Reval ProTeam OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.11.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/054669-29 ja 04.02.2022 vaideotsuse nr 6-1/5076-4 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Reval ProTeam OÜ, esindaja v-adv Madis Uusorg Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Reval ProTeam OÜ ning Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 19.02.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus ning a. tühistada haldusasjas nr 3-22-566 tehtud Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 otsuse resolutsiooni punkt 1 osas, milles halduskohus tühistas Maksu- ja Tolliameti 25.11.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/054669-29 osas, millega suurendati Reval ProTeam OÜ tulumaksukohustust 3283,15 euro võrra seoses OFS Outsourcing 01.08.2019 arve nr 0006-2019, Air Baltic Corporation AS 06.09.2019 arve nr 1912075788, Air Baltic Corporation AS 10.09.2019 arve nr 184829, Rannahotell 13.09.2019 broneeringu nr 38313957561 ja Expedia Travel 13.09.2019 arve nr 7474492337565 alusel tehtud väljamaksetega ning vastavas osas Maksu- ja Tolliameti 04.02.2022 vaideotsuse nr 6-1/5076-4; b. teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta selles osas Reval ProTeam OÜ kaebus rahuldamata;
3-22-566 c. tühistada haldusasjas nr 3-22-566 tehtud Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 otsuse resolutsiooni punkt 3 ning teha selles osas uus otsus, millega mõista Maksu- ja Tolliametilt Reval ProTeam OÜ kasuks välja menetluskulu 2240 eurot.
2.Muus osas jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta Reval ProTeam OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
19.05.2025
Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 16.07.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/054669-29 (vaidlustatud maksuotsus), millega suurendas 2019. aasta septembri ja 2020. aasta septembri vaheliste maksustamisperioodide kaebaja käibemaksu- ja tulumaksukohustust kokku 47 080,75 euro võrra, tuginedes tugines kokkuvõttes alljärgnevatele asjaoludele ja põhjendustele.
1.1.Kaebaja esitas Iirimaa, Madalmaade ja Belgia äriühingutele neli arvet, millest kolme esemeks oli sperma müük ja ühe esemeks hobuse koolitamine. Arvete alusel laekus kaebajale 52 230 eurot ning arvetele oli märgitud käibemaksumäär 0%. Kuna kaebaja ei esitanud tõendeid kauba ja teenuse Eestist väljaviimise kohta, on tegemist 20% käibemaksumääraga maksustatava käibega, millelt kaebajal tuleb tasuda käibemaks 10 446 eurot.
1.2.Kaebaja arvestas 8287,20 eurot sisendkäibemaksu kolmele Eesti advokaadibüroolt õigusabiteenuse eest saadud 11 arve alusel, ent ei tõendanud, et arvetel kajastatud õigusabiteenus oli seotud kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja seletuse kohaselt oli 10 arve esemeks õigusabi seoses kaebaja SEB Panga kontole laekunud 500 000 euro arestimisega rahapesukahtluse tõttu. Kõnealuse summa kaebaja pangakontole laekumisel polnud seost kaebaja ettevõtlusega – hobust, kelle müügi eest see summa väidetavalt kaebaja pangakontole laekus, ei ole kaebajal kunagi olnud ja ta ei saanud hobust müüa. Kuna pangakontol oleva summa külmutamine ei olnud seotud kaebaja ettevõtlusega, siis ei olnud 2(14)
3-22-566 seda ka vahendite külmutamist puudutav õigusabiteenus. Üks arve puudutas kaebaja väitel Itaalias toimunud kohtuasja. See kohtuasi ei olnud seotud kaebaja, vaid KV tegevusega. Seega tuleb kaebajal tasuda täiendavalt käibemaksu 8287,20 eurot.
1.3.Kaebaja kajastas käibemaksuarvestuses kauba ühendusesisest soetust summas 71 103,41, ent ei tõendanud vastavate kaupade ja teenuste Eestisse jõudmist ja nende kasutamist oma ettevõtluses. Ühendusesisese soetuse andmete korrigeerimine kaebaja maksuarvestuses ei too siiski kaasa maksukohustuse suurenemist.
1.4.Kaebaja tegi OFS Outsourcing’ile, Air Baltic Corporation’ile, Rannahotellile ja Expedia Travelile kokku 13 132,58 euro ulatuses väljamakseid, mille kohta puuduvad nõuetekohased raamatupidamisdokumendid ning millelt kuulub tasumisele tulumaks 3283,15 eurot.
1.5.Kaebaja tegi väljamakseid KUle, Haakla OÜ-le, Gestüt Eichenhain GmhH-le ja MTM-Medical Technology Management OÜ-le kogusummas 100 255,57 eurot, kajastades neid oma pearaamatus kas antud laenudena või saadud laenude tagasimaksetena, ent väljamaksete kohta puudusid nõuetekohased alusdokumendid, mistõttu kuuluvad need maksustamisele tulumaksuga summas 25 063,90 eurot.
2.Kaebaja esitas vaidlustatud maksuotsusele vaide, millele lisas hulga tõendeid. MTA jättis vaide rahuldamata 04.02.2022 vaideotsusega nr 6-1/5076-4 (vaideotsus), märkides samas, et jätab vaidele lisatud tõenditele hinnangu andmata, kuna kaebaja jättis asjaomased tõendid varem esitamata tahtlusest või hooletusest, mistõttu ei saa neid tõendeid maksukohustuse vähendamiseks arvesse võtta lähtudes maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg 1 punktist 2.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustatud maksuotsuse ja vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja põhjendused, milles ta viitas juba vaides esitatutele, olid kokkuvõttes järgmised.
3.1.Eespool punktis 1.1. osutatud sperma transporti Eestist välja kinnitab LB kinnitus spermakõrte vastuvõtmise kohta 5. oktoobril 2019. Seega tekkis kaebajal Eestis käive, mis kuulub maksustamisele 0%-lise käibemaksumääraga vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 3 punktile 2. Hobuse treenimise osas selgitas kaebaja 23.03.2021 e-kirjas, et treenitav hobune kuulus Madalmaade äriühingule ES Equestrian Team Holding BV – tegemist Eestis tekkinud käibega, mis maksustatakse 0%-lise maksumääraga vastavalt KMS § 15 lg 4 punktile 1.
