lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1829/20

Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 30.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1829/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3766
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1829

Haldusasi

X kaebus Kaitseressursside Ameti 15.03.2024 terviseseisundi hinnangu nr 13-4/2024/2553 ja 20.05.2024 vaideotsuse nr 5-3/2024/134 tühistamiseks ning KRA kohustamiseks uue tervisehindamise otsuse tegemiseks Kaebaja – X Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Elis Lõiv Kohtuistungil 03.04.2025

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada X kaebus.
2.Tühistada Kaitseressursside Ameti 15.03.2024 terviseseisundi hinnang nr 134/2024/2553 ja 20.05.2024 vaideotsus nr 5-3/2024/134 ning kohustada Kaitseressursside Ametit tegema uus terviseseisundi hindamine.
3.Mõista Kaitseressursside Ametilt X kasuks menetluskuluna välja 20 eurot. Vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.05.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 30.06.20263-21-255/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.06.20263-26-1673/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-22-184/36Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-1303/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-1678/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1723/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-24-1829 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X kaitseväekohustuslase staatus on kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 2 lg-st 2 tulenevalt lõppenud seoses vanusega (üle 61. a) ning ta soovib võtta vabatahtlikult kaitseväekohustuse KVTS § 81 alusel. Seoses sellega hindas Kaitseressursside Amet (KRA) X terviseseisundit ning tunnistas selle 15.03.2024 terviseseisundi hinnanguga nr 134/2024/2553 kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks. Hinnangu aluseks märgiti diagnoosid: H52.4 Refraktsiooni- ja akommodatsioonihäired. Presbüoopia e vanaeanägevus; I26.9 Kopsuveresoonte emboolia. Kopsuarteri emboolia ägedat kopssüdant mainimata; Z92.1 Ravimised anamneesis. Antikoagulantide (käesolev) pikaajaline kasutamine anamneesis. Otsuse õigusliku alusena on viidatud KVTS §-le 26 1 lg 2 p 3 ja Vabariigi Valitsuse 24.03.2023 määrusele nr 38 „Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ (määrus nr 38).
2.KRA jättis 01.04.2024 otsusega nr 11-9.6/2024/1 X kaitseväekohustuslaseks tunnistamata ning kustutas tema andmed kaitseväekohustuslaste registrist. Otsuse alusena viitas KRA 15.03.2024 terviseseisundi hinnangule ning KVTS § 81 lg 4 p-le 6 ja lg-le 9.
3.X esitas KRA 15.03.2024 terviseseisundi hinnangu peale vaide, mille KRA jättis 20.05.2024 vaideotsusega nr 5-3/2024/134 rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on määravaks asjaoluks, et X-il esineb diagnoos I26.9, mis ei võimalda määruse nr 38 (selle lisa nr 1) kohaselt isikut kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks tunnistada. Antud diagnoosi puhul jääb alles korduva haigestumise või hilistüsistuse tekkimise risk. Arvestades X riskifaktoreid (vanus üle 40 aasta, veenide klappide puudulikkuse esinemine, eelnev trombemboolia 2020. al), on reservteenistuses osalemine tema tervisele kõrgema riskiga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4.X esitas 19.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 18.-20.03.2025) KRA 15.03.2024 terviseseisundi hinnangu ja 20.05.2024 vaideotsuse tühistamiseks ning KRA kohustamiseks uue tervisehindamise otsuse tegemiseks. 1) Kaebajal on varasemalt olnud samasisuline haldus- ja halduskohtumenetlus (haldusasi nr 3-21-1172) ning halduskohus, KRA ja Kaitseministeerium on selgitanud, et kaebajal on võimalik võtta eriarstilt tõend paranemise kohta ja taotleda uut tervisehindamist. Kaebaja oli 01.04.2020 Hispaania haiglas kopsuarteri trombiga ning on võtnud eriarstilt tõendi paranemise kohta. Lisaks on kaebajal võetud tervisetõend perearstilt spordivõistlustel osalemiseks, tehtud profisportlase koormustestid ning veretestid. Kaebaja on väga heas füüsilises ja vaimses vormis võistlussportlane, osaleb ka rahvusvahelistel võistlustel, kus võidab oma vanusegrupis kõrgeid kohti. Kaitsejõudude reservis olemine omab kaebajale nii isamaalist kui praktilist tähendust. Riigikaitselise võimekuse arendamist takistavate asjaolude väljaselgitamiseks on ka suur avalik huvi. 2) Kaebaja kui kaitsejõudude võimekaimasse kümnendikku kuuluja väljatõrjumiseks KRA kulutatav ressurss aastatepikkuste kohtumenetluste näol ei ole kohane, vajalik ega 2(10)

