Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30.06.2025. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja X esitas 09.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse ning menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kaebus on menetluses järgmistes nõuetes: - mittevaralise kahju 800 euro hüvitamise nõue Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vastu alusel, et 08.04.2024 käitus politseiametnik L. Lillo Tartu Vangla ruumides kaebajaga solvavalt ja 10.04.2024 vaatas politseiametnik L. Lillo läbi ukses oleva vaateava kaebaja kambrisse; - mittevaralise kahju 400 euro hüvitamise nõue Tartu Vangla vastu alusel, et politseiametniku tegevus 08. ja 10.04.2024 oli võimalik vangla tegevuse tõttu. 1
2.Kaebaja väitis kaebuses, et patrullpolitseinikud käisid 08.04.2024 Tartu Vanglas isikut kainenema toomas, politseiametnik L. Lillo tuli kaebaja kambri juurde ja ütles „ole vait kuradi hälvik raisk“. Kaebaja tegi avalduse PPA sisekontrollile. 30.11.2024.a avalduses väitis kaebaja, et L. Lillo tuli tema kambri juurde ja ütles „kas munni tahad imeda“ ning kaebaja ei kuulnud, et politseiametnik oleks kasutanud kaebuses väidetud väljendeid. Kaebaja ei põhjustanud olukorda oma käitumisega. Kaebaja kutsus valvurit, et talle kiri üle anda, mitte politseiametnikku. Vanglas võivadki olla kinnipeetavad impulsiivsemad, sellega tuleb harjuda ja valvurid on teadlikud, et mõned kinnipeetavad hõikavad valvurit nii kaua kui valvur ükskord saabub. 10.04.2024 käisid patrullpolitseinikud Tartu Vanglas isikut kainenema toomas. Politseiametnikud L. Lillo ja A. Konsa tulid kaebaja kambri juurde ja vaatasid läbi luugi kambrisse. Kaebaja tundis hirmu ja stressi, et naisterahvas A. Konsa vaatab kambrisse kui kaebaja on alasti. Politseiametnikel puudus teenistuslik vajadus minna kaebaja kambri juurde ja neil ei olnud vajadust kambrisse sisse vaadata. L. Lillo teab, et kaebaja ärritub selliste asjade tõttu. Kaebajal ei ole etteheiteid A. Konsale. Kaebaja tundis ennast väärikust alandavalt, tekkis stress, hirm, oli raske magada et vaadata, et nad uuesti ei tuleks kambri juurde. Kaebaja oli alasti kambris, et hakata sättima voodisse minekuks. Tartu patrullitalituse grupijuht A. Ivahnenko käis kaebajaga vanglas vestlemas ja avaldas patrulligrupi liikmete käitumise pärast kahetsust. Tartu Vangla hooletuse tõttu sai politseiametnik kaebaja kambri juurde tulla. Selleks puudus vajadus, kuna politseiametnik ei täitnud kaebaja suhtes oma teenistusülesandeid. 08.04.2024 lubas valvur politseiametniku kaebaja kambri juurde. Kaebaja palus hüvitise ja menetluskulude väljamõistmise korral näha otsuses ette ka viivise maksmise.
