Telinekataja AS kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.01.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 251-24/283470 tühistamise ja Sihtasutuse Eesti Kontsert 09.12.2024 otsuste osalise tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Telinekataja AS, esindaja v.adv Britta Oltjer Vastustaja – SA Eesti Kontsert, esinda v.adv Kadri Härginen ja v.adv Mario Sõrm Kolmas isik – Event Center OÜ, esindaja adv. Priit Kala
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.03.2025 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Telinekataja AS-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada haldusasja nr 3-25-246 menetlus kinniseks osas, mis puudutab Riigihangete vaidlustuskomisjoni toimikus oleva vaidlustuse lisade 3-1, 3-2 ja 3-3 (dtl 85-57 ja 224-226) uurimist, eemaldada kolmas isik eelnimetatud dokumentide uurimisest ning mitte teha neid talle kättesaadavaks.
2.Jätta Telinekataja AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.03.2025 kohtuotsus haldusasjas nr 3-25-246 muutmata.
3.Mõista Telinekataja AS-ilt välja apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud SA Eesti Kontsert kasuks 1000 eurot ning Event Center OÜ kasuks 1000 eurot. Muus osas jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse vaidlustamiseks saab menetlusosaline esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse hiljemalt 02.06.2025. Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lõiked 1 ja 3).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Vastustaja viis läbi riigihanke „Sihtasutus Eesti Kontsert Saaremaa Ooperipäevad 2025-2027 aasta hange ooperimaja ehituseks vajalike tarvikute rendiks koos paigalduse ja teisaldusega“ (viitenumber 283470). Riigihanke alusdokumentide (RHAD) hulgas oleva dokumendi „Juhised pakkujatele“ punktis 3.4. on sätestatud, et „[p]akkumuses peavad sisalduma kõik andmed ja dokumendid hindamaks [...] pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentidele, sealhulgas tehnilisele kirjeldusele ja hindamiskriteeriumitele“. Sama dokumendi punktis 2.8. on sätestatud, et „[p]akkuja esitab kasutavate lavade ja tribüünide tehnilised spetsifikatsioonid“ ning punktis 2.9., et „[p]akkuja esitab saali ja lava joonised ühe tervikuna koos mõõtudega“. Samuti RHAD koosseisus oleva dokumendi „Vastavustingimused“ punktist „AUTOCAD“ tuleneb, et pakkumuse osana tuleb esitada „Autocadi saali plaan koos mõõtudega koos raskuste ja vaiade märgitud paigalduskohtadega ja muude vajalike detailidega“. RHAD osaks on ka hankelepingu projekt, mille punktis 3.1.3 on sätestatud: „Pakkuja tagab, et Tööde teostamisel järgitaks kõiki tööohutus-, töötervishoiu-, tuleohutuse-, ohutustehnika- ja töösisekorra nõudeid, samuti kõiki teisi asjakohaseid kehtestatud ehitusseadustikust ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja standardeid ning välditakse kahju tekkimist Eesti Kontserti või kolmandate isikute elule, tervisele, varale ja keskkonnale.“
2.Hankemenetluse käigus esitas kaebaja 16.10.2024 hankijale järgmise küsimuse: „Hankelepingu projekti punkt 3.1.3 kohustub Pakkujat järgima kõiki kehtivaid standardeid. 2024 aastal kinnitati Euroopas uus ürituste ehitiste standard: EN 17879:2024 [1]."Event structures. Safety requirements". Selle kohaselt tuleb varasematel aastatel kasutatud SOP-i ooperimaja projekt ajakohastada vastavalt suurematele ilmastikukoormustele - EN 17879:2024 "Event structures. Safety requirements" punkt 5.3.5.2. Antud projekti puhul tähendab see suuremat ballasti kogust ja katuse tugitellinguid tuleb tugevdada. Küsimused: Kas Hankija on teadlik uutest standarditest? Kas Pakkuja peab neid arvestama pakkumuse koostamisel? Kuidas on tagatud järelvalve eeltoodud uute standardite üle?“ Hankija vastas küsimusele 19.10.2024 järgmiselt: „Muudame hanke uuele standardile. Jah peab arvestama.“
3.Tähtaegselt esitasid oma pakkumuse nii kaebaja kui kolmas isik. Vastustaja tunnistas 09.12.2024 kolmanda isiku pakkumuse edukaks, kvalifitseeris kolmanda isiku ning jättis ta hankemenetlusest kõrvaldamata.