3.2.Eespool punktis 1.2. osutatud õigusabiteenused soetati kaebaja maksustatava käibe tarbeks. Kaebaja pangakontole laekus 500 000 eurot hobuse müügilepingu ja väljastatud arve alusel. Hobuse ostja on kinnitanud hobuse ostu eest raha üle kandmist. Kaebaja omandas asjaomase hobuse vahetustehinguga Accounts Receivable Acquisitions S.A.L-ilt, võõrandades viimasele kolm hobust. Kaebaja ei kajastanud hobuse müügitehingut oma raamatupidamises, sest müügitehinguga seonduv olukord hõlmas mitmeid õigusvaidlusi. Õigusabiteenuse eesmärk oli kaebaja arvelduskontole laekunud rahaliste vahendite aresti alt vabastamine. Itaalias toimunud õigusvaidlus puudutas müügitehingut, mille pooleks oli kaebaja, mistõttu oli selle vaidlusega seotud õigusabikulu seotud kaebaja ettevõtluse ja maksustatava käibe tekkimisega.
3.3.Kõik kaebaja poolt ühendusesiseselt soetatud kaubad ja teenused on olnud vajalikud kaebaja ettevõtluseks ja maksustava käibe genereerimiseks. Kaupade ja teenuste eest on 3(14)
3-22-566 tasunud isikud, kellega on kaebaja varasemalt sõlminud laenulepingud. Kaupade ja teenuste eest esitatud arvete tasumisega on laenulepingu pooled tasaarveldanud laenulepingust tulenevaid kohustusi, milline tegevus on õiguspärane.
3.4.OFS Outsourcing’ile tehti väljamakse 03.06.2019 sõlmitud lepingu alusel, mille kohaselt nõustus viimane arendama tarkvara, mis otseselt seondus kaebaja ettevõtlusega. Tarkvara on valminud ja kasutusele võetud. Air Baltic Corporation’ie, Rannahotellile ja Expedia Travelile tehtud väljamaksed olid seotud kaebajale veterinaarteenuseid osutanud TL ning VL lennupiletite ja majutusega. Nende isikute Eestis viibimist kinnitab videosalvestus, röntgenaparaadi transpordi arve ning röntgenpildid kaebajale kuuluvatest hobustest.
3.5.Eespool punktis 1.5. osutatud väljamaksetega seoses esitas kaebaja MTA-le laenulepingud KVga, Fort Holding OÜga, Haakla OÜga, BW’iga, PMga ning LBga. Kellelegi ei saa ette heita laenulepingute täitmist selliselt, et laenu tagasimaksmise nõue tasaarveldatakse laenusaaja poolt laenuandja kohustuste täitmisega kolmandatele isikutele. Kaebaja esitas vaide lisana tabeli enda ja teise poole vahelise laenukohustuse tasaarvestamise kohta.
3.6.Vaideotsus on õigusvastane, kuna MTA on rikkunud uurimiskohustust, ei ole tõendeid hinnanud ega vaides esitatud väiteid sisuliselt käsitlenud.
4.Vastustaja vaidles kaebusele vastu, leides, et maksuotsus on põhjendatud. Vastustaja osutas sellele, et kaebaja rikkus maksumenetluses kaasaaitamiskohustust ning esitas MTA-le teavet vaid osaliselt. Vaidemenetluse käigus ei pidanud MTA asuma ise täiendavalt tõendeid koguma, kuna tõendamiskohustus oli MKS § 150 lg 1 kohaselt üle läinud kaebajale ning täiendavate tõendite esitamisel pidi kaebaja arvestama MKS § 101 lg 1 punktist 2 tulenevate piirangutega. Vaideotsuses on kaebaja väiteid ja argumente piisavalt käsitletud. Kaebaja selgitused on ajas muutunud. Kui maksukohustuslane jätab maksumenetluses teabe ja dokumendid kaasaaitamiskohustust rikkudes esitamata, ei saa ta eeldada, et vaideorgan või kohus hilinenult esitatud selgitusi või tõendeid arvesse võtaks.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 28.04.2023 otsusega kaebuse osaliselt, tühistas vaidlustatud maksuotsuse osas, millega a) suurendati kaebaja käibemaksukohustust seoses eespool punktis 1.1. nimetatud hobuse treenimise teenusega; b) vähendati sisendkäibemaksu eespool punktis 1.2. nimetatud õigusabiteenuse arvetel näidatud käibemaksu võrra; c) suurendati tulumaksukohustust seoses eespool punktid 1.4 nimetatud väljamaksetega. Halduskohus tühistas vastavas osas ka vaideotsuse. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Viimaks mõistis halduskohus MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulu 2500 eurot. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
5.1.MTA leidis õigesti, et spermakõrte müügist ei tekkinud ühendusesisest käivet, kuna puuduvad dokumentaalsed tõendid, mis kinnitaksid usaldusväärselt selle kauba Eestisse saabumist, Eestis hoiustamist ja Eestist väljaviimist. Kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud LB kinnitus ei ole selliseks usaldusväärseks tõendiks, mis muude kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentide puudumisel tõendaks kauba müüki teistesse 4(14)
3-22-566 liikmesriikidesse. MTA järeldust toetab ka see, et kaebaja ei esitanud VD aruandeid ega deklareerinud KMD-del nullprotsendilist käivet ning kajastas asjaomaseid müügiarveid oma raamatupidamises kui teenuse müüki Eestis. Ka kaebaja tehingupartnerid ei deklareerinud neid tehinguid kauba Eestist soetamisena.
5.2.MTA leidis vääralt, et hobuse treenimise teenuse näol oli tegemist Eestis toimunud käibega. Kuna teenuse saajaks oli Madalmaade äriühing, siis KMS § 10 lg 4 punktist 9 tulenevalt ei olnud käibe tekkimise koht Eesti. Erinevalt kauba müügist teise liikmesriigi ettevõttele ei nõua seadus teenuse ühendusesisese käibe puhul selle Eestist väljaviimise tõendamist. Asjaolu, kas hobune asus arvel kajastatud teenuse osutamisel Eestis või Saksamaal, ei oma maksustamise seisukohast tähtsust.
