G.F-i kaebus Rae valla kohustamiseks tagada munitsipaallasteaia koht ning hüvitada eralastehoiu ja lasteaia söögiraha tasu ja huvitegevuse tasu vahe
Menetlusosalised
Kaebaja – G.F (isikukood XXX) Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Erik Niinemaa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kohustamisnõue ja kohustada vastustajat looma kaebaja lapsele võimalus käia mõistlikult kättesaadavas teeninduspiirkonna lasteasutuses hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.
2.Rahuldada kahjunõue osaliselt ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 445,50 eurot.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 18,09 eurot.
4.Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja isikukood tähemärkidega.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.04.2025 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.G.F (kaebaja) pöördus 20.03.2023 Rae valla (vastustaja) poole sooviga saada informatsiooni lasteaia koha saamise kohta 2023. õppeaastal (dtl 6). Vastustaja vastas kaebajale, et vanusevahemikus 01.10.2021-30.09.2022 sündinud lapsed Peetri teeninduspiirkonna kohapakkumise saajate hulka 2023. aasta sügisel ei mahu (dtl 6). Kaebaja laps jäi eelnimetatud vanusevahemikku. Laps on Peetri teeninduspiirkonna lasteaia järjekorras kohasooviga alates 18.04.2022 (dtl 5).
2.Alates 25.08.2023 käib kaebaja laps eralastehoius. Lastehoiu, kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu (dtl 70 jj) kohaselt oli eralastehoiu kohatasu 655 eurot kuus (p 3.1.4), millest lapsevanemal tuli tasuda 80 eurot kuus (p 3.1.5) ja vastustajal ülejäänud osa ehk 575 eurot kuus (p 3.1.7). Toidukulu eest kohustus lapsevanem ise tasuma (p 3.1.6). 1(8)
Lastehoiu ja kaebaja vahel 24.06.2023 sõlmitud lastehoiuteenuse osutamise lepingu (dtl 9 jj) kohaselt oli toitlustustasu 5,5 eurot päevas (p 2.3.1), huvitegevuse tasu 57 eurot kuus (p 2.3.2) ja kohatasu 80 eurot kuus (p 3.1.5).
3.Kaebaja pöördus 07.03.2024 uuesti vastustaja poole ja palus informatsiooni lapsele lasteaiakoha võimaldamise kohta 2024. õppeaastal (dtl 36). Vastustaja vastas kaebajale, et 2024. aasta lasteaiarühmade komplekteerimise plaanid tehakse märtsi lõpuks (dtl 36).
4.Vastustaja pakkus 18.07.2024 aegumise kuupäevaga kaebaja lapsele kohta Jüri teeninduspiirkonna lasteaias (dtl 5). Kaebaja on soovinud lapsele lasteaia kohta Peetri teeninduspiirkonnas. Sellest tulenevalt ei saanud kaebaja vastustaja pakkumist vastu võtta. Kaebaja laps käib jätkuvalt eralastehoius (dtl 47).
5.Kaebaja esitas 24.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikud nõuded on järgnevad: - vastustaja kohustamine kaebaja lapsele lasteaiakoha andmiseks; - 492,50 euro varalise kahju väljamõistmine. Kaebuse kohasel põhjustas vastustaja kahju sellega, et ei taganud alates 28.07.2023 kaebaja lapsele lasteaia kohta, mille tõttu pidi kaebaja alates 25.08.2023 panema lapse eralastehoidu. Võrreldes valla lasteaiaga tasus kaebaja toiduraha enam 163,50 eurot ja huvitegevuse tasu enam 329 eurot. Kaebaja taotleb hüvitist perioodil 02.10.2023-30.09.2024. Kaebuse põhjendused:
1.Lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis vastustajal 28.07.2023, mil kaebaja laps sai 1,5 aastaseks. Kuna vastustaja ei ole soovitud teeninduspiirkonnas kaebaja lapsele lasteaiakohta võimaldanud, käib laps alates 25.08.2023 eralastehoius.