4.Kaebaja esitas hankija otsuse peale vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO), leides sisuliselt, et kolmanda isiku pakkumus oli mittevastav, kuna pakkumusele lisatud ooperimaja joonis ei olnud kooskõlas standardiga EN 17879:2023. VAKO jättis 20.01.2025 otsusega vaidlustuse rahuldamata, leides kokkuvõttes, et hanketingimustest (RHAD) ei tulenenud
1
Kaebaja on erinevates dokumentides viidanud standardile EN 17879:2024 ja standardile EN 17879:2023, jäädes kohtumenetluses kokkuvõttes seisukohale, et vajalik oli vastavus viimati nimetatud standardile. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et sisulises mõttes need kaks standardit teineteises ei erine.
2(8)
3-25-246 nõuet, et pakkumuse koosseisus esitatud joonised peaksid olema kooskõlas eelnimetatud standardiga.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes, et kohus tühistaks VAKO otsuse ning hankija 09.12.2024 otsused, millega vastustaja tunnistas kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks. Kaebaja põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.
5.1.Hankija nägi RHAD-s pakkumuse ühe vastavustingimusena ette püstitatava ooperimaja vastavuse standardi EN 17879:2023 nõuetele ning pidi seega pakkumuste vastavuse hindamisel kontrollima, kas pakkumuse koosseisus esitatavate jooniste kohaselt on pakutav lahendus standardiga kooskõlas. Standard EN 17879:2023 kehtis hankele seetõttu, et see oli sel hetkel hangitavat teenust (s.o. ooperimaja püstitamine) reguleeriv ehitusstandard. Kohustust standardiga arvestada kinnitas hankija ka 19.10.2024 vastuses kaebaja esitatud küsimusele.
5.2.Kaebajal on kahtlus, et kolmas isik on oma pakkumuse koostamisel kasutanud kaebaja koostatud varasemaid jooniseid, millel kajastuv lahendus ei ole aga standardi EN 17879:2023 nõuetega kooskõlas osas, mis puudutab eelkõige ballasti kogust, kandekonstruktsioonide diagonaalsidemete hulka, lava tugevdusi.
5.3.Väär on hankija ja VAKO seisukoht, et pakkumuse koosseisus esitatavad joonised ei pidanud standardi nõuetele vastama, kuna sellisel juhul muutub kogu nõutav jooniste osa pakkumusest sisutuks, sest vastavusnõue oleks täidetav ka selliste jooniste esitamisega, mis ei vasta nö „reaalsusele“ ja kavandatava ooperimaja tegelikele nõuetele.
6.Vastustaja vaidles kaebusele vastu, esitades kokkuvõttes järgmised argumendid.
6.1.Standardi järgimine ei olnud pakkumuse vastavuse tingimuseks. Kaebaja on segamini ajanud tingimuse pakkumuse vastavusele ja tingimuse hankelepingu täitmisele. Hankelepingu punktis 3.1.3 sisalduva tingimuse sõnastusest saab üheselt järeldada, et tingimus on seatud tööde teostamisele, see saab olla hankelepingu täitmise tingimus, mitte aga pakkumuse vastavustingimus. Kõnealune tingimus on sõnastatud ka üksnes hankelepingu projektis, mitte üheski muus RHAD sättes.
6.2.Riigihangete seaduse (RHS) § 46 lg 3 teises lauses antud selgituste kaudu ei ole võimalik RHAD-d muuta ja hankija ei ole vastavat muudatust teinud. Vastustaja kehtestas riigihanke tingimused nõnda, et standardite järgimine oli hankelepingu täitmise küsimus, mis on asjakohane hankelepingu täitmisel igal aastal, mil ooperimaja rajatakse.
7.Kolmas isik vaidles kaebusele vastu, nõustudes üldjoontes vastustaja seisukohtadega.