5.3.Eespool punktis 1.2. osutatud kümme õigusabiteenuse arvet on seotud kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja soetas kõnealustel õigusabiarvetel kajastatud teenuseid eesmärgiga vabastada tema pangakontol olevad vahendid, millele juurdepääs oli esmalt piiratud RAB 26.09.2019 ettekirjutuse alusel (mille kaebaja halduskohtus vaidlustas) ning hiljem kriminaalasjas nr 119-10005 tehtud Harju Maakohtu 23.12.2019 määruse alusel. Pärast 500 000 euro suuruse summa aresti alt vabastamist kanti sellest 499 997,95 eurot üle kohtutäiturile, kes täitis tsiviilasjas nr 2-20-12850 tehtud Pärnu Maakohtu otsust, millega oli kaebajalt Bigram Lien Service Inc kasuks välja mõistetud kokku 856 175,07 eurot.
5.4.Kaebaja maksustatava käibega oli seotud ka õigusabikulu, mis puudutas n-ö Itaalia kohtuasja. Cremona kohtu 24.02.2020 ajutisest kohtumäärusest nr 178/2020 nähtuvalt oli Itaalia kohtuasjas vaidluse esemeks Ühendkuningriigi äriühingu Hoddington Equine Ltd poolt kaebaja vastu esitatud nõue, mis puudutas nendevahelise müügilepingu esemeks oleva külmutatud sperma üleandmist. Kuivõrd kohtuvaidluse ese ning tulemus mõjutasid kaebaja poolt tehtud müügitehingut, siis seondub selleks vaidluseks sisse ostetud õigusteenus otseselt kaebaja ettevõtlusega.
5.5.MTA leidis vaidlusaluse maksuotsuse punktides 2.3 ja 3.3, kontrolliakti punktis 1.3 ja vaideotsuse punktis 25 esitatud põhjendustel õigesti, et kaebajal puudus õigus deklareerida perioodi septemberdetsember 2019 KMD-del kaupade ja teenuste ühendusesisest soetust summas 71 103,41 eurot.
5.6.OFS Outsourcing arve alusel tehtud väljamakse oli seotud kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja selgitused ja vaidemenetluses esitatud 03.06.2019 leping ja väljavõte tarkvarasüsteemist kinnitavad arvel nimetatud tarkvarasüsteemi olemasolu/saamist. Kaebaja põhitegevus seondub sporthobuste müügi ja vahendamisega, samuti hobuste koolitamise, aretamise ja võistlusspordiga. Maksuhaldur ei ole kaebaja poolt esitatud täiendavatele tõenditele sisulisi vastuväiteid esitanud.
5(14)
3-22-566
5.7.TL ning VL lennupiletite ja majutusega seotud kulude eest tehtud väljamaksed olid seotud kaebaja maksustatava käibega. Kaebaja on selgitanud, et eelnimetatud isikud on veterinaarid, kes käisid Eestis kaebaja hobustest röntgenülesvõtteid tegemas ja hobuseid üle vaatamas. Veterinaaride tegevust Eestis kinnitavad vaide lisadena esitatud videosalvestis, arve röntgenaparaadi transpordi eest Hollandist Eestisse ning röntgenpildid kaebajale kuuluvatest hobustest.
5.8.MTA leidis õigesti, et kaebaja tegi 100 255,57 euro ulatuses väljamakseid näilike laenulepingute alusel, millega on varjatud rahaliste vahendite maksuvabalt äriühingust väljaviimist muudel eesmärkidel. Maksuhaldur on õigesti asunud seisukohale, et kaebajal puuduvad nimetatud väljamaksete aluseks olevad nõuetekohased dokumendid.
6.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohutu otsuse osas, milles halduskohus kaebuse rahuldamata jättis ning teha selles osas uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
6.1.Halduskohus leidis vääralt, et tõendatud ei ole spermakõrte transport Eestist teistesse liikmesriikidesse. LB kinnitus koosmõjus asjaoluga, et kauba saajad on kauba eest tasunud, kinnitab, et ostjad, kes korraldasid transpordi ise, on kauba kätte saanud.
6.2.Halduskohtu otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud osas, mis puudutab kaebaja poolt teenuste ühendusesisest soetamist – halduskohus ei seadnud kahtluse alla ühendusesiseselt soetatud teenuste eest tasumist ega seda, et neid teenuseid on kaebajale osutatud. Kohus on jätnud rahuldamata kaebuse ühendusesiseste soetuste osas kogu ulatuses ilma sisuliste põhjendusteta olukorras, kus kaebaja esitas kohtule tõendid soetatud teenuste kohta ja kus pole vaidlust selles, et kaebaja tegutses hobusekasvatuse alal ja sellised teenused olid tema tegevuses igapäevaselt vajalikud.
6.3.Halduskohus ei ole nõuetekohaselt põhjendanud, miks ta leiab, et kaebaja poolt kolmandate isikute eest tasutud kulude osas ei ole kaebajal nende isikute vastu vastavate summade tagastamise nõudeid. Väljamaksete kohta on TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses algdokumentideks laenu- ja krediidilepingud, mille kaebaja esitas koos eriarvamusega. Lisaks esitas kaebaja 3.02.2021 e-kirjaga pearaamatu väljavõtete ning 2021. aasta oktoobris ja novembris pangakontode väljavõtted koos selgitustega, millised maksed ja kellele ning milliste lepingute alusel tasuti. Täiendavad sellekohased selgitused esitas kaebaja vaides. Isegi kui kaebaja poolt tehtud maksed teiste isikute eest (Gestüt Eichenhain GmbH, MTMMedical Technology Management OÜ, Fort Holding OÜ, Haakla OÜ, KV) ei ole käsitletavad kaebaja kohustuste täitmisena nende ees, ei ole ometi vaidlust selles, et kaebaja on need maksed Gestüt Eichenhain GmbH, Fort Holding OÜ ning Haakla OÜ eest nende palvel teinud ning mainitud isikutel on kohustus need summad kaebajale tagastada. Kulud, mille eest kaebaja tasus, ei olnud kaebaja enda kulud, mistõttu ei saa kaebajal olla nende kulude kohta algdokumente.
6(14)
3-22-566
6.4.Halduskohus on vääralt leidnud, et MTA ei pidanud vaideotsuses kõiki asjaolusid ja tõendeid hindama.