2.Kaebajal on võrreldes valla lasteaiaga tekkinud suuremad kulutused. Kaebaja on pidanud maksma igakuist toiduraha ja huvitegevuse tasu, mis on valla lasteaedades kohatasu hinna sees. Huvitegevused on kohustuslikult ning nendest kaebaja loobuda ei saa.
3.Kaebaja lapsele pakuti 18.07.2024 kohta Jüri teeninduspiirkonna lasteaias. Kaebaja pidi kohast loobuma, kuna lapsele taotleti kohta Peetri teeninduspiirkonna lasteaias. Laps käib siiani eralastehoius.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja põhjendused:
1.Vastustaja jagab lasteaiakohti teeninduspiirkonna kohataotluse järjekorra alusel, mille arvestust peetakse e-keskkonnas ARNO. Laste vastuvõtmine toimub KELS § 15 lg 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määruse nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“[1] alusel. Määrus on vastustajale täitmiseks kohustuslik ja selle eiramine, sh kaebaja lapsele järjekorraväliselt või mistahes muul viisil lasteaiakoha eraldamine, oleks õigusvastane.
2.Vastustaja ei ole keeldunud kaebaja lapsele lasteaiakoha andmisest. Vastustaja on kaebaja lapsele 04.07.2024 pakkunud lasteaia kohta Jüri teeninduspiirkonnas, kuid kaebaja ei võtnud pakkumist vastu.
3.Vastustaja on oma kohustused täitnud. Lastehoiu, kaebaja ja vastustaja vahel on sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise leping, mille kohaselt kohustus vastustaja katma osa kohatasust. Teise osa kohatasust (s.o summas, mida kaebajal oleks tulnud tasuda valla lasteaia puhul) ning lapse toidukulud kohustus kaebaja ise katma. Kaebaja on lepingus sellega nõustunud.
4.Huvitegevused ei kuulu vastustaja poolt hüvitamisele. Vastustajale ei nähtu huvitegevuse lepingust, et huvitegevused oleksid integreeritud lastehoiu päevakavasse ja et need oleksid tasumiseks kohustuslikud. Samuti ei sisaldu vastupidiselt kaebaja väitele valla lasteaia kohatasus 1
https://www.riigiteataja.ee/akt/403032023052
2(8)
ega päevakavas huvitegevustena eralastehoiu pakutavaid huvitegevusi nagu saviring, lastejooga ja muusikaring. Ka valla lasteaias tasuvad lapsevanemad fakultatiivsete huviringide eest kohatasust eraldi.
5.Ükski kahju hüvitamise eeldus ei ole täidetud ja kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna laste-asutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: - Kaebaja lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt alates 28.01.2022 Rae vallas, sh laps on sama elukohaga alates sünnist (dtl 4). - Kaebaja lapsele on taotletud lasteaiakohta Peetri teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane. Kaebaja lapsele (snd 28.01.2022) taotleti lasteaiakohta alates 18.04.2022 (dtl 5). Laps hakkas eralastehoius käima 25.08.2023. - Käesolevas asjas kahjunõude ajavahemiku alguseks, s.o 02.10.2023 seisuga, ei ole kaebaja laps lasteaiakohta Peetri teeninduspiirkonnas saanud. Riigikohus selgitas 06.02.2023 otsuses nr 5-11-10, et lasteaiakoha andmise edasilükkamine (kohajärjekorras olemine kauem kui taotluse lahendamise mõistlik aeg) tähendab selle andmisest keeldumist (p 38). Vastustajal on kohustus anda koht lasteasutuses mõistliku aja jooksul (vt Riigikohtu 19.04.2014 otsus nr 3-4-1-63-13, p 33), mida kohtupraktikas on peetud kaheks kuuks taotluse esitamisest (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2018 otsust nr 3-17-449, p 9). Seega ei saa õigeks pidada vastustaja väidet, et lasteaia koha andmisest ei ole keeldutud.