8.Tallinna Halduskohus jättis 17.03.2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid on kokkuvõttes järgmised.
1.1.Pakkumuse mittevastavaks tunnistamise eelduseks on RHS § 114 lg 2 kohaselt see, et on olemas pakkumuse vastavuse tingimus, millele pakkumus ei vasta. RHAD koosseisus oleva hankelepingu projekti punktis 3.1.3 on tehtud üldine viide standarditele ning seal ei ole täpsustatud, milliseid konkreetseid nõudeid või standardeid on silmas peetud. Seega võib seda lepingu sätet mõista selliselt, et tööde teostaja peab järgima tööde teostamise ajal kehtivaid nõudeid, kuid sellest ei tulene, et ka pakkumuses endas peab olema viidatud konkreetsetele standarditele või nõuetele. Selliste konkreetsete standardite ette nägemine vastavustingimustes võib olla ka raskendatud, kuivõrd hange hõlmab endast mitmel erineval aastal ooperimaja ehituseks vajalike tööde teostamist. Seega ei saanud hankija ka nõuda, et pakkumuses esitatud joonised vastaksid mingile konkreetsele standardile. RHAD võinuks 3(8)
3-25-246 olla konkreetsem, ent RHAD vaidlustamine ei ole enam võimalik. Niisiis ei olnud hankijal ega ka VAKO-l vajadust pakkumuse vastavust neile standarditele hinnata ning seda ei ole vajalik teha ka halduskohtul.
1.2.VAKO leidis õigesti, et hankija ei saanud kaebaja küsimusele 19.10.2024 antud vastusega kehtestada nõuet, et standardi EN 17879:2024 (või standardi EN 17879:2023) nõuded on lisaks hankelepingu täitmisele kohustuslikud ka pakkumuses esitatud dokumentides. Hankija lakoonilist vastust on keeruline mõista, kuid seda ei saa tõlgendada nii, et alates sellest vastusest tuleks kõigil pakkumuse esitajatel pakkumuses mingitest konkreetsetest standarditest juhinduda või neile viidata. Sellise nõude sai hankija kehtestada vaid RHAD muutmisega, kuid sellekohaseid muudatusi hankija RHAD-s ei teinud. Vastupidine oleks vastuolus RHS § 46 lõikega 3.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
2.1.Halduskohus leidis vääralt, et pakkumuse koosseisus olevad joonised ei pidanud vastama standardi 17879:2023 nõuetele. Vastavas majandusvaldkonnas tegutsev mõistlik isik tõlgendab hankelepingu projekti punkti 3.1.3 selliselt, et pakkumuse esitamisel tuleb pakkujatel arvestada kõigi asjakohaste hankega seotud normidega sõltumata nende valdkonnast või allikast. Siinsel juhul tuli hankija 19.10.2025 vastust mõista nii, et pakkumuse tegemisel tuli lähtuda pakkumuse esitamise hetkel kehtivast standardist. Kehtiv standard oli vaikimisi RHAD osa ning hankija kinnitas 19.10.2025 vastuses, et sellest tuleb lähtuda, ilma et ta oleks RHAD-d muutnud.
2.2.Kõigi rakenduvate nõuete detailne nimetamine ja väljatoomine RHAD-s oleks (arvestades mh hankijate halduskoormust) põhjendamatu ja ebamõistlik. Seetõttu peavad pakkujad arvestama valdkonnas kehtestatud spetsiifiliste ja oluliste normidega (juhendid, standardid, tehnilised nõuded jmt) ilma, et need peaks vältimatult olema igakordselt RHAD-s nimetatud. Sarnaselt eeltoodule ei nimeta ükski hankija lõputus detailsuses RHADs ka kõiki seadusi või määrusi, millega pakkujad pakkumuse esitamisel siiski arvestama peavad.