7.Vastustaja vaidles kaebaja apellatsioonkaebusele maksuotsuses ja halduskohtus esitatud seisukohtade juurde.
vastu,
jäädes
kokkuvõttes
8.Vastustaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada osas, milles halduskohus kaebuse rahuldas ning teha uus otsus, millega jätta kaebus ka selles osas rahuldamata. Vastustaja apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
8.1.Halduskohus oleks kooskõlas MKS § 102 lg 1 punktiga 2 pidanud kaebuse läbi vaatamisel jätma tähelepanuta kaebaja poolt koos vaidega esitatud tõendid. MTA ei pidanud neid tõendeid arvesse võtma vaide läbi vaatamisel, kuna kaebaja jättis kaasaaitamiskohustust rikkudes need maksumenetluses õigeaegselt esitamata.
8.2.Halduskohus leidis vääralt, et Equestrian Team Holding BV-le hobuse treenimise teenuse osutamine kuulub maksustamisele 0% käibemaksumääraga. Halduskohus ei täpsustanud, kus kaebaja asjaomast teenust osutas. Väitmaks, et teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, peab kaebaja tõendama teenuse osutamist välisriigis, ent kaebaja ei ole seda teinud.
8.3.Advokaadibüroode arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamisega seoses on halduskohus jätnud tähelepanuta, et Advokaadibüroo TGS Legal 25.02.2020 arve nr 200257 kajastab teenuseid alates 2019. aasta jaanuarist, mil n-ö rahapesu teema ei olnud veel aktuaalne. Arve on üldsõnaline ning esitatud aasta aega hiljem, mis kokkuvõttes ei kinnita, et tegemist oleks olnud õigusabiteenusega, mis seondus RAB algatatud menetlusega. Lisaks sellele kinnitab Harju Maakohtu 23.12.2019 määrus kriminaalasjas 1-19-10005, mille halduskohus 10.04.2023 määrusega toimikusse võttis, et kaebajal ei olnud hobust, keda müüa ning tegemist oli ainult rahaliste vahendite liigutamisega. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu MTA seisukohaga, et kaebajal ei olnud hobust.
8.4.Itaalia kohtuasjaga seoses jättis halduskohus arvesse võtmata eelmises punktis osutatud Harju Maakohtu määruses kajastatud MK selgituse, et kaebaja tegevus sõltus ainult KVst. Itaalia kohtuvaidus ei olnud seotud kaebaja tegevusega ning kaebaja ei teinud midagi selle kohtuvaidluse vältimiseks. Kohtuvaidluse põhjustas KV tegevus, mille tõttu pidi kaebaja klient kohtusse pöörduma.
8.5.Halduskohus on vääralt hinnanud OFS Outsourcing’u arvet. Esiteks võttis halduskohus lubamatult arvesse koos vaidega esitatud tõendeid. Teiseks, vaidlusalusel arvel ei ole näidatud teenuse osutamise perioodi ning on kajastatud kogus „1“. Vaidega koos esitatud leping ei ole usaldusväärne.
8.6.Halduskohus leidis põhjendamatult, et TL ning VL lennupiletite ja hotellis majutamisega seotud kulud on seotud kaebaja ettevõtlusega. Nimetatud isikud ei olnud kaebaja töötajad ning vastavad kulusid ei ole kaebaja ka edasi müünud ega ole selgitanud, miks oli vaja selliseid kulusid teha.
8.7.Halduskohus on menetluskulusid välja mõistes põhjendamatult võtnud arvesse Ellex Raidla advokaadibüroo arve nr 216078, mis puudutab vaidemenetluse kulusid ning lugenud põhjendatu menetluskuluks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu. Seda
7(14)
3-22-566 silmas pidades oleks halduskohus ka kaebuse osalise rahuldamise korral pidanud kaeba kasuks välja mõistma menetluskulu 1600, mitte 2500 eurot.
9.Kaebaja vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu, leides, et halduskohtu otsus on vastavas osas seaduslik ja põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastustaja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks halduskohus tohtinud asjaolude tuvastamisel arvesse võtta kaebaja vaidele lisatud tõendeid, kuna MTA leidis vaideotsuses õigesti, et nimetatud tõendid jättis kaebaja kas tahtlusest või hooletusest kaasaaitamiskohustust rikkudes maksuhaldurile õigeaegselt esitamata. Seega ei saa maksuhaldurile ette heita nende tõenditega arvestamata jätmist maksustamise aluseks olevate asjaolude välja selgitamisel. Kaebaja maksukohustuse vähendamine neile tõenditele ja neist nähtuvatele asjaoludele tuginedes on MKS § 102 lg 1 punkti 2 kohaselt välistatud. Seetõttu tuleb põhjendamatuks pidada halduskohtu järeldust, et kaebaja on nõuetekohaste raamatupidamisdokumentidega tõendanud maksuotsuse punktis 2.4. nimetatud väljamaksete seotuse oma ettevõtlusega. Muus osas jääb halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kaebaja apellatsioonkaebust (I) ning seejärel vastustaja oma (II), jagades viimaks menetluskulud (III). I