3-24-1829 proportsionaalne. Kaebaja on olnud 41 aastat reservis, kuid teda pole alates 1981. a kutsutud ühelegi riigikaitselisele väljaõppeüritusele ega tuntud tema tervise vastu huvi. Huvi tekkis alles siis, kui kaebaja avaldas soovi jätkata reservis olemist peale piirvanuse (61) täitumist. Kaebaja on organiseerinud meeskondi, osalenud patrullvõistlustel, langevarjuhüpetel, kuulunud paremikku laskevõistlustel, võitnud kaitsejõudude triatloni ning medaleid sõjaväe viievõistlustel. Tema oskuste, võimekuse, motivatsiooni, teadmiste või distsipliini osas ei ole kunagi etteheiteid olnud, ta on saanud lisaks paljudele võidetud militaarspordi auhindadele tunnustusi nii Kaitseliidult. Kui KRA soovib välistada olenevalt kaebaja vanusest mõned ametikohad, siis on kaebaja sobiv tegutsema juriidilisi teadmisi nõudval ametikohal, tehnika juhtimisel, täppislaskurina, infotehnoloogias. Vaatamata kaebaja palvele hinnata, millistele ametikohtadele ta sobiv oleks, ei ole KRA hindamiskomisjon sellele reageerinud. KRA menetlused ei vasta haldusmenetluse nõuetele, kahjustavad riigikaitse huve ja kodanike kaitsetahet. Kaebajal on kahtlus, et terviseseisundit hinnanud arstide otsuseid mõjutas KRA juhtkond. 3) 15.03.2024 terviseseisundi hindamisel ei viidud läbi ühtki sisulist protseduuri ega hindamist. Tervisehindamise komisjon ei kontrollinud 15.03.2024 tervisehindamise otsuse aluseks oleva esimese diagnoosi H52.4 „Vanaeanägevus“ puhul ise kaebaja nägemist. Diagnoosiga Z92.1 on peetud silmas pikaajalist verevedeldaja tarvitamist, mille käsitlusala juhendmaterjalid KRA komisjonile ei sisalda. Diagnoosi I26.9 puhul on meditsiiniteadusest teada, et kopsuarteri tromboos võib tekkida pärilikest soodumustest, meditsiinilisest seisundist või keskkonnamõjudest. Riski tromboosi kordumiseks saab hinnata ainult tromboosi varasema tekkimise põhjuseid välja selgitades. Kaebajat ravinud eriarst väljastas KRA-le tõendi, et kaebaja on paranenud. Kaebaja poolt verevedeldaja tarvitamine nõrga annusena (10 mg ööpäev) on profülaktiline abinõu ja mitte ravi, see ei ole kaebajale kohustuslik. Arusaamatuks jääb riskide hindamine üksnes riske suurendavaid tegureid arvesse võttes ning see, millel põhineb väide KRA vastutuse osas, kui kaebaja peaks reservis olles haigestuma. Kaebaja teeb etteheiteid, et meditsiinilised nõudmised on igas vanuses ühesugused, tähendust ei oma ega kontrollita reservisti võimekust tööülesandeid täita ning piirdutakse diagnoosikoodide otsimisega. Piirvanuse saabumise hetkel tegevteenistuses olijaid ei kohelda võrdselt tegevteenistuses samal hetkel mitteolijatega ehk „kaitseväekohustust võtta soovijatega“. 4) KRA vastuses sisalduv väide, et isikul on 5 aasta möödudes tõenäosus saada korduv kopsuarteri trombemboolia 23% kõrgem võrreldes tavainimesega, on eksitav ja matemaatikavigadega. Kahe tehisintellekti koostatud hinnangu põhjal ei kujuta kaebaja kui sportlase rohkem kui viie aasta tagune juhtum endast märkimisväärset riskifaktorit. 5) Kaebajale jääb arusaamatuks seoses terviseseisundi hindamisega esitatud KRA väide konkreetse sõjaaja ametikoha osas, mille kohaselt on oluline eristada, et kaebaja soovib võtta kaitseväekohustust ja ei ole reservis olev isik ega tegevteenistuja. Määrus nr 38 läheb vastuollu haldusmenetluse seadusega (HMS), Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) ja Euroopa Liidu õigusega, kui ei võimalda kaebaja terviseseisundi hindamist tema individuaalsete riskide ja suutlikkuse suhtes teenistusülesandeid täita..

