lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2774/55

Rahvastik › Pagulased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-2774/55
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Pagulased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4019
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Virgo Saarmets ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2774

Haldusasi

T.E (T.E Q.O) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 31.10.2023 otsuse nr 12305310062-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – T.E (T.E Q.O), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei Krassilnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.04.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.E (T.E Q.O) apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

07.04.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta T.E (T.E Q.O) apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.04.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-2774 muutmata.
2.Jätta kaebajale antud menetlusabiga seonduvad menetluskulud riigi kanda ja menetlusosaliste ülejäänud apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
3.Tõlkida kaebajale kohtuotsuse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja ringkonnakohtu põhjendused inglise keelde.
4.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja erinevad nimekujud ja sünniajad tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 12.05.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

3-23-2774 menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.T.E (T.E Q.O) on Pakistani Islamivabariigi ja Afganistani Islamiemiraadi topeltkodanik, kes saabus Eestisse 24.05.2023 ebaseadusliku piiriületuse käigus ning avaldas kinnipidamisel soovi rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, millest seejärel loobus. 31.05.2023 esitas ta uue rahvusvahelise kaitse taotluse, mida põhjendas sellega, et Taliban rõhub teda tema poliitiliste vaadete tõttu.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 31.10.2023 otsusega nr 12305310062-1 taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi, tegi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Pakistani Islamivabariiki ning kohaldas VSS § 7 4 lg 2 alusel sissesõidukeeldu 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Taotlus on selgelt põhjendamatu, kuna taotleja subjektiivne tagakiusukartus pole objektiivsete asjaoludega põhjendatud. Taotleja poolt kirjeldatud sündmusi pole tegelikkuses toimunud ning taotleja on esitanud PPA-le valeandmeid oma varasema tegevuse kohta. Taotlus on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada. Sellele viitab ka asjaolu, et taotleja loobus esialgsest rahvusvahelise kaitse taotlusest, kuid pärast lahkumisettekirjutuse tegemist esitas uuesti rahvusvahelise kaitse taotluse, olles eelnevalt konsulteerinud telefoni teel oma perega. Taotleja ei teavitanud PPA-d kohe oma Pakistani kodakondsusest ning proovis seda varjata, sh andes teadvalt valeütlusi oma kodakondsust ja isikut tõendavaid dokumente puudutavates küsimustes. Taotleja on andnud PPA-le valeütlusi ka oma teekonna kohta ning väites, et tema juurest leitud andmekandjad ei kuulu talle. Seega on alus lugeda rahvusvahelise kaitse taotlus selgelt põhjendamatuks tulenevalt VRKS 20 1 p-st
2.On põhjendatud alus arvata, et taotleja vabanes enne Eestisse tulekut isikut tõendavatest dokumentidest, mis oleks aidanud tema kodakondsust tuvastada. Seega esineb alus lugeda taotleja rahvusvahelise kaitse taotlus selgelt põhjendamatuks ka VRKS § 201 p 3 järgi. Taotlejale tuleb põgenemisohtu arvestades teha vabatahtlikku täitmistähtaega määramata lahkumisettekirjutus ning kohaldada sissesõidukeeldu 5 aastaks.
3.T.E (T.E Q.O) esitas 04.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 31.10.2023 otsuse nr 12305310062-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Kaebaja tagakiusajaks Afganistanis on Taliban. Kaebaja kardab, et kohalikud võimud ei suuda teda kaitsta võimaliku veritasu eest. Kaebaja suhtes toimunud juhtumeid saab käsitada kui 2(9)

