Andres Nirgi kaebus Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr 20 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU3“ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Andres Nirgi Vastustaja – Vinni vald
RESOLUTSIOON
1.Võtta praeguse asja materjalide juurde haldusasja nr 3-24-3508 materjalide hulgast Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsus nr 20 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU3“ ning haldusasja nr 3-24-3496 materjalide hulgast Vinni Vallavolikogu 28.11.2024. a otsus nr 26 „Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr
„Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU3“ vaideotsus“.
2.Tagastada Andres Nirgi kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
1.Vinni Vallavolikogu võttis 26.09.2024 vastu otsuse nr 20 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU3“. Otsusega otsustas Vinni Vallavolikogu algatada elektrituulikutest koosneva tuulepargi rajamise eesmärgil detailplaneeringu koostamise Vinni valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobival, TU3, alal. Samuti otsustati algatada detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine koos vajalike uuringute teostamisega.
2.Andres Nirgi esitas Vinni Vallavalitsusele 26.10.2024 vaide Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr 20 kehtetuks tunnistamiseks.
3-24-3469
3.Vinni Vallavolikogu 28.11.2024. a vaideotsusega nr 26 tagastati A. Nirgi vaie haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 ja § 86 lg 3 alusel. Vinni Vallavolikogu leidis, et antud juhul ei ole tegemist ühegi sellise olukorraga, mis võimaldaks menetlustoimingut vaidlustada ja seega puuduvad alused vaidlustada detailplaneeringu algatamist kui menetlustoimingut.
4.A. Nirgi esitas 25.12.2024 Tartu Halduskohtule tühistamiskaebuse Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse peale. Kaebaja põhjendab, et ta on kogukonna ühe esindajana vastu tuuleenergia tööstusalade rajamisele enda ja ka teiste inimeste põlvkondade vanuste kodude ja talude lähedusse. Planeeritavad tuuletööstuse alad kujundaksid radikaalselt ümber senise harjumuspärase turvalise kodukoha. Riiklikult kehtestatud piirnormid ei ole piisavad, et tagada tervisele ohutu elukeskkond, kui arvestada elanike seisundi halvenemise kohta massiliselt tehtud kaebuseid, kogutud tagasisidet küsitluste näol ja negatiivsete mõjude kohta tehtud omaalgatuslikke jt laialdasi erinevaid uuringuid üle maailma. Toimub isikute õiguste riive, kuna kogukonna arvamusega ei arvestata valla juhtkonna ja arendajate poolt. Üldplaneeringuga ei toimunud kogukondades piisavalt teavitus- ja kaasamistööd ning ei toimunud ka mõjualasse jäävate kodude ja kinnistute otsest informeerimist. Kaebajat ei ole teavitatud tema jaoks tundlikust infost. Üheks peamiseks kaebeteguriks on kaebaja jt suhtes kahjuliku ja väära uuringutulemuse ennetav kujundamine eesootava keskkonnamõju strateegilise hindamise näol. Üldplaneeringus määratud tuuletööstuse aladel, mis jäävad suures osas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsadesse, on tehtud juba praeguseks massiliselt kogu ala ulatuses lageraieid, harvendusraieid jm plaanilise raide nime all. Sellega on ennetavalt ära rikutud ausate uuringu- ja seiretulemuste saamine. Kaebaja arvates tuleks hakata taastama endist looduslikku elukeskkonda TU3 alal, kus on rohevõrgustiku ala ja rohekoridorid, mis on ühtlasi vahetus läheduses ja ühenduses Natura 2000 alaga. Rikutakse Euroopa Parlamendi 13.09.2022. a resolutsiooni EL-i uue metsastrateegia kohta aastani 2030 – Euroopa metsade kestlik majandamine (2022/2016(INI)) enamikke punkte, sh punkte