2-16-8971
Kohtuasja number
2-16-8971
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.veebruar 2017 Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
T. T. hagi kohtutäitur Kristel Maalmani, S. Š. I. K.i vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagihind 6000 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
25.jaanuar 2017
nende Hageja põhihagis:
T. T. (IK xxx, elukoht: xxx) Advokaat Irina Gromtsev
Hageja lepinguline esindaja Kostjad:
Kostja 1 kohtutäitur Kristel Maalman; Kostja 2 S. Š. (IKxxx, elukoht: xxx); Kostja 3 I. K. (IKxxx, elukoht: xxx) Kostja 1 ja 3 esindaja advokaat Margus Kiir
Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
05.2016. Enampakkumisele registreerus kolm osalejat ning enampakkumise tulemusena võõrandati kinnisasi kostjale 3 hinnaga 6950 eurot.
Maakohus leiab, et kohtutäitur on juhindunud täitemenetluses TMS § 52 lg.1 ja 53 lg.3 sätestatust ja hageja väide, et kohtutäituril puudus õigus pöörata nõuet võlgniku kinnisvarale TMS § 198 lg.1 p.3 kohaselt, sest võlgnik (hageja) oli asunud võlga tasuma), on ekslik. 13.3 Hageja väide 3: kinnisasja arestimine on tühine, sest hagejat võlgnikuna ei teavitatud olulises osas tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. TMS § 55 p.4 kohaselt arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kohtule esitatud täitmisteate kättetoimetamise akti kohaselt toimetati võlgnikule isiklikult kätte muuhulgas ka tema õiguste ja kohustuste leht (tl 101). 12.02.2016 teatas kohtutäitur võlgnikule täitetoimingust (arestimisest) ja selle käigus on võlgnikule selgitatud tema õigusi ja kohustusi, muuhulgas tegi võlgnikule ettepaneku nimetada arestitava vara väärtus. Võlgnik on isiklikult märkinud teatele, et tema hinnangul on vara väärtuseks 5000 eurot (tl 104). 17.03.2016 kinnisasja arstimise aktis selgitati taas võlgnikule t(tema esindaja Vladimir Prudnikovi kaudu) võlgniku õigusi ja kohustusi. Nimetatud aktile on võlgniku esindaja märkinud vigases eesti keeles : „ma olen vastu, selle pärast et miks arestitakse kogu korter, mis ei kulu mulle 12,430 euro. Oma võlg koosneb ainult 6000 euro Ma maksan iga kuu ausalt“. Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta ei saanud selgelt aru mida tema esindaja sellega väita soovis. 05.04.2016 teavitas kohtutäitur võlgnikku täitetoimingust (avalikust elektroonilisest enampakkumisest), mille käigus anti ka võlgnikule võimalus enampakkumisel osaleda (tl 114115). 18.05.2016 vara enampakkumise akti kohaselt selgitas kohtutäitur enampakkumisel osalejatele nende õigusi ja kohustusi ning muuhulgas selgitati ka võlgniku õigust osaleda enampakkumisel ning tema kohustust tasuda sel juhul kogu ostuhind enampakkumisele järgneval tööpäeval (tl 116-121). Võlgnikule on tema õigusi selgitatud ka kohtutäitur K.Maalman oma 29.03.2016 otsuses (tl 112). Maakohus on seisukohal, et hagejat võlgnikuna teavitati olulises osas kõigist tema õigustest täitemenetluses ja võlgniku õigusi ei ole täitemenetluse käigus rikutud. Võlgnik kinnitas kohtuistungil, et enampakkumise eel ja selle läbiviimise ajal puudus hagejal vara võlgnevuse tasumiseks, pangad ei andnud talle laenu ja muu vara tal puudus. Maakohus leiab kokkuvõttes, et hagi rahuldamiseks puudub alus.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 162 lg.4 alusel tuleb menetluskulud jätta T.T. kanda. Kostja 1 ja 3 esindaja esitas menetluskulude nimekirja ja palus hagejalt välja mõista menetluskulude hüvitamiseks kostja 1 kasuks 337,50 eurot ja kostja 3 kasuks 450 eurot. Maakohus leiab, et esindaja on põhjendamatult kostja 3 puhul määranud õigusabi tunnihinna kallimana kui kostja 1 puhul ning peab põhjendatud õigusabi tunnihinnaks mõlema esindatava puhul 90 eurot/h. Seega on esindaja põhjendatud kuludeks kokku 2x337,50 eurot ehk= 675 eurot. Kostja 2 esindaja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et kostja 2 menetluskulud on olnud 360 eurot (3h x 120 eurot). Maakohus leiab, et kostja 2 esindaja õigusabi tunnihind on põhjendamatult kõrgem kui kostja 1 ja 3 esindajaks olnud advokaadi poolt esitatud õigusabi tunnihind ja sellest tulenevalt peab kohus kostja 2 esindaja põhjendatud kuluks 3 x 90 eurot s.o 270 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.