Eesti Metsamehed OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks rahuldama kaebaja 25.12.2022 taotlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Eesti Metsamehed OÜ, seaduslik esindaja V.M Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet esindaja Aiki Meister
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.08.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Metsamehed OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Metsamehed OÜ apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada haldusasjas nr 3-23-327 tehtud Tallinna Halduskohtu 30.08.2023 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada Eesti Metsamehed OÜ kaebus osaliselt ning kohustada Maksu- ja Tolliametit Eesti Metsamehed OÜ 25.12.2022 taotluse uueks läbivaatamiseks osas, mis puudutab ettemaksukontole 12.09.2022 ja 21.11.2022 laekunud summade tasaarvestamist. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista Maksu- ja Tolliametilt Eesti Metsamehed OÜ kasuks välja menetluskulu 135 eurot. Muus osas jätta halduskohtus ja ringkonnakohtus toimunud menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-23-327 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Kaebaja ettemaksukontole laekus 31.01.2022 16,34 eurot, 12.09.2022 0,35 eurot ning 21.11.2022 223,10 eurot. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tasaarvestas 31.01.2022 laekunud summa 2021. aasta juunis arvestatud intressiga (IN/06.2021) ning 12.09.2022 ja 21.11.2022 laekunud summad 2022. aasta aprillis arvestatud intressiga (IN/04.2022).
2.Kaebaja esitas 22.12.2022 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse välistada tema rahaliste kohustuste tasaarvestusest maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg 6 punktides 14–16 nimetatud kohustused. Jäämata rahule MTA 30.12.2022 e-kirjas saadud selgitusega, esitas kaebaja 25.12.2022 MTA-le taotluse, et viimane viiks 31.01.2022, 12.09.2022 ja 21.11.2022 teostatud tasaarvestused vastavusse MKS § 105 lõikega 6 ning järgiks seda sätet tasaarvestamisel ka edaspidi. Kaebaja leidis, et eespool punktis 1 osutatud laekumised oleks intressikohustuste asemel tulnud tasaarvestada 2021. aasta maikuu käibemaksudeklaratsiooni (KMD/05.2021) alusel arvestatud maksukohustusega.
3.MTA vastas kaebajale 05.01.2023 kirjaga nr 13-4/000654, kus leidis, et tasaarvestuse muutmiseks ei ole alust. MTA andis selles kirjas eespool punktis 1 nimetatud laekumiste tasaarvestamise kohta järgmised selgitused: „[31.01.2022] tasaarvestuse osas märgime, et 06.2021 intressinõue koostati ja toimetati kätte koos ajatamise otsusega 28.06.2021. Nõue oli kaasatud tasumisgraafikusse. KMD/05.2021 oli samuti kaasatud samasse tasumisgraafikusse, kuid selle nõude osas polnud maksuhaldur teinud veel sundtäitmise hoiatust sisaldavat haldusakti. Tasumisgraafiku tühistamise järgselt kuulusid sissenõudmisele need nõuded, mille osas oli enne graafiku kinnitamist koostatud sundtäitmise hoiatust sisaldav haldusakt (sh 06.2021 intressinõue). KMD/05.2021 osas tuli enne sundtäitmist anda sundtäitmise hoiatust sisaldav haldusakt. Teises ja kolmandas punktis toodud tasaarvestatud intressinõue esitati järgmise tasumisgraafiku koostamise ajal. 06.09.2022 tühistati ka see tasumisgraafik ning 12.09.2022 alustati pangakontode arestimist nende nõuete osas, mis olid kaasatud sundtäitmise hoiatust sisaldavasse haldusakti, olid kättetoimetatud ning puudus muu alus nende sissenõudmiseks. Seega läksid 12.09.2022 pangakontod aresti nii intressinõude kui ka KMD/05.2021 nõuet sisaldava haldusakti osas. Erandiks on LHV pangas oleva konto arest, mille osas tõesti läks intressinõue aresti varem kui KMD/05.2021 nõuet sisaldav haldusakt. Ülaltoodud laekumiste osas on tegemist sundtäitmise käigus laekunud summadega. Nõuete sundtäitmisele edastamisel arvestame esmalt kohustuse tekkimise järjekorda ning lisaks nõude sundtäitmise tingimustele vastavust. Kui mingil põhjusel laekub hilisema nõude katteks raha varem kui varasema nõude katteks, siis nende laekumisel korrigeerimisi tegema ei pea, kuna sundtäitmisel olevad nõuded lähevad eraldi viitenumbriga [...].
