kaebajate detailplaneeringute algatamise taotlusi 30. oktoobril 2024 vallavalitsuse istungil. Vallavalitsus otsustas, tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-le 1, planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-tele 1, 7 ja 10, § 125 lg-le 2, § 128 lg-tele 1 ja 5, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p-le 34, § 33 lg 1 p-le 3, § 34 lg-le 2, § 35 lg-le 1 ning Vinni Vallavolikogu 27. juuni 2024 otsusega nr 17 kehtestatud Vinni valla üldplaneeringule detailplaneeringute koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise otsuste eelnõud nelja tuuleala (TU4, TU7, TU8, TU11) kohta (dtl 28-44). esitada otsustamiseks Vinni Vallavolikogule.
15.Kaebaja II on väljendanud arvamust, et olukorras, kus volikogule olid otsustamiseks ette valmistatud planeeringu ja KSH algatamise otsused, sai ta hääletada küll nende eelnõude alusel otsuste vastuvõtmise poolt või vastu, kuid poleks saanud ega tohtinud otsustada planeeringu ja KSH algatamisest keeldumist, kuna selliseid otsuste eelnõusid polnud volikogu istungiks ette valmistatud. Ühtlasi seondub see seisukoht etteheidetega, et kaebajatel puudus võimalus olla ära kuulatud menetluses, mille tulemuseks oli neile negatiivse tagajärjena detailplaneeringute algatamisest keeldumine (vt allpool otsuse põhjenduste p 20 ja alapunktid). Kaebaja II on väljendanud ka arvamust, et kui detailplaneeringute ja KSH 8(17)
3-24-3496
algatamise eelnõud volikogu poolthäälte enamust ei saavutanud, tulnuks vastupidise otsustuse tegemiseks (algatamisest keeldumiseks) panna hääletamisele keeldumist sisaldavad eelnõud (istungil alates 00:16:27). Kaebajate arvates ei olegi volikogu hääletanud küsimust detailplaneeringute ja KSH algatamisest keeldumise üle, vaid algatamist ette näinud eelnõud ei saanud lihtsalt vajalikku hulka poolthääli.
15.1.Kohus on arvamusel, et 28. novembri 2024. a istungil väljendas volikogu detailplaneeringute algatamise eelnõude üle hääletades piisava arusaadavusega oma tahet detailplaneeringuid ja KSH-d mitte algatada ning vastupidise sisu ja lõpptulemusega eelnõude üle hääletamine polnuks ilmtingimata vajalik, kui taotlejatel oleks olnud võimalus olla piisavalt infomeeritud ja ära kuulatud ettevalmistatud eelnõudele esitatavate vastupidiste seisukohtade osas.
15.2.Usutav on volikogu esinaise selgitus, et volikogu liikmed olid oma arvamuse juba välja kujundanud (istungil 00:26:5). Võib eeldada, et tegemist oli volikogu liikmete poliitilise iseloomuga veendumusega. Kuid kuigi tegemist on ühelt poolt poliitilise otsustusprotsessiga, otsustab volikogu sellise menetluse tulemusena planeeringu algatamisest keeldudes anda haldusakti. Kui detailplaneeringu algatamise otsus ei oleks kujunenud kohtupraktika järgi oma õiguslikult olemuselt haldusakt, vaid toiming, tuleb siiski detailplaneeringu algatamisest (isiku taotluse rahuldamisest) keelduvat otsust pidada selliseks haldusaktiks, mis puudutab otseselt ja lõplikult isikute (nt taotleja, kinnistunaabrid jt) õiguspäraseid huve, ning mida saab halduskohtus vaidlustada (Riigikohtu 3-3-1-51-07, p 10). Selline haldusakt peab vastama haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud õiguspärasuse eeldustele.
16.Vastustajal on õigus selles, et taotlejal puudub subjektiivne õigus nõuda tema esitatud planeeringu algatamise taotluse rahuldamist, kuid isik on õigustatud nõudma tema taotluse õiguspärast menetlemist haldusmenetluses ning tema subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt (Riigikohtu 27. jaanuari 20210. a otsus asjas nr 3-3-1-79-09, p 13). Vastustajaga saab nõustuda ka selles, et tuulealade määratlemine Vinni valla üldplaneeringus ei saanud luua kaebajate jaoks veel õiguspärast ootust, et vastavad detailplaneeringu nende taotluste alusel ka algatatakse. Samas ei ilmne aga ühtegi asjaolu, mis õigustaks nende taotluste menetlemisel haldusõiguse normide ja põhimõtete kõrvale jätmist. Õigus õiguspärasele menetlusele on mõistetav põhiseaduse §-s 14 sätestatud põhiõigusena korraldusele ja menetlusele.
