R.M-i (varasemad perekonnanimed C ja Q) kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.11.2022 vastutusotsuse nr 137/01147-24 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja R.M Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.06.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
R.M-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta R.M-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.06.2023 otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
25.06.2025
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) nõudis 24.03.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/052610-33 Osaühingult Vinetra (OÜ Vinetra) tagasi ettemaksukontole täidetud ja äriühingu muude nõuetega tasaarvestatud enammaksed 1048,03 eurot ning kohustas OÜ-d Vinetra tasuma maksusumma 61 855,02 eurot.
2.MTA kohustas 28.11.2022 vastutusotsusega nr 13-7/01147-24 R.M-i (varasemad perekonnanimed C ja Q; kaebaja) tasuma OÜ Vinetra maksuvõla 29 358,96 eurot. MTA kontrollis OÜ Vinetra töötasudelt või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete (tööjõumaksude) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust, samuti käibe- ja tulumaksu deklareerimise ja tasumise õigsust ajavahemikul november 2019 kuni veebruar 2020. MTA 24.03.2021 maksuotsuse tulemusel suurenes OÜ Vinetra maksukohustus 61 855,02 euro võrra. See on vastutusotsuse tegemise ajal tasumata. Vastutusotsus puudutab novembri ja detsembri 2019 tööjõumaksude deklareerimata ja tasumata jätmist. Kaebaja oli ajavahemikul 25.03.2009–21.01.2020 OÜ Vinetra juhatuse liige, sh alates 21.06.2017 ainuke juhatuse liige. Kaebaja rikkus maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava deklareerimis- ja tasumiskohustuse täitmine kokku 25 471,44 euro ulatuses. Maksumenetluses tuvastati, et OÜ Vinetra tegi oma töötajatele päevarahade väljamakseid kokku 50 057 eurot. Need tuleb lugeda palga väljamakseteks, millelt tulnuks deklareerida ja tasuda tööjõumaksud. Puuduvad väidetavate päevarahade maksmise algdokumendid. OÜ Vinetra töötajad värvati eesmärgiga teha tööd Soomes ja Rootsis. Töötajad on kinnitanud, et nende töötamise koht oli Soomes ja/või Rootsis. 84,5% ettevõtte kogukäibest on tekkinud välisriigis. Seega puudus lähetuse päevarahade väljamaksmiseks õiguslik alus (vt töölepingu seaduse (TLS) § 21). Kaebaja soovis sellega teadlikult ja tahtlikult suurendada töötajatele tehtavaid väljamakseid, jättes tööjõumaksud ettenähtud määras deklareerimata ja tasumata. Lisaks on tuvastatud, et OÜ Vinetra raamatupidamises näidatud laenu 32 460 euro tagastamist kaebaja pojale Xle (kontrollitaval perioodil OÜ Vinetra töötaja ja alates 21.01.2020 juhatuse liige) tegelikult ei toimunud ning laenu tagastamist näitas kaebaja X töötasu väljamaksete varjamiseks. Puudub OÜ Vinetra ja X vaheline laenuleping ja muud tõendid laenu andmise kohta. Xl puudus võimekus äriühingule sellises summas laenu anda. OÜ Vinetra raamatupidamises kajastatud laenu tagastamine on näilik tehing MKS § 83 lg 4 tähenduses. Väljamaksed tuleb lugeda töötasuks, millelt tuleb