3-23-2774 poliitiliste veendumuste alusel toimuvat tagakiusu ja kaebaja põhjendatud tagakiusukartust koduriigis saab hinnata sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel – isik, kes on tekitanud teisele perekonnale kahju ning keda ähvardab veritasu. Kaebaja tunnistas ausalt üles, et andis valeütlusi oma varasema teekonna kohta. Tegelikult lendas ta Pakistanist Dubaisse ning sealt Moskvasse. Kaebaja on vastustajale selgitanud, et ta ei nõustu Talibani poliitikaga. Ta on olnud Afganistani relvajõudude luuraja ning tänu tema tegevusele on kinni peetud mitmeid Talibani võitlejaid. Samuti varjas kaebaja enda kodus Afganistani armee sõdureid. Taliban sai selle kohta informatsiooni ja kaebajat käidi korduvalt kodust otsimas. Kuna kaebaja tegutses luurajana, on kartus karistamise ees põhjendatud. Kaebaja ei saa Pakistanis elada, sest ta kardab veritasu ja Pakistani võime. Seoses asjaoluga, et kaebaja osales 2022. a septembris tulevahetuses, milles sai surma teise perekonna liige ning see perekond on esitanud kaebaja perekonna kohta kuriteoteate, kardab kaebaja teise perekonna veritasu või vanglakaristust. Kaebaja kartus on põhjendatud. PPA on ka ise otsuses välja toonud Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) 2023. a jaanuaris ilmunud suunises toodud seisukoha, et eelmiste võimude ja võõrvõimudega koostööd teinud isikutele osaks saav käitumine on oma olemuselt piisavalt tõsine, et seda käsitada tagakiusamisena. EUAA raportis on märgitud, et vahetult pärast seda, kui Taliban võimule tuli, võtsid nad ette n-ö mustas nimekirjas olevad afgaanid ja need, kellel oli sidemeid eelmiste võimude või USA poolt juhitud võõrvägedega. Samuti toimusid inimeste tagaotsimised nende kodudest ning on teada, et Afganistanis on pärast Talibani võimuletulekut toimunud võõrvägedega koostööd teinud inimeste tapmisi, kinnipidamisi, piinamist, väärkohtlemist ja kadumisi. Taliban on proovinud läbi kohalike informaatorite, andmebaaside ja hirmutamise teada saada infot võõrvõimudega koostööd teinud inimeste kohta. Arusaamatuks jääb vastustaja märgitu, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta tegi koostööd Afganistani valitsusvägedega ning et taotleja selgitused selle kohta, et ta teavitas telefoni teel oma sõjaväes töötavaid sõpru, kui nägi Talibani võitlejaid, on liiga üldsõnalised, et neid saaks pidada veenvateks. Jääb arusaamatuks, milliseid tõendeid Talibani võitlejate kohta informatsiooni edastamise kohta sai tekkida. Asjaolu, et kaebaja isiklike asjade hulgast või tema andmekandjatelt ei leitud mingeid viiteid Afganistanis elamisele, ei tähenda, et ta seal elada ei võinud. Asjaolu, et kaebaja telefonidest on leitud Pakistanis tehtud fotosid, ei välista, et kaebaja ei oleks Afganistanis elanud. Arusaamatuks jääb vastustaja väide, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks osalenud Pakistanis tulevahetuses, kus sai surma teine inimene või et viidatud ajal oleks kaebaja poolt märgitud piirkonnas toimunud tulevahetus. Kaebaja ei mõista, millised tõendid saaks tekkida tõenäoliselt ebaseadusliku tulevahetusega seoses. Asjaolu, et vastustaja andmetel ei figureeri kaebaja Pakistanis tagaotsitavate avalikus ega ka juurdepääsupiiranguga nimekirjas, ei muuda tulevahetuse toimumist ja kaebaja selles osalemist võimatuks. Kaebaja on enda tagakiusu põhjendanud ja tõendanud piisava põhjalikkusega. Vastustaja ei ole põgenemisohtu (VSS § 68) piisavalt põhjendanud. Vastustaja ei ole õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja väljasaatmine Pakistani on vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. Sissesõidukeelu kehtestamine maksimaalses määras ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. Kaebaja ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule.