17.Kaebaja I on pidanud vaidlustatud otsuseid õigusvastaseks ka põhjusel, et vastustaja on rikkunud tema taotluste läbivaatamisel seaduses sätestatud tähtaega. PlanS § 128 lg 4 sätestab, et detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani. Ilmneb, et vastustaja on Kaebaja I juulis ning 1. augustil 2024 esitatud taotluste lahendamiseni jõudnud alles 28. novembril 2024, st tõepoolest eelnimetatud tähtaegu rikkudes. Kuigi menetluse läbiviimist tähtaegu rikkudes ei saa pidada õiguspäraseks, ei ole kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mis juba iseenesest tooks kaasa vaidlustatud otsuste tühistamise.
18.Mõlemad kaebajad heidavad vastustajale ette ärakuulamiskohustuse rikkumist ja vaidlustatud haldusaktide kui olulise kaalumisruumiga otsuste ebapiisavat põhjendamist. Vastustaja on arvamusel, et selliseid vormilisi ega menetluslikke rikkumisi ei esine või isegi 9(17)
3-24-3496
nende esinemisel pole need sellised rikkumised, mis saaksid kaasa tuua vaidlustatud otsuste tühistamise.
19.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise välistavad üksnes sellised vormi-või menetlusnõuete rikkumised, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1).
20.HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg-s 3 on sätestatud alused, mille esinemisel võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata.
20.1.Kohtu hinnangul HMS § 40 lg-s 3 loetletud aluseid praegusel juhul ei esine. Muu hulgas saab ärakuulamisnõudesse suhtuda leebemalt olukorras, kus menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks, või kui asja ei otsustata menetlusosalise kahjuks (HMS § 40 lg 3 p-d 2 ja 3). Ilmselgelt on volikogu vaidlustatud otsused vastupidised kaebajate taotletule (st nende kahjuks) ning argumendid selliste otsuste põhjendamiseks kas puuduvad või ei lange kokku taotlejate esitatuga. Kaebaja I on nimetanud volikogu otsustusi üllatuslikuks. Kohtu hinnangul eeldanuks vaidlusküsimuste olemust arvestades planeeringute algatamisest keeldumise otsustamine ka ulatuslikumalt lisaandmeid, kui seda oli vaja planeeringute algatamise kasuks otsustades, kuna planeeringute algatamata jätmisega takistatakse asjaolude edasine hindamine ja huvide kaalumine.
20.2.Vaidlust pole selles, et volikogu 28. novembri 2024. a istungil osalesid mõlema kaebaja esindajad – TMV Green OÜ poolt Indrek Aps ja Jaanus Kivirand (veebi vahendusel) ning Sustainable Investments OÜ esindajad Oliver Zereen ja Liisi Hallikma. Seega oli mõlemale kaebajale tagatud võimalus osaleda volikogu istungil ning olla arutamise juures. Vastustaja on põhimõtteliselt õigesti välja toonud, et kaebajatele anti võimalus oma seisukohti esitada ka valla majanduskomisjoni 13. novembri 2024. a istungil, kus arutati alade TU4, TU7, TU8 ja TU11 detailplaneeringute koostamise algatamist. Istungil osalesid ka OÜ Sustainable Investment esindajad Liisi Hallikma ja Oliver Zereev ning TMV Green OÜ esindajad Jaanus Kivirand ja Andro Ennok. Samas ei saanud kaebajate esindajatele majanduskomisjoni istungil teatavaks saada variant, et planeeringuid otsustatakse mitte algatada ega algatamisest keeldumise põhjused. Arutelu jäi vähemalt dokumendist nähtuvalt üldiseks. Muu hulgas jäi koosolekul 7. päevakorrapunkti all toimunud arutelust kõlama, et muu hulgas on lahtine kavandatu kasutegur ning aeg, mille jooksul taotleja jääks tuulikuid opereerima. Samuti rõhutati, et kokkulepped tuleb kajastada halduslepingutes ning kokku tuleb leppida arendajate koostöös aladel TU7 ja TU11 (protokoll, dtl 74-745).
20.3.Pelgalt võimalus istungitel osaleda ja isegi seal sõna saada ei pruugi aga kohtu hinnangul tagada veel tõhusat ärakuulamist HMS § 40 tähenduses, kui menetlusosalistele pole selge, millistele seisukohtadele tuleb arvamusi ja vastuväiteid esitada. Tõhus ja tegelik ärakuulamine ei eelda igal juhul haldusakti projekti eelnevat tutvustamist, kuid menetlusosalisele peab olema piisavalt täpselt teada, mille kohta arvamust ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisele peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused (Riigikohtu 10. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-72-10, p 17).
