Riigihanked › Riigihanked

3-24-3485

Muus osas jätta vastustaja ja apellatsiooniastmes nende endi kanda.

kolmandate

isikute

menetluskulud

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 21. aprillil 2025 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-3485 esitanud. Kui kõik nõuded peaksid olema täidetud juba pakkumuse esitamise hetkel, siis ei oleks töölehtede veerus D hankija poolt ette antud staatuste märkimisel mingit mõtet ja järelikult olid lubatavad kõik staatused. Sellisel viisil on RHAD-i mõistnud ka riigihankes osalenud kolmas pakkuja. Ebatavaliseks ei saa pidada, et hankija kehtestatavatele nõuetele vastav asi hankelepingu täitmiseks alles valmistatakse. Kuna RHAD-st ei nähtu keeldu staatuste „MD“ või „DV“ kasutamiseks pakkumuse esitamisel, vastavad RHAD-le riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 1 tähenduses ka pakkumused, milles esitatud töölehtede veerud D on täidetud staatustega „MD“ ja „DV“. Seega ei olnud kolmandate isikute pakkumus mittevastav ega tinginud pakkumuse tagasilükkamist see, et pakkumuses ei olnud kõikide „MUST“ nõuete staatuseks märgitud „EX“. Hankija on kinnitanud veendumust, et kolmandad isikud suudavad lepingut täita ja hankelepingu nõuetekohase täitmise riski kannab hankija, mitte vaidlustaja. Mh on kolmandad isikud esitanud kokku 29 väljavõtet EUDAMED-i registrist. Vaidlustaja hinnangul on kolmandad isikud muutnud lõplikku pakkumust lubamatus ulatuses, sest pärast läbirääkimiste lõppu oli lubatud muuta üksnes pakkumuse maksumust, kuid mitte muid maksumuse esildises olevaid hinnatavaid näitajaid. Hankija ja kolmandad isikud leiavad, et RHAD ei keelanud muuta ühtegi hinnatavat näitajat. Vaidlust ei ole, et kolmandad isikud on muutnud kõiki hindamiskriteeriumites sätestatud hinnatavaid näitajaid (sh kogumaksumus, garantiiperioodi kestus, remont- ja hooldustööde tunnihind, koolitusprogrammi tunnihind). Sama on teinud ka kolmas pakkuja. HD p 2.11 ei piira esialgse pakkumuse muutmise ulatust olukorras, kus läbirääkimiste käigus on RHAD-i muudetud. Hankija on 14.10.2024 vastanud vaidlustaja küsimusele (sõnumi ID 892 833), et lõplike pakkumuste esitamisel võib pakkumuse maksumus muutuda kogu maksumuse esildise ulatuses. Sellest ei saa järeldada, et muuta võiski ainult maksumust ja ei midagi muud. RHAD ei sisalda dokumenti nimega „maksumuse esildis“, kuid kuna maksumused tuli esitada hindamiskriteeriumites toodud struktuuri kohaselt, siis tuleb seda vormi pidada maksumuse esildiseks HD p 2.11 tähenduses ning muuta võis kõiki näitajaid, mistõttu ei ole kolmandate isikute pakkumus vastuolus HD p-ga 2.11. Hankijal ei pidanud tekkima kahtlust, et kolmandate isikute lõpliku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal asjaolust, et ühispakkujad alandasid kohandatud pakkumuse maksumust 1 586 484 euro ehk 17,3% võrra. RHS § 115 lg 1 ei olene hankemenetluse liigist ning hankijale kaasneb RHS § 115 lg 1 kohane kontrollikohustus vaid juhul, kui selline kahtlus peaks tekkima „hankemenetluse eset“ arvestades. Kolmandate isikute pakkumuse maksumus ei saa olla põhjendamatult madal võrrelduna nende enda pakkumuse maksumusega. Seejuures ei väida ka vaidlustaja ise, et kolmandate isikute pakkumuse maksumus oleks hankijas pidanud tekitama kahtlusi võrreldes teiste riigihankes esitatud pakkumuste maksumustega. Asjaolu, et kolmandad isikud pidasid võimalikuks korrigeerida esitatud pakkumuse maksumust ulatuslikumalt kui vaidlustaja, ei ole iseenesest lubamatu ja ei anna alust järeldada, et pakkumus on seetõttu ilmselt põhjendamatult madal. Isegi kui nõustuda vaidlustaja väitega, et TK nõuetele vastava Role 1 ja Role 2 välja arendamine on kapitali- ja ajamahukas, puuduvad tõendid, et kolmandate isikute pakutud hinnaga ei ole TKle vastavus saavutatav. Kuivõrd pakkumuse maksumus ei pidanud hankelepingu eset arvestades tekitama hankijas põhjendamatuse kahtlusi, siis ei ole tegemist kaalutlusveaga ja RHS § 115 lg-t 1 ei ole rikutud. Kolmandate isikute kvalifitseerimise otsuse läbi vaatamata jätmiseks ei ole alust. Kuigi hankija on teinud otsuse kolmandate isikute kvalifitseerimise kohta juba 24.11.2023 ning RHS § 177 lg-st 3 tulenevalt ei olnud hankijal kohustust seda RHS § 104 alusel nn teist korda kontrollida, siis olukorras, kus hankija on seda 08.11.2023 otsusega siiski teinud, ei saa 3(17)