7.Vastustaja ei ole oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud hoiukoha pakkumisega (lõike teine lause). Viidatud norm ütleb, et lasteasutuse koha võib asendada hoiukohaga vanema nõus-olekul. Lastehoid ja lasteasutus (lasteaed) erinevad järgnevas: - Koolieelne lasteasutus võimaldab alushariduse omandamist (KELS § 1 lg 1), samas kui lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust (SHS § 451 jj). - Koolieelse lasteasutuse tegutsemiseks on vajalik koolitusluba (KELS § 12), mis võimaldab maksustamisperioodist koolituskulud maha arvata (TuMS § 26). Sotsiaalteenusele sellist erisust ette nähtud ei ole. - Koolieelne lasteasutus peab lähtuma riiklikust õppekavast[2], mille järgimise kohustust lapsehoiul ei ole. - Koolieelses lasteasutuses tegelevad lastega pedagoogid, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele (KELS § 11 lg 2 p 1, § 22), samas kui lapsehoiuteenuse osutamiseks piisab lapsehoidja kutsest või töökogemusest lastega ja sobivatest isikuomadustest, mida hindab tööandja (SHS § 454 lg 1 p 3 ja lg 2). - Koolieelse lasteasutuse organiks on ka hoolekogu, kuhu kuuluvad vanemad, ning mille ülesanne on mh otsustada toidukulu päevamaksumus (KELS § 24 lg 3 p 5). Munitsipaalomandis oleva lasteasutuse korral võib toidukulu päevamaksumus kujuneda lisaks veel riigihanke läbiviimise käigus. Lapsehoiuteenuse toidukulu ja muude lisanduvate kulude suurus kujuneb vabal turul. 2
https://www.riigiteataja.ee/akt/122032023005
3(8)
Riigikohus selgitas 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10, et hoiukohaga nõustumisel peab omavalitsusüksus loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (p 35). Käesolevas asjas ei ole vastustaja tõendanud, et kaebajale selgitati hoiukoha ja lasteasutuse koha erinevusi. Tegemist ei ole üldteada erinevuste loeteludega. Selgituseks ei saa lugeda ka kolmepoolset lepingut (dtl 70 jj), kuna sellest ei nähtu selgitused lapsevanemale, mille poolest hoid lasteasutusest erineb ega ka seda, et kaebajal on igal ajal võimalik nõusolekust loobuda ja saada selle tulemusel koht munitsipaallasteasutuses. Eluliselt on usutav, et vallalt vastust (sh kohta) saamata on keskmine vanem sundseisus ja ta otsib alternatiive, sh ka juhul, kui need on perele kulukamad. Kohtule ei nähtu ka, et nõusolekut andmata oleks kaebajate lapsele tagatud koht valla lasteaias, sh selline vaba koht olnuks olemas. Seega oli eluliselt kaebajate ees üksnes valikud, kas panna laps eralastehoidu või tagada lapse kodus hoidmine. Sellist olukorda ei saa pidada vabatahtlikuks nõusolekuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja muul viisil oma seadusest tulenevat kohustust täitnud.
