T. T. hagi kohtutäitur Kristel Maalmani, S. Š. I. K.i vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagihind 6000 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
25.jaanuar 2017
nende Hageja põhihagis:
T. T. (IK xxx, elukoht: xxx) Advokaat Irina Gromtsev
Hageja lepinguline esindaja Kostjad:
Kostja 1 kohtutäitur Kristel Maalman; Kostja 2 S. Š. (IKxxx, elukoht: xxx); Kostja 3 I. K. (IKxxx, elukoht: xxx) Kostja 1 ja 3 esindaja advokaat Margus Kiir
RESOLUTSIOON
1.Jätta T. T. hagi kohtutäitur Kristel Maalmani, S. Š. I. K.i vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata.
2.Tühistada Viru Maakohtu 10.juuni 2016 määrusega hagi tagamise korras I. K.ile kuuluvale kinnistule (registriosa nr 2881307; asukohaga F.R.Kreutzwaldi tn 17-1 Järve linnaosas Kohtla-Järvel kolmandasse jakku T. T. kasuks kantud käsutamise keelumärge.
Jätta menetluskulud T. T. kanda ja välja mõista T. T.alt kohtutäitur Kristel Maalman kasuks 337, 50 (kolmsada kolmkümmend seitse eurot 50 senti) eurot ja I. K. kasuks 337,50 (kolmsada kolmkümmend seitse eurot 50 senti) eurot ning S. Š. kasuks 270 (kakssada seitsekümmend) eurot kostjate menetluskulude hüvitamiseks. Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.T.T. esitas 10.10.2014 hagi S.Š. (kostja 2) vastu kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamise nõudes.
2.04.02.2015 esitas kostja S.Š. vastuhagi T.T. vastu, milles palus lõpetada kaasomand kinnistule ning välja mõista vastuhagi kostjalt vastuhagi hageja kasuks omandikaotusest tulenev hüvitis.
3.Viru Maakohtu 23.10.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-58839 rahuldati T.T. hagi osaliselt. Maakohus mõistis S.Š.lt hageja kasuks välja 52,76 eurot kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamiseks. Samas maakohus rahuldas tervikuna vastuhagi ja lõpetas poolte ühisomandi kinnistule ja jättis kinnistu T.T. ainuomandisse. Maakohus mõistis T.T.alt S.Š. kasuks välja omandikaotuse hüvitamiseks 6000 eurot.
4.Kohtutäitur K.Maalman (kostja 1) alustas S.Š. avalduse alusel 28.12.2015 täitemenetlust nr 095/2015/3234, kus täitedokumendiks on Viru Maakohtu 23.10.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-58839. Nõude sisuks võlg ja menetluskulud summas 6047,24 eurot.
5.Kohtutäitur K.Maalman arestis 17.03.2016 T.T. kinnistu ja müüs 18.05.2016 toimunud avalikul enampakkumisel kinnistu hinnaga 6950 eurot I. K.ile (kostja 3).
6.Hageja T.T. esitas 08.06.2016 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palus: 1) tunnistada kehtetuks 18.05.2016 vara enampakkumine täiteasjas nr 095/2015/3234 kinnistu asukohaga: xxx (registriosa nr 2881307)müümise kohta I. K.ile; 2) Parandada kanne kinnisturaamatu II jaos, kustutades omanikuna I. K.i ja kandes kinnistusraamatusse omanikuna T.T.a; 3) Asendada I. K.i nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks kohtuotsusega. Hagi asjaolude kohaselt puudus kohtutäituril õigus pöörata nõuet võlgniku kinnisvarale TMS § 198 lg.1 p.3 kohaselt, sest kohtutäitur ei ole selgitanud välja võlgniku vallasvara koosseisu ja väärtust. Võlgnik (hageja oli asunud võlga tasuma). Tsiviilasjas nr 2-14-58839 tehtud kohtuotsuse kohaselt oli kinnistu väärtuseks 12000 eurot ning selle järgi pidanuks hagejale jääma peale kinnistu müüki pool kinnistu väärtusest summas 6000 eurot. Seega jäi kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse tulemusena hageja ilma kinnistust ja poolest kinnistu väärtusest. 25.01.2017 toimunud kohtuistungil esitas hageja väite, et arestimine on tühine, sest hagejat võlgnikuna ei teavitatud olulises osas tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Koos hagiavaldusega esitas T.T. hagi tagamise avalduse, milles palus teha keelumärge kostjale 3 kuuluvale kinnistule hageja kasuks.
