Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-23-442 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-442 üldplaneeringuga on elamuarenduseks ette nähtud piirkonnad kindlaks määratud ning valla elanikel on õiguspärane ootus, et rohevõrgustiku koridoris paiknevad looduslikud haljasmaad säiliksid ning neid kasutataks ettenähtud viisil ehk maatulunduslikult. Kuna taotletav tegevus on vastuolus üld- ja teemaplaneeringu kohase rohevõrgustiku koridoris paikneva leebe režiimiga looduslike haljasmaade hoonestamise põhimõtetega ning avaliku huviga, ei ole DP algatamine põhjendatud. Üldplaneeringu DP-ga muutmine on erandlik. Vallavolikogu ei ole tuvastanud sellist ülekaalukat ja põhjendatud erahuvi, mis tingiks üldplaneeringu erandlikku muutmist.

3-23-442 kaalumisveaga. Ühelgi juhul ei sobitu eeltoodud hooned Harku valla külamiljöösse, tiheasustusala vahetusse lähedusse. Samuti ei edenda see ulatuslike looduslike alade säilitamist ega loomade liikumisteekonda Harku valla rohevõrgustiku tuumalade vahel. Tänases olukorras ei ole mõeldav, et Loometsa katastriüksusest saab haritav põllumaa, metsamajanduseks kasutatav metsamaa või loopealne niit. Vaidlustatud otsuse kaalutlus, et Loometsa katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, ei ole põhjendatud. DP alusel peaks Loometsa katastriüksuse sihtotstarbeks olema 30% elamumaa, 30% tootmismaa ja 40% maatulundusmaa. Isegi kui DP tunnistatakse kehtetuks, tuleks maakatastriseaduse (MaaKatS) § 18 lg 1 p 3 alusel määrata Loometsa katastriüksuse sihtotstarbeks 100% elamumaa. Hajaasustuse ja looduslike haljasmaade võimalikult ulatuslik säilitamine on paremini tagatud väiksema ehitusmahu juures – DP realiseerimisel säiliks Loometsa katastriüksusest maatulundusmaana 40%, eskiisi järgi 75%. Võrreldes DP hoonestusalasid ja elamute paiknemist eskiisis, on viimasega tagatud loomade liikumisteed paremini. Seda kinnitab ühemõtteliselt keskkonnamõju hindamise litsentsi omava pädeva isiku PT 30.08.2021 eksperthinnangu p 3. Põhjendamatu on otsuse seisukoht, et leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega maadele on kooskõlas üld- ja teemaplaneeringuga võimalik saada ehitusõigus üksnes ühe elamuühiku rajamiseks kinnistu omaniku enda tarbeks. Teemaplaneeringu p 3.3 kohaselt võib algset maatulundusmaad jagada rohkemateks maaüksusteks vaid juhul, kui maast moodustatakse lisaks sellest moodustatud elamumaale ja maatulundusmaale maaüksused teede, avalike haljasalade, tehnovõrkude või tehnorajatiste jaoks või maatulundusmaa tükke jääb lahutama tee, jõgi vms selge looduslik piir. Antud juhul näeb eskiis ette reoveepuhasti rajamiseks tootmismaa krundi moodustamise. Avalik huvi ei saa seisneda puhtalt selles, et üldplaneeringust ei kaldutaks ühelgi tingimusel kõrvale, vaid üksnes üldplaneeringu lahendustega kaitstavate väärtuste säilitamises (antud juhul hajali asustuse muster, looduslike alade säilitamine, loomade liikumisteede tagamine). Üldplaneeringu koondkaardi kohaselt asub Loometsa katastriüksus kahe Sõrve tee äärse tiheasustusala (Päikesekivi tee äärsed elamumaa krundid ning Loopealse põik ja Loopealse tee äärsed elamumaa krundid) vahelisel looduslikul haljasmaal (vt lk 8 väljavõte üldplaneeringu koondkaardist). Seega on üldplaneeringu järgi kogu tiheasustusalade vahelisele maa-alale ette nähtud samad piirangud nagu Loometsa katastriüksusele. Täna on mitmed Loometsa katastriüksusest lääne poole jäävad katastriüksused (nagu Lootaguse tee 1, 2, 3, 4, 6) 100% elamumaad. Ühetaolise kohtlemise põhimõttega on kooskõlas, kui ka kaebajale võimaldatakse moodustada Loometsa katastriüksusest kaks elamumaa sihtotstarbega maaüksust. Vastustaja on asunud seisukohale, et Loometsa katastriüksusest moodustatava reoveepuhasti rajamiseks ette nähtud tootmismaa krundi vastu on avalik huvi ära langenud. 06.12.2022 korraldusega nr 619 on antud projekteerimistingimused reoveepuhasti rajamiseks Laane kinnistule (katastritunnus 19801:001:1783). Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 2021‒2032 arendamise kava kohaselt on Loometsa katastriüksusele jätkuvalt ette nähtud perspektiivne reoveepumpla, mis teenindab perspektiivset ühiskanalisatsiooni. Kuigi projekteerimistingimuste kohaselt pole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine praegu veel otstarbekas, võib see olukord tulevikus muutuda. Lisaks näeb 06.12.2022 projekteerimistingimuste lisaks 2 olev reoveepuhasti asendiplaan ette kanalisatsioonitorustiku rajamise Loometsa katastriüksusele, mis varem või hiljem nõuab vastustaja ja kaebaja vahel kokkuleppe saavutamist isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks või sundvalduse seadmise menetluse läbiviimist.