5.Kaitseressursside Amet palub 22.08.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata. 1) Kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse KVTS § 26 1 lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt. Kaebaja terviseseisund pidi seega 15.03.2024 vastama määruses nr 38, sh selle lisas nr 1 sätestatud nõuetele. 3(10)

3-24-1829 2) Vastustaja ei nõustu, et 15.03.2024 terviseseisundi hindamine viidi läbi ilma ühtegi sisulist protseduuri või hindamist läbi viimata. Kuna isiku terviseandmed olid tervise infosüsteemis suletud, tugines terviseseisundit hinnanud arst kaitseväekohustuslaste registri väljavõtte kohaselt kaebaja poolt kaasa võetud tervisedokumentidele, milleks olid perearsti poolt 01.02.2024 väljastatud tõend selle kohta, et isik võib osaleda rahvusvahelistel spordivõistlustel, ning sisearsti 24.01.2024 väljavõte, mille kohaselt on isik kopsuarteri trombembooliast paranenud, kuid peab jätkama sekundaarset preventsiooni redutseeritud doosis antikoagulandiga. Arst on teinud 15.03.2024 sissekande kaitseväekohustuslase registrisse seoses terviseseisundi hindamisega ning märkinud: „Soovib teenida reservteenistuses. Sisehaiguste arsti poolt antud info, et reservist on paranenud, kuid peab kasutama pidevat antikoagulantravi. Reservist on sportlane ja muus osas terve. Kahjuks psühhiaatril pole olnud võimalust tutvuda digilooga. Minule antud võimalus kabinetis, kus kiirel ülevaatamisel prevaleerubki antikoagulantravi vajadus. Muus osas pole praegu vastunäidustust. Vastavalt määrusele ei ole lubatud reservis teenida, kuid soovitatud ühendust võtta kaitseväe peaarstiga, kes teeb lõpliku otsuse.“ 3) KRA 15.03.2024 terviseseisundi hinnangus on välja toodud diagnoosiks I26.9 (Kopsuveresoonte emboolia. Kopsuarteri emboolia ägedat kopssüdant mainimata). Määruse nr 38 lisa 1 kohaselt ei vasta kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele diagnoosiga I26.9 ning nimetatud diagnoos ei võimalda määruse kohaselt terviseseisundit kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks tunnistada. Vastustaja jääb vaidemenetluses esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja on paranenud ägedast tromboosist, kuid määrus nr 38 näeb ette, et kõik I26 diagnoosiga isikud ei vasta tervisenõuetele eeskätt seetõttu, et jääb alles korduva haigestumise või hilistüsistuse tekkimise risk. Arvestades ka kaebajal esinevaid riskifaktoreid, mida on varasemates seiskohtades (haldusasja nr 3-21-1172 raames) avaldatud, siis on kaitseväekohustuse täitmine tema puhul kõrgema riskiga. Vaatamata sellele, et isik tunneb ennast hästi ja saab edukalt osaleda spordivõistlustel, ei ole võimalik teda määruse kohaselt tunnistada kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks. Kaebaja ega ka ükski teine arst väljaspool KRA-d ei vastuta selle eest, kui kaebajal peaks tekkima kaitseväeteenistuses haiguse retsidiiv ning selle eest vastutab üksnes arst, kes on tema terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks tunnistanud. Kaebaja terviseseisundit hinnanud arstid kinnitasid, et ei ole saanud suuniseid, kuidas viia läbi kaebaja terviseseisundi hindamist. 4) Oluline on eristada, et kaebaja soovib võtta kaitseväekohustust ning ta ei ole reservis olev isik ega tegevteenistuja. Kaebaja terviseseisund peab kaitseväekohustuse võtmisel vastama määruse nr 38 lisas 1 väljatoodud tervisenõuetele. Üksnes sellisel juhul, kui kaebaja terviseseisund vastaks tervisenõuetele, saaks teda kaitseväekohustuslaseks tunnistada ja ta reservi arvata. Kuna kaebaja on kaitseväekohustust võtta sooviv isik, mitte kaitseväekohustuslane (reservis olev isik), ei ole tema terviseseisundit võimalik hinnata sõjaaja ametikohast lähtuvalt. Võimalus isiku terviseseisund erandlikul juhul kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks tunnistada tuleneb ennekõike ajateenistusse asuvatele kutsealustele pakutavast võimalusest. Olukorras, kus kutsealuse terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, on kutsealuse soovil võimalik erandkorras leida ametikoht, millel tema terviseseisund ei oleks ajateenistuse läbimisel takistuseks. Sellisel juhul otsustab Kaitsevägi, millisele ametikohale on isik võimalik oma terviseseisundiga määrata. Sellist võimalust kaitseväekohustust võtta soovivatele isikutele ei ole ette nähtud ning nad peavad kaitseväekohustuse võtmiseks vastama kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. 4(10)