deklareerida ja tasuda tööjõumaksud. Kaebaja ülesanne oli korraldada äriühingu korrektset aruandlust ja raamatupidamist. Kaebaja esitas OÜ Vinetra käibedeklaratsioonid (KMD) ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid (TSD). Kaebajal oli täielik ülevaade OÜ Vinetra raamatupidamisse esitatud dokumentidest ning sellest, kas ja milliseid dokumente maksudeklaratsioonidel kajastati. Kaebajal oli ligipääs e-maksuametile ning õigus teha seal OÜ Vinetra nimel erinevaid toiminguid. Kaebaja oli äriühingu konto kasutaja Swedbank AS-s ja tal oli õigus teha pangakontodelt ülekandeid. Kaebajal oli pikk ettevõtluskogemus ja seega teadmine juhatuse liikme kohustustest äriühingu juhtimisel. Kaebaja esitas vastutusmenetluses töölepingud, mille ta oli väidetavalt sõlminud OÜ Vinetra nimel. Lepingute kohaselt on kõigi töötajate tööülesannete täitmise koht Eesti. Ütlusi andnud töötajad ei olnud aga lepinguid varem näinud ega teadnud nende olemasolust. Lepingutel puudusid töötajate allkirjad. Seega on alus arvata, et need koostati vaid maksuhaldurile 2(8)
3-22-2712 esitamiseks. Kaebaja esitas ka kontrollitavate kuude palgalehed, kuid need ei sisalda TSD-ga võrreldes uut infot. Kaebaja esitas 01.06.2022 lisaks e-kirjavahetuse Xga, millega soovis tõendada, et äriühingu tegelik juht oli X. Samas nähtub kirjavahetusest, et arvete koostamine ja tasumine, samuti maksude deklareerimine ja tasumine oli üksnes kaebaja kohustus. Kaebaja rikkus seadusliku esindaja deklareerimis-, korraldamis- ja tasumiskohustust tahtlikult. Valeandmete esitamine TSD-del oli kaebaja teadlik valik, mis võimaldas vähendada äriühingu tööjõumaksusid. Kaebaja kajastas juhatuse liikmena äriühingu raamatupidamises teadlikult valeandmeid, mille tulemusena tekkis maksuvõlg. Seega on kaebaja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel otsene põhjuslik seos. Kuna maksuvõlalt arvestatud intress on seotud põhivõlaga, on maksuseaduste rikkumine toonud kaasa intressivõla 3887,52 eurot. Ka see on tekkinud kaebaja tahtliku tegevuse tulemusel. Muud vastutusotsuse tegemise eeldused on samuti täidetud.
3.R.M esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks. Vastutusotsusest ei selgu, milles seisneb kaebajale etteheidetud rikkumine seoses tööjõumaksudega. Maksuhaldur ei ole nõuetekohaselt tuvastanud kaebaja tahtlust. Kaebaja tegeles OÜ-s Vinetra raamatupidamise korraldamise ja välislähetustega seotud asjaajamisega. Äriühingu majandustegevust juhtis X, kes on alates 21.01.2020 OÜ Vinetra juhatuse liige ja tegelik kasusaaja. Kaebajal puudus ülevaade OÜ Vinetra majandustegevusest. Kogu info raamatupidamise jaoks sai kaebaja Xlt, kes andis kaebajale mh korralduse kajastada Xle tehtud väljamaksed laenude tagasimaksetena. Sellises olukorras ei saa kaebaja vastutada OÜ Vinetra tööjõumaksude tasumata jätmise eest. Maksuhaldur eksis tõendite hindamisel ja jättis ebaõigesti Xlt vastutusmenetluses seletused võtmata. Eespool toodud põhjendustel on õigusvastane ka intressinõue.
4.MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vastutusotsuse põhjenduste juurde.