10(17)
3-24-3496
Praegusel juhul ei olnud kaebajatel täit selgust, millistele vastustaja võimalikele põhjendustele vastu vaielda või täiendavat teavet esitada. Ka ei selgu vaidlustatud otsustest ega volikogu istungi protokollist, et kaebajad oleksid istungil p-de 5-7 arutamisel üldse täiendavalt sõna saanud.
20.4.Kohtu hinnangul ei ole kaebajatele olnud tagatud piisav ja tõhus võimalus olla ära kuulatud nende suhtes negatiivseid lahendusi sisaldavate otsuste tegemisel. Kohtule ei ole teada, kas selline lõpplahendus oli volikogu istungi juhatajale ettenähtav või mitte, kuid põhjalikum volikogu liikmete erinevate seisukohtade ärakuulamine enne hääletamist saanuks anda ka kaebajatele võimaluse erinevate seisukohtadega tutvuda ning neile asjakohaselt vastuväiteid ja arvamusi esitada. Samuti lisada omalt poolt otsustamise seisukohast olulist teavet, mille esitamise vajadus võis tekkida alles siis, kui ilmnes volikogu liikmete vastuseis planeeringute algatamisele. Midagi sellist praegusel juhul ei toimunud. Tegemist on ärakuulamisveaga, mille tõttu saab toimunud menetlust pidada formaalselt õigusvastaseks. Kohus ei välista, et kaebajate täielikum ärakuulamine võinuks mõjutada ka otsustusi.
21.Kaebajad heidavad vastustajale ette ka põhjendamiskohustuse ebapiisavat täitmist.
21.1.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 56 lg 1 ls 1). Kohtupraktika kohaselt peavad põhjendused olema sedavõrd põhjalikud, et võimaldavad adressaadil otsuse laiemat konteksti arvestades selle tegemise põhjust mõista ning hinnata otsuse õiguspärasust. Ühtlasi tagab põhjendamiskohustus kaebeõiguse teostamise võimaluse ja täidab ka haldusorgani enesekontrolli eesmärki (nt Riigikohtu 10. oktoobri 2024. a otsus asjas nr 3-21-1366 (p 19) ja seal viidatud Riigikohtu üldkogu praktika).
21.2.Kõik neli vaidlustatud otsust (dtl 50-55 ja 608-609) on oma ülesehituselt ja sõnastuselt väga sarnased. Esmalt on kirjeldatud taotluste esitamise asjaolusid (esitajad, esitamise aeg, taotlusega hõlmatud ala), seejärel vallavalitsuse ettevalmistatud eelnõudes sisalduvaid ettepanekuid. Kõikide otsuste punktides 1.6. sisaldub otsuse reolutsioon järgmises ühetaolises sõnastuses: „1.6. Vinni Vallavolikogu 28.11.2024.a. istungil toimus eelnõu arutelu. Volikogu esimees pani eelnõu hääletusele. Eelneva alusel otsustab Vinni Vallavolikogu:
1.Mitte algatada detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist, tuulealal nr [---].
2.Otsus jõustub teatavakstegemisest. „ Iga otsuse resolutsiooni p 3 sätestab otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja.
21.3.Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2) ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (lg 3). Praegusel juhul ei sisalda vaidlustatud otsused ühtegi õiguslikku alust ega sisulist põhjendust selle kohta, miks volikogu otsustas esitatud eelnõudega mitte nõustuda ning vastupidiselt detailplaneeringute algatamist ette näinud eelnõudele otsustas jätta kõik taotletud detailplaneeringud algatamata. Otsused sisaldavad vaid hääletamisele pandud vastupidise sisuga eelnõude kirjeldust, millest nähtuvad põhjendused planeeringute ja KSH algatamiseks.
22.Kohus ei nõustu vastustaja kohtuistungil esitatud seisukohtadega nagu oleks demokraatliku valimisprotseduuri tulemusel valitud volikogu liikmed oma otsustamisel sedavõrd vabad ning nende otsustus teha arutamiseks esitatud eelnõudest diametraalselt
11(17)
3-24-3496
erinev otsustus taotluste rahuldamata jätmiseks legitiimne ja usaldusväärne ka ilma vastavaid põhjendusi välja toomata (istungil 01:43:18). Vastustajaga võib nõustuda selles, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 45 lg 5 kohaselt tehakse volikogu otsustused poolthäälte enamusega. Erandi sellest teeb sama lõike teine lause, milles viidatud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Kohtu hinnangul ei vabasta eeltoodud regulatsioon aga volikogu HMS-s sätestatud põhjendamiskohustuse täitmisest juhul, kui volikogu otsus kujutab endast haldusakti, millega jäetakse andmata adressaadile tema taotluses soovitud hüve, nagu seda on ka taotletud detailplaneeringu algatamisest keelduv volikogu otsus.
