X kaebus Viru Vangla 16.04.2025. a vastuse nr 1-8/325/54-2 (vaide tagastamine) õigusvastasuse tuvastamiseks
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-25-6 materjalide juurest praeguse asja materjalide juurde Viru Vangla 02.01.2025. a vastus nr 2-2/3-25/38-1.
2.Tagastada X kaebus.
3.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
4.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, § 252 lg 7).
Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja saadetakse teadmiseks Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Viru Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 18.04.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevuse tema vaide tagastamisel. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja vangiportaali kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile (JDM) 19.01.2025 vaide nr 3-25/2-2/658 ja 29.11.2024 vaide nr 3-24/2-2/11483, milles ta soovis vaidlustada Viru Vangla direktori tegevust. Viru Vangla inspektor-kontaktisik ei edastanud tema vaideid JDM-le. Kaebaja viitab vangla 14.02.2025. a vastusele nr 2-2/3-25/16-2. Kaebaja ei nõustu kontaktisiku tegevusega. Ta esitas 18.03.2025 vaide nr 1-8/3-25/54-1, milles vaidlustas kontaktisiku tegevust, paludes teha Viru Vangla II üksusele ettekirjutus saata tema vaided ministeeriumile viivitamata ning algatada järelevalvemenetlus kontaktisiku suhtes. Vangla tagastas kaebaja vaide 16.04.2025. a vaideotsusega nr 1-8/3-25/54-2, millega kaebaja ei nõustu. Vangla rikub oma tegevusega kaebaja põhiõigust esitada pöördumisi, saada neile vastuseid ning õigust neid vaidlustada (kaebeõiguse ja taotletud õiguste realiseerimist).
3-25-1097 Kaebaja leiab, et tema põhiõiguste kaitseks ning kahjulike ja pöördumatute tagajärgede vältimiseks on vajalik peatada Viru Vangla tegevused. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja taotleb kaebuses ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist maksejõuetuse tõttu.
2.Viru Vangla edastas 24.04.2025 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid, millest nähtub järgnev.
2.1.X esitas elektrooniliselt vangiportaali kaudu 29.11.2024 vaidena pealkirjastatud pöördumise nr 3-24/2-2/11483 Viru Vangla direktori tegevuse peale, mis seisnes selles, et direktor jättis tähtaegselt lahendamata tema vaided nr 3-24/2-2/10546, nr 3-24/2-2/10237 ja nr 3-24/2-2/6552. Vaidega nõudis X Viru Vangla direktori kohustamist lahendama viivituseta kõik tema esitatud pöördumised ja järgima seaduses ettenähtud tähtaegu. 29.11.2024. a vaie oli adresseeritud Justiitsministeeriumile.
2.2.X esitas elektrooniliselt vangiportaali kaudu 19.01.2025 vaidena pealkirjastatud pöördumise nr 3-25/2-2/658 Viru Vangla direktori tegevuse peale seoses osakondade lukustamisega väidetavalt põhjusel, et valvurit ei olnud tööl. Vaidega nõudis X vangla direktori tegevuse õigusvastaseks tunnistamist. 19.01.2025. a vaie oli adresseeritud JDM-le.
2.3.Viru Vangla selgitas 14.02.2025. a vastuses nr 2-2/3-25/16-2 pöördumisele nr 3-25/22/658, et tulenevalt Viru Vangla kodukorra p-st 11.1.1.1 ei vahenda vangla elektroonselt esitatud pöördumisi suhtlemisel teiste asutustega, teiste asutustega suhtlemisel tuleb kinnipeetaval esitada pöördumine otse adressaadile.
2.4.X esitas 18.03.2025 vaide Viru Vangla direktorile seoses inspektor-kontaktisiku tegevusega tema vaide JDM-le edastamata jätmisel. Vaidega nõudis X inspektor-kontaktisiku suhtes järelevalvemenetluse algatamist ja Viru Vangla II üksusele ettekirjutuse tegemist tema 29.11.2024. a ja 19.01.2025. a pöördumiste viivitamata saatmiseks JDM-le.
2.5.Viru Vangla direktor tagastas 16.04.2025. a kirjaga nr 1-8/3-25/54-2 X 18.03.2025. a vaide, leides, et ühegi haldusakti või -toiminguga ei ole X subjektiivseid õigusi piiratud või pandud talle peale kohustusi. Vaidlustatud vastus nr 2-2/3-25/16-2 on põhjendatud ning inspektor-kontaktisiku tegevus õiguspärane.
2.6.Viru Vangla on vastuses kohtule seisukohal, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamata ning tal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vangla leiab, et vaide tagastamine on olnud õiguspärane ja kaebus on seetõttu lubamatu, sest kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata. Samas on kaebus perspektiivitu ning kaebaja võimalik õiguste riive minimaalne.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus võtab esmalt seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I) ning lahendab seejärel kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II). I
4.Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 6. Kaebaja peab õigusvastaseks Viru Vangla 16.04.2025. a kirjas nr 1-8/3-25/54-2 esitatud vastust kaebaja 18.03.2025. a pöördumisele, milles kaebaja oli taotlenud vanglale ettekirjutuse tegemist tema 29.11.2024. a ja 19.01.2025. a pöördumiste JDM-le edastamiseks ja inspektorkontaktisiku suhtes järelevalvemenetluse algatamist. Kaebaja leiab, et vangla rikkus 29.11.2024. a ja 19.01.2025. a pöördumiste JDM-le edastamata jätmisega tema 2
3-25-1097 põhiõigust esitada oma õiguste kaitseks pöördumisi, saada neile vastuseid ja neid vaidlustada.