3-24-1829

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

Puudub vaidlus, et kaebaja ei ole lähtuvalt KVTS § 2 lg 2 p-s 2 sätestatud vanuselisest piirangust (18-60. a) enam kaitseväekohustuslane ning ta on KVTS § 81 lg 1 tähenduses kaitseväekohustust võtta sooviv isik. Kaebaja vanus ületab 61 aastat ning tal on õigus võtta endale kaitseväekohustus vabatahtlikult KVTS §-s 81 sätestatud tingimustel ja korras (KVTS § 81 lg 11).

Vaidlust ei nähtu ka selles, et kaebajale on 2020. a-l pandud arstlik diagnoos I26.9 „Kopsuveresoonte emboolia. Kopsuarteri emboolia ägedat kopssüdant mainimata“ ning kaitseväekohustust võtta sooviva isiku lugemiseks kaitsevähekohustuslaseks peab isik vastama kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele (KVTS § 81 lg 4 p 6, lg 41 ja 11). Vaidlus seisneb selles, kas KRA-l on õiguslikult võimalik lugeda eeltoodud asjaolude valguses kaebaja seisuga 15.03.2024 kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks.

Kaitseväekohustustust võtta sooviva isiku vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse KVTS § 261 lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt (KVTS § 81 lg 41), s.o kaitseministri 28.03.2023 määrus nr 14 „Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“ (määrus nr 14) alusel. Määruse nr 14 § 2 lg 4 kohaselt tuvastab KRA arst terviseseisundi vastavuse määruse nr 38 alusel. Määruse nr 14 § 6 lg 5 kohaselt võib vajaduse korral hinnangus ette näha terviseseisundist tulenevad piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmisel.

Määrus nr 38 § 1 lg 1 alusel lähtutakse kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisel lisas 1 sätestatud kaitseväeteenistuskohustuslase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuetest. Kohus nõustub KRA-ga, et määruse nr 38 lisa 1 kohaselt tuleb kaebaja diagnoosiga (I26.9) isikud tunnistada üldreeglina kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks. Samas näeb määruse nr 38 § 1 lg 2 siiski ette võimaluse selles osas erandi tegemiseks. Nimelt võib kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamisel lisas 1 sätestatud tervisenõuded jätta kohaldamata, kui arstliku läbivaatuse ning terviseuuringute põhjal on kindlaks tehtud isiku terviseseisundist tulenevad vastunäidustused või nende puudumine teenistusülesannete täitmiseks konkreetsel ameti- või teenistuskohal või sõjaväelise väljaõppe läbimisel.