23.Kuna otsustus detailplaneeringu ja KSH algatamise või algatamata jätmise üle on kaalutlusotsus HMS § 4 mõttes, hõlmab põhjendamiskohustuse täitmine ka haldusakti andmisel aluseks olnud haldusorgani kaalutluste äramärkimist vastavalt HMS § 56 lg-le 3. Vaidlustatud otsustes on esitatud küll vallavalitsuse ette valmistatud eelnõudes põhjendused algatamise kasuks, kuid mitte vastupidise otsustuse aluseks olnud argumente ega nende kaalumist.
24.HMS § 56 lg 1 ls-st 2 tulenevalt võivad haldusakti põhjendused sisalduda kas haldusaktis või ka menetlusosalisele kättesaadavas muus dokumendis, kui sellele on haldusaktis viidatud. Vaidlustatud otsused ei sisalda ainsatki viidet mõnele muule dokumendile, mis sisaldaks põhjendusi ja kaalutlusi, mis võisid olla volikogu otsuse aluseks. Haldusaktis põhjenduste äranäitamise kohustuse üheks eesmärgiks on ka haldusakti kontrollitavuse tagamine. Seega ei ole kohus veendunud, et volikogu liikmete seisukohta ja hääletamise lõpptulemust poleks võinud mõjutada põhjenduste korrektsem esitamine. Asjaolu, et volikogu liikme roll istungil võib piirduda hääletamisega eelnõu poolt või vastu või erapooletuks jäädes, ei takista volikogu istungit juhtival volikogu esimehel või teda asendaval volikogu liikmel juhtida ja korraldada volikogu istungit ja arutelu selliselt, et volikogu liikmed saavad väljendada oma sisulisi vastuväiteid koostatud eelnõule ning esitada oma argumente vastupidise lahenduse kasuks.
25.Volikogu istungi käiku on kajastatud istungi protokollis (dtl 56-64) ning võimalik jälgida istungi helisalvestise (vastustaja 23. aprilli 2025. a menetlusdokumendi (dtl 757) lisa: kohtute infosüsteemis menetluse nr 3-24-3496 dokument 40 ja 41) vahendusel. Kohtu hinnangul ei ole sisuline arutelu tuulealade detailplaneeringute algatamise üle praegusel juhul kujunenud kuigi pikaks ega põhjalikuks ning ei võimalda järeldada, millistele põhjalikumatele põhjendustele volikogu tugines või millistest kaalutlustest lähtus.
25.1.Protokollist nähtuvalt kestis volikogu istung kokku 1 tund 35 minutit ning tuulealade detailplaneeringute teemat käsitleti 10-st päevakorrapunktist nelja raames. Seejuures tuuleala TU8 puhul andis eelnõu ette valmistanud ametnik vaid lühikese ülevaate eelnõust ning protokolli kohaselt küsimusi ei esitatud. Tuuleala TU11 puhul on istungi juhataja maininud 118 allkirjaga pöördumist. Protokollist nähtub, et küsimusi ei esitatud ning ka ettekandja sõnavõtuni ei jõutud, vaid istungi juhataja pani eelnõu kohe hääletusele. Seega ei ole neljast tuulealast kahe puhul sisulisemat arutelu toimunud.
25.2.Päevakorrapunkti 4 (TU4) all on valla ehitusspetsialist vastuseks koosolekul osaleja küsimustele selgitanud järgmist. TU4 alal on 67% maadest kaetud hoonestusõiguse lepingutega. Planeeringumenetlusse kaasatakse kõik kinnistud konkreetse tuuleala sees ning 1 km raadiuses tuuleala piirist. Planeeringu kulud kannab arendaja, seega on tegemist täielikult äririskiga, kui näiteks selgub, et alal asub kaitsealune liik. Samuti märkis ta, et üldplaneeringus tuulealade kehtestamisega on arendajatele antud osaliselt ootus, et vald on tuuleparkide arendamisele avatud. Volikogu istungil sõna saanud endine vallavanem selgitas, 12(17)
3-24-3496
et tuulealad kujunesid vastavalt modelleerimisele. Istungil kõlas ühelt poolt arvamus, et tuuleparkide rajamine ei anna juurde uusi töökohti, kuid teisalt leiti, et tuuleparkide arendamine ja ehitustegevus arendab oluliselt ka ettevõtlust ja toob vallale kaudset tulu. Volikogu esimees märkis, et kui kogukonna vastuseis tuuleparkide rajamisele on suur, ei ole volikogu kohustatud detailplaneeringut algatama.