3-24-3485 vaidlustust jätta ka läbi vaatamata. Riigihangetes kehtib põhimõte, et kui hankija on teinud midagi ilma RHS-st tuleneva kohustuseta, siis on ta hiljem kohustatud vastu võtma ka sellega saabuvad tagajärjed. Vaidlustaja hinnangul ei vasta ühispakkujad kogemuse nõudele ning vaidlust ei ole, et nad ei ole müünud tooteid, mille konfiguratsioon vastab TK-s sätestatud Role 1 ja Role 2 nõuetele. Samas ei ole kogemuse nõue seotud TK-ga ning Role 1 ja Role 2 ei ole ka spetsiifiliselt ainult selles riigihankes kasutatavad terminid. Kolmandad isikud on hankijale tootnud/müünud ühe Role 1 ja Role 2 ning hankija on tellijana/ostjana pädev kinnitama kogemuse nõude täitmist ka sisuliselt. Seega kvalifitseeriti kolmandad isikud kooskõlas RHS § 98 lg-ga 5. Eelneva põhjal ei olnud alust kolmandaid isikuid ka hankemenetlusest kõrvaldada.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus palus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall palusid jätta kaebus rahuldamata.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

4(17)

3-24-3485 vastavuse tingimused, ja riigihangetes ei ole tavapäratu, et kehtestatud nõuetele vastav asi hankelepingu täitmiseks alles valmistatakse. Tulevikku (hankelepingu täitmise perioodi) suunatud tingimused ei pea olema täidetud juba pakkumuse esitamise seisuga. RHS § 114 lg 1 mõttes vastasid RHAD-le seega ka pakkumused, milles esitatud töölehtede veerud D olid täidetud staatustega „MD“ ja „DV“. Üksnes asjaolu, et kolmandate isikute pakkumuses ei ole kõigi „MUST“ nõuete juurde märgitud „EX“, ei tähendanud pakkumuse mittevastavust RHAD-le ega tinginud selle tagasilükkamist. Seda, et TK tingimused ei pea olema täidetud juba pakkumuse esitamise seisuga, selgitas vastustaja pakkujatele ka 15.12.2023 infopäeval. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et kuna kolmandatel isikutel puudub õigus teatud meditsiiniseadmeid (Fritz Stephan GmbH) müüa, siis on lepingu täitmine võimatu. Pakkujal ei ole kohustus osta selle ettevõtte tooteid, vaid ta võib need ka ise välja arendada. Samuti on võimalik tooteid soetada nn paralleelimpordi kaudu teistest riikidest. Kolmandate isikute pakkumuses oli lisaks täidetud vastavustingimuste nõue „registreerimine EUDAMED-is“. Kuna kolmandate isikute pakkumus ei pidanud juba esitamise hetkel vastama „MUST“ nõuetele, siis ei pidanud VAKO analüüsima kaebaja sisulisi argumente, miks ei vasta pakkumus TK tingimustele (vt vaidlustuse p-d 32.1–32.25). Seda ei analüüsi ka kohus. Vaidlust ei ole, et kolmandad isikud muutsid lõplikus pakkumuses kõiki hindamiskriteeriumites sätestatud hinnatavaid näitajaid. HD p 2.11 näeb ette, et pakkumuse maksumuse muutmine ei ole piiratud