2(6)
3-23-327 Nõuete sundtäitmise käigus laekunud summade puhul lähtume MKS § 128 lg-st 5. See tähendab, et laekumisel on nõuete tekkimise järjekord oluline siis, kui sama sundtäitmise raames nõutakse sisse nii maksukohustusi kui muid kohustusi või kui sissenõutud vahenditest ei piisa kõigi (sundtäitmisel olevate) maksunõuete rahuldamiseks. Sundtäitmise tulemusel laekunud summasid teiste kohustuste täitmiseks kasutada ei saa, v.a juhul, kui mingil põhjusel on laekumine suurem kui sundtäitmisel olevate nõuete summad. [...]“
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles MTA kohustamist kaebaja 25.12.2022 taotluse rahuldamiseks. Kaebaja hinnangul tegi MTA tasaarvestused valesti, kuna oleks pidanud laekunud summad kandma kaebaja maksukohustuste katteks MKS § 105 lõikes 6 sätestatud järjekorras.
5.MTA vaidles kaebusele vastu, jäädes eespool punktis 3 osutatud 05.01.2023 kirjas esitatud selgituste juurde ning märkides täiendavalt, et intressinõuete tasaarvestamisest välistamine ei olnud võimalik, kuna selline taotlus tulnuks esitada enne täitmise tähtpäeva, ent kaebaja esitas selle alles 22.12.2022.
6.Tallinna Halduskohus tegi 30.08.2023 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
6.1.MKS § 105 lg 6 kohaselt tasutakse või tasaarvestatakse maksukohustuslase rahalised kohustused kohustuste tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise tähtpäeva sama lõike p-des 14–16 nimetatud kohustuste (s.o intress, sunniraha ja muud kohustused) täitmise välistamist tasaarvestusest. MKS § 105 lõikes 6 märgitud „täitmise tähtpäeva“ all on seadusandja pidanud silmas tähtpäeva, millal tuli maksukohustus täita, mitte faktilist tasumise päeva. INT/06.2021 ja INT/04/2022 kohustuste täitmise tähtpäevad saabusid varem, kui kaebaja esitas taotluse intressi välistamiseks, sest eelnimetatud intressikohustused olid hõlmatud ajatamisgraafikutega, ent ajatamisgraafikute kehtetuks tunnistamise tulemusel tuleb lähtuda üldisest täitmise tähtpäevast, mis saabus enne 22.12.2022.
6.2.31.01, 12.09, ja 21.11.2022 laekumiste tasaarvestamine oli kooskõlas MKS § 105 lõikega 6 ja §-dega 128–131. MTA on oma 05.01.2023 kirjas piisavalt ja õigesti selgitanud tasaarvestamisega seonduvat. Kohus nõustub MTA selgitustega neid kordamata.
POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada või teise võimalusena saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kaebaja leiab, et halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi, märkides kohtuotsuse sissejuhatavas osas kaebajaks Balti Metsahooldus Grupp OÜ. Samuti on halduskohtu otsus kaebaja hinnangul vastuoluline ja põhjendamata, sest kuigi kohtuotsuse punktides 7 ja 8 leidis kohus, et ajatamisgraafiku tühistamise korral tuleb tasaarvestamisel lähtuda MKS § 105 lõikes 6 sätestatud üldisest järjekorrast, on ta arusaamatult ja seda põhjendamata leidnud, et MTA tegutses õiguspäraselt, kui tasaarvestas hilisemad nõuded enne kui varasemad.