7.Viru Maakohtu 10.06.2016 määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ja kohus kandis kostjale 3 kuuluvale kinnistule käsutamise keelumärke hageja kasuks.
8.Kostja 2 vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt on hageja väide kohtutäituri poolt vara väärtuse ebaõige hindamise kohta vale, sest hageja ja kostja 3 valisid vara hindaja tsiviilasjas nr 2-14-58839 poolte kokkuleppel. Hageja viibis kinnisasja kohtutäituri poolt arestimise juures ja tal oli võimalus täituri määratud hinda vaidlustada.
9.Kostja 1 ja 3 vaidlesid hagile vastu. Täitemenetlus on läbi viidud seaduslikult ja selle käigus ei rikutud hageja õigusi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Hagi ese: 1) tunnistada kehtetuks 18.05.2016 vara enampakkumine täiteasjas nr 095/2015/3234 kinnistu asukohaga: xxx (registriosa nr 2881307) müümise kohta I. K.ile; 2) Parandada kanne kinnisturaamatu II jaos, kustutades omanikuna I. K.i ja kandes kinnistusraamatusse omanikuna T.T.a; 3) Asendada I. K.i nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks kohtuotsusega.
12.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) Viru Maakohtu 23.10.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-58839 mõistis kohus T.T.alt S.Š. kasuks välja omandikaotuse hüvitamiseks 6000 eurot. Kohtuotsus on jõustunud. 2) 28.12.2015.a võttis kohtutäitur Kristel Maalman (kostja I) kostja II täitmisavalduse menetlusse; 3) Täitmisteade toimetati hagejale kätte 04.01.2016.a, st isiklikult allkirja vastu. 4) hagejal puudus muu vara peale kinnisasja ning sissetulekuks oli riiklik pension, millele ei saa pöörata sissenõuet ( TMS § 131 lg 1 p 10, § 132 lg 1); 5) hageja oli nõus kustutama võlgnevust nimetatud sissetulekust mitte rohkem kui 50 eurot kalendrikuus (ca 10 aastat), kuid sissenõudja (kostja 2) ei olnud nii pika täitmisajaga nõus; 6) 12.02.2016.a palus kohtutäitur kanda kinnistusraamatusse keelumärke sissenõudja S.Š. kasuks kinnisasja käsutamise keelamiseks. 7) hagejat ja sissenõudja S.Š.t teavitati 17.03.2016.a toimuvast kinnisasja arestimise toimingust. Kohtutäitur palus võlgnikul ja sissenõudjal avaldada arvamus vara väärtuse kohta. Hageja oli seisukohal, et vara väärtuseks on 5000 eurot. Sissenõudja avaldas arvamust, et väärtuseks on 6000 eurot. 8) 17.03.2016 arestiti kinnisasi. Arestimisel osales hageja lepinguline esindaja. Arestimisel määras kohtutäitur kinnisasja hinnaks 6000 eurot ning hagejale väljastati kinnisasja arestimise akt, sh selgitati hagejale arestimisel võlgniku õigusi ja kohustusi. 9) 25.03.2016.a esitas hageja kohtutäiturile kaebuse. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata. Hageja vaidlustas kohtutäituri otsuse maakohtus, kuid loobus kohtus vaidlustamisest ja Viru Maakohtu 08.06.2016 määrusega jäeti T.T. kaebus kohtutäitur K.Maalmani otsusele läbi vaatamata seoses kaebuse tagasivõtmisega. 10) 05.04.2016.a teavitas kohtutäitur hagejat täitetoimingust – avalik elektrooniline enampakkumine, registreerimise lõpp 09.05.2016.a kl 23.59, enampakkumine 10.05-18-
05.2016. Enampakkumisele registreerus kolm osalejat ning enampakkumise tulemusena võõrandati kinnisasi kostjale 3 hinnaga 6950 eurot.