maksumuse esildise kindlate ridadega ning hankija on selgelt sätestanud, et muuta võib kõikide ühikute maksumusi. Seega ei keelatud muuta teisi hinnatavaid näitajaid (praegusel juhul garantiiaeg, remont- ja hooldustööde tunnihind, koolitusprogrammi tunnihind). Selline keeld peaks tulenema RHAD-ist selgesõnaliselt. Kuivõrd vastustaja muutis TK-d ning edastas pakkujatele 12.09.2024 uued Role 1 ja Role 2 töölehed, siis tuleb lähtuda HD p 2.11 esimesest lausest, mis ei sätesta mingeid piiranguid esialgse pakkumuse muutmisel. Vastupidist ei tulene mh hankija vastusest kaebaja päringule (sõnumi ID 892 833), sest kuna küsimus puudutas ainult pakkumuse maksumuse muutmist, siis ei ole hankija muude näitajate muutmise lubatavust ka selgitanud. Väidetavat piirangut pakkumuse muutmiseks ei tulene ka RHS § 71 lg-st 1 ega selle aluseks olevast direktiivi 2014/24/EL art 29 lg-st 7, mis võimaldab esitada mh uue pakkumuse. HD p-st 2.11 ei tulene, et sätte esimene lause rakendub vaid juhul, kui muudatused on olulised, vaid määrav on see, et muudetud on esialgseid lahendusi ja tingimusi. Selle üle ei ole praegusel juhul vaidlust. Samuti ei tulene HD p-st 2.11 vajadust ega kohustust pakkumuse maksumuse muutmist kuidagi eraldi lubada. Kuna pakkumuse maksumuse esildisena HD p 2.11 tähenduses saab käsitada üksnes hindamiskriteeriumide vormi ja hankija selgituse põhjal võis pakkumuse maksumust muuta kogu maksumuse esildise ulatuses, ei saa tuletada, et muutmine oli lubatav kitsalt vaid Role 1 ja Role 2 kogumaksumuse ulatuses. Kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamist on kaebaja vaidlustanud põhjusel, et tema hinnangul oli tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, mille suhtes pidi hankija viima läbi RHS § 115 lg 1 kohase kontrollimenetluse. Vaidlust ei ole, et vastustajal ei tekkinud kahtlust, et kolmandate isikute pakkumus võiks olla põhjendamatult madal, mistõttu RHS § 115 lg 1 kohast kontrollimenetlust ei alustatud. Ehkki RHS § 115 lg-st 1 ei tulene üheselt, millal peab hankijal tekkima kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses, on kohtupraktikas aktsepteeritud lähenemist, et asjakohase tagasiside turuhindadest annab võrdlus samas hankes esitatud teiste pakkumustega. Seega ei oma mingit tähendust see, mitme protsendi võrra erines kolmandate isikute kohandatud pakkumuse maksumus nende algse pakkumuse maksumusest. Kaebaja ei väida, et kolmandate isikute pakkumuse maksumus pidi võrdluses teiste riigihankes esitatud pakkumuste maksumustega (vt vastustaja 06.01.2025 vastuse p 2.33) tekitama hankijas alapakkumuse kahtluse. Vaidlust ei ole, et algset maksumust vähendasid kõik pakkujad ning asjaolu, et kolmandad isikud 5(17)