4.PPA palus jätta kaebuse rahuldamata. 3(9)

3-23-2774 Kaebaja üldine usaldusväärsus on madal. Varjupaigataotleja üheks olulisemaks kohustuseks on tõe rääkimine. Kaebajaga 06.09.2023 peetud vestlusest nähtub, et kaebaja ei tunnistanud valeütluste andmist omal algatusel, vaid tegi seda alles siis, kui PPA tõi vestlusel välja, et kaebaja varasemalt räägitu ei haaku asjas kogutud tõenditega. Kaebaja on esmalt avaldanud soovi varjupaiga saamiseks põhjusel, et kardab Afganistanis Talibani. Pärast seda, kui 06.09.2023 vestlusel selgitati kaebajale, et kuna tal on lisaks Afganistani kodakondsusele ka Pakistani kodakondsus, saab ta turvaliselt Pakistanis viibida, avaldas kaebaja, et ta ei saa ka Pakistani minna, kuna Pakistanis ähvardab teda võimalik veritasu või arreteerimine. Ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks kaebaja varjama Pakistani kodanikuks olemist ning hirmu Pakistani naasmise ees, PPA-le ei nähtu. Ei ole usutav, et isik, kes on kahe riigi kodanik ning kardab mõlemasse kodakondsusjärgsesse riiki tagasipöördumist erinevatel põhjustel, otsustab varjata teavet teise riigi kodakondsuse omamisest ning teise riiki tagasipöördumise hirmust. Kaebaja 14.06.2023 vestlusel antud selgitused luuretegevuse kohta on üldsõnalised. Kaebaja ütluste kohaselt ei näinud ta ühtegi Talibani võitlejate arreteerimist pealt, seega kaebaja väide, et tänu tema tegevusele on kinni peetud mitmeid Talibani võitlejaid, on paljasõnaline. Kaebaja ütlustest nähtub, et ta ei töötanud Afganistani valitsusvägede heaks, vaid teavitas endaga samas kompleksis elavat Afganistani armeeliiget, kui nägi piirkonnas Talibani võitlejaid. Kuigi sellist tegevust saab nimetada kellegi heaks töötamiseks, ei ole see siiski võrdsustatav Afganistani võimude ametnikuks või julgeolekutöötajaks olemisega, kelle Taliban on võtnud päritoluriigi informatsiooni kohaselt sihikule. PPA on arvestanud kaebajaga seotud asjaolusid kogumis ning asjas kogutud materjalid ei toeta kaebaja väiteid luuretegevuse kohta. Kaebaja isiklike asjade hulgast ega tema andmekandjatelt ei leitud mingeid viiteid Afganistanis elamisele. Kaebaja väited tema otsimise kohta Talibani poolt ei ole kaebaja üldist madalat usaldusväärsust arvestades eluliselt usutavad. Asjas kogutud materjalid näitavad, et väidetavate otsimiste ajal viibis kaebaja esimesel korral Pakistanis ja teisel korral Dubais. Eeltoodu aga ei kattu kaebaja ütlustega 14.06.2023 vestlusel, et esimesel korral teda ja tema isa ei olnud kodus, vaid nad viibisid linnas. Kuna kaebaja väidetud tulevahetus Pakistanis toimus linnas, on tõenäoline, et see leiaks kajastust vähemalt kohalikes uudistes. Kuigi kaebajal on väidetavalt sõber, kes teab detailselt, kelle nimed märgiti pärast tulistamist kuriteoteatesse, ei ole kaebaja PPA-le intsidendi kohta ühtegi tõendit esitanud. Tõendeid ei ole esitatud ka selle kohta, et kaebaja suhtes oleks Pakistanis algatatud kriminaalmenetlus või ta oleks kuulutatud tagaotsitavaks. Taolistel juhtudel kuulutavad Pakistani võimud isikuid rahvusvaheliselt tagaotsitavateks ning kaebaja vastavates nimekirjades ei figureeri. PPA on otsuses põhjendanud kaebaja põgenemisohtu. Kaebaja väljasaatmine Pakistani ei ole vastuolus VSS §-s 171 sätestatud põhimõtetega. Kaebaja puhul ei esine asjaolusid, mis annaks aluse kohaldada sissesõidukeeldu seaduses sätestatust lühemaks perioodiks või jätta sissesõidukeeld kohaldamata. Kaebaja ei ole välja toonud, millise asjaoluga on PPA jätnud arvestamata.