A, C, E, H, M, R, 3, 4, 5, 7 (reostus tuulikulabade kulumisest erituvate keemiliste peenosakeste kujul, reostus müra, infra- ja ultraheli kujul jne). Rikutakse PEFC standardi nõudeid säästva metsamajandamise kohta. Laialdaste raiete ja tööstusalade rajamise plaaniga kahjustatakse ja rikutakse ka Virumaa põlisrahvaste huve. Tuulealade rajamisega rikutakse või süvendatakse Vinni valla arengukava p 4.5 (loodus ja elukeskkond) erinevaid alapunkte. Suurendatakse probleeme valla esteetilisest pildist, rikutakse punkti, mille kohaselt Vinni vald on turvalise elukeskkonnaga vald. Rikutakse võetud kohustust, kus kohalik looduskeskkond on väärtustatud ja hoitud ning ettevõtlus säästab Vinni valla looduskeskkonda. Rikutakse antud valdkonna üldeesmärki, milles vald peaks olema ühtehoidev vald, kuid juba praeguseks on kogukondades tuuletööstusalade rajamise plaanidega tekitatud suuri konflikte ja usaldamatust üksteise vahel ja juhtkonna suunal. Räägitakse elukoha hülgamisest, kinnisvara väärtuse langemisest ja isegi väärtusetuks muutumisest jne. Ettevaatusprintsiip näeb ette, et kui on olemas põhjendatud kahtlus, et teatud tegevus või tehnoloogia võib põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale, tuleks astuda samme võimaliku kahju vältimiseks isegi siis, kui põhjuslikku seost pole täielikult tõestatud. Kaebaja õiguseid riivab ja turvatunnet oma kodus viibida kahjustab tugevalt tuuleenergiatööstusest tulenev erinevat tüüpi reostus ja tegurid nagu näiteks infraheli kahjulik mõju tervisele, visuaalne reostus radikaalselt ümberkujundatud loodusliku keskkonna näol tööstusmaaks, katkematud tööstuse tulede vilkumised ja valgusepeegeldused, mis põhjustavad igapäevaseid ohtlikke olukordi, kõrvaga kuuldav ööpäev läbi kestev mürareostus, kaebaja ja kogukonnaliikmete kinnisvara hindade suur langus või väärtusetuks muutumine, eelnevalt rikutud ausate uuringutulemuste saamine, ehituse ja tööstuse töötamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kogu ümbritsevale keskkonnale ja puhtale joogiveele. Seega planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmandate isikute õiguste riive.
3-24-3469
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus võtab esmalt praeguse asja materjalide juurde Kohtute Infosüsteemi vahendusel haldusasjade nr 3-24-3508 ja nr 3-24-3496 materjalide hulgas kohtule kättesaadavad Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr 20 ja 28.11.2024. vaideotsuse nr 26.
6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
7.Kaebaja vaidlustab detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsust. Kohtupraktika kohaselt on planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine menetlustoimingud, mida üldjuhul saab vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga (Riigikohtu 18.02.2002. a otsuse nr 3-3-1-8-02 p 4 jj; 13.10.2005. a otsuse nr 33-1-44-05 p 11; 23.04.2008. a määruse nr 3-3-1-12-08 p 15; 17.11.2011. a määruse nr 3-3-164-11 p 8 jj; 17.11.2011. a määruse nr 3-3-1-58-11 p 7).
8.Kuna vaidlusalune otsus kujutab endast menetlustoimingut, mitte haldusakti, oleks käesolevas asjas tühistamisnõude asemel kohaseks nõudeks kohustamisnõue detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks või selle algatamise üle uuesti otsustamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 2). Selline nõue hõlmaks ka vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamise. Kohtu hinnangul ei ole aga praegusel juhul põhjendatud tõlgendada kaebuses esitatud nõuet ja suunata kaebajat kohase nõude esitamise juurde, sest kaebajal puudub kaebeõigus Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr 20 vaidlustamiseks.