3-24-3485 pidasid võimalikuks korrigeerida oma pakkumuse maksumust ulatuslikumalt kui kaebaja, ei ole lubamatu ja ei anna alust pidada pakkumust seetõttu ilmselt põhjendamatult madalaks. VAKO leidis õigesti, et vastustajal ei pidanud tekkima kahtlust, et kolmandad isikud ei pruugi olla suutelised hankelepingut nõuetekohaselt täitma. Seetõttu ei ole vaja ka hinnata, kuidas kolmandate isikute pakkumuse maksumus kujunes. Isegi kui oleks tõendatud, et Role 1 ja Role 2 välja arendamine on kapitalimahukas, puuduvad tõendid, mille põhjal väita, et kolmandate isikute pakutud hinnaga ei ole TK-le vastavus saavutatav. Seega on hankija 07.11.2024 otsus kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamiseks kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1, rikutud ei ole RHS § 115 lg 1 nõuded ja otsuse tühistamiseks puudub alus. Kvalifitseerimistingimustes sätestatud varasema kogemuse nõude sõnastusest tulenevalt ei ole see nõue seotud TK-ga. Sisuliselt vastab nõudele iga NATO liikmesriigile toodetud/müüdud Role 1 (ei pea olema konteinerlahendus) ja Role 2 Basic (konteinerlahendus). Selle tingimuse täitmiseks tuli vastustajale ette näidata ühe mobiilse sidumispunkti ja ühe mobiilse välihaigla tootmise/müügi kogemus. Kolmandad isikud esitasid teabe referentslepingute kohta, millega vastustaja luges kogemuse nõude täidetuks. Kuna vastustaja oli nendes lepingutes tellijaks, siis veendus ta kolmandate isikute kvalifikatsiooni olemasolus, mitte ei tuginenud vaid formaalsele kinnitusele. Hankija 08.11.2024 otsus kolmandate isikute kvalifitseerimise kohta on kooskõlas RHS § 98 lg-ga 5 ja selle tühistamiseks puudub alus, samuti ei olnud alust kolmandaid isikuid hankemenetlusest kõrvaldada. VAKO otsus on õiguspärane ja nõutaval määral põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-24-3485 Vaidluse lahendamiseks kooskõlas EL-i õigusega tuleb küsida Euroopa Liidu Kohtult eelotsust, kas direktiivi 2014/24/EL art 29 lg-d 5 ja 7 lubavad läbirääkimiste järel pakkumusi piiramatult muuta või on pakkumusi lubatud muuta üksnes ulatuses, milles hankija muutis läbirääkimiste tulemusel riigihanke alusdokumente. EL-i õigus ei ole päris ilmselge, sest Euroopa Liidu Kohtu praktika selles küsimuses sisuliselt puudub. Läbirääkimistega hankemenetlus kui erand avatud hankemenetlusest eeldab, et hankijal on põhjendatud vajadus pidada läbirääkimisi tehniliste tingimuste jms üle. Olukord, kus hankija tegelikult läbirääkimisi ei pea ja nõudeid ei muuda, kuid võimaldab samas pakkumuste maksumusi suvaliselt vähendada, moonutab selle menetluse eesmärki ja on vastuolus riigihanke aluspõhimõtetega (RHS § 3 p 1; direktiivi 2014/24/EL art 18 lg 1). Direktiivi 2014/24/EL art 29 lg 5 sõnastusest ilmneb selgelt, et pakkumuste muutmine on lahutamatult seotud läbirääkimiste alusel tehtud muudatustega RHAD-s. Sellega kooskõlas tuleb tõlgendada ka 2014/24/EL art 29 lg-t 7, s.o „uus“ ei tähenda piiramatut võimalust algset pakkumust muuta, vaid võimalust esitada vastavalt läbirääkimistele ja RHAD-i muudatustele