Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)

3-24-1829 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-24-1829 proportsionaalne. Kaebaja on olnud 41 aastat reservis, kuid teda pole alates 1981. a kutsutud ühelegi riigikaitselisele väljaõppeüritusele ega tuntud tema tervise vastu huvi. Huvi tekkis alles siis, kui kaebaja avaldas soovi jätkata reservis olemist peale piirvanuse (61) täitumist. Kaebaja on organiseerinud meeskondi, osalenud patrullvõistlustel, langevarjuhüpetel, kuulunud paremikku laskevõistlustel, võitnud kaitsejõudude triatloni ning medaleid sõjaväe viievõistlustel. Tema oskuste, võimekuse, motivatsiooni, teadmiste või distsipliini osas ei ole kunagi etteheiteid olnud, ta on saanud lisaks paljudele võidetud militaarspordi auhindadele tunnustusi nii Kaitseliidult. Kui KRA soovib välistada olenevalt kaebaja vanusest mõned ametikohad, siis on kaebaja sobiv tegutsema juriidilisi teadmisi nõudval ametikohal, tehnika juhtimisel, täppislaskurina, infotehnoloogias. Vaatamata kaebaja palvele hinnata, millistele ametikohtadele ta sobiv oleks, ei ole KRA hindamiskomisjon sellele reageerinud. KRA menetlused ei vasta haldusmenetluse nõuetele, kahjustavad riigikaitse huve ja kodanike kaitsetahet. Kaebajal on kahtlus, et terviseseisundit hinnanud arstide otsuseid mõjutas KRA juhtkond. 3) 15.03.2024 terviseseisundi hindamisel ei viidud läbi ühtki sisulist protseduuri ega hindamist. Tervisehindamise komisjon ei kontrollinud 15.03.2024 tervisehindamise otsuse aluseks oleva esimese diagnoosi H52.4 „Vanaeanägevus“ puhul ise kaebaja nägemist. Diagnoosiga Z92.1 on peetud silmas pikaajalist verevedeldaja tarvitamist, mille käsitlusala juhendmaterjalid KRA komisjonile ei sisalda. Diagnoosi I26.9 puhul on meditsiiniteadusest teada, et kopsuarteri tromboos võib tekkida pärilikest soodumustest, meditsiinilisest seisundist või keskkonnamõjudest. Riski tromboosi kordumiseks saab hinnata ainult tromboosi varasema tekkimise põhjuseid välja selgitades. Kaebajat ravinud eriarst väljastas KRA-le tõendi, et kaebaja on paranenud. Kaebaja poolt verevedeldaja tarvitamine nõrga annusena (10 mg ööpäev) on profülaktiline abinõu ja mitte ravi, see ei ole kaebajale kohustuslik. Arusaamatuks jääb riskide hindamine üksnes riske suurendavaid tegureid arvesse võttes ning see, millel põhineb väide KRA vastutuse osas, kui kaebaja peaks reservis olles haigestuma. Kaebaja teeb etteheiteid, et meditsiinilised nõudmised on igas vanuses ühesugused, tähendust ei oma ega kontrollita reservisti võimekust tööülesandeid täita ning piirdutakse diagnoosikoodide otsimisega. Piirvanuse saabumise hetkel tegevteenistuses olijaid ei kohelda võrdselt tegevteenistuses samal hetkel mitteolijatega ehk „kaitseväekohustust võtta soovijatega“. 4) KRA vastuses sisalduv väide, et isikul on 5 aasta möödudes tõenäosus saada korduv kopsuarteri trombemboolia 23% kõrgem võrreldes tavainimesega, on eksitav ja matemaatikavigadega. Kahe tehisintellekti koostatud hinnangu põhjal ei kujuta kaebaja kui sportlase rohkem kui viie aasta tagune juhtum endast märkimisväärset riskifaktorit. 5) Kaebajale jääb arusaamatuks seoses terviseseisundi hindamisega esitatud KRA väide konkreetse sõjaaja ametikoha osas, mille kohaselt on oluline eristada, et kaebaja soovib võtta kaitseväekohustust ja ei ole reservis olev isik ega tegevteenistuja. Määrus nr 38 läheb vastuollu haldusmenetluse seadusega (HMS), Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) ja Euroopa Liidu õigusega, kui ei võimalda kaebaja terviseseisundi hindamist tema individuaalsete riskide ja suutlikkuse suhtes teenistusülesandeid täita..