9.HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Seejuures peab menetlusviga olema sedavõrd oluline ja ilmne, et tingib vältimatult antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudab haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks. Enne haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (vt Riigikohtu 18.06.2003. a otsus nr 3-3-1-53-03, p 18; 28.02.2007. a otsus nr 3-3-1-86-06, p 21). Muudel juhtudel tuleb puudutatud isikul enne kohtusse pöördumist oodata ära menetluse lõpptulemus.
10.Seega oleks praegune kaebus lubatav üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt üks HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud eeldustest – otsus rikub kaebaja õigusi iseseisvalt (sõltumata lõplikust haldusaktist) või toob vältimatult kaasa tema õigusi rikkuva haldusakti andmise.
11.Kohtule ei nähtu, et detailplaneeringu algatamise otsus rikuks iseseisvalt kaebaja õigusi. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja hinnangul toob detailplaneeringu algatamise otsuse väidetav õigusvastasus praegusel juhul vältimatult kaasa õigusvastase detailplaneeringu kehtestamise. Kohus sellega ei nõustu. Kohtule ei nähtu asjaoludest ja kaebuse põhjendustest, et vaidlusaluse planeeringumenetluse algatamisega oleks vastustaja teinud sedavõrd olulise ja ilmse vea, mille tõttu võiks käesoleva menetluse käigus jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalses mõttes õiguspärane.
12.Kohus selgitab, et planeeringu algatamine on esimene staadium planeerimismenetlusest, milles ei muudeta ega lõpetata veel õigussuhteid ega otsustata, kas ja milline planeering kehtestatakse. Planeerimismenetluse käigus hakatakse alles lõplikku planeeringulahendust
3-24-3469 välja töötama ning see selgub avaliku arutelu käigus (planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 1, § 137 lg 1). Igal isikul on õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust (PlanS § 135 lg 2) ning detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud (PlanS § 127 lg 2). PlanS § 126 lg-s 1 on sätestatud ülesanded, mis tuleb lahendada planeeringu menetlemise käigus. Muu hulgas tuleb planeeringus seada nõuded müra, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste ning muude keskkonnatingimuste tagamiseks (PlanS § 126 lg 1 p 12). Seega ei ole praegusel hetkel selge, milliseks lõplik planeeringulahendus kujuneb ning kas ja mil määral see kaebaja subjektiivseid õigusi või avalikku huvi riivaks. Detailplaneering võidakse jätta ka kehtestamata. Tallinna Ringkonnakohus on 24.01.2022. a määruses asjas nr 3-21-2681 samuti märkinud, et isik peab taluma, et pädev haldusorgan menetleb planeeringut, mis tema olukorda võib mõjutada ning ta saab oma huve kaitsta selles menetluses osaledes, mitte seda menetlust ära keelates. Seega, üldreegel on, et kui kaebaja soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, siis tuleb see lõpptulemus ära oodata.
13.Kaebeõiguse aluseks ei saa olla kaebaja subjektiivne hinnang riiklikult kehtestatud piirnormide ebapiisavuse osas või see, et kaebaja arvates on planeeringumenetluses läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused tõenäoliselt ebaõiged, sh RMK poolse väidetavalt metsamajandamise standardite ja strateegiatega vastuolus oleva tegevuse tõttu. Kaebeõiguse jaatamiseks ei anna kohtu hinnangul alust ka kaebaja viited Vinni valla üldplaneeringu kehtestamise menetluses toimunud väidetavatele minetustele. Kaebaja saanuks nendele viidata üldplaneeringut vaidlustades. Samuti ei tingi kaebeõiguse olemasolu väidetav vastuolu Vinni valla arengukavaga. Antud juhul saab kaebaja võimalikele rikkumistele ja vastuoludele viidata lõplikku haldusakti, s.o detailplaneeringu kehtestamise otsust vaidlustades.
14.Eelnevat arvestades leiab kohus, et praegusel juhul ei ole HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks täidetud, mistõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
15.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Kaebuselt tasutud riigilõiv ei kuulu vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tagastamisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.