5.Tallinna Halduskohus jättis 14.03.2024 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1), peatas esialgse õiguskaitse korras PPA 31.10.2023 otsuse kehtivuse kuni kohtuotsuse või menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 2), ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3). Halduskohus nõustus PPA 31.10.2023 otsuse põhjendustega neid täies ulatuses kordamata (HKMS § 165 lg 2). PPA on korrektselt hinnanud tagakiusukartuse põhjendatust seoses Afganistani naasmisega kaebaja poliitiliste veendumuste alusel ning seoses Pakistani 4(9)

3-23-2774 naasmisega kaebaja sotisaalsesse gruppi kuulumise alusel – st isik, kes on teinud teisele perekonnale kahju ning keda ähvardab veritasu. PPA poolt otsuses välja toodud päritoluriigi info kinnitab, et eelmiste võimude ja võõrvõimudega koostööd teinud isikutele (ennekõike ametnikud, tõlgid, julgeolekutöötajad ning NATO-ga koostööd teinud isikud) ja nende perekonnaliikmetele Afganistanis osaks saav käitumine on oma olemuselt piisavalt tõsine, et seda käsitada tagakiusamisena. Samas pole kaebaja võimalik tagakiusamise oht Afganistanis tõenäoline, kuna kaebaja profiil ei saa olla Talibanile huvipakkuv (kaebaja ei ole NATO-ga koostööd teinud isik, ametnik, tõlk ega julgeolekutöötaja) ning väidetud koostöö kohta antud ütlused on üldised. PPA esile toodud päritoluriigi teabe kohaselt pole Taliban rünnanud süstemaatiliselt neid isikuid, kes pole olnud otseselt võõrvõimude palgal. PPA on põhjendatult kahelnud kaebaja ütluste usaldusväärsuses. Kaebaja ütluste mitteusutavust kinnitab ainuüksi asjaolu, et riiki sisenemise ja kinnipidamise järgselt andis kaebaja teadvalt valeütluseid Eestisse saabumise teekonna, kodakondsuse ja isikut tõendavate dokumentide kohta, samuti tema juurest leitud andmekandjate kuuluvuse kohta. Kaebaja avaldas algselt, et lahkus Afganistanist seoses üldise halva ja ebastabiilse olukorraga ning tööpuudusega, kusjuures kaebaja avaldas ka soovi Afganistani tagasi pöörduda. Seega kinnipidamise järgselt kaebaja tagakiusamise kartust Afganistanis ei väitnud. PPA on välja toonud edasistes kaebaja ütlustes ilmnevad vastuolud seoses väidetud luuretegevusega Afganistanis kuni Talibani võimuletulekuni 2021. a augustis. PPA ei tuvastanud kaebaja telefonidest, et ta oleks alates 22.08.2020 viibinud Afganistanis või Afganistani-Pakistani piiriala läheduses ning seetõttu ei saanud ta peita enda juures väidetud ajal Afganistani armee sõdureid või peita end Talibani otsingute tõttu 2022. a oktoobris Afganistanis onude juures. Kaebaja ei lahkunud tegelikult Afganistanist läbi Tadžikistani, Kasahstani ja Venemaa, nagu ta algselt väitis, vaid lendas Pakistanist Dubaisse ja sealt edasi Moskvasse. PPA tegi kindlaks, et esimesel väidetud otsimise korral viibis kaebaja hoopis Pakistanis ja teisel väidetud otsimise korral Dubais. Hiljem on kaebaja oma ütluseid muutnud ning teatas, et tema pere viibis 2022. a sügisel hoopis Pakistanis ning sealt otsustati põgeneda Afganistani 2022. a detsembris. Kui kaebaja elanuks või viibinuks väidetud perioodil Afganistanis, olnuks tema andmekandjatel või isiklike asjade hulgas vähemalt sellekohaseid viiteid. Seejuures on PPA kaebaja telefonidest leidnud hulganisti Pakistanis tehtud fotosid ja seal töötamist tõendavaid dokumente, kaebaja on uuendanud Pakistanis oma passi ning PPA avastas kaebaja telefonidest ka kaebaja isa Pakistani kodaniku isikutunnistuse, mis oli väljastatud 12.10.2017. See lükkab ümber kaebuses esitatud väited, justkui kaebaja üksnes reisinuks Pakistani. Koosmõjus kaebaja vastuoluliste ütluste ja kaebaja telefonidest avastatud teabega ei saa olla veendumust, et kaebaja üldse viibis väidetud ajal Afganistanis ja tegi väidetud koostööd, mis annaks põhjendatud alust järeldada kaebaja tagakiusamise ohu põhjendatust. PPA on põhjendatult järeldanud, et kaebaja on küll Afganistanis sündinud ja seal teatud aja vältel elanud, kuid tegelikkuses on kaebaja koos oma perega püsivalt ja pikaajaliselt elanud Pakistanis, mille kodakondsuse ta lõpuks ka omandas. PPA on välja toonud päritoluriigi info, mis kinnitab, et veritasu (aumõrvad) on Pakistanis küll laialt levinud ning sellega seotud erimeelsusi lahendatakse väljaspool kohtusüsteemi. Samas ei ole kaebaja esitanud tõendeid väidetud tulevahetuses osalemise, kriminaalmenetluse algatamise või tagaotsitavaks kuulutamise kohta ning seda ei kinnita ka PPA kogutud andmed. Kaebaja varjas oma Pakistani kodakondsust ega rääkinud väidetud veritasu kartusest tema kinnipidamise järgse nelja kuu vältel, vaid alles pärast seda, kui PPA selgitas oma teadlikkust kaebaja Pakistani kodakondsusest ning tõenäosust tema väljasaatmiseks Pakistani. Kaebaja väitel toimus tulevahetus septembris 2022 ja teda otsitakse Pakistanis taga, ometi on kaebaja lennanud takistuseta Pakistanist Dubaisse vaid ca kolm kuud hiljem. PPA viidatud päritoluriigi informatsiooni kohaselt olnuks kaebaja lennujaamas kinni peetud, kui ta oleks 5(9)