3.Vastustaja PPA palus jätta kaebuse rahuldamata. 08.04.2024.a sündmuse asjaolude osas puudub vaidlus. PPA tunnistab, et politseiametnik L. Lillo käitus kaebaja suhtes ebaviisakalt. Siiski ei ole kaebajat solvatud sellisel määral, et põhjendatud oleks kaebajale rahalise hüvitise määramine. Kahju tekkimist soodustas kaebaja käitumine. L. Lillo täitis vanglas teenistusülesandeid - aitas vanglaametnikul isikut kainenema paigutada. Samal ajal kaebaja karjus, et soovib valvurit, häiris ametnike tööd ja teisi kainenema paigutatud isikuid. Kokkulepitult valvuriga läks L. Lillo kaebaja juurde ja selgitas talle, et valvur tuleb varsti. Kaebaja hakkas politseinikku sõimama. Vastustaja ei väida, et väljendi „kuradi hälvik raisk“ kasutamine oleks mistahes teenistusolukorras vähimalgi määral õigustatud. Samas on see tekkinud olukorras puhtinimlikult mõistetav. Vastustaja tegi kõik endast oleneva, et juhtumi asjaolud välja selgitada ja kaebajale tagasisidet anda. PPA esindaja käis isiklikult Tartu Vanglas ja avaldas kaebajale juhtunu pärast kahetsust. 10.04.2024 kell 21.42.33–21.42.40 (7 sekundi jooksul) vaatas meessoost politseiametnik L. Lillo kaebaja kambrisse. Pärast seda vaatas 2 sekundi jooksul kambrisse A. Konsa. L. Lillo läks kambri ukse juurde, kuna A. Konsa oli patrulli tööga tutvumas ja L. Lillo näitas põgusalt talle kambreid. L. Lillo väitel oli kaebaja kambrisse vaatamise ajal pikali ja seejärel tõusis istukile. Tõele ei vasta see, et kaebaja oli alasti. Kaebaja oli teki all. Isegi kui kaebaja oli alasti, siis tuli ta teki alt välja vabatahtlikult. Vastustaja nõustus, et politseiametnikel ei olnud õigust ilma teenistusliku vajaduseta kambrisse vaadata. Kuid olukord ei saanud kaebajale kahju tekitada.
2
4.Vastustaja Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Ei ole vaidlust selles, et 08. ja 10.04.2024 liikusid vangla E1 osakonnas ametiülesandeid täitnud politseiametnikud kaebaja kambri juurde, 08.04.2024 kasutas politseiametnik kaebajaga suheldes kohatut väljendit ja 10.04.2024 vaatasid politseiametnikud kaebaja kambri vaateavast sisse. Politseiametnike lubamist E1 osakonda, ei saa pidada õigusvastaseks. Mõlemal juhul viibisid politseiametnikud E1 osakonnas seoses tööülesannete täitmisega - tõid vanglasse kainenema inimest ning viibisid osakonnas kaineneja üleandmise ja vangla poolt vastuvõtmise protsessi raames. Vangla lubas politseiametnikud osakonda teenistusülesannete täitmiseks ja seda ei saa pidada õigusvastaseks. Vangla ei ole kaebajale vahetult kahju põhjustanud, kahju hüvitamise eelduseks olev põhjusliku seose nõue ei ole täidetud. Kui politseiametnik teeb vanglas viibides toiminguid, mis põhjustavad negatiivse tagajärje (nt vaatab mõne isiku kambrisse või kasutab suhtlemisel kohatut väljendusviisi), ei saa sellist tegevust pidada vanglaametniku tegevuse vahetuks tagajärjeks. Tegemist on politseiametniku otsusega ühel või teisel viisil käituda/toimida. Vastustaja tegi kohtueelses menetluses kindlaks, et 08.04.2024 liikus L. Lillo kaebaja kambri juurde ja seisis kambri ukse juures 28 sekundit. 10.04.2024 liikus L. Lillo kaebaja kambri juurde ja viibis seal 7 sekundit (dtl 64). Vanglaametnikud olid samal ajal hõivatud toimingutega kainenemiskambris ning koridoris ei ole neid näha. Vastustaja leidis, et politseiametnikul on õigus liikuda vanglas ilma saatjata ning vanglal ei ole kohustust teostada pidevat järelevalvet vanglasse sisenenud politseiametnike üle. Kohtu seisukoht
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus, 6) mittevaralise kahju korral avaliku võimu kandja süü. Kaebuse rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik eeltoodud tingimused. Kui kasvõi üks tingimus on täitmata, siis ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik. Kohus ei ole tingimuste täidetuse kontrollimisel seotud eeltoodud järjekorraga.