8.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Esiteks, vastustaja hinnangul ei ole kohtuotsuse sissejuhatavas osas kaebaja nime valesti määramine selline viga, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Teiseks on halduskohus nõuetekohaselt ja piisavalt põhjendanud oma seisukohti ja hinnanud tõendeid. See, et halduskohus kohtuotsuses MTA põhjendusi üle ei korranud, vaid üksnes viitas neile, ei tähenda, et kohus on jätnud oma järeldused põhistamata. Apellatsioonkaebuses on vääralt leitud, nagu oleks halduskohus kohtuotsuses kinnitanud kaebaja 3(6)
3-23-327 seisukohta tasaarvestuse järjekorra osas. Vastupidi, halduskohus selgitas, et järgida tuleb tasumise kohustuse tekkimise päeva, mis maksuhalduri haldusaktidest tulenevalt ei pruugi alati kokku langeda maksuseaduses näidatud tasumise tähtajaga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kohustada Maksu- ja Tolliametit kaebaja 25.12.2022 taotluse uueks läbivaatamiseks osas, mis puudutab 12.09.2022 ja 21.11.2022 kaebaja ettemaksukontole laekunud summasid. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda vastustaja 05.01.2023 kirjas esitatud põhjendused, millega halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuse punktis 9 nõustunud, ei eraldivõetuna ega koos vastustaja poolt kohtumenetluses antud selgituste ja tõenditega mõista, miks on eelviidatud laekumised tasaarvestatud 2022. aasta aprilli intressinõudega (IN/04.2022). Vastustaja on kaebaja 25.12.2022 taotluses taotletud toimingute tegemisest keeldumisel oluliselt põhjendamiskohustust rikkunud, kuna põhjendused ei ole jälgitavad. MTA puudulike põhjendustega nõustudes on halduskohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (HKMS § 157 lg 1).
10.Õige ei ole kaebaja seisukoht, et halduskohtu otsus tuleks tühistada juba seetõttu, et kohtuotsuse sissejuhatavas osas on valesti märgitud kaebaja nimi. Tegemist on veaga kohtuotsuse vormistamisel, mis ilmselgelt ei ole mõjutanud kohtuotsuse sisu. Samuti kohtuotsuse sissejuhatavas osas märgitud kohtuotsusega lahendatava haldusasja kirjelduses on märgitud kaebaja õige nimi ning kohtuotsuse kirjeldavas osas esitatud kaebuse kokkuvõttest nähtub üheselt, kelle esitatud ja millise kaebuse on halduskohus selle kohtuotsusega lahendanud.
11.Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu põhjendustega osas, mis puudutavad kaebaja 22.12.2022 taotlust intressinõuete välistamist täitmise tasaarvestusest. Halduskohus selgitas õigesti, et MKS § 105 lg 6 kasutatud mõiste „enne täitmise tähtpäeva“ all on silmas peetud päeva, mil vastav rahaline kohustus seadusest või haldusaktist tulenevalt oleks tulnud täita, mitte päeva, mil maksukohustuslane selle kohustuse tegelikult täidab. Seega saab maksuhaldur sellise taotluse MKS § 105 lg 6 kohaselt rahuldada siis, kui see on esitatud enne vastava kohustuse (nt intressi tasumise kohustuse) täitmiseks seaduses või haldusaktis antud tähtpäeva saabumist. Halduskohus leidis õigesti, et siinsel juhul käsitletavate intresside (IN/06.2021 ja IN/04/2022) tasumise kohustus tekkis kaebajal enne 22.12.2022, mil ta esitas vastava taotluse.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus, keskendudes liigselt küsimusele, kas kaebajal oli 22.12.2022 alust taotleda intressikohustuste täitmise välistamist tasaarvestusest, jätnud tähelepanuta kaebaja keskse argumendi, milleks on see, et sõltumata MKS § 105 lõikes 6 nimetatud taotluse rahuldamata jätmisest ei olnud maksuhalduril alust katta ettemaksukontole laekunud summade arvelt IN/06.2021 ja IN/04.2022 esemeks olevaid intressikohustusi, vaid maksuhaldur oleks pidanud nende laekumiste arvelt katma varem tekkinud kohustuse ehk KMD/ 05.2021.
13.Ringkonnakohtu hinnangul saab MTA esitatud selgitusi ja tõendeid arvesse võttes pidada kaebaja seisukohta põhjendamatuks osas, mis puudutab 31.01.2022 toimunud laekumist.