4(12)

3-23-442 Eskiis ei ole üld- ega teemaplaneeringuga ilmselges ja olulises vastuolus. Üldplaneeringu seletuskirja p 2.1.2 lubab elamuehitust ka leebe režiimiga looduslikul haljasmaal. Seega ei muudetaks eskiisile vastava DP-ga üldplaneeringu järgset Loometsa katastriüksuse juhtotstarvet, nagu vastustaja ekslikult leiab. Elamumaa kruntide moodustamine maatulundusmaa krundist toimub üldplaneeringu järgse juhtotstarbe raamides. Üldplaneeringu seletuskirja p 2.7 kohaselt on leebe režiimiga looduslikul haljasmaal ehitustegevus lubatud valla kaalutlusotsuse alusel, mille kriteeriumideks on, et ehitustegevus peab olema põhjendatud ja ratsionaalne ning et sellega ei kaasne negatiivseid mõjusid keskkonnale ega ebamõistlikke kulusid vallale. Eskiis on põhjendatud ja ratsionaalne. Vastustaja ei ole põhjendanud, et eskiis toob vastustajale kaasa ebamõistlikke kulusid. Teemaplaneeringu seletuskirja p 3.3 kinnitab samuti, et elamuehitus leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on põhimõtteliselt lubatud. Üldplaneeringu p 2.17 lubab üldreeglina rohevõrgustiku leebe režiimiga loodusliku haljasmaa aladel elamuehitust (leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega aladel, mis jäävad rohevõrgustiku piiridesse on põhimõtteliselt võimalik hajaasustuse põhimõttel uute eluasemekohtade teke). Üldplaneeringu põhilahendust muutvaks on eskiisiga planeeritud üksikelamu paiknemine ning elamumaa ja maatulundusmaa kruntide suurused. Rohekoridori ehitamine ei ole üld- ega teemaplaneeringuga keelatud, vaid nõutud on teemaplaneeringu p-s 3.3 nimetatud dokumentide esitamine, millised kaebaja on esitanud. Liikva rohekoridoriga hõlmatud maa-alal on toimunud ulatuslik ehitustegevus, mis annab mõistliku aluse kahelda, et Liikva rohekoridorist tulenevad piirangud on tänasel päeval jätkuvalt põhjendatud. Ainuüksi Loometsa katastriüksus ei ole rohekoridori toimimiseks piisav ning lähedal asuvatelt elamumaa kruntidelt tulenev negatiivne mõju on sedavõrd ulatuslik, et üldplaneeringu koostamise aluseks olnud uuringus toodud kriteeriumidest lähtudes ei ole see rohekoridorina enam toimiv. Rohevõrgustiku Liikva koridor on vastustaja loal tänaseks juba täis ehitatud. Täiendava elamu planeerimine Loometsa katastriüksusele, kusjuures veel olemasoleva elamuga samale joonele, ei kahjusta rohekoridori toimimist ilmselgelt ülemääraselt.