11.Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja 2019. aasta septembrikuu müügiarvetel nr 00134, 00136 ja 00138 kajastatud sperma müüki Iirimaa, Madalmaade ja Belgia ettevõtjatele ei ole alust käsitada kauba ühendusesisese käibena, kuna kaebaja ei tõendanud kauba toimetamist Eestist teise liikmesriiki. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses tõenditele antud hinnanguga ning kaebaja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Selleks, et kauba võõrandamine oleks käsitatav ühendusesisese käibena KMS § 7 lg 1 tähenduses ning rakendada tehingule nullprotsendilist käibemaksumäära KMS § 15 lg 3 punktile 2 alusel, peab olema tõendatud kauba reaalne toimetamine teise liikmesriiki. Apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolu, et kauba ostjateks olevad teiste liikmesriikide ettevõtjad on kinnitanud kauba kättesaamist, ei kinnita kuidagi, et kaup on toimetatud teistesse liikmesriikidesse. Siinkohal ei ole oluline, kuidas korraldatakse või kelle vastutusel toimub kauba transport, küll on aga peab Eesti maksukohustuslasest müüja esitama tõendid, mis kinnitab kauba reaalselt toimetamist teise liikmesriiki. Siinsel juhul kaebaja selliseid tõendeid maksuhaldurile ei esitanud. Mis puudutab kaebaja apellatsioonkaebuses osutatud LBi allkirja kandvat kinnituskirja, siis esiteks tõdeb ringkonnakohus, et selle alles vaidemenetluses esitatud tõendiga ei saanud vastustaja maksuotsuse tegemisel arvestada ning vaide või kaebuse rahuldamine sellele tõendile tuginedes oleks MKS § 102 lg 1 punkti 2 kohaselt välistatud, kuna ilmselgelt ei olnud kaebajal mingisugust takistust selle esitamiseks enne maksuotsuse tegemist. Selle tõendi esitamata jätmine on käsitatav kaebaja tahtlusest või hooletusest tingitud kaasaaitamiskohustuse rikkumisena. Tegemist ei ole tõendiga, mis sai kaebajale kättesaadavaks või mille asjassepuutuvas ilmnes kaebajale alles pärast maksuotsuse tegemist. Lisaks tuleb sedastada, et kõnealune tõend ei sisalda mistahes tõendusteavet spermakõrte Eestist teise liikmesriiki toimetamise kohta. Selles dokumendis kinnitab LB 8(14)
3-22-566 üksnes, et ta on asjaomased spermakõrred vastu võtnud nende edasitoimetamiseks või üleandmiseks (ingl. k. for delivery). Ka pelgalt asjaolust, et ostjaks on teise liikmesriigi äriühing, kes on kauba eest tasunud, ei saa teha järeldust, et kaup on toimetatud ostja päritoluliikmesriiki, kuna ostja võis kauba edasi võõrandada või seda kasutada ka Eestis. Seega LB allkirja kandva tõendi osa ei oleks ka selle tõendi lubatavuse korral küsimus mitte selle ebausaldusväärsuses, vaid selles, et tõendist ei nähtu asjaolusid, mida kaebaja sellega tõendad soovib ehk kauba reaalset ja füüsilist jõudmist teise liikmesriiki. See, mis põhjustel jättis kaebaja esitamata VD aruande või miks ta kajastas spermakõrte müüki oma raamatupidamisarvestuses kauba müügina Eestis, samuti see, miks arvete adressaadid ei ole deklareerinud ühendusesisesest soetust, on kõrvalise tähtsusega asjaolud. Vastustaja ja halduskohus on neid ka sellistena käsitanud, tõdedes õigesti, et kõrvuti peamise asjaoluga, ehk kauba Eetsist teise liikmesriiki toimetamise fakti kinnitavate tõendite puudumisega, veenavad need asjaolud täiendavalt selles, et mingisugust kauba teise liikmesriiki toimetamist aset ei leidnud.
12.Mis puudutab kaebaja apellatsioonkaebuse etteheiteid halduskohtu otsusele osas, milles halduskohus nõustus maksuotsuses võetud seisukohaga, et kaebaja maksuarvestuses kajastatud 71 103,41 euro suurust kaupade ja teenuste ühendusesisest soetamist ei ole toimunud, siis piisab, kui tõdeda, et need etteheited on maksuotsuse tühistamise nõude seisukohast tulemusetud, kuna sellest, kas kaebaja kajastas maksuotsuse punktis 2.3. käsitletud ühendusesisest soetust õigesti või mitte, ei sõltu maksuotsusega kaebajale pandud täiendava maksu tasumise kohustus mitte kuidagi. Isegi kui leida, et maksuhalduri seisukoht selles osas ei ole õige, ei mõjutaks see vaidlustatud maksuotsusega määratud maksusummat. Maksuotsuse näol on MKS§ 92 lg 1 punktidest 2 ja 3 ning § 95 lõikest 1 tulenevalt tegemist haldusaktiga, millega määratakse tasumisele kuuluv maksusumma. Maksuotsuse põhjendavas osas esitatud arutluskäik, millest maksuotsusega määratud maksusumma ei muutu, on iseenesest ainetu, ent ei riku kuidagi kaebaja õigusi. Seda, kas maksuotsuses käsitletud kaupade ja teenuste ühendusesisene soetus leidis aset või mitte või kas kaebaja deklareeris selle õigesti, on põhjust kohtumenetluses analüüsida siis, kui maksuhaldur on neis põhjendustes tuvastatud asjaolude alusel muutnud maksuotsuse adressaadi poolt tasumisele kuuluva maksusumma suurust. Siinsel juhul on maksuotsusega suurendatud kaebaja maksukohustust kokku 47 080,75 euro võrra, millest 10 446+8287,70 eurot moodustab käibemaks ning ülejäänud osa tulumaks ettevõtlusega mitte seotud väljamaksetelt. Vaidlustatud maksuotsusest ei nähtu, et selle punktis 2.3. käsitletud asjaolud, mis puudutavad kaebaja esitatud maksudeklaratsioonides kaupade ja teenuste ühendusesisese soetuse deklareerimist, oleks mistahes moel seotud täiendavalt määratud maksusummadega.