25.3.Päevakorrapunkti 5 (TU7) all teavitas valla ehitusspetsialist selle ala kohta laekunud maaomaniku teavitusest metsloomade liikumiskoridori kohta, kust käib läbi väga palju ilveseid ja karusid. Planeeringu käigus paluti sellega arvestada, kuna kiskjad jõuavad aina lähemale inimestele. Kaebaja II esindajad selgitasid selle päevakorrapunkti all oma seisukohti, märkides kokkuvõtvalt, et selles menetlusfaasis on tegemist veel esialgsete maaaladega, mida tuleb põhjalikumalt uurida, ning taotlustes märgitud tuulikute kõrgused on maksimaalselt võimalikud ning võivad kujuneda oluliselt madalamaks. Volikogu esimees viitas tuulekaardilt nähtuvale tuulekiirusele (2,5 m/s), märkides, et see pole tuulikute jaoks piisav.
26.Põhjenduste täpne sisu ja maht sõltub käsitletava küsimuse iseloomust, haldusmenetluse käigus esitatud vastuväidetest jm. Mida ulatuslikum on halduse diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema haldusakti motivatsioon. Mida ulatuslikum on haldusorgani kaalumisruum, seda vähem on kohtul võimalik kaalumisprotsessi sekkuda. Samas on kohtul pädevus kontrollida, ega otsustamisel pole tehtud kaalumisvigu. Üldisemate selgituste esitamine ning üksikute planeeringute algatamise poolt või vastu väljendatud arvamuste või kahtluste põhjal ei saa teha järeldust, et planeeringu algatamisest keelduvatele otsustustele oleks eelnenud põhjalik poolt- ja vastuargumente sisaldav arutelu ning erinevate huvide võrdlemine ja kaalumine. Kohtu hinnangul ei võimalda praegusel juhul ka istungi protokollis ja helisalvestisel kajastatu järeldada, et vastustaja otsustused oleksid olnud küll põhjalikult argumenteeritud ja kaalutud, kuid põhjendusi ja kaalutlusi pole kirjalikus dokumendis lihtsalt piisava põhjalikkuse ja arusaadavusega vormistatud.
27.Riigikohus on oma pikaajalises praktikas lubanud haldusakti põhjendusi kohtumenetluses täiendada, kui haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal, kuid seda vaid juhul, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus samadest kaalutlustest ka tegelikult otsuse tegemisel. (Riigikohtu 10. novembri 2022. a otsus asjas nr 3-19-292 p 17; 12. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-17-1927, p 23). Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vaidlustatud otsustes märgitud ning volikogu istungi protokollist ja istungi salvestisest selguvad põhjendused ei veena kohut, et volikogu arvestades vaidlustatud otsuseid andes just selliseid asjaolusid, mida on esitatud hiljem kohtumenetluses, ning et volikogu oleks teostanud otsustamisel kaalumist viisil, mida vastustaja kirjeldab vastustes kaebustele kohtumenetluses.
28.Kohalikul omavalitsusel on planeeringutegevuses ulatuslik kaalutlusruum, mille kasutamisel peab kohalik omavalitsus kaalutlemisel arvestama erinevaid huve sh nii avalikke huve, taotleja ning muude isikute, sh kinnistuomanike ja lähikonnas elavate inimeste või tegutsevate ettevõtjate põhjendatud huve. PlanS § 10 lg-s 1 on rõhutatud, et planeeringumenetluses erinevaid huve tasakaalustades tuleb sealhulgas arvestada ka erinevaid avalikke huve ja väärtusi. Kaalumisele tulevad avalikud huvid võivad seejuures osutuda ka vastandlikeks nagu näiteks energiajulgeoleku ja elektriga varustatuse tagamine võrdluses keskkonnakaitseliste eesmärkidega (sh ka näiteks praeguses menetluses mainitud metsaraie mahud). Samuti ei pruugi ühilduda riigi ja kohaliku omavalitsuse huvid (vt Riigikohtu otsus asjas 5-24-22, p 86).
13(17)
3-24-3496
Eelnevast ilmneb, et nii kaebajad kui ka vastustaja on kas ise välja toonud või viidanud erinevatele argumentidele, mis kõnelevad tuuleparkide loomise poolt või vastu: ühelt poolt energiajulgeoleku tagamine taastuvenergia ulatuslikuma kasutamise näol ning tuuleparkidest lähtuv kasulik mõju keskkonnale ja piirkonna arengule. Teisalt taastuvenergia kasutuselevõtu eesmärgi piisav täidetus piirkonnas päikeseparkide rajamisega ning tuulealade põhimõttelise väljaselgitamisega, elukeskkonna halvenemine ja elanike lahkumine piirkonnast, kohalike elanike vastuseis, suurenev metsaraie, mõju loomade liikumisele. Vastustaja esindaja on ära märkinud ka tuuleparkide tööks ebapiisava tuuleseisundi (volikogu istungi protokoll, dtl 61) jm. Pooled on väljendanud erinevat arusaama tuuleparkide arendamise majanduslikust mõjust kohalikule omavalitsusele, märkides ühelt poolt elanike lahkumist ja sellega koos tulubaasi vähenemist ning teisalt võimalust just luua kohapeal suurem vajadus mingite teenuste järele seoses tuuleparkide käitamisega.