14.Vaidlust ei ole selles, et 31.01.2022 laekumise näol on tegemist sundtäitmise käigus laekunud summaga. MKS § 105 lõikes 6 on sätestatud üldreegel, et maksukohustuslase ettemaksukontole teatava rahasumma laekumisel loeb maksuhaldur selle summa arvelt täidetuks maksukohustuslase rahalised kohustused nende tekkimise järjekorras. Erandiks on siiski 4(6)
3-23-327 sundtäitmise käigus laekunud summad, kuna sundtäitmise aluseks on maksuvõla tasumise nõuet ja selle tasumise tähtaega sisaldav haldusakt (MKS § 128 lg 2 p 2 ja lg 3). Maksuvõla sundtäitmisel peab maksuhaldur laekumiste üle eraldi arvestust sundtäitmise aluseks olevate dokumentide (haldusaktide) lõikes, väljastades sundtäitmisel olevate nõuete tasumiseks ka eraldi viitenumbri vastavalt rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ § 11 lõikele 4. Asjaolu, et maksukohustuse sundtäitmise lubatavuse eelduseks on maksukohustust kindlaks määrava kehtiva haldusakti olemasolu, välistab iseenesest selle, et sundtäitmise tulemusena maksukohustuslaselt sisse nõutud summa saaks arvestada mõne muu kui selle haldusaktiga kindlaks määratud kohustuse katteks, isegi kui see muu kohustus on tekkinud varem.
15.Kohustus, mida 31.01.2022 laekumise arvelt kaeti (IN/06.2021), oli kindlaks määratud 28.06.2021 intressinõude ehk haldusaktiga (dtl 69), milles anti kaebajale selle tasumiseks 10-päevane tähtaeg intressinõude saamisest arvates. Poolte vahel ei ole vaidlust, et eelviidatud intressinõue toimetati kaebajale kätte samal päeval koos maksuvõla tasumise ajatamise otsusega (dtl 58). MKS § 105 lõikest 7 tuleneb, et sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud kohustuste täitmise järjekorda ei arvestata, kui maksuhalduri haldusaktist tuleneb erinev rahalise kohustuse tasumise tähtpäev, millisel juhul võetakse tasumisel aluseks maksuhalduri haldusaktis määratud tähtpäev. Kuna vastustaja tunnistas 03.01.2022 otsusega (dtl 64) kehtetuks 28.06.2022 tehtud ajatamise otsuse, tuli seejärel IN/06.2021 tasumise tähtpäevana käsitada 28.06.2021 intressinõudes nr 133/58424 vastava intressi tasumiseks antud tähtpäeva (10 päeva intressinõude saamisest ehk 08.07.2021). Kuna eelviidatud intressinõude sundtäitmise eeldused olid täidetud, sai vastustaja alustada selle nõude osas sundtäitmist, mille käigus laekus 31.01.2022 summa 16,34 eurot. Seevastu 2021. aasta maikuu käibedeklaratsioonil kajastuva maksukohustuse (KMD/05.2021) – mille seadusest tulenev täitmise kohustus tekkis 21.06.2021 – sundtäitmisele pööramise eelduseks oleva haldusakti nr 13-11/2281 andis vastustaja alles 12.01.2022 (dtl 42), pannes kaebajale kohustuse tasuda see võlg 10 päeva jooksul. Seega isegi juhul kui MTA oleks IN/06.2021 ja KMD/05.2021 sisuks olevad nõuded täitmisele pööranud korraga, tulnuks arestitud pangakontodel mõlema nõude rahuldamiseks piisavate vahendite puudumise korral alusada täitmist intressinõudest (MKS § 128 lg 5 viimane lause), kuna sundtäitmise eelduseks oleva haldusaktiga selle nõude täitmiseks antud tähtpäev saabus varem (2021. aasta juulis) kui KMD/05.2021 puhul (2022. aasta jaanuaris).