5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
6.Kohus leiab, et Viru Vangla 16.04.2025. a vastus kaebajale hõlmab endas kahte sisulist otsustust – esiteks kaebaja 18.03.2025. vaide tagastamist ning teiseks kaebaja 18.03.2025. a taotluse inspektor-kontaktisiku suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks rahuldamata jätmist.
7.Osas, milles Viru Vangla tagastas 16.04.2025. a vastusega kaebaja 18.03.2025. a vaide, on tegemist kohtueelses menetluses tehtud menetlustoiminguga. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 4 võib esitada kaebuse kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse (sh vaide tagastamise) peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kohtu hinnangul ei viita vaidluse asjaolud sellele, et kaebaja 18.03.2025. a vaide tagastamine rikuks tema õigusi eraldiseisvalt vaide esemest või et vangla tegevus oleks takistanud kaebajal pöördumast soovi korral oma õiguste kaitseks kohtusse seoses vaide esemega. Seetõttu puudub kaebajal kaebeõigus 16.04.2025. a vastuse vaidlustamiseks tema 18.03.2025. a vaide tagastamist puudutavas osas.
7.1.Kohus hindab järgnevalt, kas kaebaja õiguste kaitseks on vajalik selgitada talle võimalust täiendada kaebust 18.03.2025. a vaides esitatud nõudega. Kaebaja taotles vaides vanglale ettekirjutuse tegemist tema 29.11.2024. a ja 19.01.2025. a pöördumiste JDM-le edastamiseks. Seega saaks kohtule esitada kaebuse Viru Vangla kohustamiseks kaebaja pöördumiste JDM-le edastamiseks. Sellise kohustamiskaebuse puhul oleks aga tegemist menetlustoimingu vaidlustamisega, milleks kaebajal puudub kaebeõigus tulenevalt HKMS § 45 lg-st 3. Nimetatud sätte kohaselt võib esitada menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohtule ei ole äratuntav, et esineks HKMS § 45 lg-s 3 nimetatud erandeid menetlustoimingu (s.o vaiete edastamata jätmise) vaidlustamiseks. Seetõttu kontrollib kohus omakorda, kas kaebajat oleks vajalik suunata kohtule 29.11.2024. a ja/või 19.01.2025. a vaides esitatud nõuete esitamisele.
7.2.29.11.2024. a pöördumises avaldas kaebaja rahulolematust sellega, et vangla direktor on jätnud tähtaegselt lahendamata tema esitatud vaided nr 3-24/2-2/10546, nr 3-24/2-2/10237 ja nr 3-24/2-2/6552, ning palus teha direktorile kohustava ettekirjutuse kõikide tema esitatud pöördumiste viivitamata lahendamiseks ja pöördumiste lahendamisel seaduses ettenähtud tähtaegade järgimiseks. Haldusasja nr 3-25-6 materjalidest nähtub, et Viru Vangla ei edastanud kaebaja 29.11.2024. a pöördumist ministeeriumile, vaid käsitas seda märgukirjana märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 tähenduses ning teavitas kaebajat 02.01.2025. a kirjaga nr 2-2/3-25/38-1 pöördumisele vastamisest loobumisest MSVS § 5 lg 9 p 9 alusel. Kohus võtab viimati nimetatud vangla vastuse haldusasja nr 3-25-6 materjalide juurest praeguse asja materjalide juurde. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus, esitamaks kohtule kaebust Viru Vangla direktori kohustamiseks kaebaja vaiete nr 3-24/2-2/10546, nr 3-24/2-2/10237 ja nr 3-24/22/6552 lahendamiseks ja pöördumiste seaduses ettenähtud tähtaegadel lahendamiseks (HKMS 3
3-25-1097 § 45 lg 3, § 44 lg 1), mistõttu ei ole ka praegusel juhul võimalik kaebajat enda õiguste kaitseks tõhusama nõude esitamisele suunata. Kaebajal on võimalus kaitsta oma õigusi, pöördudes vaiete lahendamata jätmisel nende esemeks olevate nõuetega kohtusse (vt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5), ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vangla direktori kohustamist abstraktselt kõigi tema pöördumiste lahendamiseks seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Kaebaja saab kohustamiskaebusega nõuda üksnes konkreetse haldusakti andmist või konkreetse toimingu sooritamist. Vanglal on iseenesest kohustus järgida oma tegevuses seadust (sh vastata kinnipeetava vaietele selleks seaduses ette nähtud tähtaegasid järgides). Kohus ei saaks hakata lahendama sellist abstraktset kohustamiskaebust, vaid kaebaja saab nõuda konkreetsele taotlusele tähtaegselt vastamiseks kohustamist. Kui vangla kaebaja vaiet tähtaegselt ei lahenda, siis ei ole takistatud kaebaja põhiõigus pöörduda kaebusega kohtusse. Kaebajal on seega iga tähtaja rikkumise korral võimalus esitada konkreetses nõudes (konkreetse vangla haldusakti või toimingu peale) kaebus halduskohtule. Juhul, kui kaebaja tahe on ministeeriumile taotluse esitamine Viru Vangla suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks, on tal võimalus see eraldiseisvalt ministeeriumile esitada (vt Tartu Halduskohtu 03.02.2025. a määrus asjas nr 3-25-6, p 10).