29.Arvestades menetlusosaliste poolt nii volikogu istungil ja sellele eelnenud menetluses kui ka kohtumenetluses välja toodud erinevaid ning suuresti vastassuunalisi argumente, puudub kohtul veendumus, et vastustaja on erinevaid asjaolusid ja põhjendatud huve piisava põhjalikkusega välja selgitanud ning neid kaaludes jõudnud tasakaalustatud lahenduseni, mille kohaselt oleks juba detailplaneeringute ja KSH algatamise otsustamise kui esimese menetlusetapi raames ilmselgelt põhjendatud planeerimismenetlus välistada. Eeltoodut silmas pidades ei saa arvestada vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud täiendavate põhjendustega, kuna need kogumis ei loo veendumust, et vastustaja tugines neile juba vaidlustatud otsuseid tehes.
30.Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Kaalutlusvigadeks saab pidada nii kaalutlusõiguse kasutamata jätmist kui ka tuginemist ebakohastele asjaoludel ning asjakohaste asjaolude kasutamata jätmist. Vastustaja tegevusest ei ilmne erinevate huvide piisava põhjalikkusega kaalumist, mis võimaldaks järeldada, et esinevad mõnede isikute õigused või huvid või selline ülekaalukas avalik huvi, mille olemasolu tõttu ei ole detailplaneeringute taotluste edasine menetlemine põhjendatud. Hoopis vastupidiselt on kohtu hinnangul ilmnenud sedavõrd palju erinevaid asjaolusid ja argumente erinevate huvide poolt või vastu, mida põhjalikumalt vaagimata ei ole võimalik jõuda õiguspärase kaalutlusotsustuseni. Detailplaneeringute ja KMH algatamata jätmist otsustades ei ole vastustaja talle antud kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud.
31.Huvide kaalumisega seoses peab kohus muu hulgas vajalikuks osundada vastustaja poolt kohaliku elanikkonna vastuseisu tõendamiseks kohtule TU11 kohta esitatud tõendile (118 allkirjaga pöördumine, dtl 611-616) Kujunenud praktika kohaselt ei väljenda teatud üldsuse osa arvamus veel ülekaalukat avalikku huvi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-1897, p 14; Õiguskantsleri 14. aprilli 2025 a seisukoht seoses PõhjaSakala Vallavolikogu poolt tuuleparkide eriplaneeringute menetluste lõpetamise kohta1). Kohalike elanike või muude isikute vastuseis ei pruugi endast ka praeguse vaidluse puhul kujutada ülekaalukat avalikku huvi, et takistada tuuleparkide arendamist juba vastava menetluse algstaadiumis (planeeringu algatamise otsustamisel). Liiatigi on kohtul kahtlus, kas vastuseisu väljendamise tõendamiseks esitatud allkirjalehtedelt selgub üldse niigi paljude inimeste tahe välistada planeeringute algatamine. Nimekirjalehtede päisesse on märgitud. „Vinni valla elanike pöördumine vallale, lisa 1.Tuuleparkide rajamise vastuseis TU11 1
planeeringuala ümberkaudsete elanike ja piirkonnaga seotud inimeste seas. Kinnitame allkirjaga, et oleme vastu TU11 alale planeeritava tuulepargi rajamisele:“ On aga ebaselge, kui informeeritud olid allkirja andnud inimesed tuuleparkide erinevatest mõjudest ning kas nad allkirja andes teadlikult oma tahet väljendasid ning kui läbimõeldud selline tegevus oli. Allkirjalehtedelt ilmneb n-ö eeltäidetud osa, kus sarnase käekirjaga on lk-l 2 kirjutatud 14 inimese nimed ja aadressid ning osalt ka telefoninumbrid ning sama käekirjaga ka lk-l 4 mõned andmed (read 1-6), kusjuures tegemist ei näi olevat üksnes ühe perekonna või majapidamise liikmete. Kuigi praeguse vaidluse eset ja vaidluse fookust silmas pidades pole põhjendatud allkirjade ehtsuse tõendamine ekspertiisi teel, ilmneb lihtsa visuaalse hindamise tulemusena mitmel puhul ka allkirjade äärmine sarnasus, mis tekitab kahtluse nende ehtsuses (nt lk 1 read 17-19, lk 2 read 5-7). Kuna kohus ei pea seda tõendit praeguse vaidluse lahendamisel tähenduselt määravaks, puudub ka vajadus välja selgitada, kui suur osa allkirja andnud inimestest on kohalikud elanikud. Samas ei saa välistada ka igapäevaselt paikkonnas mitteelavate inimeste huvi kvaliteetse elukeskkonna vastu (kas end ajutise viibimise või kinnistul toimuva ettevõtlus, nt turism eesmärgil).