5.Tallinna Halduskohus jättis 13.06.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus nõustus vastutusotsuse põhjendustega ega korranud neid kõiki (HKMS § 165 lg 2). Asjas ei ole vaidlust OÜ Vinetra maksuvõla kujunemise ja olemasolu üle, samuti selle üle, et maksukohustus, mille tasumist kaebajalt nõutakse, on tekkinud ajal, mil kaebaja oli OÜ Vinetra juhatuse liige. Vaidlus on selles, kas kaebaja vastutab maksuvõla tekkimise eest. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et vastutusotsusest ei selgu, milles seisnes kaebaja tahtlus. Vastutusotsuse p-s 2.2.1 on selgelt välja toodud, et kaebaja ülesanne oli korraldada äriühingu korrektset aruandlust ja raamatupidamist. Kaebaja oli juhatuse liige kuni 21.01.2020 ning vastutas selle eest, et äriühing esitaks maksustamisperioodide november ja detsember 2019 kohta õigete andmetega deklaratsioonid. Kaebaja rikkumine seisneb OÜ-le Vinetra 24.03.2021 maksuotsusega määratud tööjõumaksude deklareerimata ja tasumata jätmises. Vastutusotsuse p-s 2.2.3 on täpsustatud, et perioodil november ja detsember 2019 on kaebaja teinud töötajatele OÜ Vinetra pangakonto kaudu väljamakseid selgitusega „palk“, „töötasu+päevaraha“ või „päevaraha“ ning tagastanud Xle väidetava laenu, mille kohta puuduvad algdokumendid. Kuna töötajad ei olnud lähetuses, tulnuks kõik väljamaksed maksustada palgatuluna. Samuti oleks pidanud Xle tehtud väljamaksed maksustama palgatuluna, sest väidetav laen oli näilik. Seega heidetakse kaebajale ette, et ta on äriühingu ainukese juhatuse liikmena teadlikult esitanud TSD-des valeandmeid, mille tulemusel tekkis maksuvõlg. Vastutusotsuse p-des 2.2.1–2.2.3 on piisava põhjalikkusega selgitatud, mille 3(8)
3-22-2712 põhjal on maksuhaldur veendunud, et valeandmete esitamine toimus kaebaja teadmisel ja sai olla üksnes tahtlik tegevus. Vastutusotsuses on viidatud tõenditele, mille põhjal on maksuhalduril alus väita, et kaebaja on rikkunud deklareerimis-, tasumis- ja korraldamiskohustust ning selle tulemusel tekkis maksuvõlg. Kaebaja süüd on analüüsitud piisava põhjalikkusega. Kaebaja väited tema ja X vahelise tööjaotuse kohta ei välista kaebaja vastutust juhatuse liikmena. Kuigi kaebaja seletuste kohaselt ei juhtinud ta OÜ Vinetra majandustegevust, vastutab ta siiski äriühingu maksukohustuse eest, mis on tekkinud maksustamisperioodil november ja detsember 2019. Kaebaja oli sel ajal OÜ Vinetra ainuke juhatuse liige, mistõttu saab rikutud maksukohustuse omistada kaebajale. Kaebaja ei ole eitanud, et ta korraldas OÜ Vinetra raamatupidamist, esitas maksudeklaratsioone ning tal oli juurdepääs ettevõtte pangakontodele ja e-maksuametile. Ka X on 26.01.2017 seletuses kinnitanud, et kaebaja täitis OÜ-s Vinetra peaaegu kõiki ülesandeid: koostas ja väljastas arveid, tegeles sissetulekute ja raamatupidamisega, esitas maksudeklaratsioone. Kaebaja väidab, et ta sai ettevõtte raamatupidamises ja maksudeklaratsioonidel kajastatud andmed Xlt, kelle esitatu tegelikkusele vastavuses kaebaja ei veendunud ning X tegevust ta sisuliselt ei kontrollinud. Kaebaja selgitas kohtuistungil veel, et ta tegeles mh laevapiletite broneerimise ja päevarahade arvestamisega. Seega arvestas ta mh töötajatele päevarahasid, veendumata, kas tegelikult on tegemist töötaja lähetusega TLS § 21 mõttes. Juhatuse liige ei tohi jääda nii passiivseks. Samas nähtub töötajate ja kaebaja seletustest, et kaebaja oli tegelikult