3-23-442 planeering realiseeritud. Realiseerimata on jäänud põllumajanduslike hoonete ehitamise õigus. Seega ei saa nõustuda seiskohaga, nagu oleks täna kehtiv planeeringulahendus üld- ja teemaplaneeringu tingimustega veel suuremas vastuolus ‒ antud maaüksuse üldplaneeringu järgne maakasutus ongi maatulunduslik ning põllumajanduslike hoonete rajamine toetab sellist maakasutust. Üldplaneeringu järgi on Loometsa katastriüksuse juhtotstarbeks leebe režiimiga looduslik haljasmaa rohevõrgustiku Liikva koridoris. Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis on maatulunduslik kasutus, s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetakse. Taotletav ehitustegevus ja maakasutus (kahe elamumaa, ühe maatulundusmaa ja ühe tootmismaa krundi moodustamine ning ehitusõiguse määramine üksikelamute ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks ning maaüksusele elamumaa sihtotstarbe määramine) ei ole kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja hoonestustingimustega. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on küll võimalik arendada elamuehitust, kuid üksnes hajaasustuse põhimõttel ja omavalitsuse vastava kaalutlusotsuse alusel. Valdavas osas rohevõrgustiku tuumaladest ja koridoridest (range režiimiga looduslikul haljasmaal) ei ole üldplaneeringuga ette nähtud täiendavat hoonestust. Taotletava DP vastuolu üldplaneeringuga on ilmselge, mistõttu ei ole DP algatamine põhjendatud. Avalik huvi seisneb peamiselt selles, et üldplaneeringuga on elamuarenduseks ette nähtud piirkonnad kindlaks määratud ning valla elanikel on õiguspärane ootus, et looduslikud haljasmaad säiliksid looduslikuna ning neid kasutataks neile ettenähtud viisil. Üldplaneeringu muutmine vastaks käsitletaval juhul üldplaneeringu põhilahenduste muutmisele, kuivõrd toimuks üldplaneeringuga määratud leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe (maatulundusmaa) elamumaaks muutmine. Üldplaneeringu kehtestamisest on möödunud ligi 8 aastat, mis ei võimalda lugeda üldplaneeringut sisult aegunuks. Üldplaneeringu põhilahenduste DP-ga muutmine peab olema põhjendatud nii era- kui ka avaliku huvi seisukohalt. Sellist ülekaalukat huvi ei esine. Rohekoridori alale täiendavate elamute püstitamisel tuleb tähelepanu pöörata ja arvestada rohekoridori elupaikades elavate loomadega ja taimestikuga. Üldplaneeringuga määratud leebe režiimiga loodusliku haljasmaa ja loodusliku haljasmaa rohevõrgustiku Liikva koridor ei toeta maaüksusele kahe elamumaa krundi kavandamist. Valla üldplaneeringu koostamise raames teostati Eestimaa Looduse Fondi poolt keskkonnamõjude strateegiline hindamine „Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring“ (rohevõrgustiku uuring), mis määratles tuumalade ja rohekoridoride paiknemise Harku vallas. Kaebaja on esitanud küll uuringu rohekoridori osas, kuid sellega ei ole võimalik ümber lükata üldplaneeringule koostatud uuringut rohekoridori paiknemise ja toimimise osas üksikute piirkondade kaupa. Üldplaneeringus on määratud arendatavad piirkonnad selliselt, et olemasoleva rohevõrgustiku funktsioon säiliks.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Üldplaneeringu p 2.7 kohaselt on leebe režiimiga looduslikul haljasmaal võimalik kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ehitustegevuse lubamine hajaasustuse põhimõttel. Eluasemekohtade rajamist hajaasustuse põhimõttel on täpsustatud teemaplaneeringus. Teemaplaneeringu seletuskirja p 3.3 alapunktis „Tingimused elamute, suvilate ja aiamajadega seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe režiimiga looduslikul haljasmaal)“ on märgitud, et hajaasustusalal on lubatud üksikelamute (sh taluelamud), suvilate, aiamajade ja nende juurde kuuluvate abihoonete ja rajatiste püstitamine (üldjuhul hajali paigutusega, kompaktsem hoonete paigutus võib olla 6(12)