2.3.Halduskohtu seisukoht, et vastustaja 19.10.2024 vastusest ei nähtu, kes, millega ja millal arvestama peab, on vastuolus hankija enda poolt vaidlustusmenetluses esitatud seisukohaga, kuna viimane selgitas VAKO-le 30.12.2024 esitatud vastuses, et hanke tingimustes on nõutud Euroopa Liidu standardi EN 17879:2023 nõuete täitmist. Juhul kui eelviidatud standardist pidi lähtuma pakkumuse maksumuse kalkuleerimisel, siis pidi see ilmselgelt olema kohustuslik ka pakkumuse jooniste koostamisel. Halduskohus on vastustaja 19.10.2024 vastusele põhjendamatult andnud selle sõnastusega võrreldes vastupidise tähenduse – vastuses on selgelt öeldud, et standardiga tuleb arvestada, VAKO ja halduskohus on aga leidnud, et seda ei tulnud teha. Selliste tõlgenduste võimalikkuse korral muutub kogu küsimuste ja vastuste selgitusprotsess sisutuks.
2.4.VAKO ja halduskohtu käsitlus standardi kohaldatavusest on ebaloogiline, sest pakkuja ei saa tööde teostamisel järgida standardist EN 17879:2023 tulenevaid nõudeid, kui neid ei
4(8)
3-25-246 ole juba järgitud pakkumuse koosseisus esitatud tehnilises spetsifikatsioonis ning saali ja lava joonistel.
2.5.Ebaõiglane on olukord, kus pakkujad, kes esitasid pakkumuse tuginedes teadaolevatele standardi nõuetele, peavad konkureerima pakkujatega, kes ei pruugi neid nõudeid pakkumuse esitamisel järgida. Kui kolmas isik kasutas pakkumuse esitamisel kaebaja vanu jooniseid, on kolmanda isiku pakkumus mittevastav, kuna vanade jooniste mitmed tugevus/turvakonstruktsioonid ei vasta kehtiva standardi EN 17879:2023 nõuetele. VAKO ja halduskohus jätsid kaebaja sellekohased väited materiaal- ja menetlusõigusnorme oluliselt rikkudes sisuliselt läbi vaatamata ja hindamata.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, nõustudes kokkuvõttes halduskohtu põhjendustega. Vastustaja märgib, et vastavustingimused on sellised tingimused, mis peavad olema täidetud pakkumuse esitamise ajal, ent RHAD koosseisus oleva hankelepingu projekti punktis 3.1.3 on sätestatud tingimus, mida peab edukas pakkuja järgima hankelepingut täites. Halduskohus leidis ka õigesti, et kaebaja küsimusele antud vastusega ei saanud vastustaja kehtestada uut vastavustingimust. Seetõttu ei ole ka oluline, kas kolmas isik on oma pakkumuse tegemisel kasutanud lubamatult kaebaja varasemat loometööd.
APELLATSIOONIMENETLUSE AJAL MUUTUNUD ASJAOLUD
4.Ringkonnakohus andis 29.04.2025 määrusega HKMS § 280 lg 1 1 alusel vastustajale loa vaidlusaluses riigihankes kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks. Vastustaja teatas ringkonnakohtule 07.05.2025, et samal päeval sõlmiti hankeleping. Kaebaja esitas 18.05.2025 ringkonnakohtule avalduse, et soovib muutunud asjaolude tõttu nõuet muuta ning taotleb vastustaja 19.12.2024 otsuste õigusvastasuse tuvastamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebaja avaldus kaebuse muutmiseks tuleb vastu võtta seoses asjaolude muutumisega apellatsioonimenetluse ajal. HKMS § 49 lõikest 2 tuleneb, et apellatsioonimenetluses võib kaebuse nõuet või alust muuta mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab käesoleva seadustiku kohaselt arvestama. HKMS § 267 lõikest 4 tulenevalt ei ole hankelepingu aluseks oleva haldusakti tühistamine pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist võimalik. Siinsel juhul on vastustaja ja kolmas isik sõlminud kehtiva hankelepingu 07.05.2025. Seega ei oleks apellatsioonimenetluse tulemusena kaebuses esitatud vastustaja otsuste tühistamise nõuete rahuldamine enam võimlik. Asjaomaste otsustega kaebaja õiguste rikkumise korral oleks kaebaja jaoks ainsaks tõhustaks õiguskaitsevahendiks tulevikus hüvitamiskaebuse esitamine. Olukorras, kus halduskohus on võtnud menetlusse ja lahendanud tähtaegselt esitatud tühistamiskaebuse, on kohtumenetluse ajal muutunud asjaoludest tingituna tuvastamiskaebusele üleminek üldjuhul põhjendatud ja otstarbekas. Nii on see ka käesoleval juhul, võttes arvesse, et võimaliku tulevase hüvitamisnõude rahuldamise eeldusena tuleks tuvastada vastustaja otsuste õigusvastasus, mille tuvastamise nõue oli hõlmatud algses kaebuses esitatud tühistamisnõudega.