teadlik, et töötajate töökoht ei olnud Eesti. Samuti ei saanud kaebajale olla teadmata, et OÜ Vinetra nimel esitatud KMD-de järgi moodustas äriühingu väljaspool Eestit tekkinud käive 84,5%. Sellises olukorras sai tööjõumaksude kohta valeandmete deklareerimine olla üksnes kaebaja teadlik ja tahtlik valik. Kaebajal oli võimalus pärida Xlt täpsemalt aru ettevõtte tegevuse kohta ja deklareerida töötajatele tehtud väljamaksed õigesti. Juhatuse liige ei saanud automaatselt nõustuda töötaja (ettevõtte väidetava juhi X) tegevuse ja juhistega ning sisestada andmeid raamatupidamisse üksnes põhjusel, et X palus tal seda teha. Selles, et andmed edastas kaebajale X, vaidlus puudub. Kaebaja edastas vastutusmenetluses maksuhaldurile töölepinguid, millelt nähtub töötamise kohana Eesti, kuid töötajad ei olnud nendest töölepingutest teadlikud. Kaebaja selgitas istungil, et edastas need dokumendid maksuhaldurile X palvel. Sellega püüdis kaebaja maksuhalduri eest tegelikke asjaolusid varjata, olles samal ajal teadlik varem esitatud deklaratsioonidel kajastatud andmete ebaõigsusest. Selline käitumine kinnitab maksuhalduri versiooni kaebaja tahtlusest valeandmetega deklaratsioonide esitamisel. Maksuhalduriga saab nõustuda ka selles, et kaebaja teadis, et Xle tehtud väljamakse ei olnud laenu tagastamine, nagu on seda soovitud näidata OÜ Vinetra maksumenetluses. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ka nende väljamaksete kohta toimus dokumentide vormistamine X juhiste kohaselt ja tema palvel. OÜ Vinetra pangakontolt Xle tehtud väljamakse vormistamine laenu tagasimaksena on näilik tehing, millega varjati maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil Xle töötasu maksmist. Juhatuse liige peab kontrollima ettevõtte juhi või töötaja tegevust sisuliselt. Väidetava tegevjuhi olemasolu ei vabasta äriühingu juhatuse liiget MKS §-s 8 sätestatud kohustuste täitmisest ega MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vastutuse kandmisest. Kui kaebaja nõustus asuma OÜ Vinetra juhatuse liikmeks, pidi ta aru saama, et sellega kaasneb vastutus. Kaebaja oli kogenud raamatupidaja ja juhatuse liige, mistõttu oli ta oma kohustustega kursis. Vastates kohtuistungil kohtu küsimusele, et kas tal samas olukorras kliendi raamatupidamist korraldades tekiksid kahtlused, vastas kaebaja jaatavalt. Niisiis sai kaebaja oma tegevusest ja selle tagajärgedest aru. Seega on maksuhalduri järeldus õige. Kaebaja ei ole seejuures väitnud, et X oleks teda kuidagi mõjutanud või sundinud deklareerima ebaõigeid andmeid. See sai olla 4(8)
3-22-2712 üksnes kaebaja enda valik. Pole ka tuvastatud, et tegelikke asjaolusid oleks kaebaja eest varjatud. Seda kinnitab mh e-kirjavahetus, mille kaebaja edastas vastutusmenetluses maksuhaldurile. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud kaebaja süü vormi. Vastutusotsuse p-s 2.2.1 on välja toodud tuvastatud asjaolud ja viited tõenditele, mis kinnitavad, et kaebaja esitas teadlikult deklaratsioonides valeandmeid. Tulumaksuseaduse § 13 lg 3 kohaselt ei maksustata tulumaksuga Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja piirmäärades töötajatele makstavaid töölähetusega seotud päevarahasid. Maksumenetluses on töötajad kinnitanud, et nende tegelik töökoht asus Eestist väljaspool, s.o tegemist ei olnud töölähetusega. Päevarahade maksmine ei olnud õiguspärane ja kaebaja oli sellest teadlik. Kaebaja deklareeris