3-23-2774 kuriteos menetlusalune isik. Kaebajal väidetud sündmuste aset leidmist kinnitavate tõendite puudumisest ei saa küll automaatselt järeldada sündmuste mittetoimumist, kuid kahtlus kaebaja usaldusväärsuses ja tema ütluste vastuolulisus ei võimalda siiski jaatada kaebaja tagakiusamise ohtu Pakistanis ainuüksi kaebaja ütluste alusel. Seejuures on PPA põhjendatult välja toonud, et väidetud surmaga lõppenud tulevahetust oleks kajastatud vähemalt kohalikus meedias, mille kohta puuduvad igasugused viited. PPA on põhjendatult hinnanud kaebaja täiendava kaitse vajadust Pakistanis ning tuvastanud, et seaduslikult riigist lahkunud kodanikel puuduvad igasugused takistused tagasipöördumiseks. Kaebajal puuduvad tõsised tervisehädad, ta ei ole riigis tagaotsitav ning tema suhtes pole algatatud ka kriminaalmenetlust. PPA on koheselt sundtäidetavat lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu põhjendanud. Kaebaja on üritanud rahvusvahelise kaitse süsteemi ära kasutada, esitades selleks valeväiteid. Kaebaja esitas varjupaigataotluse mitte tagakiusu kartusest, vaid eesmärgiga vältida väljasaatmist. Pakistani ametkonnad on taotlejale passi väljastanud ning sellega on Pakistani riigivõim näidanud, et taotleja on nende diplomaatilise kaitse all. Pakistanis ei toimu sellist sõjategevust, mis võimaldaks jaatada siseriiklikku või rahvusvahelist relvakonflikti. Kaebaja puhul on alust kahelda, et ta asub vabatahtlikult täitma lahkumisettekirjutust ja ei liigu teistesse Schengeni viisaruumi riikidesse. PPA on põhjendatult järeldanud kaebaja põgenemisohtu, arvestades kaebaja poolt teadvalt valeütluste andmist ja oma kodakondsuse varjamist, samuti kaebaja avaldatud valmisolekut lahkuda üksnes mõnda kolmandasse riiki. Kohaldatud sissesõidukeeld viis aastat on normikohane ning puuduvad sellised asjaolud ja eeldused, mis võimaldaksid kaaluda lühema tähtajaga sissesõidukeelu kohaldamist. Sissesõidukeeld ei ole ebaproportsionaalne ning ei esine humanitaarkaalutlusi sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6.T.E (T.E Q.O) palub 12.04.2024 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.03.2024 otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 3 ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kaebaja ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Kaebaja tunnistas vastustajale ausalt, et andis valeütlusi oma varasema teekonna kohta ning see pigem kinnitab tema usaldusväärust. Kaebaja ei ole andnud teadvalt valeütlusi. PPA on ka ise enda otsuses märkinud, et päritoluriigi informatsioonile tuginedes on Taliban pärast võimuletulekut võtnud sihtmärgiks endised võimude heaks töötanud inimesed (nii ametnikud kui ka julgeolekutöötajad). Kuna kaebaja tegutses luurajana, on tema kartus karistamise ees põhjendatud. Luuretegevuse kohta ei saa tõendeid tekkida. Kaebaja telefoni asukoht ei tähenda asukohta, kus kaebaja sel ajal viibis. Põhjendamatu on vastustaja väide, et Taliban ei käinud kaebajat otsimas. Seda ei välista asjaolu, kas kaebaja viibis sel hetkel kodus või mitte. Asjaolu, et kaebaja telefonides oli palju Pakistanis tehtud fotosid ja seal töötamist tõendavaid dokumente, ei vähenda tõenäosust, et kaebajat ähvardab tagakius. Tagakiusu ei välista ka see, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid tulevahetuses osalemise kohta. Selliseid tõendeid ei olegi lihtne esitada. Tulevahetuse toimumist ja kaebaja osalemist selles ei välista see, et vastustaja andmetel ei figureeri kaebaja Pakistanis tagaotsitavate avalikus ega suletud nimekirjas. PPA ja kohus ei ole õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja väljasaatmine Pakistani on vastuolus VSS §-s 171 sätestatud põhimõtetega. Kaebajat võib Pakistanis potentsiaalselt oodata tagakius ning oht elule ja tervisele. 6(9)