3-24-1829 2) Vastustaja ei nõustu, et 15.03.2024 terviseseisundi hindamine viidi läbi ilma ühtegi sisulist protseduuri või hindamist läbi viimata. Kuna isiku terviseandmed olid tervise infosüsteemis suletud, tugines terviseseisundit hinnanud arst kaitseväekohustuslaste registri väljavõtte kohaselt kaebaja poolt kaasa võetud tervisedokumentidele, milleks olid perearsti poolt 01.02.2024 väljastatud tõend selle kohta, et isik võib osaleda rahvusvahelistel spordivõistlustel, ning sisearsti 24.01.2024 väljavõte, mille kohaselt on isik kopsuarteri trombembooliast paranenud, kuid peab jätkama sekundaarset preventsiooni redutseeritud doosis antikoagulandiga. Arst on teinud 15.03.2024 sissekande kaitseväekohustuslase registrisse seoses terviseseisundi hindamisega ning märkinud: „Soovib teenida reservteenistuses. Sisehaiguste arsti poolt antud info, et reservist on paranenud, kuid peab kasutama pidevat antikoagulantravi. Reservist on sportlane ja muus osas terve. Kahjuks psühhiaatril pole olnud võimalust tutvuda digilooga. Minule antud võimalus kabinetis, kus kiirel ülevaatamisel prevaleerubki antikoagulantravi vajadus. Muus osas pole praegu vastunäidustust. Vastavalt määrusele ei ole lubatud reservis teenida, kuid soovitatud ühendust võtta kaitseväe peaarstiga, kes teeb lõpliku otsuse.“ 3) KRA 15.03.2024 terviseseisundi hinnangus on välja toodud diagnoosiks I26.9 (Kopsuveresoonte emboolia. Kopsuarteri emboolia ägedat kopssüdant mainimata). Määruse nr 38 lisa 1 kohaselt ei vasta kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele diagnoosiga I26.9 ning nimetatud diagnoos ei võimalda määruse kohaselt terviseseisundit kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks tunnistada. Vastustaja jääb vaidemenetluses esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja on paranenud ägedast tromboosist, kuid määrus nr 38 näeb ette, et kõik I26 diagnoosiga isikud ei vasta tervisenõuetele eeskätt seetõttu, et jääb alles korduva haigestumise või hilistüsistuse tekkimise risk. Arvestades ka kaebajal esinevaid riskifaktoreid, mida on varasemates seiskohtades (haldusasja nr 3-21-1172 raames) avaldatud, siis on kaitseväekohustuse täitmine tema puhul kõrgema riskiga. Vaatamata sellele, et isik tunneb ennast hästi ja saab edukalt osaleda spordivõistlustel, ei ole võimalik teda määruse kohaselt tunnistada kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks. Kaebaja ega ka ükski teine arst väljaspool KRA-d ei vastuta selle eest, kui kaebajal peaks tekkima kaitseväeteenistuses haiguse retsidiiv ning selle eest vastutab üksnes arst, kes on tema terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks tunnistanud. Kaebaja terviseseisundit hinnanud arstid kinnitasid, et ei ole saanud suuniseid, kuidas viia läbi kaebaja terviseseisundi hindamist. 4) Oluline on eristada, et kaebaja soovib võtta kaitseväekohustust ning ta ei ole reservis olev isik ega tegevteenistuja. Kaebaja terviseseisund peab kaitseväekohustuse võtmisel vastama määruse nr 38 lisas 1 väljatoodud tervisenõuetele. Üksnes sellisel juhul, kui kaebaja terviseseisund vastaks tervisenõuetele, saaks teda kaitseväekohustuslaseks tunnistada ja ta reservi arvata. Kuna kaebaja on kaitseväekohustust võtta sooviv isik, mitte kaitseväekohustuslane (reservis olev isik), ei ole tema terviseseisundit võimalik hinnata sõjaaja ametikohast lähtuvalt. Võimalus isiku terviseseisund erandlikul juhul kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks tunnistada tuleneb ennekõike ajateenistusse asuvatele kutsealustele pakutavast võimalusest. Olukorras, kus kutsealuse terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, on kutsealuse soovil võimalik erandkorras leida ametikoht, millel tema terviseseisund ei oleks ajateenistuse läbimisel takistuseks. Sellisel juhul otsustab Kaitsevägi, millisele ametikohale on isik võimalik oma terviseseisundiga määrata. Sellist võimalust kaitseväekohustust võtta soovivatele isikutele ei ole ette nähtud ning nad peavad kaitseväekohustuse võtmiseks vastama kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. 4(10)

3-24-1829

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

Puudub vaidlus, et kaebaja ei ole lähtuvalt KVTS § 2 lg 2 p-s 2 sätestatud vanuselisest piirangust (18-60. a) enam kaitseväekohustuslane ning ta on KVTS § 81 lg 1 tähenduses kaitseväekohustust võtta sooviv isik. Kaebaja vanus ületab 61 aastat ning tal on õigus võtta endale kaitseväekohustus vabatahtlikult KVTS §-s 81 sätestatud tingimustel ja korras (KVTS § 81 lg 11).

Vaidlust ei nähtu ka selles, et kaebajale on 2020. a-l pandud arstlik diagnoos I26.9 „Kopsuveresoonte emboolia. Kopsuarteri emboolia ägedat kopssüdant mainimata“ ning kaitseväekohustust võtta sooviva isiku lugemiseks kaitsevähekohustuslaseks peab isik vastama kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele (KVTS § 81 lg 4 p 6, lg 41 ja 11). Vaidlus seisneb selles, kas KRA-l on õiguslikult võimalik lugeda eeltoodud asjaolude valguses kaebaja seisuga 15.03.2024 kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks.