ka ettevõtte käivet, millest 84,5% moodustas teenuse osutamine välisriigis. Samuti viitavad vastutusotsuse p-s 2.2.3 tuvastatud asjaolud sellele, et kaebaja teadis, et teeb Xle väljamakse, millel puudusid alusdokumendid. Siinse vaidluse asjaoludel saab järeldada kaebaja teadlikku tegutsemist tööjõumaksude valesti deklareerimisel eesmärgiga jätta tööjõumaksud tasumata. Ei ole usutav, et kaebaja ei soovinud õigusvastast tagajärge, s.o maksuvõla teket. Kaebaja ei peagi sõnaselgelt manifesteerima, et tahab maksuvõla tekkimist. Tahtluse tuvastamiseks piisab, kui see järeldub asjaoludest ja tõenditest kogumis. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et maksuhaldur on jätnud tõendid hindamata. Kaebaja ei ole vastutusmenetluses esitanud veenvaid tõendeid, mis oleksid maksuhalduri seisukoha ümber lükanud. Kaebaja esitatud tõendeid on vastutusotsuses analüüsitud. Pooled ei vaidle selle üle, milline oli kaebaja roll OÜ Vinetra juhtimisel, ning vaidlus taandub sellele, milline õiguslik hinnang tuleks sellele anda. Kaebaja heidab ette, et maksuhaldur ei pöördunud vastutusmenetluses teabe saamiseks X poole. See väide on väär. Samas tuleb tähele panna, et sisuliselt ei vaidle kaebaja vastu X poolt OÜ Vinetra maksumenetluses antud selgitustele, millised olid kaebaja tööülesanded OÜ-s Vinetra. Kohus kutsus X kohtuistungile tunnistajana, kuid X selgitas, et ei soovi anda ütlusi oma ema, s.o kaebaja vastu. Sisuliselt on soov vältida oma ema vastu ütluste andmist tuvastatav ka X 01.11.2021 seletustest vastutusmenetluses. Eespool toodut arvestades on õiguspärane ka intressinõue. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.R.M palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohtu otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Seetõttu on jätkuvalt ebaselge, millistel asjaoludel ja tõenditel põhineb järeldus, et kaebaja OÜ Vinetra juhatuse liikmena rikkus tahtlikult MKS §-s 8 sätestatud kohustusi. Kaebaja süü ei ole nõuetekohaselt tuvastatud, arvestades kohtupraktikas toodud juhiseid (vt Riigikohtu otsused asjades nr 3-19-1876, nr 320-1415 ja nr 3-20-2325). Halduskohus ei põhjendanud, miks ei ole asjakohane arvestada kaebaja ja X vahelist tööjaotust, sh seda, et faktiliselt juhtis ja korraldas äriühingu majandustegevust X. Kaebaja sai raamatupidamise jaoks algandmed ja juhised Xlt. Kaebajal puudus ülevaade X tehingutest OÜ-s Vinetra. Kaebaja võttis osa temale teadaolevast majandustegevusest, jälgis seda pidevalt oma teadmiste ja oskuste kohaselt ning korraldas suhtlemist riigiga, sh maksudeklaratsioonide esitamist ja maksude tasumist. Kaebaja ei teadnud, milles X oli töötajatega kokku leppinud. Kaebajal puudus tahtlus vähendada OÜ Vinetra maksukohustust. Maksuhaldur ei küsinud Xlt küsimusi laenu tagasimaksete kohta. Kohus ei hinnanud kaebaja väidet, et OÜ Vinetra varjatud juht ja tegelik kasusaaja oli X ning kaebaja tegutses tema korralduste alusel. Kaebaja esitatud e-kirjavahetusest on näha, et X
5(8)
3-22-2712 eiras kaebaja palvet esitada deklaratsioonide koostamiseks vajalikud algandmed. Maksimaalselt võiks kaebajale ette heita raamatupidamise ebarahuldavat korraldamist.
7.MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4).
9.MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
10.Kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldusega, et OÜ Vinetra maksuvõlg tekkis kaebaja tahtliku tegevuse tulemusel.