Oma sisult vastab määruse nr 38 § 1 lg 2 varem kehtinud Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määruse nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ (määrus nr 45) § 1 lg-le 11, mis jõustus 01.01.2018. Nimelt täiendati alates 01.01.2018 määruse nr 45 paragrahvi 1 uue lõikega 11, milles nähakse eelnõu seletuskirja1 kohaselt ette suurem paindlikkus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamise otsuse tegemisel. See lähtub seletuskirja kohaselt eesmärgist, et sarnaselt tegevväelastega tuleks ka kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamisel ette näha suurem paindlikkus ning vajaduse korral lähtuda otsuse tegemisel isiku tegelikust võimest ettenähtud teenistusülesandeid täita. Eelnõu kohaselt antakse arstlikule komisjonile põhjendatud juhtudel õigus jätta otsuse tegemisel määruse lisas 1 sätestatud nõuded kohaldamata, juhul kui isiku terviseseisundi põhjal on eelnevalt kindlaks tehtud võimalikud vastunäidustused (või nende puudumine) talle ettenähtud teenistusülesannete täitmiseks. Näiteks võib isikul esineda tervisehäire, mille tõttu 1 Leitav Eelnõude infosüsteemis

5(10)

3-24-1829 ta määruse lisa 1 kohaselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ei vasta. Kui arstlik komisjon teeb kindlaks, et isiku terviseseisundist ei tulene vastunäidustusi, mis takistaksid teenistusülesannete täitmist kindlal ameti- või teenistuskohal (reserv- või tegevteenistuses) või ettenähtud sõjaväelise väljaõppe läbimisel (ajateenistus või õppekogunemine), siis on võimalik tunnistada isik tervisenõuetele vastavaks.

Sätte loomine oli muuhulgas ajendatud õiguskantsleri pöördumisest, millega on analüüsitud kaitseväelaste tervisenõuete kooskõla PS-ga ning tehtud Kaitseministeeriumile ettepanek arvestada tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamisel isiku tegelikku võimet teenistusülesandeid täita.

10.Eelnevat arvesse võttes ei saa kohus KRA-ga nõustuda, et kaitseväekohustust võtta sooviva isiku puhul saab lähtuda üksnes määruse nr 38 lisa 1 tervisenõuetest ning erisusi pole võimalik teha, sest erinevalt reservistist ja tegevteenistujast ei ole kaitseväekohustust võtta soovival isikul konkreetset ametikohta, millest lähtuvalt hinnangut anda. Määruse nr 38 § 1 lg 2 sõnastus ei erine 01.01.2018 jõustunud määruse nr 45 § 1 lg 1 1 sõnastusest ning selle kohaldamisala ei ole piiratud üksnes tegevväelastele ja reservistidele. Vastupidiselt kuuluvad eelviidatud seletuskirja kohaselt sätte kohaldamisalasse kaitseväeteenistuskohustuslase ehk ajateenijale ja reservväelasele ettenähtud tervisenõuded, mis on aluseks ka kutsealuse jt KVTS § 2 lg 2 sätestatud isikute ning kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisel. Kohtu hinnangul ei ole ka sätte sõnastust „konkreetsel ameti- või teenistuskohal“ tõlgendades võimalik jõuda seisukohale, et see kohaldub vaid tegevväelastele ja reservväelastele, kellel on ametikoht olemas. Eesti õigekeelsussõnaraamatu2 kohaselt on sõna „konkreetne“ tähenduseks tegelikult olemasolev, üksikjuhuline, mitteüldistatud; selgepiiriline, täpne. Sätet grammatiliselt tõlgendades ei saa asuda seisulohale, et sõnastus „konkreetne ameti- või teenistuskoht“ tähendaks isikul tegelikult olemasolevat ameti- või teenistuskohta, vaid võttes arvesse ka seletuskirjas nimetatud sätte eesmärki ja mõtet, viitab see pigem tegelikele ameti- või teenistuskohtadele, millel on võimalik reserv- või tegevteenistuses teenistusülesandeid täita. Õigusakti (määruse nr 45) muudatuse väljatöötaja tahe, mis väljendub seletuskirjas, on selgelt olnud sätte (praegu kehtiv määrus nr 38 § 1 lg 2) kohaldamisalasse lugeda ka kaitseväekohustust võtta soovivad isikud. Seda kinnitab ka asjaolu, et 01.01.2018 jõustunud määruse nr 45 muudatuse alusel muudeti eraldi paindlikumaks tegevteenistusse asuda sooviva isiku ja tegevväelase terviseseisundi hindamist, täiendades määruse paragrahvi 3 uute lõigetega 3 ja 4 ja paragrahvi 5 uute lõigetega 2 ja 3, mis kehtivad samuti samasuguses sõnastuses määruses nr 38. Lisaks on määruse nr 45 muutmise eelnõus eraldi selgitatud määruse mõjusid kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute aspektist ning välja toodud eelnõu § 1 punktis 1 sätestatud muudatuse rakendamisega seonduv, sh et see toob tõenäoliselt kaasa töökoormuse suurenemise, kuid teisalt tagatakse seeläbi kodaniku jaoks suurem kindlustunne individuaalseks lähenemiseks tema terviseseisundi hindamisel.
11.Eeltooduga on tagatud ka praegu kehtiva määruse nr 38 kooskõla PS § 29 lg-ga 1, mis sätestab õiguse vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning millisele puudusele enne 01.01.2018 kehtinud määruses nr 45 õiguskantsler tähelepanu juhtis. Määruse nr 38 § 1 lg 2 võimaldab põhjendatud juhtudel hinnata isiku (sh kaitseväekohustust võtta sooviva isiku) tegelikku võimekust teenistusülesandeid täita ning vältida isiku