13.Põhjendamatud on kaebaja etteheited, mis puudutavad halduskohtu otsuse punktis 11 ning vaidlustatud maksuotsuse punktis 2.5 tehtud järeldusi seoses väidetavate laenutehingutega seotud väljamaksete maksustamist tulumaksuga. Halduskohus on oma otsuse põhjenduste punktis 11 nõustunud maksuotsuse põhjendustega ehk kokkuvõttes nõustunud maksuhalduri seisukohaga, et kaebajal puudusid nõuetekohased raamatupidamisdokumendid väljamaksete kohta, mis tehti KUle (371,22 eurot), Haakla OÜ-le (4009,90 eurot), Gestüt Eichenhaim GmbH-le (86 635,87 eurot) ja MTM-Medical Technology Management OÜ-le (9292,58 eurot). Sarnaselt halduskohtuga nõustub ringkonnakohus maksuotsuses võetud seisukohaga, et raamatupidamisdokumendid, mille kaebaja maksuhaldurile esitas, sh eriarvamusele lisatud laenulepingud, ning kaebaja antud selgitused ei võimalda veenduda selles, mille eest või millisel alusel on kaebaja teinud 9(14)
3-22-566 maksuotsuses käsitletud väljamakseid vastavalt KUle, Haakla OÜ-le, Gestüt Eichenhainile ja MTM-Medical Technology Management OÜ -le. Maksuotsuses on nõuetekohaselt ja piisavalt põhjendatud, miks ei ole kaebaja tehtud väljamakseid võimalik selgelt seostada asjaomaste laenulepingutega ehk veenduda selles, et väljamaksed on tehtud just kaebaja osutatud lepingute alusel. Kaebajal on õigus, et laenu andmine, sealhulgas selliselt, et laenuandja tasub laenusaaja tehingupartnerite poolt laenusaajale väljastatud arveid, on iseenesest õiguspärane. Vastupidisele seisukohale ei ole asunud ka maksuhaldur. Küll aga tuleneb tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lõikest 1 ja lõike punktist 3, et igasuguse väljamakse kohta peavad maksukohustuslasel olema – ja ta peab kontrollimenetluses maksuhaldurile esitama – selle väljamakse majanduslikku sisu üheselt ja jälgitavalt selgitavad raamatupidamisdokumendid, mille põhjal on võimalik veenduda, et tegemist on ettevõtlusega seotud kuluga. See omakorda eeldab, et väljamakse on üheselt ja mõistliku kahtluseta seostatav konkreetse majandustehinguga. Mida keerukamad ja/või mida enamaid etappe hõlmavad on majandustehingud, seda hoolikam peab maksukohustuslane olema nende dokumenteerimisel ja nende raames tehtud toimingute jälgitavuse tagamisel. Selleks, et konkreetne väljamakse oleks seostatav mõne sellise laenulepinguga, nagu need, mille kaebaja esitas koos eriarvamusega, peab muudest dokumentidest üheselt nähtuma, et väljamakse on tehtud just selle lepingu alusel. Mis puudutab laenu andmist selliselt, et laenuandja täidab kolmanda isiku ees laenusaaja eest mõne rahalise kohustuse, siis iseenesest on kaebajal õigus, et laenusaaja ja kolmanda isiku vahelisi suhteid kajastavad dokumendid ei ole laenuandja raamatupidamisdokumentideks ning neid ei pea laenuandjal olema, küll aga peavad laenuandjal olema dokumendid, mille põhjal saab veenduda, et laenusaaja on andnud laenuandjale konkreetselt korralduse väljastada teatav laenusumma ehk tasuda mingi laenusaaja rahaline kohustus. Mingisugust sellist arvestust kaebaja maksuhaldurile siinses asjas esitanud ei ole. Raamatupidamise ja maksuarvestuse pidamine on maksukohustuslase ülesanne. Olukorras, kus maksuhaldur tuvastab väljamakse tegemise fakti ning maksukohustuslane ei suuda jälgitavalt ja veenvalt selgitada selle väljamakse seotust oma ettevõtlusega, võib maksuhaldur asuda seisukohale, et tegemist on ettevõtlusega mitte seotud väljamaksega. Eeltoodu tõttu on halduskohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 11 kokkuvõttes õigesti nõustunud maksuotsuse punktides 2.5 ja 3.5. esitatud põhjendustega.
14.Kaeabaja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei anna alust selles esitatud etteheited seoses vaide läbivaatamisega. Vaideotsus eraldiseisvalt kaebaja õigusi ei riku. II
15.Halduskohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse põhjendava osa punktis 7.2. õigesti, et kaebaja 22.11.2019 arvel nr 00144 kajastatud teenuste näol oli tegemist teenuse ühendusesisese käibega. Maksuotsuse tühistamine vastavas osas oli seega põhjendatud. Vaidlust ei ole selles, et eelnimetatud arve esemeks on teenuste osutamine ega selles, et teenuse saajaks ja arve adressaadiks on Madalmaades maksukohustuslasena registreeritud isik. Halduskohus on õigesti kohaldanud KMS § 15 lg 4 punkti 1 ja § 10 lg 4 punkti 9, leides et eelviidatud arvel nimetatud teenuste käibe tekkimise koht ei ole Eesti, mistõttu kuulub see maksustamisele nullprotsendise käibemaksumääraga. Põhjendamatu on MTA seisukoht, et teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud isikule teenuse osutamise korral on nullprotsendilise käibemaksumäära kohaldamise eelduseks teenuse Eestist välja viimine. Nullprotsendilise maksumäära kohaldamise eeldusena on selline nõue ette nähtud kauba puhul vastavalt KMS § 15 lg 3 punktile 2 ja § 7 lg 1 punktile 1, mitte aga teenuse puhul. 10(14)
3-22-566 Seega leidis halduskohus õigesti, et tähtsust pole sellel, kas hobune, kelle eest hoolitsemist ja kelle treenimist 22.11.2019 arvel nimetatud teenused puudutavad, oli Eestis või mõnes muus liikmesriigis. Oluline on üksnes, et teenuse saajaks oli teises liikmesriigis registreeritud maksukohustuslane. Selles kontekstis on põhjendamatu MTA apellatsioonkaebuses esitatud etteheide, et halduskohus ei ole kohtuotsuses täpsustanud, kus kaebaja tegelikult teenust osutas. Põhjendamatu on ka etteheide, et halduskohus ei ole sisuliselt põhjendanud, miks teenuse osutamist välisriigis ei ole vaja tõendada. Halduskohus on asjassepuutuvatele õigusnormidele osutades piisavalt põhjendanud, et nullprotsendilise maksumäära kohaldamiseks piisas sellest, et teenuse saajaks oli teise liikmesriigi maksukohustuslane ilma, et seadus nõuaks selle tõendatust, et asjaomane hobune asus teenuse osutamise ajal välisriigis ja/või et teenuse sisuks olevad töised sooritused leidsid aset välisriigis.