6.Kaebaja esitas halduskohtule taotluse piirata kolmanda(te) isiku(te) õigust tutvuda VAKO toimikus oleva vaidlustuse lisadega 3-1, 3-2 ja 3-3, mis sisaldavad kaebaja ärisaladust. Halduskohus ei ole seda taotlust määrusega lahendanud. Halduskohus nõudis VAKO-lt välja vaidlustusmenetluse toimiku, mille VAKO esitas 03.02.2025 (dtl 37 jj). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole halduskohus VAKO toimikut teistele menetlusosalistele nähtavaks teinud. Dokumendid, millele juurdepääsu piiramist kaebaja on taotlenud, 5(8)
3-25-246 paiknevad digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel 85–87 ja dtl 224–226. Tegemist on joonistega, mille kaebaja lisas oma pakkumusele. Ringkonnakohus tõdeb, et kõnealused joonised, mis kajastavad tehnilist lahendust, mida kaebaja turul pakub, on käsitatavad kaebaja ärisaladusena. Siinsesse menetlusse kaasatud kolmandal isikul, samuti menetlusvälistel isikutel tulevikus ei ole vajadust ega kaalukat huvi eelviidatud dokumentidega tutvuda. Seetõttu tuleb käesoleva haldusasjas menetlus kuulutada HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 punkti 6 alusel kinniseks osas, mis puudutab VAKO-le esitatud vaidlustuse lisade 3-1, 3-2 ja 3-3 uurimist ning eemaldada nende dokumentide uurimisest kolmas isik vastavalt HKMS § 79 lg 1 punktile 5.
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Sisuliselt taandub vaidlus küsimusele, kas kasutatavate lavade ja tribüünide tehnilised spetsifikatsioonid ning saali ja lava joonised, mille pakkuja pidi esitama koos pakkumusega vastavalt tehnilise kirjelduse punktidele 2.8 ja 2.9 ja vastavustingimuste punktile „AUTOCAD“, pidid kajastama hanke esemeks oleva ooperimaja sellist konstruktsioonilist lahendust, mis vastab standardile EN 17879:2023. Ringkonnakohus jääb siinses asjas 29.04.2025 tehtud määruses avaldatud seisukohale, et VAKO ja halduskohus on õigesti ja piisavalt põhjendades leidnud, et selliste jooniste esitamise kohustust RHAD-st ei tulenenud.
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et RHAD osaks oleva hankelepingu projekti punktis 3.1.3 sätestatu, mille kohaselt „[p]akkuja tagab, et Tööde teostamisel järgitaks kõiki tööohutus-, töötervishoiu-, tuleohutuse-, ohutustehnika- ja töösisekorra nõudeid, samuti kõiki teisi asjakohaseid kehtestatud ehitusseadustikust ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja standardeid [...]“, ei ole käsitatav pakkumuse vastavustingimusena. Hankelepingu projektis nimetatud kõigist kehtivatest standarditest lähtumise kohustus puudutab lepingu täitmist, mitte pakkumuse esitamist. Pakkumuse esitamisega nõustus iga pakkuja saavutama riigihanke esemeks oleva tulemuse vastavalt RHAD osaks olevas hankelepingu projektis sätestatud tingimustele. Vaidlusaluse riigihanke esemeks on eelkõige lavast ja tribüünidest koosneva teisaldatavatest elementidest kokku pandava n-ö ooperimaja püstitamine kolmel järjestikkusel aastal. Vastustaja on õigesti osutanud sellele, et nende kolme aasta jooksul võivad sellise konstruktsiooni püstitamist reguleerivad tehnilised