3-23-442 elamu või talu hoovialal elamu ja abihoonete grupi osas). Teemaplaneeringu kohaselt hajaasustusaladele ei ole lubatud püstitada kaksik-, rida- ja korterelamuid, ühe uue elamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse pindala peab olema vahemikus 2000‒3000 m2 ja selle juurde peab kuuluma lisaks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus, mis koos elamumaaga peab olema vähemalt 20 000 m2 suurune. Vähemalt 20 000 m2 suuruse ala nõudest on erandiks olukord, kui on tagatud elamute vahekaugus 150 m, mis on vajalik hoonete hajusalt paigutumiseks. DP muutmise taotluse seletuskirja p 2.1 kohaselt tehakse planeeringuga ettepanek olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega Loometsa kinnistu jagada kaheks krundiks suurustega 15 004 m2 ja 18 126 m2 elamumaa sihtotstarbega ja suurusega 930 m2 heitvee puhastusseadmete krundiks. Loometsa kinnistule kavandatavate elamute vaheline kaugus on 32 m. DP muutmise taotluse seletuskirjas on välja toodud, et planeeringuga soovitakse muuta Harku valla üldplaneeringut osas, mis vähendab kahe kinnistu eluhoonete vahelist kaugust. DP taotlus ei ole vastavuses üld- ja teemaplaneeringu tingimustega leebe režiimiga looduslikul haljasmaal elamuehituse arendamiseks. Tegemist on sisulises mõttes üldplaneeringu juhtotstarbe muutmisega nii kruntide mõõtmete kui ka elamute paiknemise osas. Elamumaa osas on DP maht täidetud ‒ rohkem elamiseks võimaldavaid hooneid DP hajaasustuse tingimustes ehitada ei võimalda. Asjaolu, et DP on jäänud realiseerimata põllumajanduslike hoonete osas, ei väära vastustaja seisukoha õigsust. Ka muudetud kujul välja pakutud lahendus ei oleks kooskõlas üld- ja teemaplaneeringuga, kuna täidetud ei oleks nõue, et elamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse pindala peab olema vahemikus 2000‒ 3000 m2 ja selle juurde peab kuuluma lisaks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus, mis koos elamumaaga peab olema vähemalt 20 000 m2 suurune. Üldplaneeringu seletuskirja p-s 1.1.3 on märgitud, et Harku valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks loetakse igasugust üldplaneeringu seletuskirjas lahti seletatud juhtotstarbe muutmist. Seega tuleb kaebaja taotlust käsitleda üldplaneeringut muutva DP algatamise taotlusena. PlanS § 128 lg 3 näeb ette, et PlanS § 128 lg 2 p-s 1 sätestatut ei kohaldata juhul, kui DP algatatakse PlanS §-s 142 sätestatud alusel üldplaneeringut muutva DP-na. PlanS § 142 lg-st 1 tulenevalt peab üldplaneeringu muutmiseks esinema põhjendatud vajadus. PlanS § 124 lg 2 kohaselt on DP eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Riigikohus on leidnud, et kinnistuomaniku soov oma kinnistut kindlal viisil kasutada on kahtlemata üks huvidest, mida kohalik omavalitsus peab katastriüksuse sihtotstarvet määrates kaaluma. Olukorras aga, kus kehtiva üldplaneeringuga on juba määratud alale teistsugune maakasutuse juhtotstarve, on see oluline avaliku huvi väljendus, mida DP menetluses tuleb arvestada (Riigikohtu 15.12.2022 otsus nr 3-20-1310, p 20). DP-ga üldplaneeringu muutmise võimalus on erandlik, mis tagab paindliku reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele (Riigikohtu 03.12.2012 otsus nr 3-31-47-12, p 20). DP üldplaneeringuga muutmine on võimalik näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral (Riigikohtu 19.04.2007 otsus nr 3-3-1-12-07, p 11; 15.01.2009 otsus nr 3-3-1-87-08, p 22; 27.01.2010 otsus nr 3-3-179-09, p 14). Seega tuleb DP-ga üldplaneeringust erandite tegemisel kontrollida, kas eksisteerivad sellised erandlikud asjaolud, lähtudes eeldusest, et kehtiva üldplaneeringuga on kinnistu maakasutus juba paika pandud, st omandiõiguse teostamist on juba legitiimselt kitsendatud. Sellist ülekaalukat ja õiguspärast erahuvi praegusel juhul ei eksisteeri. Üldplaneeringut muutva DP menetluses ei saa asuda kahtluse alla seadma üldplaneeringu enda põhjendatust ja ajakohasust. Seega ei tähenda kaebaja väited, et Liikva rohekoridor ei ole tänasel päeval enam oma funktsiooni täitev (mh selle tõttu, et vastustaja on lubanud ulatuslikku ehitustegevust rohekoridori alal), ka selliste väidete paikapidavuse korral, et vastustaja ei peaks ega saaks planeerimisotsuste tegemisel rohekoridori säilitamise vajaduse argumendile tugineda.