16.Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohtadega, mis puudutavad sisendkäibemaksu mahaarvamist õigusabiteenuse arvete alusel. Kontrolliaktist nähtuvalt selgitas kaebaja, et neil arvetel kajastatud õigusabiteenused soetati esiteks selleks, et kaitsta oma õigusi seoses Rahapesu Andmebüroo (RAB) tegevusega, mis seisnes kaebaja pangakonto käsutamise piiramises. Ringkonnakohus nõustub kokkuvõttes halduskohtu järeldusega, õigusabikulu arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse seisukohast on kõrvalise tähtsusega see, kas hobuse müügitehing, millest kaebaja pangakontole laekunud summa käsutamist RAB piiras, tegelikult toimus, sh kas kaebajal oli hobune, keda müüa. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kõnealustel õigusabiteenuse arvetel kajastatud teenuseid ei ole kaebaja ka ise seostanud hobuse müügitehinguga, vaid kaebaja pangakontol oleva summa käsutamise piiramisega RAB haldusaktide alusel. Selles, et asjaomane summa oli kaebaja pangakontol ja et RAB selle käsutamist 26.09.2019 ja 25.10.2019 haldusaktidega piiras, samuti selles, et Harju Maakohus 23.12.2019 määrusega kaebaja pangakontol oleva summa arestis, ei ole vaidlust. Õigusabiteenust, mille sisuks on ettevõtja nõustamine ja esindamine eesmärgiga saada tagasi ettevõtja pangakontol oleva raha käsutamise õigus, mida avalik-õiguslike meetmetega on piiratud, saab käsitada ettevõtlusega seotud õigusabiteenusena, olenemata sellest, mis asjaoludel kõnealune rahasumma ettevõtja pangakontole laekus. Halduskohus on ka õigesti leidnud, et pärast asjaomase summa suhtes seatud käsutuspiirangute lõppemist kasutas kaebaja seda summat oma ettevõtluses, kuna selle summa arvelt täitis kohtutäitur täitemenetluses kaebajalt tsiviilasjas nr 2-20-12850 Pärnu Maakohtu 29.10.2020 otsusega välja mõistetud võla. Mis puudutab vastustaja apellatsioonkaebuses esile toodut, et ühel TGS Advokaadibüroo AS-i 25.02.202 arvele nr 200257 lisatud tööde spetsifikatsioonil on kajastatud kolm esimest toimingut (kokku ajamahuga 2 tundi ja 40 minutit), mis on tehtud 2019. aasta jaanuaris, siis möönab ringkonnakohus, et küsitav on nende toimingute seotus RABi tegevuse ja kaebaja pangakonto arestimisega, mis leidsid aset 2019. aasta sügisel ja hiljem. Samas ei ole vastustaja sellele vastuolule osutanud ei kontrolliaktis ega maksuotsuses, vaid tõstatas selle küsimuse esmakordselt kohtumenetluses. Asjaoluga, mille kohta ei ole kaebajal olnud võimalust enne maksuotsuse tegemist oma seisukohta esitada, ei saa maksuhaldur asuda kohtumenetluses oma seisukohta täiendavalt põhjendama.
17.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendava osa punktis 8.2. esitatud seisukohtadega, mis puudutavad sisendkäibemaksu maha arvamist Advokaadibüroo Triniti OÜ arve alusel. Maksuhaldur ei ole põhjendatult kahtluse alla seadnud kaebaja selgitust, et kõnealune õigusabiteenus oli seotud kaebaja õiguste kaitsega Itaalia kohtus. Kontrolliaktist nähtuvalt oli Itaalias toimunud kohtumenetluse esemeks kaebaja ja tema tehingupartneri vahel 11(14)
3-22-566 sõlmitud lepingut täitmist puudutav vaidlus. Maksuhalduri osutatu, et kaebaja tegevus oli tegelikult KV kontrolli all, ei muuda tõdemust, et Itaalias toimunud vaidluse pooleks oli kaebaja. Õigusabiteenus, mis hõlmab nõustamist seoses kohtumenetlusega, mille pooleks kaebaja oli, on soetatud kaebaja ettevõtluse tarbeks.
18.Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et siinse vaidluse lahendamisel ei saa asjassepuutuvaks pidada kaebaja vaidele lisatud tõendeid. Nende tõendite alusel asjaolude ümberhindamine maksuotsusega määratud täiendava maksukohustuse vähendamiseks on vastuolus MKS § 102 lg 1 punktiga 2, mis välistab selliste tõendite arvessevõtmise või nende alusel maksuotsuse aluseks võetud asjaolude ümberhindamise, kui nende esitamine alles ärast maksukohustuse kindlaksmääramist (st pärast maksuotsuse tegemist) oli tingitud kaebaja tahtlusest või hooletusest. Ringkonnakohtule ei nähtu ühtki mõistlikku põhjust, mis takistas kaebajal vaidele lisatud tõendite esitamist enne maksuotsuse tegemist, sh koos eriarvamusega kontrolliaktile. Tegemist ei ole tõenditega, mille saamiseks oleks kaebaja pidanud tegema pingutusi, mida temalt ei saanud mõistlikult eeldada maksumenetluse ajal. Kaebaja vähemalt hooletu raamatupidamise korraldamise eest vastutab kaebaja ise. See, kas kaebaja juhtidel oli väidetavalt tehtud tehingute rohkust ja keerukust arvestades raamatupidamise korraldamiseks piisavalt oskusi ja kogemust, ei ole oluline. Ringkonnakohtule ei nähtu, et vaidele lisatud tõendite hulgas oleks tõendeid, mille esitamise vajalikkusest sai kaebaja aru alles pärast maksuotsuse tegemist. Ei nähtu ka, et maksumenetluses oleks maksuhalduri ametnik kaebajat eksitanud või jätnud ebaselge mulje sellest, milliste asjaolude kohta peab kaebaja tõendeid esitama. Maksuhaldur on vaidlustatud otsuses kaebajale põhjendatult ette heitnud kaasaaitamiskohustuse rikkumist, mis on seisnenud teatavatele küsimustele vastamata jätmises või korduvates taotlustes vastamiseks või dokumentide esitamiseks antud tähtaegade pikendamises ilma, et lõpuks kaebaja siiski vajalikke dokumente esitanud oleks. Oma majandustehingute, sh väljamaksete tegemise kohta peab maksukohustuslasel olema korrastatud ja selge raamatupidamisdokumentatsioon, mille esitamine koos vajalike selgitustega ei nõua mingisugust pikka või põhjalikku ettevalmistust. Juhul kui maksukohustuslane mõnda maksuhalduri esitatud nõudmist ei mõista, st ei saa aru, mille kohta temalt dokumente või seletusi nõutakse, peab ta tegema mõistlikke pingutusi selles selguse saamiseks, eelkõige paluma nõudmist täpsustada. Seejuures ei pea maksuhaldur maksukohustuslasele selgitama, milliseid tõendeid viimane esitama peab, vaid üksnes seda, millised on need maksuhalduris juba olemasoleva teabe pinnalt kahtlusi tekitavad asjaolud, mille kohta soovib ta saada täiendavat teavet. Siinsel juhul ei nähtu, et maksuhaldur oleks rikkunud oma selgitamiskohustust. Isegi juhul, kui kaebajale varem midagi mõistetamatuks jäi, siis hiljemalt kontrolliaktis on maksuhaldur kogutud tõendeid ja neile antud hinnanguid kajastanud piisavalt selgelt selleks, et kaebaja mõistaks, milliseid täiendavaid tõendeid tal võib olla tal vaja esitada maksuhalduri seisukoha ümber lükkamiseks.