11.MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse tahtluse, raske hooletuse ja hooletuse tuvastamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-tes 3–5 sätestatust. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). Tahtlus on seega seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje soovimine). Kui isik teab temal lasuva kohustuse (MKS § 8 lg 1) olemasolust või peab seda kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades teadma ning jätab kohustuse täitmata, siis ei saa olla eluliselt usutav, et ta ei tahtnud õigusvastast tagajärge, s.o maksuvõla teket (Riigikohtu 28.12.2022 otsus nr 3-20-2325, p 23 ja seal viidatud varasem praktika).
12.Seega kaebaja tahtluse jaatamiseks peab MTA esitatud tõenditest nähtuma, et kaebaja teadis või pidi teadma, et puudus alus deklareerida OÜ Vinetra töötajatele lähetuse päevaraha, vaid need väljamaksed oleks tulnud deklareerida töötajate töötasuna ja maksta neilt tööjõumaksud. Samuti peab tõenditest nähtuma, et kaebaja teadis või pidi teadma, et Xle tehtud väljamaksed ei olnud tegelikult laenu tagastus, vaid töötasu, millelt tulnuks samuti tasuda tööjõumaksud. Sellisel juhul saab ühtlasi järeldada kaebaja teadlikku ja tahtlikku tegutsemist tööjõumaksude valesti deklareerimisel eesmärgiga jätta tööjõumaksud tasumata.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja tahtlus on kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades tõendatud. Kaebaja pidi olema oma MKS § 8 lg-st 1 tulenevast kohustusest teadlik, kuid ta jättis selle kohustuse täitmata, mistõttu saab järeldada, et kaebaja soovis ka õigusvastast tagajärge ehk maksuvõla tekkimist. Kaebaja oli maksustamisperioodidel november ja detsember 2019 (sh nende kuude kohta TSD-de esitamise ja tööjõumaksude tasumise kohustuse tekkimise ajal) OÜ Vinetra ainuke juhatuse liige, kellel oli kohustus korraldada oma juhitava äriühingu tööjõumaksude tähtaegne ja täielik deklareerimine ning tasumine. Kaebaja võis oma kohustuste täitmisel kasutada kolmanda isiku abi, kuid vastutus nõuetekohase täitmise eest oli kaebajal. Asjas ei vaielda selle üle, et OÜ Vinetra majandustegevust juhtis faktiliselt kaebaja poeg X, kuid kaebaja on kinnitanud, et tema korraldas äriühingu raamatupidamist, koostas maksudeklaratsioonid ja tasus nende alusel maksud. Kaebajal oli oma ülesannete täitmiseks ligipääs raamatupidamise dokumentidele, äriühingu pangakontodele ja e-maksuametile. See, milliseid andmeid TSD-del kajastati, oli kaebaja kontrolli all ning ta ei olnud n-ö variisik, nagu kaebaja on asunud apellatsioonimenetluses väitma. 6(8)
3-22-2712
14.Kaebaja tahtluse sisustamisel ei ole määrav, kas ta teadis detailselt kõigist OÜ Vinetra tehingutest ja projektidest. Kaebajalt ei nõuta vastutusotsusega sisse kogu OÜ Vinetra maksuvõlga (sh tasumata käibemaksu ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt), vaid üksnes tööjõumakse. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Vinetra tegi töötajatele pangakonto vahendusel väljamakseid, mis makseselgituse kohaselt hõlmasid mh lähetuse päevaraha (mis on maksuvaba). Neid ülekandeid tegi äriühingu nimel ka kaebaja. Maksuhalduri hinnangul suurendati lähetuse päevaraha maksmisega varjatult töötajatele makstavat töötasu, mis jäi TSD-del deklareerimata ja millelt jäid tööjõumaksud tasumata. Kuigi kaebaja väidab, et ta täitis TSD-d X juhiste ja tema esitatud dokumentide alusel, on kaebaja nii kaebuses kui ka halduskohtu istungil selgitanud, et ta tegeles mh töötajate välislähetustega seotud asjaajamise