7(12)

3-23-442 Kaebaja ei ole välja toonud põhjendatud vajadust üldplaneeringu muutmiseks, mis oleks vastustaja diskretsiooni keelduda DP muudatuste algatamisest, taandanud nullini. Vastustaja keeldumine DP muutmise algatamisest on olnud põhjendatud. PlanS § 124 lg-st 2 tulenevalt on DP lähiaastate ehitustegevuse alus. Sama põhimõte oli sätestatud ka enne PlanS-i kehtinud PlanS v.r. § 9 lg-s 1. PlanS § 140 lg 1 p 1 kohaselt võib DP või selle osa tunnistada kehtetuks, kui DP kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat või DP-d ei ole asutud ellu viima. Kaebaja sai Loometsa katastriüksuse omanikuks 26.08.2015. Seega pidi ta olema teadlik olukorrast DP realiseerimisel ning üldplaneeringu nõuetest ja võimalustest. Nii ei ole kaebajal DP-st tulenevat õigust „vahetada“ põllumajandushoonete ehitusõigust individuaalelamu ja abihoonete ehitusõiguse vastu. Vastustaja pole selles osas kaebaja õigusi rikkunud. Õiguspärast ootust kaebajale ei teki ka kaebaja ja vastustaja vahel toimunud läbirääkimistest reoveepumpla rajamise asjus Loometsa katastriüksusele. Kui vastustaja ka seadis DP muutmise menetluse algatamise sõltuvusse lepingu sõlmimisest, ei tulene lepinguliste läbirääkimiste nurjumisest kaebajale subjektiivset õigust nõuda üldplaneeringut muutva DP algatamist, kui vastavad eeldused (põhjendatud vajadus) on täitmata. Isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimata jätmise asjaolud ei mõjuta praeguse asja lahendamist ja need tuleb jätta tähelepanuta. Samamoodi ei mõjuta asja lahendamist, kas reoveepumpla (ja trasside) rajamise vajadus Loometsa katastriüksusele on tulevikus olemas või mitte. Vastav vajadus ei tingi üldplaneeringut muutva DP algatamist. Vastustaja tuginemine rohekoridori võimalikule kahjustamisele on asjakohane kaalutlus. Üldplaneeringu seletuskirja jaotise 2.17 alajaotises „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning kasutustingimused“ on Liikva koridori osas märgitud, et Liikva külast veidi idas asub koridor, mida kasutavad liikumiseks ulukid ja väikeimetajad. Koridori kvaliteet on ehitustegevuse tõttu vähenenud, kuid ala on ulukite poolt siiski kasutatav. Seega on oluline koridori laiendada ja järgida, et ehitustegevus ei kahandaks koridori väärtust veelgi. Kuigi suurulukitele piisab reeglina 400 m laiusest koridorist, tuleb antud juhul jätta loomadele rohkem valikuvõimalusi, kuna osa koridorist kulgeb avatud maastikul ja on majadest ümbritsetud. PT rohevõrgustiku eksperthinnangus (LEMMA OÜ töö „Harku vallas Liikva külas Loometsa maaüksuse detailplaneeringu rohevõrgustiku eksperthinnang“) on välja toodud, et rohekoridori alal kehtib ka Harku Vallavolikogu 31.07.2003 otsusega nr 54 kehtestatud Loo-1 DP, mis lubab praegustele Lootaguse tee 1, 2, 4 ja 6 maaüksustele 2‒4 hoone rajamist. Ehitusalune pind on lubatud vahemikus 190‒690 m2 (täisehitus 10%). Lootaguse tee 1 maaüksusele on käesolevaks ajaks eluhoone rajatud. Teistel maaüksustel on ehitustegevus käimas. DP-ga määratud hoonestusalade vahelised kaugused Loo-1 detailplaneeringualal on 80 m. Kuna Liikva rohekoridori alal kehtivad DP-d on koostatud enne üldplaneeringut, ei arvesta need PT hinnangul üldplaneeringu tingimustega. Üldplaneeringus rohekoridori määramisel ei tundu eksperdi arvates samuti olevat kehtivate DP-dega arvestatud, sest kehtival kujul realiseeruvad DP-d lõikavad suurulukite jaoks rohekoridori läbi. Väikeimetajate ja lindude osas on eksperdi arvates oodata rohekoridori sidususe säilimist. PT rohevõrgustiku eksperthinnangus pole öeldud, et kaebaja taotletav planeeringumuudatus ei kahjustaks rohekoridori toimimist. Öeldud on hoopis, et: „Selge on, et igasugune ehitustegevus rohevõrgustiku koridori alal halvendab selle toimivust.