32.Kuigi vastustaja ei ole vaidlustatud otsustes viidanud ühelegi PlanS § 128 lg-s 2 loetletud valikulistest alustest, eelkõige milliste ilmnemisel detailplaneeringut ei algatata, ei ilmne kohtu arvates ka ühegi nimetatud aluse olemasolu. Esmalt välistab kohus taotletavate detailplaneeringute ilmse vastuolu üldplaneeringuga (PlanS § 128 lg 2 p 1). Vinni Valla kehtiva üldplaneeringuga 2 (seletuskirja p 7.1) on määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks tuulepargi ehitamiseks mõeldud arendusalad. Põhimõtteliselt on tuuleenergia tootmist ja vastavaid arendusi võimalikuks, mida näitab ka erinevate tuulepargi arendusalade tuulealade määratlemine üldplaneeringuga (üldplaneeringu seletuskirja p 10.4.1). Vastustaja väited vajadusest vältida metsamaa ja väärtusliku põllumaa killustamist ning tagada rohekoridori toimimine ei tähenda taotletavate detailplaneeringute ilmselget vastuolu üldplaneeringuga, kuna alles detailplaneeringu edasises menetluses saaks täpsustatud planeeringualade konkreetsemad piirid ja suurus ning seal paiknevate tuulikute arv ja kõrgus. Ilmne ei ole ka sama lõike p-s 2 sätestatud aluste olemasolu („algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast“), st planeeringu elluviimise võimatus ning p-s 6 sätestatud alus, kuna kaebajad on väljendanud tahet sõlmida planeeringuteks halduslepingud ning neid finantseerida. Nagu ülal mainitud, ei ole senises menetluses kuigivõrd kaalutud erinevate isikute ja avalikke huvisid ega taotletavate planeeringute mõjusid neile isikutele ning avalikele huvidele, mistõttu oleks ennatlik väita selliste kaalukate põhjuste olemasolu (p-d 3 ja 4). Lisaks pole kaalumise tulemusena välja joonistunud ka ühtegi muud ülekaalukat põhjust, mis õigustanuks planeeringute algatamata jätmise.
33.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et nii kaebajate kui ka vastustaja poolt välja toodud erinevad mõjud detailplaneeringu algatamise poolt ja vastu on oma olemuselt sellised, millele pole võimalik lühikese volikogu isungi vältel toimunud arutelu tulemusena anda põhjendatud hinnangut detailplaneeringu algatamise otsustamise staadiumis, vaid erinevate sihtgruppide ning avalik huvi ja selle vastandlikud aspektid vajaksid põhjalikumat lähenemist, mida saaks võimaldada detailplaneeringu edasine menetlus läbi erinevate planeerimisseaduses sätestatud 2
menetlustoimingute ning erinevate huvigruppide kaasamise detailplaneeringu kehtestamise võimalikkust ning keskkonnamõju hinnates.
34.Vastustaja on detailplaneeringu ja keskkonnamõju hindamise alustamisest keeldudes toiminud õigusvastaselt. Eeltoodud põhjendamispuudused ning vastustaja eksimused taotlejate ärakuulamisel ning haldusmenetluse põhimõtete järgimisel on olnud kohtu hinnangul sellised, mis võivad olla mõjutanud otsustamise tulemust ning ka juba ilma sisulist õiguspärasust analüüsimata esineb alus nende otsuste tühistamiseks vastavalt HMS §-le 58 ja RVastS § 3 lg 3 p-le 1. Vastustaja õigusvastane tegevus tingib ka kohustamisnõude rahuldamise ning vastustajal tuleb uuesti lahendada kaebajate taotlused detailplaneeringute algatamiseks (RVastS § 6 lg 4).
35.Mõlemad kaebused tuleb seega tervikuna rahuldada.
MENETLUSKULUD
36.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus rahuldab mõlemad kaebused, tuleb kaebajate menetluskulud mõista välja vastustajalt. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
37.Kaebaja II on taotlenud menetluskulude (kokku 6662 eurot) väljamõistmist järgmiselt: - 23. aprilli 2025. a avalduses volitatud esindaja kulud õigusabile 4502,50 eurot (töömaht 22 tundi, tunnihind 200 eurot, millele lisandub käibemaks 22%) ning riigilõiv 20 eurot; -29. aprilli 2025. a avalduses kohtuistungiga seotud kulud 2100 eurot (töömaht 10 tundi, mis ei sisalda sõiduaega istungile ja tagasi; tunnihind 210 eurot, ilma käibemaksuta) ning sõidukulu 39, 50 eurot (vastavalt kuludokumentidele – piletid, taksoarve).