muudetud pakkumus. Kui kohus peab hankija käitumist vaidlusaluses hankes õiguspäraseks, tähendab see sisuliselt oksjonilaadse hankemenetluse sisseseadmist, kus hankija saab pakkujad panna omavahel konkureerima olukorras, kus pakkumuste esialgsed maksumused on kõigile pakkujatele teada. Vältimaks hanke- ja kohtupraktika vastuolu EL-i õigusega, oleks eelotsuse küsimine hädavajalik. Kvalifitseerimistingimuste kohaselt pidi pakkuja olema viimase 60 kuu jooksul tootnud või müünud vähemalt ühele NATO liikmesriigile Role 1 (ei pea olema konteinerlahendus) ja ühe Role 2 Basic (konteinerlahendus). Role 2 konteinerlahendus ei ole standardtoode ega üldteada spetsifikatsiooniga toode. Role 2 ei kirjelda ega tähista mingit konkreetset välihaigla tehnilist lahendust, vaid märgib NATO standardite kohast meditsiiniabi teist taset, mis üksnes kirjeldab meditsiinilisi tegevusi, mis peavad olema Role 2 tasemel tagatud. Hankija on samas varasema kogemusena määratlenud nimelt Role 2 konteinerlahenduse tootmise või müügi. Mida selle all silmas peetakse, saab sisustada ainult hankija koostatud TK põhjal. RHAD-i tingimusi ja TK üksikasjalikkust arvestades on ilmne, et hankija vajadustele saab vastata vaid väga kindlate omadustega toode. Järelikult pidi varasemalt tarnitud toode vastavalt RHS § 98 lg-le 1 olema omadustelt vähemalt analoogne TK-s kirjeldatud hanke esemele. Hankija pidi kvalifikatsiooni kontrollimisel välja selgitama, kas kolmandate isikute poolt väidetavalt müüdud toodete puhul oli tegemist TK mõttes Role 1 ja Role 2 toodetega. Piisavaks ei saa pidada, et referentslepingute loetelus on nimetatud, et lepingu esemeks oli Role 2. Hankija ja halduskohus ei ole järginud uurimispõhimõtet ning kontrollikohustust ei mõjuta asjaolu, et varasemas lepingus oli tellijaks samuti RKIK. Kaebajale ei ole avaldatud ühtegi tõendit või selgitust, mis võimaldaks veenduda, et kolmandad isikud tuginesid ka tegelikult lepingutele, mille raames toodeti või tarniti nimelt Role 1 ja Role 2 tooteid. Sellest järeldub, et taolist kontrolli ei olegi tehtud. Hankija otsused kolmandate isikute kvalifitseerimise kohta on õigusvastased ja tuleb tühistada. Ebaõige on VAKO ja halduskohtu lähenemine, et pakkumuse vastavaks tunnistamisel ei omagi tähtsust pakkuja tegelik suutlikkus täita RHAD-i tingimusi. Kui hankijale saavad teatavaks asjaolud, mis välistavad pakkuja poolt hankelepingu täitmise, oleks tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine vastuolus RHS § 3 p-ga 5. Kaebaja on põhjalikult selgitanud, miks ei vasta kolmandate isikute pakkumus RHAD-i nõuetele. Raamlepingu p-de 1.3.4 ja 7.5 tingimusi ei ole võimalik täita, ilma et pakkujal oleks sõlmitud meditsiiniseadmete tootjaga kokkulepped esindusõiguste saamise jms kohta. Kolmandatel isikutel sellised kokkulepped puuduvad ning kaebaja on seda tõendanud. Mõnede toodete puhul on üksnes kaebajale antud õigus seadmeid hooldada ja parandada, mis tähendab, et isegi paralleelimpordi korral ei ole kolmandatel isikutel võimet tagada pakutud 7(17)

3-24-3485 meditsiintehnoloogia ja -varustuse hooldamine elutsükli vältel. Kohus on ekslikult leidnud, et mittevastavused on hankelepingu täitmise käigus kõrvaldatavad, kuna pakkujal on võimalik tooted ka endal välja arendada. See ei arvesta seadmete väljatöötamisega kaasnevat aja- ja rahakulu. Kolmandad isikud ei ole registreeritud andmebaasis EUDAMED, mistõttu ei saa nad tagada meditsiinitehnoloogia ja -varustuse elutsüklit. Kolmandad isikud ei ole ka meditsiiniseadmete tootjad ning pole alust arvata, et metallkonstruktsioonide tootmisega tegelevad ettevõtjad suudavad ühe hankelepingu täitmiseks täielikult muuta oma tegevussuunda ning arendada välja kõik välihaiglasse TK järgi nõutava meditsiinitehnoloogia ja sh väiksemate kuludega kui kaebaja, kes on spetsialiseerunud meditsiinitehnoloogiate pakkumisele. Näiteks kaebajal kulus ainuüksi välihaigla tarkvara ja moodulite tõstejalgade arendusele ligi 4 aastat ja üle 0,8 miljoni euro. Meditsiiniseadmete tarneks ja hooldamiseks vajalike õigustega seostub vahetult garantiiaja pikkus ja hooldustööde tunnihind. See on oletuslik ja ei ole tõsiseltvõetav ulatuses, milles ühispakkujatel puuduvad meditsiiniseadmete pakkumiseks vajalikud õigused. Hankijal oli kohustus lükata kolmandate isikute pakkumus tagasi või minimaalselt tuli küsida selle kohta selgitusi. Hankija õigus usaldada pakkujate kinnitusi ei ole piiramatu. Kaebaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde, et kolmandad isikud muutsid oma pakkumust lubamatul määral. Pakkumuse muutmise piirid määravad ära läbirääkimiste ulatus ning nende tulemusel tehtud muudatused RHAD-s. Kuna hankija ei teinud läbirääkimiste põhjal algsetes Role 1 ja Role 2 kirjeldustes sisulisi ega olulisi muudatusi, siis ei vastanud kolmandate isikute pakkumus tehtud muudatuste tulemusel RHAD-le ning tuli lükata RHS § 114 lg 2 alusel tagasi. Halduskohus on alusetult võrdsustanud „maksumuse esildise“ ja hindamiskriteeriumite vormi, pidades pakkumuse muutmist kõikide hindamiskriteeriumite lõikes lubatavaks. See tõlgendus muudab RHAD-s kasutatud „maksumuse esildise“ ja sellega seotud hankija selgitused sisutuks. Kui hankija oleks pidanud „maksumuse esildise“ all silmas kõiki pakkumuse tingimusi, siis ei olnuks seda mõistet üldse vaja kasutada. Pakkujad pidid arvestama, et hankija võib teha otsused ka esialgsete pakkumuste põhjal (HD p 2.8). Asjaolu, et hankija otsustas läbirääkimisi pidada, ei õigusta iseseisvalt pakkumuse ulatuslikumat muutmist ega täiesti uue pakkumuse esitamist. RHAD ei võimaldanud samuti täiesti uute pakkumuste esitamist (vt HD p-d 2.9 ja 2.11) ning sellist sõnastust ei kasuta ka RHS § 71 lg-d 1 ja 2. Otsitud ja kunstlik on käsitlus, et pakkumuse maksumuse muutmise ulatust reguleerib praegusel juhul vaid HD p 2.11 esimene lause. Sätet tuleb vaadata tervikuna. Esimene lause ei ütle midagi pakkumuse muutmise ulatuse kohta, kuid teine lause määratleb selgelt üksnes pakkumuste muutmise lubatava ulatuse ning hõlmab nii olukorda kui RHAD-i muudetakse kui ka olukorda kui RHAD-i ei muudeta. HD p 2.11 tuleb tõlgendada viisil, et hankija võis igal juhul lubada muuta üksnes pakkumuse maksumust. Õige ei ole seisukoht, et hankija selgitusest ei tulene keeldu muuta muid näitajaid, sest kaebaja küsis ühemõtteliselt seda, millises ulatuses on lubatud pakkumusi muuta ja hankija selgitas, et muuta võib üksnes pakkumuse maksumust. Kaebaja jääb seisukoha juurde, et kolmandate isikute pakkumuse maksumus oli põhjendamatult madal ning ebarealistlik hind pidi tekitama hankijas põhjendatud kahtluse, et algatada vähemalt nn alapakkumuse kontroll RHS § 115 lg 1 alusel. Kolmandad isikud said praegusel juhul eelise selle kaudu, et hankija avaldas neile kaebaja pakkumuse maksumuse, mis sisaldas kõiki Role 1 ja Role 2 toodete arenduskulusid. Erinevalt kaebajast ei ole kolmandad isikud Role 1 ja Role 2 tooteid välja arendanud ning neil puudub ka ülevaade tegelikest arenduskuludest. Kolmandad isikud ei lähtunud kohandatud pakkumust esitades tegelikest kuludest, vaid üksnes eesmärgist alandada pakkumuse maksumust. Kolmandatel isikutel puudub mh majanduslik võimekus nii kapitali- ja ajamahukate toodete arendamiseks. Hankemenetluse käigus ei ilmnenud ainsatki asjaolu, mis õigustaks kolmandate isikute 8(17)

3-24-3485 pakkumuse maksumuse alandamist ligi 17,3%, lisaks garantiiperioodi pikendamist, remondija hooldustööde ja koolitusteenuste hinna alandamist. Üldsõnaline viide kohtupraktikale, mille kohaselt annab tagasiside turuhindadest võrdlus sama hanke teiste pakkumustega, ei puuduta konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust. Kuna hankija ei saanud olla veendunud, et kolmandad isikud on pakkumust tehes arvestanud kõigi vajalike kuludega, tuli hankijal RHS § 115 lg 1 järgi küsida pakkujalt vähemalt selgitusi, kuid seda ei ole tehtud.

3-24-3485 vastaks. RHAD ei nõua, et TK tingimused peavad olema täidetud pakkumuste esitamise tähtpäeval, vaid kõik TK tingimused on olemuselt lepingutingimused. Kolmandate isikute suutlikkus lepingut täita ei allu kohtu kontrollile. Tingimuse esitada Role 1 ja Role 2 töölehed, on kolmandad isikud täitnud. Kui kõik nõuded peaksid olema pakkumuse esitamise hetkel täidetud, ei oleks tabelite veerul D mingit mõtet. Seda, et TK tingimused ei pidanud olema pakkumuse esitamise ajaks täidetud, selgitas vastustaja 18.12.2023 infopäeval (vt sõnumi ID 803 910, küsimus-vastus 3). Asjaolu, et kolmandatel isikutel ei ole õigust soetada ühe tootja (Fritz Stephan GmbH) tooteid otse tootjalt, ei ole välistatud toodete soetamine nn paralleelimpordi kaudu teistest riikidest. Tootja kinnitusest ei järeldu seetõttu lepingu täitmise võimatust, isegi kui kolmas isik plaanib kasutada selle ettevõtja tooteid. Vastustajal ei pidanud tekkima mh kahtlust, et kolmandad isikud on esitanud alapakkumuse. Kaebaja etteheited RHS § 115 lg 1 kontrollimenetluse algatamata jätmise kohta ei erine varem esitatust. Direktiiv võimaldab pakkumuse hinnatavaid näitajaid lõplikus pakkumuses muuta ja pärast läbirääkimiste lõppu on tagatud täielik võistlevus. Võrdlus esialgsete pakkumustega ei saa seega tingida alapakkumuse kahtlust. Esialgset maksumust vähendasid kõik pakkujad ja seda keskmiselt 16,76% võrra. Kolmandad isikud vähendasid pakkumuse maksumust 17%. Ühegi lõpliku pakkumuse maksumus ei olnud järgmisest üle 10% odavam (kolmandate isikute pakkumuse maksumus oli kaebaja omast 6,46% odavam ning kaebaja pakkumuse maksumus oli kolmanda pakkumuse maksumusest 9,31% odavam). Kohtupraktika pinnalt ei ole tegemist nii suurte erinevustega, mis kohustanuks hankijat algatama kontrollimenetluse (vrd RHS § 115 lg 2 p 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.07.2009 direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ

10(17)

3-24-3485 ligipääs hanke materjalidele ning nad jõudsid samuti järeldusele, et hankija luges kolmandate isikute kvalifikatsiooni õigesti nõuetekohaseks. Kolmandate isikute pakkumuse vastavuse osas on kaebaja apellatsiooniastmes asunud väitma, et hankemenetlust ei saa lahutada hankelepingu täitmisest. See seisukoht ei ole õige, sest hankelepingu tingimusi peab edukas pakkuja hakkama täitma lepingu jõustudes või lepingus ettenähtud ajal, aga mitte juba hankemenetluses pakkumuse esitamise ajal. Etteheide, et kolmandad isikud ei ole registreeritud EUDAMED-is, on arusaamatu, sest pakkuja ei peagi olema seal registreeritud, vaid seda peavad olema üksnes Role 1 ja Role 2 lahenduste jaoks kasutatavate meditsiiniseadmetega seotud tootjad/vahendajad. RHAD ei nõua, et pakkuja peaks meditsiiniseadmed ise tootma ja selline nõue oleks ka täiesti ebaloogiline. Kolmandate isikute pakkumuse maksumus ei ole ka põhjendamatult madal. Kolmandad isikud on eri välihaiglate konteinereid arendanud ja tootnud küll ning seda seltsingus kaebajaga. Nendes aspektides, kus kolmandatel isikutel tõesti puudub vahetu kogemus, on neil vajalikud teadmised hinnatasemest oma koostööpartnerite kaudu. Kaebaja ei saa teada ja kolmandad isikud ei hakka konkurendile avama äristrateegiat, millest kolmandad isikud oma lõpliku pakkumuse tegemisel lähtusid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-3485 (pakkujate) kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni üksnes hankemenetluse esimeses etapis, kuid ta ei pidanud selles küsimuses tegema eduka pakkuja suhtes vastavalt RHS § 104 lg-le 8 uut otsust pärast tema pakkumuse edukaks tunnistamist, siis olukorras, kus hankija on sellele vaatamata teinud eduka pakkuja kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni küsimuses uue otsuse, asendab see konkreetse pakkujaga seonduvalt sisuliselt varasema otsuse. See tähendab, et sama küsimust reguleeriva hilisema otsusega tunnistatakse ühtlasi n-ö konkludentselt kehtetuks varasem otsus (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2023 otsus nr 3-19-755, p 30). Kuna vaidlustuse esitamise seisuga oli kolmandate isikute kvalifitseerimine kehtivalt lahendatud 08.11.2024 käskkirjaga ja vaidlustus oli esitatud tähtaegselt, siis ei olnud selle läbi vaatamata jätmiseks alust, sõltumata sellest, milline olukord tekiks juhul, kui hilisem kvalifitseerimise otsus tühistatakse.

3

Nt NATO standard AJP-4.10. Allied Joint Doctrine for Medical Support. Edition C Version 1, September 2019, p-d 2.43–2.44 – https://www.coemed.org/files/stanags/01_AJP/AJP-4.10_EDC_V1_E_2228.pdf

12(17)

3-24-3485

3-24-3485 samuti on võimalik tooteid soetada teistes liikmesriikides tegutsevatelt edasimüüjatelt. Seega, isegi kui kolmandad isikud on plaaninud pakkuda kaebajate välja toodud tootjate seadmeid ning hankijale võis olla teada asjaolu, et mitmete meditsiiniseadmete tootjate ainuesindusõigust Eestis omab kaebaja, ei olnud hankijal alust eeldada, et kolmandad isikud ei oleks ilmselgelt võimelised sõlmitavat hankelepingut täitma (vt ka Riigikohtu 19.12.2019 otsus nr 3-19-1464, p 16). Olukorras, kus kaebaja viitas, et hankija on küsinud neilt täpsustusi isegi selliste omaduste kohta, mille kohta oli töölehtedes märgitud, et tegemist on juba välja töötatud lahendusega, puudub ka alus arvata, et hankija ei ole kolmandate isikute pakkumuse vastavust üldse sisuliselt hinnanud (sh esitas hankija täpsustavaid küsimusi ka kolmandatele isikutele – dtl 490).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 05.04.2017 määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 05.04.2017 määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL

14(17)

3-24-3485 kogu maksumuse esildise ulatuses (ka juhul kui riigihanke alusdokumentides muudatusi ei tehta).“ Ringkonnakohtu ei nõustu halduskohtu arusaamaga, et kuivõrd TK-d pärast läbirääkimisi muudeti, siis omab tähtsust üksnes HD p 2.11 esimene lause ning sama punkti teine lause reguleerib olukordi, kus läbirääkimiste tulemustel RHAD-i ei muudetud. Sätet tuleb siiski hinnata tervikuna. HD p 2.11 esimene lause reguleerib ringkonnakohtu hinnangul hankija kohustust teavitada kõiki pakkujaid läbirääkimiste tulemusel RHAD-s tehtud muudatustest (s.o tagamaks kõigile pakkujatele võrdne n-ö stardipositsioon lõplike pakkumuste koostamiseks). RHAD-s ei ole eraldi reguleeritud, millises ulatuses võib muuta pakkumuse n-ö sisulist poolt, aga loogiliselt peaks muutmise vajadus selles osas eeskätt seostuma TK-s kehtestatud nõuete võimaliku muutmisega. Seevastu tuleneb HD p 2.11 teisest lausest, et hankija võib RHAD-s muudatuste tegemisest või mittetegemisest sõltumata lubada pakkumuse maksumust muuta kogu maksumuse esildise ulatuses. Täpsemalt ei ole märgitud, millises vormis hankija sellise „loa“ annab, kuid eelduslikult peaks see olema välja toodud dokumendis, millega määratakse tähtaeg lõplike pakkumuste esitamiseks. Kuna praegusel juhul ei olnud seda tehtud, siis esitas kaebaja riigihangete registri vahendusel 11.10.2024 küsimuse6 millele 14.10.2024 esitatud vastuses kinnitas hankija selgelt, et lõplike pakkumuste esitamisel võib muutuda pakkumuse maksumus kogu maksumuse esildise ulatuses (vt sõnumid hankijale, sõnumi ID 892 833).

„Hankija on teatanud läbirääkimiste lõppemisest ja määranud lõplike pakkumuste esitamise tähtaja. Kuid ebaselgeks jääb, kas hankija lubab muuta pakkumuse maksumust või mitte ja kui lubab, siis millises ulatuses? Hankija ei ole sellest selgesõnaliselt teada andnud.“

15(17)

3-24-3485 hinnatavad näitajad, ei saa pidada kaebajat kuidagi eriliselt kahjustavaks, sest kaebajale olid samuti teada teiste pakkujate pakkumuste hinnatavad näitajad, ning kaebaja ei ole seejuures väitnud, et kõnealuste andmete teistele pakkujatele avaldamine olnuks õigusvastane (vt RHS § 70 lg 1 ja § 113 lg 2). Ka sellest, et kaebaja hinnangul puudus temal põhjus või võimalus enda pakkumuse maksumust oluliselt alandada, ei saa tuletada teistele pakkujatele piirangut korrigeerida oma pakkumuse maksumust suuremas ulatuses.

3-24-3485 mis vastab advokaatide 31,1 töötunnile hinnaga 180, 190 või 295 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kokku 7777 euro suuruste menetluskulude kandmine või nende kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse lahendamisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete kohaselt tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad AS Semetron menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Jõustunud Riigikohtu 02.09.2025 otsuses toodud muudatustega

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.