6.Kohus peab tõendatuks, et 08.04.2024.a juhtum toimus järgmiselt. Kaebaja viibis oma kambris ning hüüdis korduvalt ja valju häälega valvurit. Läheduses viibiv teenistuskohustustega hõivatud valvur palus seoses teenistuskohustustega vanglasse saabunud politseiametnik L. Lillol öelda kaebajale, et valvur teab. L. Lillo ütles kaebajale korduvalt „valvur teab“, kuid kaebaja jätkas valjul häälel valvuri hüüdmist. L. Lillo ütles kaebajale „ole vait“ ja „kuradi hälvik raisk“.
3
Eeltoodu on tõendatud videosalvestisega (dtl 55). Salvestis kajastab seda, et kaks politseiametnikku ning algul üks, hiljem kaks vanglaametnikku tegelevad teadvusetu isiku transportimisega ratastoolis, isiku tõstmise, lamama asetamise ja läbiotsimisega. Salvestis on filmitud vanglaametniku rinnakaameraga. Taustal on kuulda, et keegi eemal karjub, mitmel korral on eristatav sõna „valvur“. Ajahetkel 1:39 salvestise algusest vanglaametnik ütleb: „Ütle talle, et valvur teab“. Eemalt on kuulda, et mitmel korral öeldakse üha valjeneva häälega „valvur teab“, seejärel „ole vait“ ja „(arusaamatu sõna) hälvik raisk“. Ajahetkel 2:41 salvestise algusest on mõlemad politseiametnikud tagasi kainenema paigutatava isiku kambris. Taustal kostuv karjumine jätkub. Eeltooduga langeb üldjoontes kokku L. Lillo ettekanne (dtl 40). Kaebaja seletus, mille järgi L. Lillo tuli tema kambri juurde ja ütles „munni tahad imeda“ on ebausaldusväärne. Kaebaja ei esitanud seda väidet kaebuses, vaid alles 30.11.2024 esitatud täiendavas avalduses. Rinnakaamera salvestiselt on kuulda kaebaja hüüded, L. Lillo kinnitused, et valvur teab, ning sõnad „hälvik“ ja „raisk“. Sel juhul peaksid kuulda olema ka kaebaja väidetud sõnad. Kaebaja seletused on vastuolulised osas, milliseid politseiametniku öeldud sõnu ta kuulis.
7.10.04.2024.a juhtumi asjaolude üle üldjoontes vaidlust ei ole - politseiametnik L. Lillo liikus kaebaja kambri juurde ja kutsus endaga kaasa politseiametnik A. Konsa ning mõlemad politseiametnikud vaatasid kaebaja kambrisse. Kambri uks oli suletud. L. Lillo seletuse põhjal (dtl 47) vaatas ta sisse kambri aknast. A. Konsa seletuse (dtl 48) põhjal avas L. Lillo kambri ukses oleva luugi. Videosalvestiselt (dtl 84) ei nähtu, et politseiametnikud oleksid avanud kambri ukses oleva toiduluugi. Kohus lähtub sellest, et politseiametnikud vaatasid kambrisse läbi ukses oleva vaateava. Kaebaja kambrisse vaatamine ei olnud osaks L. Lillo või A. Konsa teenistuskohustustest. Politseiametnikud viibisid küll vanglas seoses teenistuskohustuste täitmisega, kuid teenistuskohustused ei olnud seotud kaebajaga või kaebaja kambriga.
8.PPA tegevus 08. ja 10.04.2024.a juhtumites oli õigusvastane, PPA on ise seda tunnistanud ja avaldanud kaebajale kahetsust. PPA kirjas kaebajale 02.05.2024 (dtl 37-39) on öeldud, et PPA tegi kindlaks, et 08.04.2024 ei olnud L. Lillo sõnakasutus ametnikule kohane. PPA taunib olukorda, kus politseiametnikud teenistuskohustuste täitmisel käituvad ebaviisakalt. Lõuna sisekontrollitalitus viis L. Lilloga läbi vestluse ning politseiametnik tunnistas oma eksimust ja kohatut sõnakasutust. 10.04.2024 vaatas L. Lillo läbi kambriukse akna kaebaja kambrisse. Politseiametnikud viibisid kaebaja kambri juures 11 sekundit ja sõnalist kontakti kaebajaga ei olnud. PPA nõustub kaebajaga, et politseiametnikel puudus teenistuslik vajadus kaebaja kambrisse vaadata, sisekontrollitalitus on pööranud sellele L. Lillo tähelepanu ja palunud edaspidi ilma teenistusliku vajaduseta kaebaja juurde mitte minna.
9.Üksnes toimingute õigusvastasus ei ole aga piisav hüvitamiskaebuse rahuldamiseks. Järgnevalt tuleb hinnata, kas on usutav, et toimunud juhtumid põhjustasid kaebaja väidetud üleelamisi (s.o kaebajal on tekkinud mittevaraline kahju). Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralise kahju olemasolu ja suurust ei saa kindlaks teha või tõendada, kuna mittevaralise kahju all mõistetakse isiku valu ja kannatusi ning neid ei ole võimalik objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud teo või tegevusetuse asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Selleks, et kaebaja üleelamised oleksid käsitletavad mittevaralise kahjuna, on nõutav teatava lävendi ületamine. 4
Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. RVastS § 9 lg 1 toodud alustest tuleb 08.04.2024.a juhtumi puhul kõne alla väärikuse alandamine ja 10.04.2024.a juhtumi puhul eraelu puutumatuse rikkumine.
10.Kohus ei näe 08.04.2024 toimunu puhul põhjust heita politseiametnikule ette seda, et ta ütles kaebajale „ole vait“. Kaebaja selgituste põhjal peab ta õigeks lakkamatult karjuda, kuni valvur tema juurde tuleb, ning kaebaja jätkas karjumist olukorras, kus talle öeldi, et valvur on tema soovist teadlik. Sellises situatsioonis ei ole väljend „ole vait“ sedavõrd ebaviisakas, et selle kasutamist saaks pidada õigusvastaseks. See, kui politseiametnik kasutab isikuga suheldes halvustavat või ebatsensuurset väljendit, on kahtlemata taunitav. Kuid mõned sellised väljendid ei ole piisavad selleks, et tegemist oleks väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses. See tähendab, et jaatada ei saa kaebajal mittevaralise kahju tekkimist.
11.10.04.2024.a juhtum ehk see, et politseiametnik alusetult vaatas kaebaja kambrisse, on käsitletav eraelu puutumatuse rikkumisena. Kuid ka siin ei ole tegemist sellise intensiivsusega sündmusega, mis annaks võimaluse möönda mittevaralise kahju tekkimist. Tõendatud on, et politseiametnikud vaatasid kaebaja kambrisse põgusalt ning sündmus kestis väga lühikest aega. Kaebaja väitel tal A. Konsale etteheiteid ei ole. See, et koridoris olev isik vaatab läbi ukses oleva vaateava kambrisse, oli kaebaja jaoks tavapärane eluline olukord. Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1 paneb vanglale kohustuse korraldada kinnipeetavate järelevalve. Järelevalve täpsem korraldus on sätestatud justiitsministri määruses „Järelevalve korraldus vanglas“. Määruse § 2 p 1 kohaselt on üheks järelevalvetoiminguks isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Määruse § 12 lg 2 kohaselt tuleb sisevalvepiirkonnas ringkäiku tehes kontrollida kambris toimuvat, üldjuhul tehakse seda visuaalselt läbi kambri uksesilma ning kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks. Vangistusseadus või määrus ei sätesta nõudeid järelevalvet teostava ametniku soole olenevalt kinnipeetava soost. Üksnes kinnipeetava läbiotsimise kohta sätestab VangS § 68 lg 1, et seda teostavad kinnipeetavaga samast soost isikud. Seega olukord, kus järelevalve teostamiseks vaadatakse juhuslikul ajahetkel kaebaja kambrisse, on vanglas tavapärane. Eeltoodu ei tähenda, et politseiametniku tegevus (kaebaja kambrisse vaatamine) oli õiguspärane. Kuid see vähendab usutavust, et juhtum põhjustas kaebaja väidetud üleelamisi.
12.Iseseisvat tähendust ei ole sellel, kas tõele vastab kaebaja väide, et ta oli oma kambris alasti, kuna valmistus magama heitma. Politseiametnike ettekanded seda ei kinnita. L. Lillo ettekande (dtl 47) põhjal nägi ta, et kaebaja oli voodis pikali ja seejärel tõusis istukile. A. Konsa ettekande (dtl 48) põhjal vaatas ta vilksamisi kambrisse, nägi kambris olevat isikut pikali olekust istuli tõusmas ning seejärel lahkus kambri juurest kohe. Kui kaebaja väide vastaks tõele, siis on tegemist juhusega. PPA-le on etteheidetav see, et politseiametnik vaatas ilma sellekohase vajaduseta kaebaja kambrisse, kuid mitte see, millisel konkreetsel ajahetkel seda tehti.
13.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et juhtumite asjaolude põhjal ei ole usutavad kaebaja üleelamised või kannatused, mis ületaksid mittevaralise kahju tekkimise lävendi. Tingimust, et kaebajal on tekkinud kahju, ei saa pidada täidetuks. Sel juhul ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik.
5
Kohus ei käsitle seda arvestades muude kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduste täidetust või rahalise hüvitise määramise või selle suuruse küsimust. Kohus märgib, et isegi kui möönda kaebajal mittevaralise kahju tekkimist, ei ole tegemist juhtumitega, mis tooksid Eesti kohtupraktikas kaasa rahalise hüvitise määramise kaebajale.
14.Tartu Vanglale heidab kaebaja ette õigusvastast tegevusetust, kuna kaebaja hinnangul oleks vangla pidanud teostama pidevat järelevalvet vanglas viibivate politseiametnike tegevuse üle. See kaebaja arvamus ei ole õige. Määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 20 lg 6 sätestab, et reeglina määratakse vanglasse sisenejale saatja, kuid vangla direktori või tema määratud ametniku loal ja isiku nõusolekul ei pea saatjat määrama määruse § 19 lõikes 2 nimetatud isikule. Määruse § 19 lg 2 р 6 on nimetatud politseiametnik. Tartu Vangla kinnitas, et vaidluse all olevatel juhtudel oli politseiametnikel õigus liikuda vanglas ilma saatjata. Sel juhul puudub vangla õigusvastane tegevusetus. 08.04.2024 palus vanglaametnik politseiametnikul öelda kaebajale, et valvur teab. Kohtu hinnangul ei ole alust käsitleda seda Tartu Vangla õigusvastase tegevusena ning vanglaametniku tegevuse ja politseiametniku käitumise vahel puudub põhjuslik seos. Kohus nõustub selles osas vangla põhjendustega ja ei korda neid.
15.Ka Tartu Vangla vastu esitatud nõude lahendamisel omab tähtsust otsuse punktides 9-12 toodu. Sündmused, millega kaebaja seostab mittevaralise kahju tekkimist (ebaviisakas käitumine kaebajaga, kaebaja kambrisse vaatamine) on Tartu Vangla vastu esitatud nõude puhul samad. Kui kohus leidis, et nende sündmuste tõttu ei tekkinud kaebajal mittevaralist kahju, siis kehtib see ka Tartu Vangla vastu esitatud nõude lahendamisel.
16.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
17.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustajad ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustajate kasuks välja mõistmata.
18.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga, kuna kaebaja kohtu kogemuse põhjal reeglina ei soovi oma nime avaldamist. Kui kaebaja soovib, et lahend avaldatakse täies ulatuses, siis tuleb sellest kohtule teatada. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.