13.Hageja leiab, et kohtutäitur viis enampakkumise läbi täitemenetluse seadustiku norme rikkudes: 13.1 Hageja väide 1: kohtutäitur ei selgitanud välja võlgniku vallasvara koosseisu ja väärtust. 04.01.2016 toimetati hagejale võlgnikuna isiklikult allkirja vastu täitmisteate kättetoimetamise akt, milles selgitati tema õigusi ja kohustusi. 28.01.2016 on hageja võlgnikuna kinnitanud kohtutäiturile, et tema aisaks sissetulekuks on tema pension. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on teinud päringud erinevatele registritele ja selgitanud võlgniku vara koosseuisu (tl 103, 108). 25.01.2017 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et enampakkumise eel ja selle läbiviimise ajal puudus hagejal vara võlgnevuse tasumiseks, pangad ei andnud talle laenu, muu vara tal puudus. Hageja kinnitas kohtuistungil, et kuigi maanteeameti autoregister näitab, et tema omandis on sõiduauto Opel, siis tegelikult müüs ta auto ära juba veebruaris 2015. Maakohus leiab, et esitatud vastuväide on väär. 13.2 Hageja väide 2: kohtutäituril puudus õigus pöörata nõuet võlgniku kinnisvarale TMS § 198 lg.1 p.3 kohaselt, sest võlgnik (hageja) oli asunud võlga tasuma. Kostja 1 ja 2 kinnitasid, et igakuine regulaarne tasumine väikestes summades (50 eurot kuus) ei olnud sissenõudjale piisav. Muud varad (peale kinnistu) sissenõude rahuldamiseks hagejal puudusid. 28.01.2016 on võlgnik kinnitanud kohtutäiturile, et tema ainsaks tuluks on pension (tl 102). Maakohus tuvastas asja lahendamise käigus, et enamus võlgnevuse tasutud osast (678 eurot) tulenes sellest, et kohtutäituri taotlusel kandis maksu- ja tolliamet hageja 2015 aasta kohta esitatud tuludeklaratsioonis kajastatud andmete alusel arvutatud enammakstud tulumaksusumma 449,04 eurot kohtutäiturile (tl 17). TMS § 8 kohaselt kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Maakohus on seisukohal, et kohtutäitur on selle kohustuse täitnud ja selgitas enne enampakkumise korraldamist, et võlgniku sissetulekuks oli üksnes pension ja talle kuulus kinnistu (registriosa nr 2881307). Kohtutäitur on täitnud ka TMS § 25 lg.1 üks sätestatud täitedokumendi vabatahtliku täitmise aja määramise nõude, kuid võlgnik täitis seda sissenõudjale vastuvõetamatul viisil 50 eurot kuus. TMS § 25 lg.1 kohaselt üksnes sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Antud juhul oleks 50 euro kaupa tasumine kestnud ca 10 aastat. TMS § 45 sätestatud alus täitemenetluse peatamiseks, pikendamiseks või ajatamiseks puudus. TMS § 52 lg.1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse ning sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. TMS § 53 lg.3 kohaselt vara arestimise järjekorra määrab kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada.