2 ÕS 2018

6(10)

3-24-1829 kaitseväekohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks tunnistamist üksnes formaalsel alusel.

12.Kohtu hinnangul saab põhjendatud juhuks, mil rakendada määruse nr 38 § 1 lg-s 2 sätestatut, pidada isiku enese vastavat põhjendatud sooviavaldust. Kaitseväe kohustust võtta sooviva isiku avalduse alusel läbiviidav individuaalne hindamine ei saa olla ka haldusorganile ülemäära koormav, kuivõrd KRA vastuse põhjal on alust arvata, et seni ei ole kaitseväekohustust võtta soovivate isikute puhul selliseid taotlusi lahendatud ning pole ka eluliselt usutav, et edaspidiselt sarnaseid avaldusi palju laekuma hakkaks.
13.Kaebuse kohaselt3 on kaebaja juhindudes Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2023 otsusest haldusasjas nr 3-21-1172 võtnud eriarsti tõendi paranemise kohta jm füüsilist võimekust ja terviseseisundit näitavad tervisetõendid ning soovinud terviseseisundi individuaalselt hindamist lähtuvalt ametikohast, et võtta endale kaitseväekohustust. Kaebaja hinnangul oleks ta näiteks sobiv tegutsema juriidilisi teadmisi nõudvatel ametikohtadel, tehnika juhtimisel, täppislaskurina või infotehnoloogias. Kaebaja täpsustas 03.04.2025 toimunud istungil, et tal ei ole ettekirjutusi ja nõudeid ametikoha osas ning ta on nõus olema ka tagalas, et jätkata reservistina. Kaebaja viidatud ringkonnakohtu otsuse p 18 sedastab järgmist: Praeguses kohtuasjas saab HKMS § 158 lg 2 teise lause järgi arvestada vaid neid asjaolusid ja prognoose, mida oli võimalik teha arstlike komisjonide otsuste tegemise ajal. Sel ajal oli möödunud kaebaja hospitaliseerimisest ligi aasta ja kestis veel dr Y määratud antikoagulantravi. Kui kaebaja tervislik seisund peaks pärast ravi lõppemist muutuma niivõrd, et arstid tunnistavad tema individuaalse riski sedavõrd madalaks, et ta võib teatud ametikohal töötada või sõjalisel väljaõppel viibida, saab ta esitada uue taotluse ja paluda enda suhtes määruse nr 45 § 1 lg 1 1 rakendamist, viitega uutele meditsiinidokumentidele. Antud juhul nähtub, et kaebaja on enne 15.03.2024 terviseseisundi hinnangut teinud endast oleneva, saamaks arstlikku hinnangut oma tervise seisundi kohta ning esitanud KRA-le uued meditsiinidokumendid4. Kaebaja esitatud dokumentide hulgas oli ka eriarsti 24.01.2024 ambulatoorne epikriis, mille kohaselt oli kaebaja kopsuarteri trombembooliast paranenud. Eelnevast KRA terviseseisundi hindamisest oli möödunud ligi 3 aastat ning eelneva kaeba jaoks negatiivse otsuse aluseks olnud diagnoosi ilmnemisest ligi 4 aastat. Seega esitas kaebaja põhjendatult uue taotluse terviseseisundi hindamiseks ning soovis enda riskide individuaalset ja ametikohast lähtuvat hindamist.
14.KRA ei ole vastu vaielnud, et kaebaja esitas taotluse terviseseisundi individuaalseks hindamiseks lähtuvalt ametikohast ning on seda kinnitanud nii 20.05.2024 vaideotsuse asjaoludes kui ka 22.08.2024 vastuses kaebusele (p 12). Kohtu hinnangul ei ole ka kõiki asjaolusid arvesse võttes (varasem kohtumenetlus, sellele järgnev uus tervisehindamise taotlemine koos uute tõenditega) alust kahelda, et kaebaja soov ja tahe on olnud määruse nr 38 § 1 lg 2 sätestatud erandi rakendamine, kui tema terviseseisundit ei ole pelgalt varasemast diagnoosist ja määruse nr 38 lisast 1 lähtuvalt võimalik kaitseväekohustuslase tervisenõuetele vastavaks tunnistada ning KRA pidi sellest aru saama.
15.KRA on 03.04.2025 toimunud istungil leidnud, et KRA arsti poolt antav terviseseisundi hinnang on haldusakt.