normid ja standardid muutuda. Hankelepingu projekti punktis 3.1.3 sätestatust tulenevalt peab püstitatav ooperimaja vastama igal aastal konkreetselt sel ajal kehtivatele tehnilistele normidele ja standarditele. See tähendab, et sõltumata pakkumusele lisatud joonistest ning eelkõige sellest, kas, kuidas või kui üksikasjalikult on seal kajastatud konkreetseid konstruktsioonilisi lahendusi (nt. ballasti kogused, sõlmede tihedus jms), võtab edukas pakkuja hankelepinguga kohustuse püstitada igal aastal ooperimaja selliselt, et selle konstruktsioon vastaks kõigile püstitamise ajal kehtivatele ehitusnormidele ja standarditele. Juba sel põhjusel ei saa hankelepingu projekti punktis 3.1.3 sätestatud tingimusest järeldada, et pakkumusega koos esitatavad joonised peaksid olema kooskõlas pakkumuse esitamise ajal kehtiva standardiga. RHAD-st ei saa järeldada, et joonised või Autocadi saali plaan oleksid käsitatavad ehitusprojekti-laadsete konstruktsiooniliste joonistena, millest pakkuja peab üksikasjalikult lähtuma ooperimaja püstitamisel. Juhul kui ehitusnormid või standardid pärast pakkumuse esitamist ja enne konstruktsioonide püstitamist muutuvad, tuleneb pakkujale hankelepingu punktist 3.1.3 kohustus teha vajalikud kohandused, et ehitatav katuse ja seintega lava- ja tribüünide konstruktsioon vastaks konkreetsel ajal esitatavatele nõuetele.
9.RHAD-s ei ole sätestatud, kui detailsed peavad olema pakkumusele lisatavad joonised või lavade ja tribüünide tehnilised spetsifikatsioonid. RHAD osaks olevas tehnilistes kirjelduses on sätestatud rida parameetreid, millele pakutav ooperimaja peab vastama (alates minimaalsetest mõõtudest kuni pealtvaatajate toolikatete värvini). Tehnilistest tingimustest ei 6(8)
3-25-246 tulene aga, et pakkumusega koos esitatavad joonised peaksid kajastama ooperimaja konstruktsioonilist lahendust sellise täpsusastmega, et oleks võimalik hinnata joonistel kajastatud lahenduse vastavust mistahes standardile. Samuti ei ole vastavustingimustes ega tehnilistes tingimustes märgitud, et joonistel kajastatav ooperimaja konstruktsioon peaks vastama mingisugusele konkreetsele standardile. VAKO ja halduskohus on õigesti leidnud, et pakkumuse tagasilükkamine RHS § 114 lg 1 alusel eeldab pakkumuse mittevastavust RHADs konkreetselt ja selgelt sõnastatud pakkumuse vastavustingimusele. Kuivõrd RHAD-st ei tulene kohustust esitada pakkumuse lisana jooniseid või saaliplaani, mis kajastaks mingisugusele konkreetsele standardile vastavat lahendust, ei ole põhimõtteliselt võimalik pakkumuse tagasilükkamine sel põhjusel, et joonistel kajastatud lahendus sellisele standardile ei vasta. Küsimus, mis eesmärki selliste jooniste esitamine üldse täidab, on selles kontekstis ainetu. Hankija ei saa hanke eesmärgist või muudest sellitest kaalutlustest tulenevalt pakkumuste vastavuse kontrollimisel asuda seadma uusi vastavustingimusi, kui neid RHAD-s sõnaselgelt sätestatud ei ole. Samuti ei saa pakkuja teise pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamist vaidlustades sisuliselt asuda vaidlustama RHAD-d.