37.1.Vastustaja ei ole esitanud vastuväiteid Kaebaja II menetluskulude suuruse ega põhjendatuse osas.
37.2.Kaebaja II menetluskulude osas on kahtluseta põhjendatud kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (20 eurot) ning lepingulise esindaja sõidukulu vastavalt esitatud kuludokumentidele (39,50 eurot, dtl 833-836). Kohus peab mõnevõrra ülemääraseks kohtuistungiga seotud ajakulu ning peab asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks vastustajalt välja mõista õigusabikuluna 6200 eurot. Vastustajalt tuleb Kaebaja II kasuks kokku välja mõista 6259 eurot 50 senti.
38.Kaebaja I on taotlenud menetluskulude väljamõistmist järgmiselt: -24. aprilli 2025. a avalduses kulud õigusabile 12 595 eurot (töömaht 57 tundi, tunnihind kuni 31.01.2025 210 eurot ja alates 01.02.2025 230 eurot, millele lisandub käibemaks) ning riigilõiv 20 eurot; - 28. aprilli 2025. a avalduses kohtuistungiga seotud kulud 2070 eurot (töömaht 13 tundi, millest kaebaja on maha arvanud 4 tundi ajakulu sõidule ning taotleb hüvitamist 9 tunni ulatuses, tunnihind 230 eurot, millele lisandub käibemaks).
38.1.Vastustaja on esitanud vastuväited Kaebaja I 24. aprillil 2024 esitatud menetluskulude väljamõistmise taotlusele, märkides järgmist. Kaebaja I menetluskulude nimekirjas kajastatud õigusabikulu on osaliselt ülepaisutatud ega vasta 50% ulatuses põhjendatud ja vajalike õigusabikulude määratlusele. Enne istungi toimumist osutatud õigusabikulu 12 615 eurot ei ole ilmselgelt sellises mahus täies ulatuses põhjendatud ega vajalik. Menetluskulude nimekirjas kajastatud kanded ei ole osaliselt seotud 16(17)
3-24-3496
kohtuvaidlusega – nimekirjas on 31. jaanuari 2025. a kanne „0,5 tundi õiguslik analüüs seoses kahjunõudega“, kuid kohtumenetluses oli nõudeks vaid tühistamiskaebus ja kohustamiskaebus. Nimekirjas on arvukaid kandeid, mille sisu on kas õiguslik analüüs või kohtudokumentidega tutvumine. Samas ei ole võimalik veenduda, kas need analüüsid ja korduvad kõned kliendiga on olnud vajalikud käesolevas haldusasjas. Kaebaja I poolt kahe esindaja kasutamine on ilmselgelt on toonud kaasa menetluskulude suurenemise. HKMS § 108 lg 12 koostoimes TsMS § 175 lg-ga 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.
38.2.Kaebaja I menetluskulude suurust on oluliselt mõjutanud kahe esindaja kasutamine. Vastustaja on põhjendatult viidanud ka halduskohtumenetluse praktikas kohaldatavale TsMS § 175 lg-le 3. Praegusel juhul ei ilmne kohtu hinnangul selliseid asjaolusid, mis tingiks kahe advokaadist esindaja kulude väljamõistmise. Kuigi tuuleenergia valdkonda tuleb üldjuhul pidada õiguslikult keskmisest keerukamaks, on käeolev vaidlus keskendunud peaasjalikult selle valdkonna üldisematele probleemidele ning menetluslikele ja vormistuslikele etteheidetele. Arusaamatuks jääb praeguse menetluse kontekstis menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu seoses kahjunõudega.
38.3.Kohus nõustub vastustajaga, et niivõrd oluline erinevus kaebajatele osutatud õigusabikulude vahel samas menetluses ei saa ka olla põhjendatud. Menetluslikult erineb kaebajate esindajate panuse selles osas, et Kaebaja I on vaidlustanud 4 otsust võrreldes Kaebaja II poolt vaidlustatud kahe otsusega. Samas ei ole vaidlus keskendunud niivõrd erinevate otsuste ja tuulealade sisulistesse detailidesse, kuivõrd üldistele ja menetluslikele küsimustele, mis on mõlema kaebaja puhul olemuselt sarnased. Kaebaja I on lisaks vaidlustanud vastuväitega kohtu tegevuse vastustajale vastamiseks antud tähtaja pikendamisel. Kaebaja I puhul ilmneb ka alates 1. veebruarist 2025 varasemast kõrgem teenuse tunnihind.
38.4.Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt Kaebaja I kasuks välja õigusabi osutamise kulu 7500 eurot. Vaieldamatult on põhjendatud kuluks ka kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Kaebaja I kasuks tuleb kokku välja mõista 7520 eurot.
39.Kuna kohus rahuldab kaebused, jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.