3 Kaebaja 19.06.2024 kaebuse lk 1 ja 2 4 KRA 03.04.2025 istungil esitatud kaebaja e-kirjad koos lisadega

7(10)

3-24-1829 Kohus leiab, et terviseseisundi hinnang vastab eelhaldusakti tunnustele, kuivõrd selles tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Hinnangu alusel saab KRA otsustada ajateenistusse kutsumise, tegevteenistusse võtmise või teenistusest vabastamise, samuti kaitseväekohustuslaseks tunnistamise üle. Seega kohaldatakse terviseseisundi hinnangule haldusakti kohta sätestatut (HMS § 52 lg 2). Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). HMS § 56 lg 1-3 alusel peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti

andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

16.KRA 15.03.2024 terviseseisundi hinnangus5 on küll märgitud selle faktiline ja õiguslik alus, viidates kaebajal olevatele diagnoosidele ning KVTS § 261 lg 2 p-le 3 ja määrusele nr 38, kuid sellest ei nähtu, et kaebaja puhul oleks kaalutud rakendada või rakendatud terviseseisundi hindamisel individuaalset lähenemist ning hinnatud tema tegelikku võimekust täita teenistusülesandeid mõnel konkreetsel ameti- või teenistuskohal. Sellekohased kaalutlused ja põhjendused puuduvad täielikult.
17.Kuigi KRA 20.05.2024 vaideotsuse6 asjaolude kirjeldusse on märgitud kaebaja sooviavaldus negatiivse hinnangu korral hinnata tema terviseseisundit konkreetse ametikoha lõikes ning see, et sellele ei ole reageeritud, siis ei nähtu ka vaideotsuses sellest lähtuvaid põhjendusi. Vaideotsuse põhjenduse p-s 3 on nenditud, et määruse kohaselt ei vasta isikud diagnoosiga I26 kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ja erandite tegemine selle diagnoosiga pole võimalik ning esitatud selle põhjenduseks viited mõningatele riskifaktoritele. Sisulist hindamist lähtuvalt kaebaja individuaalsetest riskidest ja tegelikust võimest konkreetse ameti- või teenistuskoha lõikes teenistusülesandeid täita ei nähtu. Seega on hinnangu andmisel lähtutud vaid formaalsest alusest ning vaidemenetluses ei ole haldusakti põhjendamispuudusi kõrvaldatud.
18.Kohtu hinnangul tulnuks KRA-l vastavalt kaebaja taotlusele hinnata määruse nr 38 § 1 lg 2 alusel kaebaja riske individuaalselt ja võimaliku konkreetse ameti- või teenistuskoha põhiselt. Määruse nr 14 § 6 lg 5 annab võimaluse näha vajaduse korral hinnangus ette kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundist tulenevad piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmisel. Juhul, kui KRA arst ei ole sõltuvalt isiku diagnoosist pädev isiku individuaalseid riske ja tegelikku võimekust hindama, siis vajadusel on võimalik kaasata teisi tervishoiutöötajaid (määrus nr 14 § 2 lg 2). Kaebaja on viidanud, et kopsu trombemboolia uuesti avaldumise riskid sõltuvad erinevatest teguritest, sh mis on olnud haiguse tekkepõhjused, milline on isiku terviseseisund ja eluviis peale haiguse läbipõdemist, milliseid abinõusid kasutatakse selle mittekordumiseks, vanus jne. Ka KRA esindajana 03.04.2025 istungil osalenud arst kinnitas istungil, et risk korduvat intsidenti saada on lähematel aastatel suurem ja hiljem vähenev, kuid samas vanusega risk tõuseb. Faktiliselt võib ka täiesti tervel inimesel tekkida kopsu trombemboolia. Sellise diagnoosiga isiku puhul arst ei toeta kaitseväekohustuse võtmist, välja arvatud, kui tegemist oleks kontoritöö või rahuliku tööga. Samas ei saa KRA arst täpsemalt hinnata, millisele 5 Kaebaja 19.06.2024 kaebus, lisa 1 6 Kaebaja 19.06.2024 kaebus, lisa 2