8.Kaebuse esitamise aja seisuga kehtis Rae vallavolikogu 01.12.2018 määrus nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“[3] (määrus nr 6), mille § 1 lg 3 kehtestas Peetri teeninduspiirkonna osaks Peetri aleviku, kus asub kaebaja lapse elukoht. Kaebaja taotles seega lapsele lasteaia kohta Peetri teeninduspiirkonda. Vastustaja pakkus kaebaja lapsele kohta Jüri teeninduspiirkonnas. Kaebaja oli sunnitud pakkumisest loobuma, kuna tegemist ei olnud soovitud teeninduspiirkonnaga. Kohus kordab, et vastustaja kohustust oleks saanud pidada täidetuks üksnes siis, kui lapsele oleks pakutud kohta Peetri teeninduspiirkonnas, s.o Aruheina, Assaku, Järveküla, Peetri või Uuesalu lasteaias. Vastustaja ei pakkunud kaebaja lapsele kohta soovitud teeninduspiirkonnas ega saa kaebajale ette heita, et ta Jüri teeninduspiirkonnas pakutud kohta vastu ei võtnud, vaid eelistas selle asemel jääda Peetri teeninduspiirkonna järjekorda. Kohtule nähtub, et vastustaja on 03.03.2025 määrust nr 6 muutnud [4] viisil, mis kehtestab ühe teeninduspiirkonna, milleks on Rae valla haldusterritoorium. Kohus selgitab vastustajale, et määruse muudatus ei too kaasa eelnevalt (st enne määruse muudatuse jõustumist) Jüri teeninduspiirkonda pakutud lasteaia koha näol vastustaja kohustuse täitmist. Alates määruse muudatusest ei ole vastustaja ka kohtule teadaolevalt kaebajale lasteaiakohta uues teeninduspiirkonnas pakkunud. Tallinna Ringkonnakohus on 31.05.2018 otsuses nr 3-17-449 vastustajale selgitanud, et teeninduspiirkonna sätestamise eesmärk on vältida laste viimist kodust kaugele ning garanteerida, et igale lapsele oleks elukoha alusel tagatud lasteaiakoht lähimasse lasteasutusse (p 11). Kohus soovib suunata vastustaja tähelepanu asjaolule, et Rae vallas teeninduspiirkondade kaotamine ei tähenda, et vastustaja võib lastele edaspidi pakkuda kohti ükskõik millises valla lasteaias. Tallinna Ringkonnakohus on 17.06.2022 otsuses nr 3-21-336 nõustunud õiguskantsleri seisukohtadega, mille kohaselt ei ole KELS § 10 lg-s 1 kehtestatud lasteaiakoha võimaldamise kohustust täidetud, kui perele pakutakse kohta koolieelses lasteasutuses, mis jääb pere elukohast kaugele, mistõttu sinna minek võtab ebamõistlikult kaua aega või on liiga kulukas. See tähendab, et lasteaiakoha pakkumisel tuleb arvestada ka lasteaiateenuse tegeliku kättesaadavusega (p 17). Olukorras, kus lasteasutuse teeninduspiirkond on väike või ühistranspordiühendus väga hea, võibki üldjuhul eeldada, et teeninduspiirkonna lasteasutusse koha pakkumisega on vald või linn täitnud KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse ning puudub vajadus lasteaiateenuse tegelikku kättesaadavust põhjalikumalt uurida. Küll tuleb lasteaias käimise tegelikke võimalusi hinnata juhul, kui lasteasutuse teeninduspiirkond on väga suur või ühistranspordiühendused piiratud. Eriti 3 4
sõimeealiste laste heaolu huvides on üldjuhul see, et lasteaed asub võimalikult kodu lähedal. Sel juhul ei kujune lasteaiapäev lapsele ülemäära pikaks ja väsitavaks. Samuti võib eeldada, et lapse käimine kodulähedases lasteaias on perele tavaliselt kõige mugavam ja vähem kulukas lahendus (p 18). Kohus selgitab kaebajale, et lähtuvalt määruse muudatusest ei ole Rae valla piires enam eristatud teeninduspiirkondi ning Rae vald kui haldusterritoorium on üks suur teeninduspiirkond. Sellest tulenevalt võib vastustaja pakkuda kaebaja lapsele lasteaia kohta vallaüleselt, kuid siiski eeldusel, et pakutav koht ei ole kaebaja elukohast ebamõistlikult kaugel ega kättesaamatu. Vajadusel tuleb vallal pöörduda kaebaja poole, selgitamaks välja, millised on perekonna tavapärased liikumisteed ja liikumisvõimalused. Olukorras, kus vastustaja pakub kaebaja lapsele lasteaia kohta ebamõistlikult kättesaadaval kaugusel, on kaebajal võimalik esitada kohtule uus kohustamiskaebus ning taotleda lapsele lasteaiakoha võimaldamist mõistlikult kättesaadaval kaugusel. Vastustaja poolsel lasteaiakoha pakkumisel, mis ei ole Peetri lasteaed, vaid mõni muu lasteaed, mis asub kaebaja elukohale mõistlikult lähedal, on vastustaja oma kohustuse täitnud.