Maakohus leiab, et kohtutäitur on juhindunud täitemenetluses TMS § 52 lg.1 ja 53 lg.3 sätestatust ja hageja väide, et kohtutäituril puudus õigus pöörata nõuet võlgniku kinnisvarale TMS § 198 lg.1 p.3 kohaselt, sest võlgnik (hageja) oli asunud võlga tasuma), on ekslik. 13.3 Hageja väide 3: kinnisasja arestimine on tühine, sest hagejat võlgnikuna ei teavitatud olulises osas tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. TMS § 55 p.4 kohaselt arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kohtule esitatud täitmisteate kättetoimetamise akti kohaselt toimetati võlgnikule isiklikult kätte muuhulgas ka tema õiguste ja kohustuste leht (tl 101). 12.02.2016 teatas kohtutäitur võlgnikule täitetoimingust (arestimisest) ja selle käigus on võlgnikule selgitatud tema õigusi ja kohustusi, muuhulgas tegi võlgnikule ettepaneku nimetada arestitava vara väärtus. Võlgnik on isiklikult märkinud teatele, et tema hinnangul on vara väärtuseks 5000 eurot (tl 104). 17.03.2016 kinnisasja arstimise aktis selgitati taas võlgnikule t(tema esindaja Vladimir Prudnikovi kaudu) võlgniku õigusi ja kohustusi. Nimetatud aktile on võlgniku esindaja märkinud vigases eesti keeles : „ma olen vastu, selle pärast et miks arestitakse kogu korter, mis ei kulu mulle 12,430 euro. Oma võlg koosneb ainult 6000 euro Ma maksan iga kuu ausalt“. Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta ei saanud selgelt aru mida tema esindaja sellega väita soovis. 05.04.2016 teavitas kohtutäitur võlgnikku täitetoimingust (avalikust elektroonilisest enampakkumisest), mille käigus anti ka võlgnikule võimalus enampakkumisel osaleda (tl 114115). 18.05.2016 vara enampakkumise akti kohaselt selgitas kohtutäitur enampakkumisel osalejatele nende õigusi ja kohustusi ning muuhulgas selgitati ka võlgniku õigust osaleda enampakkumisel ning tema kohustust tasuda sel juhul kogu ostuhind enampakkumisele järgneval tööpäeval (tl 116-121). Võlgnikule on tema õigusi selgitatud ka kohtutäitur K.Maalman oma 29.03.2016 otsuses (tl 112). Maakohus on seisukohal, et hagejat võlgnikuna teavitati olulises osas kõigist tema õigustest täitemenetluses ja võlgniku õigusi ei ole täitemenetluse käigus rikutud. Võlgnik kinnitas kohtuistungil, et enampakkumise eel ja selle läbiviimise ajal puudus hagejal vara võlgnevuse tasumiseks, pangad ei andnud talle laenu ja muu vara tal puudus. Maakohus leiab kokkuvõttes, et hagi rahuldamiseks puudub alus.
MENETLUSKULUD
14.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 162 lg.4 alusel tuleb menetluskulud jätta T.T. kanda. Kostja 1 ja 3 esindaja esitas menetluskulude nimekirja ja palus hagejalt välja mõista menetluskulude hüvitamiseks kostja 1 kasuks 337,50 eurot ja kostja 3 kasuks 450 eurot. Maakohus leiab, et esindaja on põhjendamatult kostja 3 puhul määranud õigusabi tunnihinna kallimana kui kostja 1 puhul ning peab põhjendatud õigusabi tunnihinnaks mõlema esindatava puhul 90 eurot/h. Seega on esindaja põhjendatud kuludeks kokku 2x337,50 eurot ehk= 675 eurot. Kostja 2 esindaja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et kostja 2 menetluskulud on olnud 360 eurot (3h x 120 eurot). Maakohus leiab, et kostja 2 esindaja õigusabi tunnihind on põhjendamatult kõrgem kui kostja 1 ja 3 esindajaks olnud advokaadi poolt esitatud õigusabi tunnihind ja sellest tulenevalt peab kohus kostja 2 esindaja põhjendatud kuluks 3 x 90 eurot s.o 270 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.