19.Kohtuotsuse eelmises punktis esile toodud põhjendustest lähtudes ei tohtinuks halduskohus asuda maksuotsuse aluseks olevaid asjaolusid ümber hindama lähtudes neist täiendavatest tõenditest, mille kaebaja esitas alles vaidemenetluses. Sellistest tõenditest on halduskohus lähtunud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 1.10, käsitledes OFC Outsourcing arve alusel tehtud väljamakse seotust kaebaja ettevõtlusega. Ringkonnakohtu hinnangul on MTA kontrolliakti punktis 1.4.2 ja maksuotsuse 3.4. piisavalt põhjendanud järeldust, et eelviidatud arvel kajastatud teenuse seotus kaebaja ettevõtlusega ei ole veenvalt tõendatud. Eelkõige ei selgu OFC Outsourcing arvelt ega ka kaebaja poolt maksumenetluse käigus antud väga üldsõnalistest selgitustest, mis oli väidetava teenuse tegelikuks sisuks. MTA on kohaselt 12(14)
3-22-566 viidanud sellele, et arvel teenuse mahuna näidatud „1“ on vastuolus kaebaja seletusega, et tegemist oli perioodiliste teenuste osutamisega. Samuti on arvel kajastatud teenuse kirjeldus „Medical report transcription and Collection services“ mitte midagi ütlev ega viita ka sellele, et tegemist oleks olnud mingisuguste IT-alaste teenustega, veel vähem tarkvara arendamisega, nagu kaebaja hiljem väitma asus. Seega on maksuhaldur veenvalt põhjendanud, et väljamakse seotus kaebaja ettevõtlusega ei ole tõendatud.
20.Samuti leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud kohtuotsuse põhjendava osa punktis
10.2.asus halduskohus kaebaja poolt hilinenult alles vaidemenetluses esitatud tõendite põhjal ümber hindama TL ja VL lennupiletite ja majutusega seotud kulude seotust kaebaja ettevõtlusega. Nagu eespool punktis 17 osutatud, ei saanud need tõendid olla kaebajale kättesaamatud maksumenetluse ajal ning nende esitamata jätmine oli tingitud vähemalt kaebaja hooletusest. Nende tõendite alusel maksustamise aluseks olevate asjaolude ümberhindamine maksukohustuse vähendamiseks ei ole MKS § 102 lg 1 p 2 alusel lubatav. Maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuses piisavalt ja veenvalt põhjendanud, miks ei ole eelnimetatud isikute transpordi- ja majutuskulud seostatavad kaebaja ettevõtlusega. Eelkõige ei ole kaebaja maksumenetluses esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks nende isikute poolt veterinaar- vms teenuste osutamist kaebajale. See, et erialaspetsialistidelt teenuse ostmine võib hõlmata kokkulepet, et tellija korraldab transpordi ja majutuse ning kannab sellega seotud kulud, on mõeldav ja praktikas sugugi mitte tavapäratu. Selleks aga, et sedalaadi kulud oleksid seostatavad väidetava tellija ettevõtlusega, peab see tellija – antud juhul kaebaja – suutma ära näidata, et need kulud seonduvad konkreetse tegelikult soetatud ja tema ettevõtluses kasutatava teenusega. Siinsel juhul kaebaja seda teha pole suutnud. Kuigi vaidlust ei ole selles, et asjaomased Madalmaadest pärit isikud Eestis viibisid, ei esitanud kaebaja maksuhaldurile peale üldsõnaliste selgituste mingisuguseid andmeid ega dokumente, mis veenaksid selles, et need isikud osutasid kaebajale mingisugust teenust, millega seoses pidi kaebaja kokkuleppele vastavalt kandma viimaste transpordi ja majutuskulud. III
21.Muutes halduskohtu otsust osas, mis puudutab vaidlustatud maksuotsuse tühistamise nõude rahuldamist, muudab ringkonnakohus ka halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 3, mis puudutab menetluskulude jaotust. Kaebaja esitas halduskohtule taotluse mõista välja menetluskulu 20 438,35 eurot, mis koosneb kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivust (1050+20 eurot) ning õigusabikulust 19 366,35 eurot. Õigusabikulu tõendamiseks esitas kaebaja halduskohtule Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ 31.12.2021 arve nr 126078 (9229 eurot), 31.03.2022 arve nr 221444 (5139,35 eurot) ning Advokaadibüroo Trinity OÜ 23.05.2022 arve nr E20210436 (5000 eurot). Ringkonnakohus tõdeb, et põhjendatud menetluskuluks (HKMS § 109 lg 6) ei saa pidada eespool esimesena nimetatud arvel kajastatud õigusabikulusid, kuna arve spetsifikatsioonilt nähtuvalt on nende kuludega kaasnevad toimingud tehtud enne vaideotsuse tegemist, seega ei saa need olla seotud kohtumenetlusega. Ülejäänud õigusabikulu vastab arvete kohaselt umbes 54 advokaadi töötunnile. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline kulu vaidluse mahukust ja keerukust arvestades iseenesest ülemäärane. Vaidlustatud maksuotsusega määratud täiendav maksusumma oli 47 080,75 eurot, siinse kohtuotsuse tulemusel väheneb see summa 996+8287,70 = 9283,7 euro võrra. Seega tuleb kaebus lugeda rahuldatuks umbes 20% ulatuses. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ja põhjendatud õigusabikuludest tuleb kaebaja kasuks seega välja mõista umbes 22%, mis on umbes 2240 eurot (HKMS § 108 lg 2). 13(14)
3-22-566 Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole taotlenud apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulude välja mõistmist, jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.