9.Kohus leiab, et vastustaja on õigusvastaselt jätnud täitmata KELS § 10 lg-st 1tuleneva kohustuse. Olenemata lapse lasteaia kohataotlusele märgitud eelistusest, oleks vastustaja oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud mis tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna lasteaia koha pakkumisega, kuivõrd kuni 02.03.2025 kehtinud määrus nr 6 ei sätestanud kohapakkumise tegemisel vanema eelistusega arvestamist. KELS § 10 lg 1 kohustuse täitmisel ega kohtu poolt täitmiseks kohustamisel ei oma tähtsust, kas ja kui palju on vastustaja pingutanud. Kaebaja (s.o lapsevanema) vaates on kohustus täitmata ja lasteaia koht saamata. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteaiakoha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps.
10.Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1, jätnud kaebaja lapsele koha lasteaias pakkumata (sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks), on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. See on ka põhjus, miks kohus ei käsitle eraldi toiduraha suuruse kujunemist eralastehoius, vaid lähtekohaks tuleb võtta, kui suur oleks olnud toiduraha juhul, kui kaebaja oleks saanud koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Tegemist ei ole kohustamisnõudega, kus raha väljamaksmiseks peab olema sellise kulu kandmise kohustus seaduses vm õigusaktis. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
11.Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kohus lähtub kahjuarvestuses mh kaebaja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, eralastehoiu arvetest ja kaebaja kohtule esitatud selgitustest.
11.1.Toiduraha lisakulud Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt tasus ta eralastehoius toiduraha 163,5 eurot rohkem, kui oleks tasunud valla lasteaias. Kohtu kahjuarvestus ühtib kaebaja esitatud kahjuarvestusega. 5(8)
Valla lasteaia toiduraha päevatasuna arvestas kohus päevatasu, mis kehtis võrreldaval ajavahemikul teeninduspiirkonna valla lasteaedades. Arvestades kaebaja lapse elukohta (dtl 4) ja Rae Vallavolikogu 01.12.2018 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“[5] § 1 lg-s 3 ja §-s 2 sätestatut, mis kehtis ajal, mil sooviti kaebaja lapse taotluse lahendamist, oli kaebaja lapse teeninduspiirkonnaks Peetri teeninduspiirkond. Kaebaja ja eralastehoiu vahel 24.06.2023 sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingu (dtl 9 jj) kohaselt lisandus kuutasule mh toitlustustasu 5,5 eurot päevas (p 2.3.1). Kaebajale esitatud arvetelt nähtub, et toitlustustasu kajastati osadel arvetel 5 eurona päevas (dtl 14-18) ja teistel arvetel 5,5 eurona päevas (dtl 19-24). Kaebajale ei ole teada, millest taoline erisus arvetel tuleneb. Kuu Oktoober 2023 November 2023 Detsember 2023 Jaanuar 2024 Veebruar 2024 Märts 2024 Aprill 2024 Mai 2024 Juuni 2024 Juuli 2024[7] August 2024 September 2024
11.2.Huvitegevuse lisatasud Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt tasus ta eralastehoius huvitegevuse tasu 329 eurot rohkem, kui oleks tasunud valla lasteaias. Kohtu kahjuarvestuse kohaselt tasus kaebaja eralastehoius huvitegevuse tasu 282 eurot rohkem, kui oleks tasunud valla lasteaias. Kaebaja ja eralapsehoiu vahel 24.06.2023 sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingu (dtl 9 jj) kohaselt lisandus kohatasule mh huvitegevuse tasu, mis sisaldab saviringi, muusikaringi ja laste joogat 1 kord nädalas (p 2.3.2). Huvitegevuse tasu oli lepingu kohaselt 57 eurot kuus. Kaebajale esitatud arvetelt nähtub, et huvitegevuse tasu kajastati pea kõikidel huvitegevuse tasu sisaldavatel arvetel 47 eurona kuus. Kaebajale ei ole teada, millest taoline erisus arvetel tuleneb. Kaebaja selgitas 11.11.2024 kohtule, et