Kaitseväekohustustust võtta sooviva isiku vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse KVTS § 261 lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt (KVTS § 81 lg 41), s.o kaitseministri 28.03.2023 määrus nr 14 „Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“ (määrus nr 14) alusel. Määruse nr 14 § 2 lg 4 kohaselt tuvastab KRA arst terviseseisundi vastavuse määruse nr 38 alusel. Määruse nr 14 § 6 lg 5 kohaselt võib vajaduse korral hinnangus ette näha terviseseisundist tulenevad piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmisel.

Määrus nr 38 § 1 lg 1 alusel lähtutakse kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisel lisas 1 sätestatud kaitseväeteenistuskohustuslase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuetest. Kohus nõustub KRA-ga, et määruse nr 38 lisa 1 kohaselt tuleb kaebaja diagnoosiga (I26.9) isikud tunnistada üldreeglina kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks. Samas näeb määruse nr 38 § 1 lg 2 siiski ette võimaluse selles osas erandi tegemiseks. Nimelt võib kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamisel lisas 1 sätestatud tervisenõuded jätta kohaldamata, kui arstliku läbivaatuse ning terviseuuringute põhjal on kindlaks tehtud isiku terviseseisundist tulenevad vastunäidustused või nende puudumine teenistusülesannete täitmiseks konkreetsel ameti- või teenistuskohal või sõjaväelise väljaõppe läbimisel.

Oma sisult vastab määruse nr 38 § 1 lg 2 varem kehtinud Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määruse nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ (määrus nr 45) § 1 lg-le 11, mis jõustus 01.01.2018. Nimelt täiendati alates 01.01.2018 määruse nr 45 paragrahvi 1 uue lõikega 11, milles nähakse eelnõu seletuskirja1 kohaselt ette suurem paindlikkus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamise otsuse tegemisel. See lähtub seletuskirja kohaselt eesmärgist, et sarnaselt tegevväelastega tuleks ka kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamisel ette näha suurem paindlikkus ning vajaduse korral lähtuda otsuse tegemisel isiku tegelikust võimest ettenähtud teenistusülesandeid täita. Eelnõu kohaselt antakse arstlikule komisjonile põhjendatud juhtudel õigus jätta otsuse tegemisel määruse lisas 1 sätestatud nõuded kohaldamata, juhul kui isiku terviseseisundi põhjal on eelnevalt kindlaks tehtud võimalikud vastunäidustused (või nende puudumine) talle ettenähtud teenistusülesannete täitmiseks. Näiteks võib isikul esineda tervisehäire, mille tõttu 1 Leitav Eelnõude infosüsteemis

5(10)

3-24-1829 ta määruse lisa 1 kohaselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ei vasta. Kui arstlik komisjon teeb kindlaks, et isiku terviseseisundist ei tulene vastunäidustusi, mis takistaksid teenistusülesannete täitmist kindlal ameti- või teenistuskohal (reserv- või tegevteenistuses) või ettenähtud sõjaväelise väljaõppe läbimisel (ajateenistus või õppekogunemine), siis on võimalik tunnistada isik tervisenõuetele vastavaks.

Sätte loomine oli muuhulgas ajendatud õiguskantsleri pöördumisest, millega on analüüsitud kaitseväelaste tervisenõuete kooskõla PS-ga ning tehtud Kaitseministeeriumile ettepanek arvestada tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamisel isiku tegelikku võimet teenistusülesandeid täita.

2 ÕS 2018

6(10)

3-24-1829 kaitseväekohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks tunnistamist üksnes formaalsel alusel.

3 Kaebaja 19.06.2024 kaebuse lk 1 ja 2 4 KRA 03.04.2025 istungil esitatud kaebaja e-kirjad koos lisadega

7(10)

3-24-1829 Kohus leiab, et terviseseisundi hinnang vastab eelhaldusakti tunnustele, kuivõrd selles tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Hinnangu alusel saab KRA otsustada ajateenistusse kutsumise, tegevteenistusse võtmise või teenistusest vabastamise, samuti kaitseväekohustuslaseks tunnistamise üle. Seega kohaldatakse terviseseisundi hinnangule haldusakti kohta sätestatut (HMS § 52 lg 2). Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). HMS § 56 lg 1-3 alusel peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti

andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

8(10)

3-24-1829 ametikohale isik võiks sobida, kuivõrd ei tea konkreetsete ameti- või teenistuskohtade ülesandeid ning sellisel juhul peaks kaasama Kaitseväe. Eeltoodust lähtuvalt on võimalik kaebaja diagnoosiga isikute puhul hinnata isiku individuaalseid riske ning seda, kas nendest lähtuvalt tuleks välistada isikule kõik võimalikud ameti- või teenistuskohad või oleks kaebaja siiski sobiv mõnele ameti- või teenistuskohale reservteenistuses.

7 KRA 22.08.2024 vastus kaebusele, p 12 viimane lõik

9(10)

3-24-1829

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.