7.3.19.01.2025. a vaides taotles kaebaja Viru Vangla direktori tegevuse/tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamist, leides, et direktor ei võtnud 19.01.2025 õigusvastaselt tarvitusele VangS § 139 lg 1 p-s 3 nimetatud abinõu. Kaebaja leidis vaides, et vangla direktor ei suuda korraldada tööd V8 sektoris ja rikub seega VangS § 139 lg 1 p-s 3 sätestatut. Seda arvestades võiks kaebaja nõuda enda õiguste kaitseks kohtult HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Viru Vangla kohustamist võtma tarvitusele VangS § 139 lg 1 p-s 3 nimetatud abinõud, et vältida osakondade sulgemist. Kohus ei suuna aga kaebajat sellise nõude esitamisele, kuna kaebajal puuduks sellise kohustamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1). VangS §-s 139 sätestatu eesmärgiks ei ole kinnipeetavate, vaid vanglaametnike õiguste kaitsmine. VangS § 139 lg 1 p-st 3 tuleneb vangla direktorile kohustus võtta viivitamata tarvitusele abinõud, et asendada vahetust ülevõtva vanglaametniku ilmumata jäämise korral vahetust hoidev vanglaametnik teise vanglaametnikuga. Sellest sättest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda vangla direktorilt teatud töökorralduslike meetmete kasutusele võtmist. Kaebaja õigused on kaitstud seeläbi, et tal on õigus vaidlustada vaide- ja kohtumenetluses osakondade sulgemist, s.o konkreetset haldusakti.
8.Viru Vangla on 16.04.2025. a vastusega jätnud sisuliselt rahuldamata ka kaebaja 18.03.2025. a vaides esitatud taotluse inspektor-kontaktisiku suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks. Kohus mõistab kaebajat selliselt, et ta soovib inspektor-kontaktisiku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kuivõrd kaebaja on taotlenud 18.03.2025. a pöördumises vanglalt toimingu sooritamist, oleks Viru Vangla 16.04.2025. a vastuse õigusvastasuse tuvastamise nõudest tõhusam nõue vangla kohustamise nõue vastava toimingu sooritamiseks. Kohus ei suuna aga kaebajat esitama kohtule nõuet Viru Vangla kohustamiseks kaebaja nimetatud inspektor-kontaktisiku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamiseks, kuivõrd kaebajal puudub sellise nõude esitamiseks kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1). Mitte ükski õigusnorm ei anna kinnipeetavale õigust nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist. Vanglaametniku distsiplinaarkorras karistamise õigus on vangla direktoril ning kaebajal puudub õigus seda nõuda. Kuna kaebajal puudub vastav subjektiivne õigus, ei ole tal ka õigust selliseid nõudeid halduskohtule esitada.
4
3-25-1097
9.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus Viru Vangla 16.04.2025. a vastuse õigusvastasuse tuvastamiseks kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada ning kohus ei pea vajalikuks suunata kaebajat tema õiguste kaitseks tõhusamate nõuete esitamisele.
10.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata. II
12.Kaebaja on esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada vangla tegevuse. Kuigi kohus tagastab kaebuse, peab kohus võimalikuks võtta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas sisuline seisukoht. Kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (vt Riigikohtu 17.05.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15).
13.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse. Viru Vangla edastas kohtule kaebaja isikukonto väljavõtte ajavahemiku 01.01.–22.04.2025 kohta. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kohus jätab tähelepanuta vastustaja vastuväited kaebaja menetlusabi taotluse osas. Riigilõivu tasumisest vabastamise määrus ei ole vastavalt HKMS § 119 lg-le 1 määruskaebe korras vaidlustatav.
14.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse saab esitada üksnes kohtumenetluse esemeks oleva põhinõude piires (HKMS § 251 lg 1; Riigikohtu 17.05.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2021. a määrus asjas nr 3-21-60, p 28). Kohtule on esitatud tuvastamisnõue ning kohus ei pidanud võimalikuks kaebaja suunamist mõne tema õiguste kaitseks tõhusama nõude esitamisele. Esialgse õiguskaitse määrusega kohaldatavad abinõud on loetletud HKMS § 251 lg-s 1. Seadus ei näe esialgse õiguskaitse abinõuna ette haldusakti, toimingu ega menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamist (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2020. a määrus asjas nr 3-19-2082, p 7). Ainuüksi eeltoodud põhjustel tuleb jätta kaebaja taotlus asjas esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
15.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja taotlusel tema nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.