3-23-2774 Sissesõidukeelu määramine ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. Kaebaja ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule.

7.PPA palub 17.05.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja selgitused tema usaldusväärsuse kohta on vastuolulised. Ühelt poolt kaebaja tunnistab, et ta on andnud valeütlusi ja teiselt poolt leiab, et pole õige väita, et ta on andnud valeütlusi. Kaebaja ei tunnistanud valeütluste andmist omal algatusel, vaid tegi seda alles siis, kui PPA tõi vestlusel välja, et kaebaja varasemalt räägitu ei haaku asjas kogutud tõenditega. PPA on 31.10.2023 otsuses seadnud kahtluse alla kaebaja väited tema luuretegevuse kohta. Apellatsioonkaebuse väited ei lükka PPA ja halduskohtu järeldusi ümber. Kaebaja telefonidest leitu seab kahtluse alla kaebaja väited Afganistanis viibimise kohta, mis omakorda seab kahtluse alla väited tagakiusuohust. Kaebaja väljasaatmine Pakistani ei ole vastuolus VSS §-s 171 nimetatud põhimõtetega. Kaebaja väide, et ta ei kujuta ohtu Eesti julgeolekule, ei ole sissesõidukeelu kohaldamise kontekstis asjakohane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kõiki üle kordamata (HKMS § 201 lg 4).
9.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1).
10.Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel on eeskätt määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-171026, p 13).
11.Kuna PPA 31.10.2023 lahkumisettekirjutuses on kaebajat kohustatud lahkuma Pakistani Islamivabariiki, tuleb eelkõige kontrollida, kas Pakistanis ohustab kaebajat riigipoolne tagakius. Ringkonnakohtule arusaadavalt taotleb kaebaja rahvusvahelist kaitset seetõttu, et kardab Pakistanis isikuid, kes võivad teda taga otsida põhjusel, et kahe maatüki piirialal tekkis kaebaja osalusel tulevahetus ja üks inimene sai surma ‒ kaebaja kardab nii teise perekonna kättemaksu kui ka arreteerimist (06.09.2023 vestlus, dtl 141 jj). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja usaldusväärsus on väga madal ja tema selgitused juhtunust on tervikuna ebausaldusväärsed. Versiooni võimalikust veritasust esitas kaebaja alles 06.09.2023 vestlusel 4 kuud pärast varjupaiga taotluse esitamist ja pärast seda, kui PPA oli avaldanud talle tema telefoni vaatluse tulemused, millest ilmnesid tema eelnevad valeütlused Afganistanis viibimise ja sealt põgenemise kohta. PPA on tuvastanud, et kaebaja ei ole Pakistanis tagaotsitav. Isegi kui kaebaja väidetud sündmus Pakistanis toimus, ei annaks ka see alust tunnustada kaebajat pagulasena, sest olmekonflikt või konflikt kurjategijatega ei ole 7(9)

3-23-2774 seostatav isiku tagakiusukartusega rassi, usu, rahvuse, poliitilise veendumuse tõttu või kuulumise tõttu sotsiaalsesse gruppi. Põgenemine kartuses saada karistatud kuriteo toimepanemise eest ei anna alust tunnustada isikut pagulasena. Kaebaja ei ole väidetava veritasu ohu tõttu otsinud kaitset päritoluriigi politseilt. Pärituoluriigi teave ei anna alust ka järeldada, et politsei poole pöördumine oleks täiesti mõttetu. PPA on 31.10.2023 otsuses põhjalikult analüüsinud päritoluriigi infot ja põhjendatult viidanud 2016. a seadusemuudatustele, mille kohaselt on veritasu karistatav vähemalt 12-aastase vanglakaristusega, ja asjaolule, et politsei ja MTÜ-d on viidanud, et suurenenud meediatähelepanu on võimaldanud võimudel selle kuriteo liigiga viimasel ajal paremini võidelda (asjakohased viited PPA otsuses).

12.Kaebaja väited seonduvalt ohuga Afganistanis võiksid tähendust omada üksnes juhul, kui oleks oht, et Pakistani tagasisaatmisel saadab Pakistan kaebaja välja Afganistani. Septembri 2024 seisuga oli Pakistanis üle 3 miljoni afgaani ja septembris 2023 alustatud illegaalsete immigrantide väljasaatmise plaani1 kohaselt on välja saadetud 738 583 afgaani2, kuid tähele tuleb panna, et kaebaja on Pakistani kodanik, mitte illegaalne immigrant. Niisiis ei saa kaebaja saatmist Afganistani pidada tõenäoliseks. Aga isegi juhul, kui kaebaja saadetaks välja Afganistani, ei saaks kaebajat tunnustada pagulasena. Nagu öeldud, on kaebaja selgitused täiesti ebausaldusväärsed ‒ kaebaja on varjanud PPA eest oma Pakistani kodakondsust ja isikuandmeid ning esitanud uusi versioone temaga juhtunust, kui eelmine versioon on PPA poolt tunnistatud ebausaldusväärseks. PPA otsuse põhjendused kaebaja ebausaldusväärsusest ja ka küsimuses, miks isegi juhul, kui kaebaja tegutses Talibani-vastaselt, ei ületaks tagakiusamise oht isiku pagulasena tunnustamise künnist, on ammendavad ja nende kordamiseks puudub vajadus. Kaebaja selgitustest 11.10.2023 vestlusel (dtl 157 jj, nt küsimus nr 33) nähtub pigem, et kaebaja eesmärk on olnud jõuda majanduslikult paremale järjele, mitte põgeneda tagakiusamise eest.
13.Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väidet, et üldise inimõiguste ja julgeoleku olukorra tõttu Pakistanis tuleks kaebajale anda täiendav kaitse. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). PPA on vaidlustatud otsuses hinnanud adekvaatselt olukorda Pakistanis ja põhjendatult järeldanud, et Pakistanis ei ohusta kaebajat reaalne surmanuhtlus ning samuti ei esine riigis sellist relvakonflikti, mis õigustaks isikule täiendava kaitse andmist. Arvestades Pakistani territoriaalset suurust ja rahvaarvu (251 miljonit 3), on kaebajal võimalik riigis ohutult ümber paikneda. Seega ei nähtu ringkonnakohtule, et kaebajat ähvardaks Pakistani 1

https://coi.euaa.europa.eu/administration/easo/PLib/2024_12_EUAA_COI_Report_Pakistan_Country_Focus.pdf , lk 150 jj 2 https://coi.euaa.europa.eu/news#200 3

https://coi.euaa.europa.eu/administration/easo/PLib/2024_12_EUAA_COI_Report_Pakistan_Country_Focus.pdf , lk 20

8(9)

3-23-2774 tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu ning järelikult ei kvalifitseeru kaebaja ka täiendava kaitse saajaks. Puudub vajadus korrata vaidlustatud haldusakti põhjendusi.

14.Viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (VSS § 7 lg 1). Lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja (vt VSS § 72 lg-d 1, 11) võib jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui välismaalasele ei anta rahvusvahelist kaitset seetõttu, et tema taotlus on põhjendamatu (VSS § 72 lg 2 p 2). Lahkumisettekirjutuse tegemisel arvestatakse igal üksikjuhtumil kõiki olulisi asjaolusid ja kaalutakse põhjendatud huve (VSS § 72 lg 3). Kaebajale tehtud kohe sundtäidetav ettekirjutus lahkuda päritoluriiki oli selle tegemise ajal õiguspärane. Kaebaja ei pruugi ettekirjutust vabatahtlikult täita, sest on haldusmenetluses selgelt väljendanud keeldumist naasta päritoluriiki ja kohtumenetluse kestel lahkunud omavoliliselt ja ebaseaduslikult Eestist. Arvestada võis ka sellega, et kaebajal puuduvad Eestis olulised sotsiaalsed sidemed ja majanduslikud huvid. Kohtumenetluses ei ole tuvastatud uusi asjaolusid, mis lükkaks ümber vaidlustatud haldusakti järeldused, et kaebaja väljasaatmine Pakistani ei riku VSS §-s 17 1 sätestatud keeldu. Nagu eespool märgitud, ei ole alust arvata, et kaebajat ähvardaks Pakistani tagasi pöördumise korral tagakiusamine või reaalne võimalus sattuda päritoluriigis tõsisesse ohtu.
15.Kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks (VSS § 74 lg 2). Kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks või jätta selle humaansetel kaalutlustel kohaldamata (VSS § 74 lg-d 3 ja 4). Sissesõidukeelu kohaldamise õiguspärasust tuleb hinnata haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 18). Nagu eespool märgitud, võis kaebajale teha lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaega andmata. Kaebusest ega apellatsioonkaebusest ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud tähelepanuta mõne olulise asjaolu, mis oleks andnud aluse kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks kui viis aastat või jätta see kohaldamata, sh humaansetel kaalutlustel (vt humaansete kaalutluste kohta täpsemalt nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2023 otsus nr 3-23-188, p-d 10–15). Asjaolude olulisel muutumisel pärast sissesõidukeelu kohaldamist on kaebajal võimalik taotleda pädevalt asutuselt sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75 ja 32).
16.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).
17.Kaebajale antud menetlusabiga seonduvad kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda (HKMS § 118 lg 3) ja menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 menetlusosaliste endi kanda.
18.Kaebaja identifitseerimise vältimiseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja erinevad nimekujud ja sünniajad tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, VRKS § 13).

(allkirjastatud digitaalselt) 9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja