Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla peale seoses kauplusest sisseostude tegemisega Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta käesoleva asja juurde X-i vabakasutuskonto väljavõtted ajavahemiku 4. aprill 2024 kuni 2. märts 2025 kohta ning haldusasjast nr 3-25-46 X-i kohtule esitatud arvesaateleht nr 10588241295456675.
2.Tagastada X-i kaebus.
3.Jätta X-i menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 3. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis puudutab vangla kauplusest sisseostude tegemist. Kaebaja väljendab kaebuses rahulolematust selle üle, et kauba hinnale lisandub kauba kättetoimetamise kulu (s.o transpordikulu) ja talle pole kättesaadav venekeelne teave kauba kohta. Kaebaja märgib kokkuvõtlikult järgmist. Vangla konfiskeerib kaebajalt transpordikulude tasumise ettekäändel õigusvastaselt raha. Kaebaja ei ole kauba ostmisel transporditeenust tellinud ja tal on õigus oma raha ise käsutada. Transporditeenuse eest tasumine takistab tal oma vara kasutamist. Kaebaja sõltub kinnipeetavana
kõiges vanglast ja kui vangla ostab kõik kaubad vabadusest eraõigusliku juriidilise isiku kaudu, on vangla lepingu pool ja peab kõik lepingujärgsed kulutused ise kandma. Sundida kinnipeetavat tasuma teenuste ja kulutuste eest, mida peab kandma vangla, on röövimine. Kaebaja tellis näiteks kaupa kokku 2,33 euro eest, kuid vangla nõuab kauba kambrisse toimetamise eest tasu 4,16 eurot, sest muidu kaupa ei saa. Transporditasu peetakse vanglasiseselt arvelt automaatselt kinni. Kaebajalt omastatakse seega raha ebaseaduslikul teel. Ta ei ole sõlminud mingeid lepinguid ning kaup tuuakse vanglasse vangla nimele. Ta sai 25. veebruaril 2025 arve, mis oli adresseeritud vanglale ja millele oli lisatud e-poe transporditeenus 4,16 eurot ja lisaks ka käibemaks 22%. Kaupluse pidajaga on lepingu sõlminud vangla ning järelikult kannab vangla vastutust röövimise, kelmuse ja raha varguse eest transpordi ettekäändel. Lisaks diskrimineerib vangla kaebajat sellega, et ei võimalda teha e-poe tellimust vene või inglise keeles. Tarbijal on õigus saada pakutava kauba ja teenuste, samuti tarbija õiguste kohta teavet vene keeles. Kaebaja leiab, et vangla on rikkunud tema õigusi. Ta palub tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus kauplusest tellitud kauba kättetoimetamise eest tasu võtmisel (s.o transpordikulu) ning palub teha vanglale kohustava ettekirjutuse, millega keelataks kauba kättetoimetamise eest tasu võtmine. Kaebaja soovib, et vangla hüvitaks talle transpordikulude tasumisega tekitatud varalise kahju (5000 eurot). Lisaks soovib kaebaja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist, mille kohaselt tuleks talle anda kaupade ja teenuste ning tarbija õiguste kohta teavet vene keeles. Kaebuse juurde on lisatud menetlusabi taotlus.
KOHTU SEISUKOHT
2.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.
3.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3.1.Kohus leiab, et osas, milles kaebaja vaidlustab kauba kättetoimetamise eest tasu võtmist ning esitab seoses sellega ka kahjunõude, on tegemist vaidlusega, mis kaebaja õigusi intensiivselt ei riiva.
3.1.1.Kaebaja soovib kaebusega saavutada, et ta ei peaks vanglas e-poe vahendusel kauba tellimisel tasuma selle kättetoimetamise kulusid. Kaebusest ning asja juurde võetud arvesaatelehelt nr 10588241295456675 nähtub, et vanglas e-poest kauba tellimisel lisandub kauba maksumusele transpordikulu 4,16 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku kujuneb kauba kättetoimetamise kuluks koos 22%-lise käibemaksuga seega 5,08 eurot. Tartu Vangla kodukorra p 15.1 kohaselt on kinnipeetaval võimalik sooritada sisseoste üldjuhul kaks korda kuus, kuid mitte harvemini, kui kord kuus vangistusseaduse (VangS) § 48 lg-s 1 1 lubatud määras. Ühe aasta jooksul saab seega e-poest ostetava kauba kättetoimetamise kuluks olla maksimaalselt 60,96 eurot (ostes kaupa üks kord kuus) või kuni 121.92 eurot (ostes kaupa kaks korda kuus). Vaidlus puudutab seega kaebaja võimalikku kasu, mida ta kauba saatmiskulusid mitte tasudes kokku hoiaks ja mis jääb vahemikku 60,96-121,92 eurot aastas. Lisaks on kaebaja esitanud varalise kahju nõude, mille suurus on kaebusest nähtuvalt 5000 eurot. Kohus mõistab, et kaebaja peab varaliseks kahjuks kauba kättetoimetamise kulu, mida ta on tasunud. Kaebaja viimase aasta konto väljavõtetelt (s.o 4. aprill 2024 kuni 2. märts 2025 ehk kuni kohtule kaebuse esitamise ajani) nähtub, et kaebaja on vanglas e-poes sisseoste teinud järgmiselt: 24. aprillil 2024 kogusummas 29,35 eurot; 22. mail 2024 kogusummas 23,96 eurot; 19. juunil 2024 kogusummas 12,84 eurot; 17. juulil 2024 kogusummas 17,21 eurot; 28. augustil 2024 kogusummas 27,55 eurot; 25. septembril 2024 kogusummas 21,64 eurot; 2. jaanuaril 2025 kogusummas 24,41 eurot 2
3-25-551
ja 29. jaanuaril 2025 kogusummas 8,73 eurot. Saab eeldada, et kõigis nendes summades sisaldub igakordne kauba kättetoimetamise kulu 5,08 eurot. Seega on kaebaja ajavahemikul 4. aprill 2024 kuni 2. märts 2025 (s.o ligi aasta) vangla e-poest kaupa tellides tasunud transpordikuludeks 40,64 eurot. Nimetatud summa ei küüni ligilähedaseltki summani, mille kaebaja ise on varalise kahjuna välja toonud. Nagu eelnevalt märgitud, saab iga-aastane kauba kättetoimetamise kulu kahel korral kuus kaupa tellides olla maksimaalselt 121,92 eurot.
3.1.2.HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Sisulisest aspektist hinnatakse riive intensiivsust väheseks, kui kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral oleks kaebaja saadav kasu või leevendus ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega1. Kohtu hinnangul nähtub eelpool toodust, et kaebaja kohtumenetluses taotletava hüve väärtus ei ületa praegusel juhul 1000 eurot. Lisaks nähtub asja materjalidest, et kauba kättetoimetamise kulu tasumine ei ole takistanud kaebajal e-poest kauba tellimist ning kauba kättetoimetamise kulu tasumine ei ole muutnud sisseostude tegemist kaebaja jaoks võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul arvestada ka asjaoluga, et 1. aprillist 2024 muudeti vangistusseadust selliselt, et alates nimetatud kuupäevast on kinnipeetaval lubatud saada pakke, milline võimalus varasemalt puudus (vt VangS § 281 lg 1). Kuigi pakiga ei ole võimalik saata või tuua vanglasse kõiki kinnipeetavale meelpäraseid asju (sh toiduaineid) (vt täpsemalt justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 74 1 lg 1), on käesoleval ajal kinnipeetavatel võimalik saada vajaminevaid asju (nt hambahari, sokid, aluspesu, ühekordsed raseerijad jne) lisaks e-poest tellimisele ka paki teel lähedastelt. Mis aga puudutab toiduaineid, siis on kinnipeetavatele tagatud vanglas igapäevane toitlustus, mis peab olema kooskõlas elanikkonna üldiste toitumistavadega (VangS § 47 lg 1) ja vastama Sotsiaalministri määrusega kinnitatud toidunormidele2. ning kohtu hinnangul ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt see, kui ta peab vanglas e-poest tellimuse tegemisel tasuma selle kättetoimetamise eest orienteeruvalt 5 eurot. Olukorras, kus kaebaja ei saa tõepoolest e-poe vahendusel osta näiteks hügieenitarbeid, tagab need vangla (vt Tartu Vangla kodukorra p 11.3.1). Kohtu hinnangul ei saa seega käesoleva vaidluse asjaolude pinnalt jaatada kaebaja õiguste intensiivset riivet.
3.2.Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud kaebuse rahuldaks.
3.2.1.Kaebaja ei ole rahul sellega, et ta peab tasuma vanglas e-poest kauba tellimisel selle kättetoimetamise kulu. VangS § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Kuna kauba tellijaks ja saajaks on kaebaja, tuleb temal tasuda nii kauba kui ka selle saatmise kulude eest. Kuna VangS § 48 lg-st 1 tuleneb, et tasuda tuleb ka kättetoimetamise kulud, puudub kaebajal õigus nõuda seda, et ta ei peaks e-poest kauba tellimisel selle kättetoimetamise eest üldse midagi tasuma. Kohtu hinnangul ei saa olukorda, kus kaebajalt nõutakse e-poe tellimuse kättetoimetamise eest VangS § 48 lg-le 1 tuginedes tasu, pidada ka põhiseadusega vastuolus olevaks.
3.2.2.Kaebaja ei ole otseselt vaidlustanud kauba kättetoimetamise kulu suurust ega sellele lisanduvat juurdehindlust. Kohus märgib, et kättetoimetamise kulu puhul on VangS § 48 lg-st 1 tulenevalt õigus rakendada 20%-list juurdehindlust turuhinnast. Kättetoimetamise kulu toodi eelviidatud sättesse sisse 16. augustil 2022 jõustunud vangistusseaduse ja 1
Vt halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE seletuskiri, lk 22. Kättesaadav veebilehel riigikogu.ee. 2 Sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“.
3
3-25-551
kriminaalhooldusseaduse muutmise seadusega, mille eelnõu SE 580 teise lugemise seletuskirjas on märgitud, et VangS § 48 lg 1 muudatusega sätestatakse, et müüdava kauba juurdehindlus tuleb arvutada turuhinnast, mitte sisseostuhinnast. Samuti sätestatakse eraldi piirang kauba kohaletoimetamise kulude juurdehindlusele (kuni 20 protsenti turuhinnast). Muudatuse tulemusel kaob ära olukord, kus teenusepakkuja ei soovigi hankes osaleda ja teenust vanglale pakkuda seetõttu, sest ta ei saaks kauba eest küsida sama hinda, mida maksab poes tavatarbija. Muudatus võimaldab valida rohkemate teenusepakkujate hulgast välja pakkuja, kes suudab tagada kinnipeetava jaoks soodsaima hinna3. Seega on kehtiva regulatsiooni lõppeesmärk kinnipeetavatele parema teenuse pakkumine.
3.2.3.Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul asuda seisukohale, et tulenevalt kauba kättetoimetamise tasu suurusest (s.o 5,08 eurot koos käibemaksuga) ei oleks kaebajale olnud tagatud reaalne sisseostude tegemise võimalus. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja vanglas e-poe vahendusel regulaarselt oste sooritanud ja tasunud ka kauba kättetoimetamise kulud. Kaebaja ei ole selgitanud, millised ostud jäid tal tegemata või mida ta täpsemalt ei saa osta, kuna ta peab tasuma ka kauba kättetoimetamise kulud. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul asuda ka seisukohale, et kauba kohaletoimetamise tasu oleks ülemäärane tulenevalt ebaõigest juurdehindlusest. Asja materjalidest nähtuvalt müüb vanglas e-poe kaudu kaupa MakroTrade Baltic OÜ ning kaup tarnitakse vanglasse kullerteenusega. Kuigi kohtule ei ole teada täpne e-poe kauba kohale toimetamise turuhind, siis erinevate kaupluste kodulehekülgedel kättesaadava informatsiooni4 põhjal ei pea kohus kuigi tõenäoliseks, et vanglas e-poe kaudu tellimust tehes kauba hinnale lisanduv 5,08 euro suurune kohaletoimetamise tasu oleks VangS § 48 lg-s 1 sätestatud turuhinna maksimaalsest 20%-lisest juurdehindlusest suurem. Üldteadaolevalt ning ka eelnevalt viidatud avalikust infost nähtuvalt on e-kaubanduse puhul kauba kättetoimetamise tasu tavapärane ning vanglas kaupade ostmise puhul pole tegemist kinnipeetavate õigusi ülemäära piirava erandiga. Kuna kohtu hinnangul ei saa 5,08 euro suurust kauba kohaletoimetamise tasu suure tõenäosusega pidada õigusvastaseks, ei ole kaebusel eduväljavaadet ning ühtlasi on ka kaebaja varalise kahju hüvitamise nõue perspektiivitu.
3.3.Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse osaliselt (s.o kauba kättetoimetamise eest tasu võtmist ning seoses sellega esitatud kahjunõuet puudutavas osas) HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
4.Kaebaja on soovinud ka vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist, mille kohaselt tuleks talle teadliku valiku tegemiseks anda kaupade, teenuste ja riskide kohta vajalikku ja tõest teavet vene keeles ning samuti teavet tarbimise ja tarbija õiguste kohta vene keeles. Kaebaja viitab tarbijakaitseseaduse (TKS) §-dele 3 ja 4 ning leiab, et tal on õigus saada venekeelset teavet
4.1.TKS § 4 lg 1 sätestab, et tarbijal on õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kaupleja ja tootja on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning kauba omandamiseks või teenuse kasutamiseks sõlmitava lepingu kohta ulatuses ja korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele ja TKSis nimetatud tingimustele. Tarbijale antav teave peab olema eesti keeles, kui tarbija ei ole nõustunud selle esitamisega mõnes muus keeles (TKS § 4 lg 3). 3
Vt vangistusseaduse ja ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu 580 SE teise lugemise seletuskiri, lk
2.Kättesaadav veebilehel riigikogu.ee. 4 Selver.ee veebilehel on märgitud, et kulleriga toodete kättesaamisel lisandub arvele teenustasu 1,90-9,90 eurot (sisaldab käibemaksu). Teenustasu sisaldab tellimuse komplekteerimist, pakendeid ja transporti valitud aadressile. Prismamarket.ee veebilehe kohaselt on kauba kojuveo hind 5 eurot (olenevalt asukohast). Rimi.ee veebilehel erakliendina sisse logides näitab Tartus kauba kohaletoimetamise tasuks 4,99 eurot.
4
3-25-551
4.2.Kohus leiab, et venekeelse teabe saamist puudutava nõude osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. TKS §-des 3 ja 4 sätestatud tarbija õiguste rikkumisest tulenevad vaidlused kaupleja ja tarbija vahel on oma olemuselt eraõiguslikud ning need lahendatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutsevas tarbijavaidluste komisjonis või maakohtus (TKS § 40 lg 3, § 60 lg 2). Erinevalt teabest, mille saamist puudutavad vaidlused kuuluvad Riigikohtu praktika (324-660, p 11) kohaselt lahendamisele halduskohtus, tuleb vaidlused TKS § 4 lg-tes 1 ja 2 nimetatud teabe saamise üle lahendada TKS § 40 lg-s 3 ja § 60 lg-s 2 nimetatud menetluses ning need ei kuulu lahendamisele halduskohtus. Kauba omandamiseks kinnipeetava ja kaupa müüva eraõigusliku juriidilise isiku vahel sõlmitava lepingu alusel tekkiv õigussuhe (sh lepingueelse teabe andmise osas) jääb eraõiguslikuks hoolimata sellest, et vanglal on sellega seoses avalikõiguslik kohustus tagada sisseostude tegemise võimalus.
4.3.Mis puudutab kaebaja väidet tema diskrimineerimisest, kuna ta ei saa e-poe tellimust teha vene või inglise keeles ja peab abi küsima, ei pea kohus usutavaks, et olukorras, kus kaebaja on viibinud Eesti kinnipidamisasutuses juba aastaid, ei mõista ta e-poes müüdavate kaupade eestikeelseid nimetusi määral, mis võimaldaks tal aru saada, millise kaubaga on tegemist. Isegi kui kaebaja peaks selleks paluma abi, ei kujuta see endast diskrimineerimist suhtes avaliku võimuga. TKS § 4 lg 3 kohaselt peab tarbijale antav teave olema eesti keeles. Kuigi sama normi teine lauseosa on sõnastuses „kui tarbija ei ole nõustunud selle esitamisega mõnes muus keeles“, ei tähenda see kauba müüja kohustust anda teavet ostjale meelepärases keeles, vaid ta võib anda ostjale muukeelse teabe eestikeelse teabe puudumisel, kuid ainult tarbija nõusolekul.
4.3.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse osas, mis puudutab venekeelse teabe andmist, HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
5.Kohus tagastab seega kaebuse tervikuna. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
6.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
7.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.