ja päevarahade arvestamisega. OÜ Vinetra töötajate selgituste järgi korraldas kaebaja töötajate majutust välisriikides ja ostis laevapiletid (Martin Maaniidu 08.12.2021 seletus, Harry Sõstra 20.12.2021 seletus, dtl 158 jj). Seega pidi kaebaja teadma, et töötajad viibisid suurema osa ajast välismaal asuvatel ehitusobjektidel ning nende peamine töötamise koht oli seega Soomes või Rootsis, mitte Eestis, mistõttu ei olnud neile lähetuse päevaraha maksmiseks alust. See pidi kaebajale kaudselt nähtuma ka asjaolust, et ligikaudu 85% OÜ Vinetra käibest (millega seotud KMD-d koostas samuti kaebaja) tekkis välisriigis. Kaebaja ei ole väitnud, et talle olid teadmata töötasu ja päevaraha deklareerimist ja maksustamist puudutavad õigusaktid või et ta ei teadnud, mida saab lugeda töölähetuseks TLS § 21 tähenduses ja kuidas see oleks tulnud vormistada. Seega pidi kaebaja aru saama, et töötajatele lähetuse päevaraha maksmiseks ei olnud alust ja tegemist oli täiendava töötasuga, mille maksmist püüti maksueelise saamiseks maksuhalduri eest varjata.
15.Samamoodi pidi kaebaja olema teadlik, et OÜ Vinetra töötaja X ei ole tegelikult äriühingule laenu andnud, mistõttu ei olnud alust kajastada raamatupidamises Xle tehtavaid makseid laenu tagastamisena, vaid tegemist oli Xle varjatult töötasu maksmisega, millelt jäid maksud deklareerimata ja tasumata. Laenu andmine X poolt (mida oleks tulnud talle tagastada) on tõendamata. Kaebaja OÜ Vinetra juhatuse liikmena pidi olema teadlik äriühingu töötajate töötasude suurusest, sest nende alusel koostas ta maksudeklaratsioonid. Maksuhaldur on asjakohaselt välja toonud, et OÜ Vinetra deklareeris Xle kontrolliperioodil töötasu alammääraga võrdset töötasu (546,24 eurot kuus). Nii väike töötasu ei ole aga eluliselt usutav, arvestades X rolli OÜ-s Vinetra (äriühingu majandustegevuse faktiline juht) ja 2019. a keskmist töötasu ehitusvaldkonnas (1356 eurot). Kaebaja pidi sellest aru saama. Asjaolu, et kaebaja koostas maksudeklaratsioonid Xlt saadud andmete põhjal ning kaebaja selgituste kohaselt ei olnud võimalik Xga sel teemal vaielda (kaebaja sõnul oli X arvamus ja vale arvamus ning X ei kuulanud kaebaja nõuandeid), ei tähenda, et X oleks sundinud kaebajat esitama valede andmetega maksudeklaratsioone, vaid see oli siiski kaebaja enda valik. Asjakohane ei ole kaebaja arutlus selle üle, et algdokumendita väljamaksed on maksustatavad tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu, mitte kui näilik tehing MKS § 83 lg 4 alusel. See, et Xle väljamaksete tegemiseks puudusid nõuetekohased algdokumendid, oli vaid üks asjaolu, mis maksuhalduri hinnangul viitas näilikule (varjatud) tehingule MKS § 84 lg 3 tähenduses.
16.Kaebaja MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Põhjusliku seose tuvastamisel lähtutakse põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus on hilisema sündmuse põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks teist saabunud (Riigikohtu 28.12.2022 otsus nr 3-20-2325, p 31). Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja juhatuse liikmena esitas OÜ Vinetra nimel teadlikult valeandmetega TSD-d ning jättis tööjõumaksud tähtaegselt ja õiges suuruses tasumata. Selle tulemusel tekkis OÜ-l Vinetra maksuvõlg. Kui kaebaja oleks esitanud õigete andmetega TSD-d, ei oleks äriühingul maksuvõlga tekkinud. 7(8)
3-22-2712
17.Muus osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
18.Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks ja vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.