8(10)

3-24-1829 ametikohale isik võiks sobida, kuivõrd ei tea konkreetsete ameti- või teenistuskohtade ülesandeid ning sellisel juhul peaks kaasama Kaitseväe. Eeltoodust lähtuvalt on võimalik kaebaja diagnoosiga isikute puhul hinnata isiku individuaalseid riske ning seda, kas nendest lähtuvalt tuleks välistada isikule kõik võimalikud ameti- või teenistuskohad või oleks kaebaja siiski sobiv mõnele ameti- või teenistuskohale reservteenistuses.

19.See, et KRA-s ega Kaitseväes ei ole detailsemalt kokku lepitud vastavate otsuste tegemise korraldust, ei saa olla põhjuseks, et kaitseväekohustust võtta sooviva isiku suhtes põhjendatud juhtudel tervisehindamisel määruse nr 38 § 1 lg-t 2 ei rakendatagi. KRA 22.08.2024 vastuse (p 12) ja 03.04.2025 istungil esitatud seisukohtade kohaselt on teatav erandite rakendamise praktika (reservistide, tegevteenistujate, kutsealuste puhul) olemas, mistõttu oleks võimalik ka antud juhul sarnaseid põhimõtteid kohaldada. Seejuures ei saa ka kutsealusel isikul sarnaselt kaitseväekohustust võtta sooviva isikuga olla olemasolevat ametikohta, mille raames ametikohapõhist hindamist teostada, kuid KRA selgituste7 kohaselt on kutsealuste puhul erandeid tehtud. Eelnevalt viidatud määruse nr 45 muutmise eelnõu (s.o määruse nr 45 paragrahvi 1 täiendamine uue lõikega 11, mis vastab määruse nr 38 § 1 lg-le 2) seletuskirja kohaselt tuli ka kaitseväekohustust võtta soovivate isikute puhul paindlikumat hindamist võimaldava muudatuse rakendamine ning vastavate otsuste tegemise korraldus leppida detailsemalt kokku Kaitseministeeriumi valitsemisala siseselt, et tagada kõikides arstlikes komisjonides ühtne tööpraktika ning suurem läbipaistvus ja järelevalve teostamine tehtavate otsuste üle.
20.Kuivõrd kaebaja on taotlenud terviseseisundi individuaalset hindamist konkreetse ametivõi teenistuskoha lõikes ning KRA on jätnud selle tegemata, on KRA 15.03.2024 terviseseisundi hinnang ja 20.05.2024 vaideotsus õigusega vastuolus, jättes järgimata määruse nr 38 § 1 lg 2 sätestatud erandi ning HMS §-s 56 sätestatud põhjendamiskohustuse.
21.Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebaja kaebus rahuldada ning KRA 15.03.2024 terviseseisundi hinnang ja 20.05.2024 vaideotsus tühistada. KRA-l tuleb anda kaebaja suhtes määruse nr 38 § 1 lg-st 2 lähtuv uus põhjendatud terviseseisundi hinnang.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus on tehtud vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta KRA kanda. Kaebaja menetluskuluks on kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 20 eurot. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
23.Kuivõrd käesolev otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, asendatakse otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik

7 KRA 22.08.2024 vastus kaebusele, p 12 viimane lõik

9(10)

3-24-1829

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-26-1715/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-1258/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja