Rahvastik › Pagulased

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 12.05.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

3-23-2774 menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-2774 poliitiliste veendumuste alusel toimuvat tagakiusu ja kaebaja põhjendatud tagakiusukartust koduriigis saab hinnata sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel – isik, kes on tekitanud teisele perekonnale kahju ning keda ähvardab veritasu. Kaebaja tunnistas ausalt üles, et andis valeütlusi oma varasema teekonna kohta. Tegelikult lendas ta Pakistanist Dubaisse ning sealt Moskvasse. Kaebaja on vastustajale selgitanud, et ta ei nõustu Talibani poliitikaga. Ta on olnud Afganistani relvajõudude luuraja ning tänu tema tegevusele on kinni peetud mitmeid Talibani võitlejaid. Samuti varjas kaebaja enda kodus Afganistani armee sõdureid. Taliban sai selle kohta informatsiooni ja kaebajat käidi korduvalt kodust otsimas. Kuna kaebaja tegutses luurajana, on kartus karistamise ees põhjendatud. Kaebaja ei saa Pakistanis elada, sest ta kardab veritasu ja Pakistani võime. Seoses asjaoluga, et kaebaja osales 2022. a septembris tulevahetuses, milles sai surma teise perekonna liige ning see perekond on esitanud kaebaja perekonna kohta kuriteoteate, kardab kaebaja teise perekonna veritasu või vanglakaristust. Kaebaja kartus on põhjendatud. PPA on ka ise otsuses välja toonud Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) 2023. a jaanuaris ilmunud suunises toodud seisukoha, et eelmiste võimude ja võõrvõimudega koostööd teinud isikutele osaks saav käitumine on oma olemuselt piisavalt tõsine, et seda käsitada tagakiusamisena. EUAA raportis on märgitud, et vahetult pärast seda, kui Taliban võimule tuli, võtsid nad ette n-ö mustas nimekirjas olevad afgaanid ja need, kellel oli sidemeid eelmiste võimude või USA poolt juhitud võõrvägedega. Samuti toimusid inimeste tagaotsimised nende kodudest ning on teada, et Afganistanis on pärast Talibani võimuletulekut toimunud võõrvägedega koostööd teinud inimeste tapmisi, kinnipidamisi, piinamist, väärkohtlemist ja kadumisi. Taliban on proovinud läbi kohalike informaatorite, andmebaaside ja hirmutamise teada saada infot võõrvõimudega koostööd teinud inimeste kohta. Arusaamatuks jääb vastustaja märgitu, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta tegi koostööd Afganistani valitsusvägedega ning et taotleja selgitused selle kohta, et ta teavitas telefoni teel oma sõjaväes töötavaid sõpru, kui nägi Talibani võitlejaid, on liiga üldsõnalised, et neid saaks pidada veenvateks. Jääb arusaamatuks, milliseid tõendeid Talibani võitlejate kohta informatsiooni edastamise kohta sai tekkida. Asjaolu, et kaebaja isiklike asjade hulgast või tema andmekandjatelt ei leitud mingeid viiteid Afganistanis elamisele, ei tähenda, et ta seal elada ei võinud. Asjaolu, et kaebaja telefonidest on leitud Pakistanis tehtud fotosid, ei välista, et kaebaja ei oleks Afganistanis elanud. Arusaamatuks jääb vastustaja väide, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks osalenud Pakistanis tulevahetuses, kus sai surma teine inimene või et viidatud ajal oleks kaebaja poolt märgitud piirkonnas toimunud tulevahetus. Kaebaja ei mõista, millised tõendid saaks tekkida tõenäoliselt ebaseadusliku tulevahetusega seoses. Asjaolu, et vastustaja andmetel ei figureeri kaebaja Pakistanis tagaotsitavate avalikus ega ka juurdepääsupiiranguga nimekirjas, ei muuda tulevahetuse toimumist ja kaebaja selles osalemist võimatuks. Kaebaja on enda tagakiusu põhjendanud ja tõendanud piisava põhjalikkusega. Vastustaja ei ole põgenemisohtu (VSS § 68) piisavalt põhjendanud. Vastustaja ei ole õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja väljasaatmine Pakistani on vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. Sissesõidukeelu kehtestamine maksimaalses määras ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. Kaebaja ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule.

3-23-2774 Kaebaja üldine usaldusväärsus on madal. Varjupaigataotleja üheks olulisemaks kohustuseks on tõe rääkimine. Kaebajaga 06.09.2023 peetud vestlusest nähtub, et kaebaja ei tunnistanud valeütluste andmist omal algatusel, vaid tegi seda alles siis, kui PPA tõi vestlusel välja, et kaebaja varasemalt räägitu ei haaku asjas kogutud tõenditega. Kaebaja on esmalt avaldanud soovi varjupaiga saamiseks põhjusel, et kardab Afganistanis Talibani. Pärast seda, kui 06.09.2023 vestlusel selgitati kaebajale, et kuna tal on lisaks Afganistani kodakondsusele ka Pakistani kodakondsus, saab ta turvaliselt Pakistanis viibida, avaldas kaebaja, et ta ei saa ka Pakistani minna, kuna Pakistanis ähvardab teda võimalik veritasu või arreteerimine. Ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks kaebaja varjama Pakistani kodanikuks olemist ning hirmu Pakistani naasmise ees, PPA-le ei nähtu. Ei ole usutav, et isik, kes on kahe riigi kodanik ning kardab mõlemasse kodakondsusjärgsesse riiki tagasipöördumist erinevatel põhjustel, otsustab varjata teavet teise riigi kodakondsuse omamisest ning teise riiki tagasipöördumise hirmust. Kaebaja 14.06.2023 vestlusel antud selgitused luuretegevuse kohta on üldsõnalised. Kaebaja ütluste kohaselt ei näinud ta ühtegi Talibani võitlejate arreteerimist pealt, seega kaebaja väide, et tänu tema tegevusele on kinni peetud mitmeid Talibani võitlejaid, on paljasõnaline. Kaebaja ütlustest nähtub, et ta ei töötanud Afganistani valitsusvägede heaks, vaid teavitas endaga samas kompleksis elavat Afganistani armeeliiget, kui nägi piirkonnas Talibani võitlejaid. Kuigi sellist tegevust saab nimetada kellegi heaks töötamiseks, ei ole see siiski võrdsustatav Afganistani võimude ametnikuks või julgeolekutöötajaks olemisega, kelle Taliban on võtnud päritoluriigi informatsiooni kohaselt sihikule. PPA on arvestanud kaebajaga seotud asjaolusid kogumis ning asjas kogutud materjalid ei toeta kaebaja väiteid luuretegevuse kohta. Kaebaja isiklike asjade hulgast ega tema andmekandjatelt ei leitud mingeid viiteid Afganistanis elamisele. Kaebaja väited tema otsimise kohta Talibani poolt ei ole kaebaja üldist madalat usaldusväärsust arvestades eluliselt usutavad. Asjas kogutud materjalid näitavad, et väidetavate otsimiste ajal viibis kaebaja esimesel korral Pakistanis ja teisel korral Dubais. Eeltoodu aga ei kattu kaebaja ütlustega 14.06.2023 vestlusel, et esimesel korral teda ja tema isa ei olnud kodus, vaid nad viibisid linnas. Kuna kaebaja väidetud tulevahetus Pakistanis toimus linnas, on tõenäoline, et see leiaks kajastust vähemalt kohalikes uudistes. Kuigi kaebajal on väidetavalt sõber, kes teab detailselt, kelle nimed märgiti pärast tulistamist kuriteoteatesse, ei ole kaebaja PPA-le intsidendi kohta ühtegi tõendit esitanud. Tõendeid ei ole esitatud ka selle kohta, et kaebaja suhtes oleks Pakistanis algatatud kriminaalmenetlus või ta oleks kuulutatud tagaotsitavaks. Taolistel juhtudel kuulutavad Pakistani võimud isikuid rahvusvaheliselt tagaotsitavateks ning kaebaja vastavates nimekirjades ei figureeri. PPA on otsuses põhjendanud kaebaja põgenemisohtu. Kaebaja väljasaatmine Pakistani ei ole vastuolus VSS §-s 171 sätestatud põhimõtetega. Kaebaja puhul ei esine asjaolusid, mis annaks aluse kohaldada sissesõidukeeldu seaduses sätestatust lühemaks perioodiks või jätta sissesõidukeeld kohaldamata. Kaebaja ei ole välja toonud, millise asjaoluga on PPA jätnud arvestamata.

3-23-2774 naasmisega kaebaja sotisaalsesse gruppi kuulumise alusel – st isik, kes on teinud teisele perekonnale kahju ning keda ähvardab veritasu. PPA poolt otsuses välja toodud päritoluriigi info kinnitab, et eelmiste võimude ja võõrvõimudega koostööd teinud isikutele (ennekõike ametnikud, tõlgid, julgeolekutöötajad ning NATO-ga koostööd teinud isikud) ja nende perekonnaliikmetele Afganistanis osaks saav käitumine on oma olemuselt piisavalt tõsine, et seda käsitada tagakiusamisena. Samas pole kaebaja võimalik tagakiusamise oht Afganistanis tõenäoline, kuna kaebaja profiil ei saa olla Talibanile huvipakkuv (kaebaja ei ole NATO-ga koostööd teinud isik, ametnik, tõlk ega julgeolekutöötaja) ning väidetud koostöö kohta antud ütlused on üldised. PPA esile toodud päritoluriigi teabe kohaselt pole Taliban rünnanud süstemaatiliselt neid isikuid, kes pole olnud otseselt võõrvõimude palgal. PPA on põhjendatult kahelnud kaebaja ütluste usaldusväärsuses. Kaebaja ütluste mitteusutavust kinnitab ainuüksi asjaolu, et riiki sisenemise ja kinnipidamise järgselt andis kaebaja teadvalt valeütluseid Eestisse saabumise teekonna, kodakondsuse ja isikut tõendavate dokumentide kohta, samuti tema juurest leitud andmekandjate kuuluvuse kohta. Kaebaja avaldas algselt, et lahkus Afganistanist seoses üldise halva ja ebastabiilse olukorraga ning tööpuudusega, kusjuures kaebaja avaldas ka soovi Afganistani tagasi pöörduda. Seega kinnipidamise järgselt kaebaja tagakiusamise kartust Afganistanis ei väitnud. PPA on välja toonud edasistes kaebaja ütlustes ilmnevad vastuolud seoses väidetud luuretegevusega Afganistanis kuni Talibani võimuletulekuni 2021. a augustis. PPA ei tuvastanud kaebaja telefonidest, et ta oleks alates 22.08.2020 viibinud Afganistanis või Afganistani-Pakistani piiriala läheduses ning seetõttu ei saanud ta peita enda juures väidetud ajal Afganistani armee sõdureid või peita end Talibani otsingute tõttu 2022. a oktoobris Afganistanis onude juures. Kaebaja ei lahkunud tegelikult Afganistanist läbi Tadžikistani, Kasahstani ja Venemaa, nagu ta algselt väitis, vaid lendas Pakistanist Dubaisse ja sealt edasi Moskvasse. PPA tegi kindlaks, et esimesel väidetud otsimise korral viibis kaebaja hoopis Pakistanis ja teisel väidetud otsimise korral Dubais. Hiljem on kaebaja oma ütluseid muutnud ning teatas, et tema pere viibis 2022. a sügisel hoopis Pakistanis ning sealt otsustati põgeneda Afganistani 2022. a detsembris. Kui kaebaja elanuks või viibinuks väidetud perioodil Afganistanis, olnuks tema andmekandjatel või isiklike asjade hulgas vähemalt sellekohaseid viiteid. Seejuures on PPA kaebaja telefonidest leidnud hulganisti Pakistanis tehtud fotosid ja seal töötamist tõendavaid dokumente, kaebaja on uuendanud Pakistanis oma passi ning PPA avastas kaebaja telefonidest ka kaebaja isa Pakistani kodaniku isikutunnistuse, mis oli väljastatud 12.10.2017. See lükkab ümber kaebuses esitatud väited, justkui kaebaja üksnes reisinuks Pakistani. Koosmõjus kaebaja vastuoluliste ütluste ja kaebaja telefonidest avastatud teabega ei saa olla veendumust, et kaebaja üldse viibis väidetud ajal Afganistanis ja tegi väidetud koostööd, mis annaks põhjendatud alust järeldada kaebaja tagakiusamise ohu põhjendatust. PPA on põhjendatult järeldanud, et kaebaja on küll Afganistanis sündinud ja seal teatud aja vältel elanud, kuid tegelikkuses on kaebaja koos oma perega püsivalt ja pikaajaliselt elanud Pakistanis, mille kodakondsuse ta lõpuks ka omandas. PPA on välja toonud päritoluriigi info, mis kinnitab, et veritasu (aumõrvad) on Pakistanis küll laialt levinud ning sellega seotud erimeelsusi lahendatakse väljaspool kohtusüsteemi. Samas ei ole kaebaja esitanud tõendeid väidetud tulevahetuses osalemise, kriminaalmenetluse algatamise või tagaotsitavaks kuulutamise kohta ning seda ei kinnita ka PPA kogutud andmed. Kaebaja varjas oma Pakistani kodakondsust ega rääkinud väidetud veritasu kartusest tema kinnipidamise järgse nelja kuu vältel, vaid alles pärast seda, kui PPA selgitas oma teadlikkust kaebaja Pakistani kodakondsusest ning tõenäosust tema väljasaatmiseks Pakistani. Kaebaja väitel toimus tulevahetus septembris 2022 ja teda otsitakse Pakistanis taga, ometi on kaebaja lennanud takistuseta Pakistanist Dubaisse vaid ca kolm kuud hiljem. PPA viidatud päritoluriigi informatsiooni kohaselt olnuks kaebaja lennujaamas kinni peetud, kui ta oleks 5(9)

3-23-2774 kuriteos menetlusalune isik. Kaebajal väidetud sündmuste aset leidmist kinnitavate tõendite puudumisest ei saa küll automaatselt järeldada sündmuste mittetoimumist, kuid kahtlus kaebaja usaldusväärsuses ja tema ütluste vastuolulisus ei võimalda siiski jaatada kaebaja tagakiusamise ohtu Pakistanis ainuüksi kaebaja ütluste alusel. Seejuures on PPA põhjendatult välja toonud, et väidetud surmaga lõppenud tulevahetust oleks kajastatud vähemalt kohalikus meedias, mille kohta puuduvad igasugused viited. PPA on põhjendatult hinnanud kaebaja täiendava kaitse vajadust Pakistanis ning tuvastanud, et seaduslikult riigist lahkunud kodanikel puuduvad igasugused takistused tagasipöördumiseks. Kaebajal puuduvad tõsised tervisehädad, ta ei ole riigis tagaotsitav ning tema suhtes pole algatatud ka kriminaalmenetlust. PPA on koheselt sundtäidetavat lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu põhjendanud. Kaebaja on üritanud rahvusvahelise kaitse süsteemi ära kasutada, esitades selleks valeväiteid. Kaebaja esitas varjupaigataotluse mitte tagakiusu kartusest, vaid eesmärgiga vältida väljasaatmist. Pakistani ametkonnad on taotlejale passi väljastanud ning sellega on Pakistani riigivõim näidanud, et taotleja on nende diplomaatilise kaitse all. Pakistanis ei toimu sellist sõjategevust, mis võimaldaks jaatada siseriiklikku või rahvusvahelist relvakonflikti. Kaebaja puhul on alust kahelda, et ta asub vabatahtlikult täitma lahkumisettekirjutust ja ei liigu teistesse Schengeni viisaruumi riikidesse. PPA on põhjendatult järeldanud kaebaja põgenemisohtu, arvestades kaebaja poolt teadvalt valeütluste andmist ja oma kodakondsuse varjamist, samuti kaebaja avaldatud valmisolekut lahkuda üksnes mõnda kolmandasse riiki. Kohaldatud sissesõidukeeld viis aastat on normikohane ning puuduvad sellised asjaolud ja eeldused, mis võimaldaksid kaaluda lühema tähtajaga sissesõidukeelu kohaldamist. Sissesõidukeeld ei ole ebaproportsionaalne ning ei esine humanitaarkaalutlusi sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-23-2774 Sissesõidukeelu määramine ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. Kaebaja ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-2774 seostatav isiku tagakiusukartusega rassi, usu, rahvuse, poliitilise veendumuse tõttu või kuulumise tõttu sotsiaalsesse gruppi. Põgenemine kartuses saada karistatud kuriteo toimepanemise eest ei anna alust tunnustada isikut pagulasena. Kaebaja ei ole väidetava veritasu ohu tõttu otsinud kaitset päritoluriigi politseilt. Pärituoluriigi teave ei anna alust ka järeldada, et politsei poole pöördumine oleks täiesti mõttetu. PPA on 31.10.2023 otsuses põhjalikult analüüsinud päritoluriigi infot ja põhjendatult viidanud 2016. a seadusemuudatustele, mille kohaselt on veritasu karistatav vähemalt 12-aastase vanglakaristusega, ja asjaolule, et politsei ja MTÜ-d on viidanud, et suurenenud meediatähelepanu on võimaldanud võimudel selle kuriteo liigiga viimasel ajal paremini võidelda (asjakohased viited PPA otsuses).

https://coi.euaa.europa.eu/administration/easo/PLib/2024_12_EUAA_COI_Report_Pakistan_Country_Focus.pdf , lk 150 jj 2 https://coi.euaa.europa.eu/news#200 3

https://coi.euaa.europa.eu/administration/easo/PLib/2024_12_EUAA_COI_Report_Pakistan_Country_Focus.pdf , lk 20

8(9)

3-23-2774 tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu ning järelikult ei kvalifitseeru kaebaja ka täiendava kaitse saajaks. Puudub vajadus korrata vaidlustatud haldusakti põhjendusi.

(allkirjastatud digitaalselt) 9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.