10.Samuti on VAKO ja halduskohus õigesti leidnud, et hankemenetluse ajal toimunud teabevahetuse käigus hankija poolt küsimusele antud vastus ei saa muuta ega täiendada RHAD-d ning seeläbi ei ole võimalik RHAD-sse lisada pakkumuse vastavuse tingimusi, mida RHAD sõnaselgelt ei sisalda. Vastustaja 19.10.2024 vastus kaebaja küsimusele on mittemidagiütlev, kuna võimatu on mõista, mida tähendab vastuses osutatud hanke muutmine uuele standardile. Mis puudutab vastuse teist lauset „Jah peab arvestama“, siis sellega on ilmselgelt vastatud kaebaja küsimusele, „Kas Pakkuja peab neid arvestama pakkumuse koostamisel“. Kõnealuse küsimusega ei küsinud kaebaja, kas pakkumusele lisatavad joonised peavad kajastama standardile vastavat lahendust. Hankija vastus, et pakkuja peab pakkumuse tegemisel uue standardiga arvestama, tuleb küsimuse ja RHAD konteksti arvestades mõista nii, et pakkumuse koostamisel peab pakkuja arvestama hankelepingu projekti punktist 3.1.3 tuleneva kohustusega järgida ooperimaja püstitamise ajal kehtivaid sellekohaseid standardeid. Vastustaja ei ole vastanud, et juba pakkumuses sisalduvad joonised peavad kajastama konkreetsele standardile vastavat lahendust. Õige ei ole ka kaebaja väide, et vastavustingimuste punktist „Autocad“ tulenes kohustus kontrollida ballasti kogust vastavalt standardile. Kõnealune säte on sõnastatud nii „Autocadi saali plaan koos mõõtudega koos raskuste ja vaiade märgitud paigalduskohtadega ja muude vajalike detailidega“. Nimetatud sättest ei saa kuidagi järeldada, et kõnealune plaan peaks kajastama üksikasjalikku konstruktsioonilist lahendust või et pakkumuse vastavustingimuseks oleks plaanil näidatud ballasti mahu ja paigutuse vastavus pakkumuse esitamise ajal kehtinud standardile. Põhiline on siiski, et ükskõik kuidas kaebaja 16.10.2024 küsimust ja vastustaja 19.10.2024 vastust tõlgendada, siis RHS § 46 lõikest 3 tulenevalt ei saanud seeläbi muuta RHAD-d ega näha RHAD-s sätestatuga võrreldes ette uusi või täiendavaid pakkumuse vastavustingimusi.
11.HKMS § 108 lõike 1 ja 8 ning § 109 lg 1 ja 6 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral mõista vastustaja ning vastustaja poolel menetluses osalenud kolmanda isiku kasuks kaebajalt välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustaja esitas 24.04.2024 taotluse (dtl 559), mida täiendas 05.05.2025 (dtl 609), paludes kaebajalt välja mõista menetluskulu 2423,20 eurot, mis vastab 18,7 advokaadi töötunnile. Vastustaja põhjendab halduskohtus toimunud menetlusega võrreldes apellatsioonimenetluse suuremaid kulusid õigusabiga, mis oli vajalik hankelepingu sõlmimise loa taotluse esitamisega seoses. Võttes arvesse, et vajadus hankelepingu sõlmimise loa saamiseks enne kohtuotsuse jõustumist oli muu hulgas tingitud vastustaja enda valearvestusest hanke ajakava planeerimisel ning võttes ka arvesse, et vähemalt osaliselt tingis siinse vaidluse tekkimise vastustaja poolt kaebaja küsimusele 19.10.2024 antud ebamäärane ja mittemidagiütlev vastus, peab 7(8)
3-25-246 ringkonnakohus taotluse esitamisega seotud õigusabikulude täies ulatuses kaebajalt välja mõistmist HKMS § 108 lõikest 11 mõistes äärmiselt ebaõiglaseks. Pidades silmas vaidlustatud halduskohtu otsuse põhjenduste mahtu, apellatsioonkaebuse mahtu ja väiteid ning seda, et sisulistes küsimustes sai vastustaja apellatsioonimenetluses piirduda halduskohtu otsusega nõustumisega, peab ringkonnakohus õiglaseks mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja õigusabikulu 1000 eurot. Kolmas isik esitas 28.04.205 taotluse (dtl 591), mida täiendas 05.05.2025 (dtl 619), paludes kokku välja mõista menetluskulu 1530+405=1935 eurot, mis vastab 10,75 h advokaadi töötunnile. Ka kolmanda isiku apellatsioonimenetlusega seotud kulud on põhjendatud osaliselt ning temagi kasuks tuleb kaebajalt välja mõista 1000 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.