“ Ekspert lähtub aga eeldusest, et: „Antud juhul tuleb aga arvestada, et maaüksusel juba kehtib detailplaneering, mis lubab lisaks praeguseks ajaks valminud eluhoonele veel 5 hoone rajamist, kokku üle 1700 m2 ehitusaluse pinnaga. Tegu on rohekoridori selgelt ulatuslikult vähendava detailplaneeringu lahendusega.“ (lk 12). Olukorras, kus rohekoridori toimivus on küsimärgi all, ei tohi aktsepteeritavaks kaalutlusteks pidada tõdemust (mis ei toetu kohtule arusaadavalt läbiviidud uuringutele), et olukord on niigi halb ja täiendav ehitusmaht olemasolevat olukorda enam hullemaks ei muuda. Ka asjaolu, et kaua aega tagasi kehtestatud DP oleks veelgi kahjulikuma mõjuga, ei saa õigustada rohevõrgustiku kahjustamist. Täpsemad uuringud on võimalik läbi viia DP menetluses, kuid 8(12)

3-23-442 koosmõjus teiste argumentidega (vastuolu üld- ja teemaplaneeringuga) on vastustaja piisavalt põhjendanud, miks DP muutmise menetlust ei ole põhjendatud algatada ka muudatuse negatiivse mõju tõttu rohevõrgustikule. Iga üldplaneeringut muutva DP algatamine on individuaalne otsus ja erisuse tegemine ühel juhul ei tähenda, et see oleks põhjendatud kõigil teistel sarnastel juhtudel. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et tema poolt välja toodud näited on tema olukorraga võrreldavad, st et erinevalt kaebajast aktsepteeriti tema lähiümbruse kinnistuomanikele üldplaneeringut muutvate DP-de algatamist. PT rohevõrgustiku eksperthinnangus on viidatud, et Loo-1 DP lubab praegustele Lootaguse tee 1, 2, 4 ja 6 maaüksustele 2‒4 hoone rajamist. Seega võib elamute ehitustegevuse aluseks olla 2003. a-l vastu võetud DP, analoogselt kaebajaga. Puudub teave, kas kaebaja viidatud kinnistute puhul on aktsepteeritud DP-de hilisemat muutmist. Kohus ei pea vajalikuks täiendavat tõendite kogumist, kuna see ei mõjutaks kaebaja suhtes tehtud individuaalset otsust. Ka muud kaebaja väited ei anna alust kaebust rahuldada. Asjaolu, kas praegune Loometsa katastriüksuse sihtotstarve on valesti määratud, ei mõjuta vaidlustatud otsuse õiguspärasust. Vastustaja on vastanud põhjalikult kõigile kaebaja vastuväidetele, vaidlustatud otsuses toodud põhjendused on arusaadavad ega ole raskesti jälgitavad. Vastustaja pole teinud kaalutlusvigu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-23-442 rajamiseks tootmismaa sihtotstarbega krunt. Avalikku huvi üld- ja teemaplaneeringu muutumatuse vastu ei saa eksisteerida olukorras, kus DP lõpuni realiseerimine on üld- ja teemaplaneeringu tingimustega veelgi suuremas vastuolus kui DP muutmine. Kaebaja huvi kasutada kinnistut omal äranägemisel on sellises olukorras kaalukam. Vastustajal tuli otsuse tegemisel ennekõike kaaluda, kas üld- ja teemaplaneeringu eesmärkide ja arengusuundadega on enam kooskõlas DP lahendus või eskiisiga ette nähtud lahendus. Asudes seisukohale, et DP-d ei realiseerita täies