huvitegevuse tasu oli kohustuslik osa eralastehoiust, kui laps käis 5 korda nädalas lastehoius. Ajal, mil laps ei kasutanud 5 korda nädalas hoiuteenust, ei võetud huvitegevuse eest tasu. Kaebaja laps ei kasutanud lapsehoiuteenust perioodil 03.202408.2024 tervislikel põhjustel. Kohus järeldab kaebaja esitatud arvetest, et kaebaja laps siiski kasutas perioodil 03.2024-08.2024 eralastehoiu teenuseid, kuid ei kasutanud teenust 5 korda nädalas. Kohtule ei nähtu, et huvitegevuses osalemine oleks olnud vabatahtlik. Asjaolu, et kaebaja laps ei kasutanud tervislikel põhjustel eralastehoiu teenust 5 korda nädalas, ei tähenda huvitegevuses
5
https://www.riigiteataja.ee/akt/428112018050 Kohtule teadaolevalt on toiduraha päevatasu kõikides Rae valla lasteaedades 2,5 € päevas. 7 Kaebaja 11.11.2024 selgituste kohaselt oli eralastehoid juulis kollektiivpuhkusel ja kaebaja asendusrühma teenust lapsele ei taotlenud. 6
6(8)
osalemise vabatahtlikust. Eelneva tõttu leiab kohus, et kaebajal tuli lapsele valla lasteaias kohatasuga hõlmatud teenusega sarnase teenuse tagamiseks tasuda ka huvitegevuse eest. Kuu Oktoober 2023 November 2023 Detsember 2023 Jaanuar 2024 Veebruar 2024 Märts 2024 Aprill 2024 Mai 2024 Juuni 2024 Juuli 2024[8] August 2024[9] September 2024
11.3.Kahjuarvestuse kokkuvõte Arvestades eelnevat, on kaebaja lapse eralastehoius käimisega seonduvalt võrreldes valla lasteaiaga: - tasunud rohkem toiduraha – 163,5 eurot; - tasunud rohkem huvitegevuse tasu – 282 eurot. Kaebaja kahju on seega seoses lapse ajavahemikul 02.10.2023-30.09.2024 valla lasteaias käimise asemel eralastehoius käimisega kokku 445,5 eurot (163,5+282).
12.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha Peetri teeninduspiirkonna lasteaias. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebaja (s.o lapsevanema) vaates on kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5-aastaseks saamisest kehtib juba 20 aastat. Kohtud on konkreetsele vastustajale (s.o Rae vallale) selgitanud nimetatud kohustust rohkem kui 10 aasta jooksul enam kui 20 kohtuasjas. Vastustaja püüdlused uute lasteaiakohtade loomiseks ja olukorra parandamiseks on igati teretulnud, kuid sellest olenemata ei ole vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad 8
Kaebaja 11.11.2024 selgituste kohaselt oli eralastehoid juulis kollektiivpuhkusel ja kaebaja asendusrühma teenust lapsele ei taotlenud. 9 Kohtule nähtub huvitegevuse lepingust, et huvitegevusi viiakse läbi alates septembrist- juuni keskpaigani (dtl 49). Augusti eest seega huvitegevuse tasu arvet esitatud ei oleks isegi siis, kui kaebaja lapse tervis oleks võimaldanud eralastehoiust 5 korda nädalas osa võtta.
7(8)
objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n-ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebaja lapse suhtes. Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.
13.Kohus kohustab vastustajat looma kaebaja lapsele võimaluse käia mõistlikult kättesaadavas lasteasutuses ja mõistab kaebajale kokku välja 445,5 eurot. Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 1 1). Kohustamisnõude osas tuleb kohtuotsus täita mõistliku aja jooksul, milleks on kohtupraktika alusel kaks kuud, s.o 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja taotlus on nõuetekohane, ei sõltu koha pakkumine enam haldusmenetluse määravas osas läbiviimisest, vaid üksnes vaba koha pakkumisest.
14.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 20 eurot. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 445,5 eurot. Kohus rahuldas põhinõude ca 90 % ulatuses (445,5÷492,5), mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 18,09 eurot HKMS § 108 lg 2 alusel. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.