16.Erinevalt eeltoodust ei ole vastustaja ega halduskohtu põhjendused jälgitavad osas, mis puudutab 12.09.2022 ja 21.11.2022 laekumisi. Vastustaja on nii 05.01.2023 kirjas kui ka kohtumenetluses selgitanud, et tegemist oli 12.09.2022 arestitud pangakontodelt laekunud summadega. Seejuures on vastustaja esitanud halduskohtule neli pangakonto arestimist puudutavat korraldust. Esimene neist on Swedbank AS-ile adresseeritud 12.09.2022 korraldus 13-2.7/313793 (dtl 45), millega arestiti kaebaja pangakontod 13,32 euro ulatuses 28.06.2021 dokumendist nr 13-3/58424 (st. intressinõudest, dtl 69) tuleneva kohustuse sundtäitmiseks. 06.09.2022 saldoteatisest (dtl 40) nähtub seejuures, et eelviidatud intressinõue oli täitmata 13,32 euro ulatuses. Teiseks andis vastustaja Swedbank ASile 12.09.2022 korralduse nr 13-2.7/313798 (dtl 47), mis käsitleb kaebaja pangakontode arestimist 8672,52 euro ulatuses 12.01.2022 dokumendist nr 13-11/2281 (dtl 42) tuleneva kohustuse täitmiseks. Viimati nimetatud dokumendiga (haldusaktiga) pandi kaebajale kohustus tasuda KMD/05.2020, KMD/05.2021 KMD/11.2021 summad. 06.09.2022 saldoteatisest nähtub, et eelnimetatutest olid sel kuupäeval osaliselt täitmata KMD/05.2021 (saldo 5699,41) ja KMD/11.2021 (saldo 2972,11), mille summa vastab seega eespool teisena nimetatud arestimise korraldustes nimetatud summale 8672,52 eurot. 5(6)
3-23-327 Kolmas ja neljas korraldus on adresseeritud LHV Pank AS-ile (dtl 49 ja 51) ning neis on sundtäitmise alusena viidatud samadele dokumentidele, nagu eespool esimese ja teisena nimetatud korraldustes. Erinevalt Swedbank AS-ile adresseeritud korraldustest on LHV Pank ASile adresseeritud korralduses ära toodud ka viitenumbrid (vastavalt 003246927708 ja 003246927737), mida tuleks arestitud pangakontodel olevate või sinna laekuvate summade ülekandmisel kasutada.
17.Eelmises punktis esile toodust ei nähtu, et vastustaja oleks alustanud 2022. aasta aprilli intressinõude (IN/04.2022) osas sundtäitmist. Vastustaja ei ole esitanud mistahes selgitust ega tõendit, millest saaks järeldada, et ta oleks andnud mõne haldusakti, milles kajastatud nõude täitmiseks oleks alustatud sundtäitmist, mille käigus laekus kaebaja ettemaksukontole 12.09.2002 0,35 eurot ning 21.11.2022 223,10 eurot. Vastustaja 05.01.2023 kirjas on märgitud, et „[s]eega läksid 12.09.2022 pangkontod aresti nii intressinõudele kui ka KMD/05.2021 nõuet sisaldava haldusakti osas“. Vastusest ei nähtu aga, millist intressinõuet on seal silmas peetud. Nagu eespool märgitud, siis pangakontode arestimist puuduvates korraldustes, mille vastustaja halduskohtule esitas, ei ole viidatud IN/04.2022 sisuks olevatele kohustustele, vaid üksnes kohustustele, mis tulenevad 28.06.2021 intressinõudest 13-3/58424 ning 12.01.2022 dokumendist nr 13-11/2281. Niisiis ei nähtu vastustaja esitatud selgitustest ja tõenditest, et 12.09.2022 ja 21.11.2022 laekumiste näol oleks tegemist 2022. aasta aprilli intressinõude (IN/04.2022) sundtäitmise käigus laekunud summadega.
18.Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja 05.01.2023 kirjas väljendatud keeldumine kaebaja 25.12.2022 taotluse alusel tasaarvestuse korrigeerimisest nõuetekohaselt põhjendatud. Vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata ning teha tasaarvestustes vastavad korrektuurid või nende tegemist nõuetekohaselt ja jälgitavalt põhjendada.
19.Kaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Kaebaja esitas halduskohtule taotluse mõista välja menetluskulu 200 eurot, mis koosnes 180 euro ulatuses õigusabikulust ning 20 euro suurusest riigilõivust (dtl 82). Apellatsioonkaebuse esitamisel on kaebaja tasunud 20 euro suuruse riigilõivu. Ringkonnakohtu hinnangul saab kaebuse lugeda rahuldatuks umbes kahe kolmandiku ulatuses, mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks mõista välja vastav osa haldus- ja ringkonnakohtus kantud põhjendatud kuludest 200+20x2/3=147 eurot (HKMS § 108 lg 2). Muus osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.