ulatuses lõpuni, on halduskohus ebaõigesti hinnanud ka PT 30.08.2021 eksperthinnangut. Loometsa katastriüksusel ja lähedal asuvatel kinnistutel on üldplaneeringu ja selle aluseks oleva 2007. a uuringu kehtestamise/koostamise ajaga võrreldes toimunud ulatuslik ehitustegevus. Vastustaja otsuses ja kohtuotsuses ei ole asjakohaselt arvestatud muutunud olude ja vajadustega. Kohtuotsuse põhjendused on vastuolulised. Halduskohus on käsitlenud kaebaja esile toodud asjaolu, et DP alast läänepool asuvad kinnistud (Lootaguse tee 1, 2, 3, 4, 6), millele kehtivad samad üld- ja teemaplaneeringu järgsed piirangud kui Loometsa katastriüksusel, on 100% elamumaad ja sinna on tänaseks püstitatud või püstitatakse lähiajal elamud. Halduskohtu jaoks ei oma see tähtsust, kuna kaebaja ei ole tõendanud, et nende kinnistute olukord on võrreldav Loometsa katastriüksusega. Halduskohus on nende asjaolude välja selgitamata jätmisel rikkunud HKMS § 2 lg-t 4, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Loo-1 DP on kehtestatud samuti 31.07.2003. Selle põhijoonise 31 kohaselt on ette nähtud 4 elamumaa sihtotstarbega krundi moodustamine, mille hoonestusalade vaheline kaugus on 80 m ja kus seletuskirja järgi on lubatud ehitada 2‒4 hoonet ehitusaluse pinnaga 190‒690 m 2. Harku Vallavalitsuse 17.05.2022 korraldusega on Loo-1 DP-d Lootaguse tee 4 kinnistu osas täpsustatud. Tõendid kinnitavad, et vastustaja ei pea 2003. a-l kehtestatud DP-sid aegunuks ning lubab nende alusel ehitustegevust, isegi kui need on üld- ja teemaplaneeringuga vastuolus. Seega kohtleb vastustaja kaebajat ebavõrdselt, kui ei luba DP-d muuta. Kui vastustaja soovib tõsimeeli saavutada ühe täiendava elamu asemel viie põllumajandusliku tootmishoone rajamise, siis rajaneb otsus ilmsele kaalutlusveale. Halduskohus jättis põhjendamatult arvestamata, et eskiisi ja lepingu järgi moodustatakse Loometsa katastriüksusest tootmismaa krunt, mis antakse vastustajale tasuta üle ja kuhu vastustajal on võimalik rajada reoveepuhasti. Kuigi vastustaja on asunud seisukohale, et ei soovi enam tootmismaa krunti ja on otsustanud rajada selle mujale, on selline meelemuutus vastuolus PlanS § 12 lg-ga 1. 26.01.2023 otsus on tehtud kaalutlusel, et reoveepuhasti rajamisega on väga kiire, samas ei ole selle ehitamisega tänaseni alustatud. Vastustaja oleks pidanud määrama või vähemalt otsuse tegemisel arvestama, et Loometsa katastriüksusel kehtiva DP järgseteks sihtotstarveteks on 30% elamumaa, 30% tootmismaa ja 40% maatulundusmaa. Kuna Loometsa katastriüksusele püstitatud üksikelamule on 20.11.2024 antud kasutusluba, puudub MaaKatS § 18 lg 1 p-s 3 sätestatust tulenevalt igasugune alus käsitada Loometsa katastriüksust 100% maatulundusmaana.

3-23-442 teemaplaneering. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud üksnes ühesuguste asjaolude korral.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-442 algatamist. Vastustaja on tänaseks loobunud ka DP elluviimisest reoveepumpla osas (kaebaja viide 09.02.2021 projekteerimistingimustele). Et 2003. a DP võimaldas maaüksusele rajada reoveepumpla, ei tähenda, et seda tuleb tingimata teha, kui see on mingil põhjusel vallale lihtsam rajada kuhugi mujale või selle rajamise vajadus peaks üldse ära langema.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.